M i9
23 . . 2 3 M r 2S i i 27 M asi 32 33 M 3 4 is
H > 39 n 40
1 ' ^ ^ i T T ^
Pikread: 1. In^ ise j a ameeri- ^ vedelikumat, 6. K u j u Vanas Testamendis, 10. P ikal i olev, H . Vori snast laulma, 12. Koer, 13. Kunstniku truum, 14. Osa korterist, 16. Isane loom, 18. p- peasutus. 19. Vrikas, kindel, 22. tetall, 24. Lhike aaria, 25. Maailmajagu, '27. Haige abistaja, 29., Paaris, 32. Mehe hdnimi, 35. JuaMikal, 36. Uuesse, 37. I l - metu, vrvitu, 39. Tiriv, kiskuv, 40. Katmaita, 41. Muhamedi usu vaimulik:, 42. Svendatud feoM, 43. Kunstnik. /
Vene t f a f c i i l e
Bkread- 1. Aerudega sjalaev, 2. Lame, 'fcasane, 3. Naisenimi, 4. Allveeiaeva n imi ifces J . Veme ' i teoses, 5. Teatud hobusidufc (kndevormis), 7. Hinnaline ese, 8. Tiibadega olendid, 9. Vi- ke, 12. Ajanitaja, 15. Auaste s- javes, 16. retu, otsatu, 17; T- tarlapse tervitiisavaldus, 20. Te- rav ese, 21. Alavrtuslik toode, 23. Vo rm snast tuba, 26. Tunnis- tus, 28. Punis hruma, 29. Okastega taim, 30. Veetlev. 31. ... Teadus omaaegne raama- tusari Eestis, 33.. Tuhvlid, 34. Ha - pupmajook, 37. Eesiti haridus- minister j a koolitegelane, 38. Unelma.
, Nukogude valitsus iteatas, et jrgmise 5 aasta jooksul antakse feuni 31 miljonile nuk. fttaj ale palgaikrgendust 'kuni 18%. Palka lubatakse tsta koolipetajatel, arstlikul personalil, sotsiaal- ja kuituuriasutiste ametnik j a kau- badusvrgu tlistel, nagu m- jad kauplustes jiie.. Krgemat palka hakataikse maksma kige- pealt ttajatele kaugemates ida- ja phjapiirkondades. Kesk- ja lnepiirkondadesse juaiks pal- gakrgendus 1980. a. paiku. Pllu- majanduses ttajatele lubatakse palka krgendada koguni kuni 27 protsendini.
Nukogude ametlikel andmetel olevat praegu keskmine palik pl- lumajanduses ttajatel kuus 126 rubla j a 80 kopikat j a tstus- tlistel 162 rubla 20 kop., mis
%diseks keskmiseks palgaks teeb vlja ca 145 rubla kuus.
RISTSNA NR. 916- LAHENDUS Pikread: L Suurtkivgi, 7
Nui', 8. Oi noorus, 12. End, 13. Is, 14. Ist, 15. Kraater, 17. Kava, 18. Ihnur, 20. R, 23. Au, 24. Ta, 26. Malakas, 28. Verdi, 29. Aval.
Pstread: 1. Soovike, 2. Urni, 3. Kuu, 4. ke, 5. Indiana, 6. Rist, 9. Oskar, 10. Raam, 11. Sots, 16. Riba, 19. Uuta, 21. Ami , 22. Ulm, 24.Ta, 27. Sa.
s@m k e e l e s Kodumaal asuva eesti noorema
plve kirjaniku lo Tuuliku ro- maan Sja jalus" ilmus detsemb- ris Soomes Gunmieruse kirjastu- sel. Kirjastuse tutvustavas kuulu- tuses eldakse, et see on ,,noore eestlase mjukas uurimisreis oma maa saatuslikel aastail ja II maail- masja lpujrgus, Kattmata ar- vete iendamise raamat ja mitme- klgne rikas romaan."
Ajalooliste ehituste restaureerinaine, tuletrjehoone ehiitaminej vananenud veevarustuse ssteenii uuega asendamine. Kui teie vtate aega nendele probjeeiiiidele mtlemiseks, siis selgub tee tenoliselt, et paljud head projektid loovad juurde uusi tkohti ning on vga kasulikud kogukonnale.
Kesoleval aastal rakendatud uus tkohtade loomis programm, mida nimetatakse Canada Works, aitab videlda tpuuduse vastu, kuna selle kaudu jagatakse rahasummasid gruppidele ja organisatsioonidele, kaasaarvatud eraettevtted, kes tegelevad kasulike kogukondlike projektidega.
Ku i tei l on projekt, mis vimaldab vhemalt ve tta inimese rakendamist teie piirkonnas, siis andke oma sooviavaldus sisse Canada Works'iIe.
K u i i tehke seda kohe. Sooviavalduste sisseandmise viimaseks thtajaks on 4. veebruar.
Kohalikust Canada Manpower Centre'ist on vimalik hankida sooviavalduse formulare ja Canada Wrks'i forshri Guide to Applicants", mis kirjeldab programmi ning annab juhiseid sooviavalduste esitamiseks.
Klastage kohalikku Canada Manpower Gentrelt juba tna. . ;
Canada Works: Hoolitsege selle eest, et ta ttab ka teie kogukonnas.
Eeloleval suvel programm Young Canada Works aitab vhendada tpuudust paste hulas, luues tkohti teia kogukonnas, pased rakendatakse projektide teostamisele, mis on kasulikud kogukonnale mng annavad nee vimaluse proovida oma vimeid tulevase karjri rajamisel. i' . r / y ; , . i .
Iga tegutsev organisatsioon vib anda sisse sooviavalduse Young Canada Works summade saamiseks.
Teie poolt esitatud projekt peab vimaldama vhemalt kohne tkoha loomast pilastele kuue ndala kestel. Esitatud projektide alusel on vimalik ttada kuni 14 ndalat mai ja septembri kuude vahelisel perioodil. Kohalikust Canada Manpower Centre'ist vite hankida Young Canada Works'i Gaide"^ ja sooviavalduse formulare. i
Esitage oma sooviavaldus NtnJD. Young Canada Works'i sooviavalduste sisseandmise viimaseks' thtajaks on 4. veebruar.
Young Canada Works on meldud teie kogukonnas elavatele pilastele.
W.anpoweir and i m m i g r a t a BudCuiieEH Minister
MaIn-d'osuvre) et Immigration BudCul(en) Ministr
lEE T3@TB TEIE KOGUKONNA KSUKS.
KOOSTANUD ANTS VOMM
ISLANDI AJALUGU ,, :
Vana-Norra viikingi, nagu tea- da, lid kige kartmatumad mere- sitjad. E i ohiud ne sekstanti ega kompassi, ei merekaarti ega kro- nomeetrit, vaid paljast nne, mis oli lisandiks tohutule julgusele ja jhkrusele, kartmatult vastu si- tes merelainetes peituvale tund- mata tulevikule. Paljud neist kart- matuist merirvleist kahtlemata lksid kaduma oma sedusrikastel f%speditsioonidel, kuid tihtipeale nnelik juhus tasus nende hulljul- guse, kas siis rikkaliku rvaagi vi viduka avastuse nol.
N i i juhtus, et aastal 861 Naddodr, kuulus norra piraat, purjetades oma kodurannast Fri saartele, sattus vastupidise tuulega kursist krvale kaugele Phja-Atlandile. Pevi ekslesid norralased vras, otsatus meres, kui jrsku ookeanir udust kerkisid Mndi lumised med! Varsti Naddodr maabus poole oma meeskonnaga, kuid ei leidnud inimestest jlgegi. Viiking peatus vaid lhikest aega vheto- taval rannal, millele ta andis sobi- va nime: Lumemaa.
iColm astait hjem Gardar, tei- ne phjala merervel, purjetades Hebriididele, sattus kange tormiga kursist krvale, triivides samuti
Islandile. Kuna oli sobiv aastaaeg ja meri ol i lahti, kasutas ta juhust ja purjetas esimesena mber terve saare, kutsudes seda enda nime jrgi Gardari saareks. Tagasi ko- duranda judnud, kirjeldas ta saart ni i elavalt teistele pealikute- le, et Floki , kuulus vking, otsus- tas sinna mber kolida. Teejuhti- deks vttis ta kaasa kolm ronka.
ks lind vttis kohe kursi i^ hja suunas ja juhatas Floki Islandile. Floki naasis aga koduranda paari aasta mdudes.
Vaatamata Floki mahategevatele juttudele, hakkas inimesi Islande asuma. Poliitiselt segased olukor- rad slle aja Norras ja Hardd Haarfager'i vimuletulek saatis n mnegi r ivaal i maapakku. Ingolfr ja Leif olid esimesed krgemeel- sed aadlid, kes seUe asemel, et al- luda Haroldile, valisid Ifslandi va- baduse, emigreerudes Skandi- naaviast a. 869-^76.
Inglfre ja ta kaaslastele jrg- nes peatselt teisi Harold Haarf- geri trannia eest pgenejaid, mis tranni alguses vga rmustas. Kuna pgenemine kippus juba massiliseks riiinema, mras ta trahvi neli untsi hbedat igale kes Islandile kippusid purje- tama. E i vtnud poolt aastasadagi, kui kik Mndi elamisklblikud
nurgad olid vljarndajate poolt asustatud. Peale norrakate tuU neid Taanist, Rootsist, Shotist ja Iirimaalt.
Ristiusk judis Islandile a. 981 saksi piiskop Friedrichiga, -kellele islandlane Thorwald tlgiks oli.
Mitte kaua peale esimeste risti- usu levitajate, saatis Norra kunin- gas Olaf Trygvarson Thangbrandi Islande misjonriks. Ta ei eri- nenud palju oma tooreste trikkide- ga eelkijaist. Vana kroonika kirr jutab, et Thangbrand ohiud raevu- kas, ohjeldamatu iseloomuga ini- mene, kuigi tark ja andekas p e t r lane. Elanud vaid kaks aastat Is- landil, tappis ta kolm meest enne oma lahkumist. Uued, enam uskli- ke ilmavaadetega misjonrid tulid ta asemele ja leidsid, et sbralik- kuse ja hea snaga on kergem ini- mest ristiusku prata, ki toore kiiminaalsusega ja islandlasi prdus ristiusku n i i hulgaliselt, et tekkis kaks vaenleeri, hed, kes olid valmis mga paljastama Kristuse eest ja teised, kfes tiniuks jid Odinile. Mis juhtus ga Lem- bitu aegses Eestis ji tulemata Is- land i l Saar ol i juba ristisja l- vel, kristlased paganate vastu^ kuld enne lahtus paganate viha;
Uus usk ti uue vaimu, mis ka- heteistknmendal sajandil Islandil lausa lkkele li. Klassikalisi pin- guid veti rmise tsidusega ja haritud islandlased tegid ppemat- ku Saksa- ja Prantsusmaale, jt- kates pinguid Parsis vi Klnis. Islandi rndlaulikud esinesid tihti Rootsi, Taani ja Norra hoovkonda- dele, saades kikjal suurejoonelise Vastuvtu osaliseks.
1402 hirikius katk, tnapevalgi veel tuntud Musta Sulina nime all,
peaaegu 2/3 saare elanik-
konnast. Peale rstavat katku tu- l i puikane, tappes 9/10 saare kodu- loomadest. Lisaks sellele rvisid, pletasid ja vtsid pantvange Taa- ni valitsusega vastuolus olevad inglise; meremehed, sarnanedes saarel elanud endisaegsete mere- rvlitega. Peale selle rstasid ja tapsid rannarahvast ka alt Va- hemerest les sitnud alzi ir i mere- rvhd. J a siis veel kohutavad maavrisemised ja vulkaaniline tulemgede tegevus, millest kige suurem' oli a. 1783. Saare ngu moondus kohati tundmatuseni ja, laavatolmu sadas alla Fridel, Shetiand, Orkney's ja isegi Ing- lismaal ja Hollandis. Mrgised au- rud katsid saare kohal pikese ja vvlised suitsulmad riknenda- sid karjamaad ja veekogud, n et tuhanded loomad ja kalad mrgi- tati, mis omakorda mjus ka ini- mestele. Pead ja jsemed: paiste- tusid les ja kondid muutusid kui venivaiks vrkehadeks.
Islandjate pues tuksub maa- rahva sda j muinasjutud essa- dest elustusid poolpimedail ketra- mishtutel, kui rahvas kogunes ta- lutaredesse kokku.
Nagtri^mal ajal Eestis, Kreutz- waldi ajal, ni i ka Island kisid rahvalaulud ja laulikud tarest tar- re ja prandati tulevastele inim- plvedele suust suhu.
WESTMANI SAARED
Tustes jrsku merest 916 jala krguseni, vikseid Westmani saar r i on samaraske leida, kui unus- tada. Paljud meresitjad, purjeta- des mda Islandi lunarannikut, on imetlenud nende krgeid kalju- mre, kuid kski mccidsaaja tu-
rist pole seal veel oma aega sur- nuks lnud. Meri nende saarte mber on alati vihane ja'voolus uputavalt el. Westmani saarte thtsust itstab tik, et Kolumbus kinud siin 1477. a., 15 aastat enne oma Ameerika avastamisretke. Larv-alk vi kriiskav kalakajakas on ainukesed, kes Westmanitel tiesti kohanenud on ja ometi on saared seotud tnapeva euroopla-i se varajasemate mereretketega ju- ba ajastust, kui Island ise niitel- da avastati. , r
Umbes aastal 875, mned aastad prast seda Imi Ingolfr jrgnes oma majajumalatele Reikjaviki, rndas ks norra merervel, ar- vatakse et Ingolfri ks kaaslastest, tule ja mgaga kaitsetut ranna- rahvast I i r i rannikualadel ja vt- nud orjadena kaasa neli-viiskm- mend meest, naist ja last. Reis kaugele Islandile pidi olema nii ttav ja kannatusterikas, et orjad hakkasid mssama, viskasid rv- lid le parda ja pgenesid esime- sele ettejuhtuvale saarele,; mis juhtus olema Westman.
Arvatakse, et Westmani nimi tu- leb njingist rassist lnest, kes esi- mesena saari valitsenud, kuid t- napeva elanikud on kll ennem sinna pagenud iirlaste jreltuh- jad.
Westmani saari on kokku nel teist, kuid ainult suurim neist, ni- meliselt Heimaey vi Kodu saar, on asustatud. See asub 15 mli Is- landi rannast ja 45 mi i l i Heklast. Suurim kui kik teised kokku, on ta siiski ainult umbes kmme ruutmii, peeneteralisest purske^ kivimist krgete kaljudega ja raudkva rannajoonega. Saare s i - seosa on -tis tuhakarva kuhikuid, kinnitades saare sidi vulkaanili-
sel teel. Isegi kirdes asuv sadasma. ke on tekkinud endise kraatri ser- vale, kuhu merevesi tee uurista- ntjd, moodustades suure laguoniJi- ku tuulekindla lahe.
Saare elanikud elavad kahes k- las, I viksel rohelisel phja&hmul asub Kaufstathir'i asula ja hel rohelisel tasandikul Ofanleyte., A i - n i l t kolmel teisel saarel kasvab taimi ja rohtu.