N T . 3 Nr . 3 ABA E E S T L A N E ,13 . j ^ u a r l ^ ' ? - Thiirsday, J a n u ^ 13, l O T
1 !
ivad Mri
iiseks. themalt
[des asuv sadama- Indise kraatri ser- n^esi tee urista-
|s suure laguuniii- lahe.
elavad kahes k- tusel phjakhmul ^' i asula ja hel
O f a n l ^ e , A i - el saarel kasvab
j on minevikus le |aegu. nnetsete- 3 ka ;,GentIeman b kirikust kuUa ia
V
3t phakoja ple- k stu noga ta- |. Kuritegu tuli vl- Viastele anti nende ps tagasi ja mere- roonikate jrgi ei
[.kui saabusid me- riast. Olles rs
[ndil, langesid nad Tst jrsku Heimaey
elanikkonna kal- mehe, kes vhegi
|s. Hvitati ka pu- pud htki htti l- [dega vrreldes oli
teline dz-estle- saarelt vsid nad
l^ -a orjaturule 400 llikest, Jon Tors^
kuiia teine, (^af r a lastega mdi Vupmeeste poolt Ja ) d mrkmed leit i |i taani keeles. 1636
Igas lunaraha eest avad Heimaeylased f-last rvitust olid
iid kohnkmmend [tagasi kodusaarele (ohnteist!
ii 9
Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteemstus
A D O PARK. LLB; HETHERINGTON, F A L L I S
& P A R K
htuti HI. 7-2017 vi 929-3425
w i i i m i i n H i i r I UIH ima>a^
J O H N i . SOOSAAR. . ' C A . :
Cbsrtered Accpontant 725 Don Mills Rd. Sqlte 40S
on RIills, Ontario
483-6308, 42M944
B R O e O W S K l , 0,D O P T I K m 531-4251
412 R O N C E S V A L L E S .
DOCTOR OF GHIROPRACTIC
212 Dinnick Cv.
haruldasi Ja eksootilisi vineere. PLYWOOD & HARDBOARD saetakse teie soovikohaselt
UIilA puutrstad, tpingid & Contact cement, tiikpuu-li, wa- ter stains*S rekunistused, inlay,
marketrii tarbed.
einaegn* investeering! Suur valik tanduva
hinnaalandusega. Ka rentimine.
Baadaval kik muusika mstmmendid.
n n n i i iil lli KII U m u HOSE OF MSIC LTD.
553 Queen St, West Toronto, t e l 363-1966
Rootsis tegutseb nn. Ramada xkonverents, millest osa vtavd sellel maal inlmvabadi^ste ja rah- vaste enesemramise iguse taastamiseks rahvusvaheliselt ja demokraatia svendamiseks ja ko- danikuvabaduste kaitseks Rootsis tegutsevate org-ida esihdajad. Nen- de I I I . konverents toimus sja Huskvarnas. Balt i komiteed esin- dasid seal A, Horm ja kaks roots- last. Osa olid vtmas veel Ado Ir- v a l j a Felix Kello.
' I I Osalesid Jaimava iselojnuga
nukogudevastase kirjanduse, mi . Samizdati hankimises', paljunda- mises, hoidmises ja levitamises.
Sdistusaiktis mainitakse jrg- misi ikaebealuste (poolit vljaantud ajakirju: Eesti Rahvuslik Hl" (1971. nr. 4 ja 5), ,^esti Demo- kraat" (nr. 4), Demokraat" (1972, nr. 1; 1973, nr. 6),.Luitsli Svobod" (2 vinnast venekeelsed) ning artikleid: ,,Vene (kolonialism Eestis", Eestisse sissetimgimi- sest, okupatsioonist j a feolonis^- rimisest", ,^Mnede 20. saj. ausa- te inimeste tragdia"- Meie, Eesti demokraadid, .tuJhne veen- dumusele. . . " , Kimi . eksisteerib maailm", Nukogude propagan- dal^isa Tshil l i mber", Lepingu projekt koostst EDL-ga" , M- tisklused Suurel Reedel", Mles- tused iseseisioise pevadest", MiUe vastu kib vitlus", ^Veri- sed julud", Vabadus, mimene, isiksus", . he eestlase ml^tu- seks", EDL strateegia j a takti - k a " , On aeg heita endalt kolonia^ l ismi ahelad", PoliitiIine terror Nukogude Liidus". Tagauks-. Kuidas toimida konfliktide kor- r a l " , ,,Snade devalvaitsioon", Vabadus on le; kige", Massi- lised tapmised. Kuressaares 1941. a.", Eesti ema mlestuseks", Minu mtted vabanemisest". Brezhnevi sidust Kuubale", Nukogude Ldu .majanduslik olukord" (paljud nimetused on tagasitlked" vene keelest). Sdistusaktis rhutatakse, et Mtik j a ' Spldatav keeldusid eel- uurimiskigus igasuguste tunnis- tuste andmisest sja sisulise kl- je kohta, ei tunnistanud end s- di , et Mtik on nukogude vimu ideeline vastane, Soldatov vaenu- l ikult meelestatud N S V L his- kondliku ning r i ik l iku korra vas- t u . / . : / . Mtikult veti ra htekokku
381 koopiat nn. nukogudevastast materjali: ajakirju ,,Eesti Rah - vuslik Hl", Eesti Demokraait", , ,Demokrat" (Kiirendi kujundatud tiitellehega), ,>Luitsh Svobod", Amalriki Kas eksisteerib Nuko- gude Li i t 1984.. aastani?", Sever- ni Nukogiide Li idu majandus- l i k olukorda" jt.
Soldatovit sdistatakse selles, et andis koos teistega vlja aja- kir ja Lutsh Svobod" (1971, nr. 1; 1972, nr. 3 ja 4), arutas 1970 71. a. Varatoga Berdjajevi tid, Litvinovi lppsna, artiklit Nu- kogude Li idu majanduslik olu- kord" , A. Solzhenitsni teoseid, trkkis 4. eks. E D L Programmi.
Krendilt veti ra .ar t ik l id Meie hiskondlik ideaal" (Dons- koi ) , Vene mte", ,,Majakovski vljak-, ^/Ajaloo kohus juma- la kohus", 2 tema enda poolt ku - jundatuid tiitellehe koopiad; : Sa-
j mizdat-ajakirjadele. Krend t- tas vlja oma E D L Programmi projekti. Ta paljimdas ,ERA-r* (paljimdusaparaat) 5 -eks. artik- list ,yStalinliku Akadeemia esune- ne lend", mille Juskevitsh o l i and- nud (trkkida Orumaale.,
Juskevitshilt veti ra 141 f i l - m i Skrjabim, Berdjajevi, Rado- neski, Pamarini, Iskanderi, V o l - ni, Litvinovi, Donskoi (,,'Meie hiskondlik ideaal") tdega, ajakiri , ,I^mokrat". artikliga Poliitiline terror " Nukogude Li idus" .
Varatolt veti ra ,,2000 sna" (Praha kevade manifest 1968), ..Poliitiline terror Nuikogude Liidus " i iKdlbeIisest lestusmi- sest". Varato aita*s kaasa juurd- lusele, tunnistas end sdi, ka - hetseb tehtut.
Kaebealuseid sdistatakse materjalide koostamises j a saat- mises Jooksvate sndmuste kroonikale", kuulumises Eesti Rhvusrlndesse, sideme pidami- ses Moskvaga, Leeduga ja Ltiga, htekokku konfiskeeriti 25 eks. E D L Programmi. Kasutati peidi- kuid, hdnimesid, shifre.
Sdistus vrdleb kaebealute maaitoiavaadet ja tegusid Maze- pa- Bakavaiski ideoloogiaga ja Lvovi mahalaskmistega.
Sdistusaktis mainitakse kae- bealuste kontakte jrgmiste isi - kutega: Gavrilov (arreteeriti j a misteti sdi 1969. a.), Kosrev, Krassin, J akir (tunnistas, et 1969. a. aprillis Kosrov 'teatas talle, et Tallinnas tegutsev demo- kraatide grupp annab vlja Sa- mizdat-ajakirja ,,Demokrat"), Po- ramanov, Boloikin, Balakirev (sdimistetud 4 aastaks tun- nistusteandmisest (keeldumise tttu), Tjutrjumov, Kelam, Udam- (2 korda arreteeritud nu- kogudevastase tegevuse sdistu- ses), P a u l Mtskla, Tiit Silvet, P j o t r Grigorenko.
Kaebealustest ' veti ra A. Solzhenitsni Arhipelaag Gu- lag", J . Mazepa-Bakavaiski Vene kolonialism j a rahvuste probiee- mid" . Eesti Vabadussda 1918 1920" I-II, Eesti rahva kanna- tuste aasta", A. Kngi Estland: zum Beispiel", M . Dzilasi Uus klass", N . Berdjajevi .Lh- t e d . . J . Danieli Siin Motsk- va", Eesti iseseisvusaja nirig sak- sa okupatsiooniaegseid ajalehti, fotoaparaat Zenit.3M" (Mti- kult) , kirjutusmasinad Royal", Erika", 01ympia", Under- wbd", Mercedes", .,Capell".
Sdistusakt Jpeb kinnitusega, et kaebealuste s on kindlaks tehtud saluste ja tunnistajate seletustega, asitenditega, eks- pertiisi tulemused (srmejljed, fotoobjektiivide j a kadreerimis- raamide ekspertns).
(Jrgneb)
I Vaadates jooniseid j a kuulates
luuletaja hingestatud ettekannet oma isiklikema luulekogu Veri- Icivi" snniloost, tekkis teatav aru- saam isikust jooniste ja luule loo- jana. Mttekalt kirjeldades oma/ teadusliklai eelistust ihendada- aheldada j a kontsentreerida oma snalist vljendust selle te- lise tuumani, esitas ta sama soo- vi ka oma jooniste osas. See t- hendab muuhulgas loobuda pabe- r i titmisest rest reni, kes- kendada joonis n i i kavandi Inii ka pinna suhtes. Selline tulipunk- ti asetus oli ta I jooniseis kohe mrgatav. Ta esitas 15 pliiatsi- joonist. Neist kuus must-valges on kasutatud Ver!kivi" illustrat- sioonidena, iejnud iiheksas joonises on kasutatud vrviplii- atseid. Ivask on joonistanud ju - ba pikemat aega.
Teatavasti on looduses vaevalt leida joont puhtal kujul . Joon, too graafilise Vljenduse peami- mine vahend, on inimese thtsa- maid varajasi leiutusi. Joone abil algas inlmli lai teatevahenduse vidukik kunsti, tehnika ja tea- duse poolt ammu enne kirjasna. Vahest saab joone abil elda enam kui kirjutatud snaga. See- sugusel tlemisel pole ka keele- pi i r i . Joon iseenesest pole aga mtte smbol nagu kirjasna, ta OB ainult valiend smboli loomi-'
Vrskemad uudised loete VABA E E S T L A S E S T "
seks, viks elda maagiline va- hend. K u i laps tmbab valgele paberile lumememme knntuuri, tekib joonte vahele substants. Raske oleks eitada, et see pole lumememm kui silmadki juba phe tehtud.
Ivask loob ma joonise nnda, et selle mber jb palju vplget pinda. See vib tekitada mije nagti hljuks joonis mumis oma enese rnuse tttu. ^ Vaatajale jb vimalus tajuda valget pin- da joonise osana, valgusena vi valgustatud l^ijundi pinnana. Jooniste valitsev karakter jiosu^ab tundehellust. Jooni, mis kohati on rmiselt delikaatsed, tarvitab Ivask varjundeiks, enamasti aga voolimiseks j a modelleerimiseks, mille tulemusena jooniseis nh- tavaks saavad viksed ovaalsed vormid. Need omakorda moodus- tavad kobarkujundi joonise olu- lise sisima. Vimalik et kobarku- jundi lhtealus on itmbmses nhtu. See vib aga oBa k a kae- muslik smbol mtte keskendu- seks visuaalses vormis. Ivaskile on luuletamine j a joonistamine hevrra omased j a tema arvates loominguliselt sarnased.
OSVALD T I M M A S
CEUO
Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmisd on Gity Conc yotanud Ci^^^ surer'i lubada elamute omanikele 100 DOLLARI suurust maksusoodustust 1977. aista makide ar- vel sellistele kmnisvaradele, i i#ede omanikud vastavad jrgmisele kvalifikatsiooziile:
ECci1lfikcitsb@iiiks omciitik vSi fesii^ cibikcicisci okttici: A. 65 AASTAT V A N A vi vanem 31. mrtsil 1977, mis on vinasks sooviavalduse sisse- andmise thtpevaks.
B. Peab saama igakuiset G A E A N T E E R I T U D .SISSETULEKU LISANDIT, mis aatakse Oid AgeSecurity A e t i (Kanato^
CJ. E L A M A KINNISVARAS, millele OE mratud omavalitsuisem ja
D. Peab olema ohiud pidevalt Toronto linnas m T T E VHEM K U I VH^ ^^ ^ natud kinnisvara OMANIK enne 31. mrtsi 1977. aastal.
Kui te kvalifitseerute sellele a b e n i ^ e i oie veel saanud sooviavalduse formulari, siis palutakse HELISTADA CITY C L E i l K S ' S FFICEISSE 367-7036 ning tee saadetakse vlja s(M)viavaldiiise formular. \ ' . . ' ' V' / ' ' r':::/^ ./^^ Sooviavaldus seMe abi saamiseks tuleb esitada igal aastal See soodustus, kui see garanteeritak- se, on otsene toetus linna pbolt ning ei nua m i n gisugiist tagasimaksu. Lhema informatsiooni ja abi saamiseikstuleto helistada: 3 6 T - M .
E O Y V. HENDERSON City Clerk
fira
Arvi Kork, Rvlijahil. Romaan. EKK, Lund 1976. 239 lk.
Arvi Kork on oma igapevast elukutsega seotud mbritsevat miljd mitmes teoses kirjeldanud ja selle, ajavaimu katsunud mista VI vhemalt selle, vastu mingil \n.\si\ protestimeeleolulist arvamist vljendada. Iga uue teosega on ta teose sisu ja ^omaprane sti i l and- nud phjust heaks lugemiseks, p- nevate sndmuste kaasaminekuks ikka selle kirjandusliigi tava koha- selt ettenhtud lpuni, kus kurja- tegijad saavad oma teenitud palga-, kuigi tnapevane vanglaelu on rohkem puhkekodus viibimine, kust kardetavad kurjategijad p- hadeks" koju j mnikord k uu- teks operatsioonideks vabadusse lubatakse.
Aastaid teeninud Kanadas po- Utseinikuna, tunneb ta seda ala detailselt,
tal on suuri kogemusi kutsealases tci ja vga rohke tegelaskond igapevases elus tuntud kaastee- nisliijaid, kes sobivad mina-vormi- lise autoriga: keerui^ate lesannete lahendamiseks.
Kui viimases, teoses need intri i - gin.'idid juti Toronto lhedal kok- ku slmida, siis uus teos Rvli- jahii" viib hoopis kaugemale K a - jnadast esialgul Skandinaaviasse ja lbi mitme Euroopa ri igi kuni lpplahendus tuleb Hispaanias. Alul kriniinaalkuriteoline motiiv laieneb pidevalt ja Imjuneb lpuks hoopis keerukaks poliitiliseks int- .riigiks, milleks Quebeci vabadus- liikumine annab hid Vimalusi ema rikkalike nanssidega.
Seekord tegelased on endised po- litseinikud ja see annabki kogu asjale omaprase varjundi puu- dutades inimesi, kes on korral- valvest pomtilistel phjustel iile lhuid poliitilise kurltegevnse
tagaaetav on endine Toronto po- litseinik, kes on Montreali vanglas mrva ja inimrvi prast, kuid kes cn aidatud pgenema. Kuna Toronto-politseinikud teda tunne- vad, saadetakse nad teda tabama. Enne aga kui temaga Montrealis
kontakti saadakse, oa ta juba lah- kunud Rootsi. K a jlgijad lhevad sama teed jrgi, kivad jlgi m- da Soomeski, siis lhevad le t a a - ni, Saksartiaa kuni Hispaaniasse.
Tagaaetav On spetsialist inim- rvi aial, keda maailmarevolut- siooni organiseeriv kommunistlik liikumine vajab Barcelonas terro- ristide treeneriks, keda treenitak- se maailmas inimrvidega raha koguma, aga ka korda nesitama.
Selle otsese pplitseilise tegevu- se krval, tal tuleb pidevalt igal maal raskusi kogeda kohalike politseinikega, kuna nende hulr gas on kommunistidele kaasaai-
Kork ei anna arniu nende maade politseinike moraalsele ega vlis- pidisele vljangemisele ja kohu- setundliku politseiametnikuna, oo- tab ta kikjalt samasugust suhtu-; mist kuritegevusse.
Maalt maale minekul on jnud mitmeti reisikirjelduslik iseloom. E r i t i kui ta oma lopsakas mahla- kas stiilis kirjeldab Montrealist kaasaantud naispolitseinikku, Hambm-gi naistelinna hrgutusi" ja muid tnapevaseid kirjandus- liku teose sisuelemente milleta t- napeva romaan ei suudaks luge- jaid rahuldada, ega milleta poleks ka antud tnapevase maailmapil- dile iseloomustav ldkjunds.. Ta kirjeldab oma seiklusi ja reisikirju talle omaseks saanud vhe lpi- vas vestestiilis, kasutab rohkesti shargooni, erikeelelisi vljendeid, mis lbi mitme ri igi on miljoeht- susele vajalikud ja viib lugeja lbi oma keelemaastiku i lma, et see eriti hiritud oleks' politseinikule cmosest keelepruugist.
Rvlijahil" lles tunneb lu- gejagi end hena sellest jlitaja- te gnipist, kes teeb oma a,rvestu- s i ja thelepanekuid, et inim^ rvijat ktte saada.
Selliseid pnevaid teoseid on eesti kirjanduses vheseid ja seda hin- natavam on Korki t, kes ainsana sellist kirjandusliiki viljeleb ja iga teosega iklca osavamalcs kriminaal- teose loojaks osutub.
. ' / H A N N E S O J A - :
Hanno Kompus on olnud aasta- kmneid eesti kultuurielu silma- paj&tvamaks, kujuks, kelle surm
asta eest jttis thja koha. Tema ^ i k l i d eesti kunstist, kii-- jandusest, teatrist ja ldistest kul- tuurilistest probleemid^t olid s- gavuti kaevad ja eruditsioonirik- kd. Tema' tegevus paljudel kul- tuurialadel oli imetletavalt ulatus- lik- ja kunst oli kogu ta elu sisuks.
Hnna Kompus jttis thja koha pagulaseestlaste hrepevasse kuns- i tiinimeste ridadesse. Ometi on sel- le titnud ta ehikaaslane Rahel Olbrei Kompus kogudes oma lah- kunud abikaasa artikleid ja neist koostanud artiklite kogumilcu, mi l - lele on pealkirjaks pnniid |,Kustu- mata nlg kunsti j r ^ . \
Selles ligi 250-lehekljelises raa- matus on esimeses osas artikleid ja arvustusi kunstist, kus oh va- , deldud eesti kunsti mitmel ajajr- gul ja mitnieid selle suurkujusid. Teine osa haarab artikleid ulatus- likumalt. Seal on ksitletud iildisi kultuuriksimusi, tagasivaatei - kultuurielule \iseseisvas Eestis- yilcerahvaste' suurusest, ooperisit,' kujutavkunstist ja nitlejaist, ar- hitektuurist j a nende vahel mlgu- tusi, j a aforisme ikka samadel S- dameihedastel ainetel.
I Nagu toimetaja oma eessnas tleb, hlmab raamat 56 aasta jooksul ilmunud kirjutusi, mida oli
vimalik ktte leida lnemaalt mas. Need on avaldatud nende ai-
; guprases vormis, kui just mni ' krbe ei osutunud vajalikuks voi keeleline areng ei tinginud parata- matuid korrektuure.
Olbrei Komx>us on ehita- nud nsnde artiklite avaldamisega nionumendi oma, eluseitsilise vaim- sele suurusele ja "titnud selle ko- ha, mis Hanno Kompuse surma ' tttu tekkis. Selles raamatus srab ja ilutseb Hanno Kompuse vaimsus ja tema ilupalvuslik taidlejaisik- sus vananematult ja elavalt.
* M t t e valed, vaid yga peened pisivlitsiingud itafeistayad te sel-
Lichtenberg: