Neljapeval, 24. veebruaril 1977 Thursday, February 24, 1977
felsipevs/ / nelja
psala likooli igusteaduskonna audotetoriks. Promoveerimine on seoses likooli 500. aastapevaga 30. septembril. Seni on president Kekikosle amtud juba 17 audok- tori nimetust, neist 7 Soomes.
NEW YORK Hinsas ktte- maksuvihas oma lahutatud naise vastu 58-aastane Dayid I. Levine Noriolkist, Virgimast, kes kulutas lahutusprotsessi ajamiseks 60.000 dollarit, ris prast kohut 100.000 dollari eest New Yorgi Madison Square Gardenis a).000 istekohaga saali, et seal oma endise naise hal- badest omadustest ja leaiavis- kamistest rahvale rldda. Kuigi sisseminek oli t^uta, kis Levine selgitust ja ..qpetust tulevastele abielumeestele" kuulamas vaid m inimest. D. I. Levine on mit- mekordne mjonr kinnisvarade mgi
. HELSINGI Alates veebrua- rist ei tohi enam teha reklaami aiikolioolseile jookidele ajalehte- des, -kirjades, kinreklaamis, t-. nav^ asuvals suurtes sEtides ega lldusyahendeis. Televisioonis on see keelatud juba v^?em.R6ik- l^ amikeefd on nii tielik, et ole- vat hlpsam lugeda les need kohad, kus alkoholist vib rki- da.
iTnaosi juffu
Kui noorus kaob ja jud vheneb tuleb rikas telgi hda. Saksa rakuarstid on teeninM nnilj- neid oma^ ,lammaste teooriaga", mil on kaval usuline alus, kuna Jumala tall, kes kik patud kan- dis, vib olla vtmeks ka praegustele Mgetele ja sndimata lamba tallest vib vtta rakke, mis uuendaks inimkehas haigeid ja iganenuid. Arstid sstivad sndimata talle rakke haigesse, vites, et siseelundid psraieksid seUegffl yhihJdgusest^ sdamehaigusest, vererhust, impotentsSst jm
LOWELL fe mess, kes p- |gei58s Florida riigi vanglast kuu aega tagasi, murdis sisse naiste vanglasse ja vabastas oma naise filmiliselt pnevalt. Ta likas au- gu jmedast tr&adist aeda, hiilis hommikul vangla kki, kuhu hommikused tlised tulid tle. Vehkides oma revolvriga, sidus t-a 'kinni kaks valvurit ktteruumi toru klge ja ajas samasse ruu- mi veel 14 vangi Ss lahkus oma naisega, ja pgenes miUi kaugusel ootavasse autosse. Kogu aktsioon ix>imiis 25 minuti jooksul.
RIIA Ltis toodeti miljones dkaliiter kuulsat riia palsamit. Esmakordselt valmistaiti seda ra- vitoimega jooki Ras juba XVIII .sajandi keskel. Sellest ajast on. retseptuuri edasi antud plvest plve. R palsam koosneb 25 komponendist kige erineva- matest rohtudest, juurtest ja palsamipuu pungadest... 1860. aastal Peterburis sai palsam esi- mese hbemedali, 1973. aastal Leipzigis aga 1^ . kuldmedali. Ra palsam on 32 korda toonud lti- maa pealinna rahvusvahelisi au- hindu. Tootmislioondisal ..Latvl- jas Balzams" on plaanis suuren- dada seUe joogi toodang kohne ja poole kordseks, Laheonai ajal haikkab koondis vlja lasikma lti palsamit, mle koostise kuulub 32 ingredienti, neist 18 on samad mis ra palsamil. .
LONDON Mdunud suvine pud Inglismaal aitas sealseid iletstusi, mis produtseerisid rohkem kui_ 40 miljonit vaati, vrreldes eelmise aasta 39 miljo- ni vaadiga. Joojad jid 1,65 m- jard gallonit.
NEW YORK, Pikalt knele.- jad on koosolekute ja koosvbi- miste nuhtluseks. Pikalt kneleja on tavaliselt arvamisel, et see, mis 'tema rgib, on huvitav ja (^maiklassilie. teiste jutt on thi jama. Pikat knelejate nuhtlust tamti juba metsikute indiaanlaste pevid, kui rahvas ja juhid kogu- nesid nupidamisele. Ss oli aga pikkade knelejaite V I mjuv vaherat: igaMzs vis rkida -n kaua, 'kui ta iganes tahtis, kuid pidi knelemisel ajal seisma hel jalal. Niipea, kui ta teise jala ma- ha pani, veti t^lt sna ra.
LONDON Londoni-Glasgowi kiirrongi konduktor imestas, mis phjusel rong sitis nii aeglaselt. Ta tmbas hdapiduri peale, ja" lks vedurisse, mis oli thi. Ron- gijuht leiti Iiiljem kimas raud- teetammi serval. Ta saadeti esi- algul puhkudele, et selle aja joofe- .sui leida phjust, mlk ta vedup rist oli vMja kukkunud.
Viksin prata maailma, mr ber," hiskas endine ooperilaui- jatar Charlotte tenBosch oma uut judu tundes. Juba toks peva prast ravikuuri olin n tugev, et visiii tantsida oma toas. Selgrooviga oli kadunud." . 01en kogenud inimene," tles Shveitsi tstur Olga ' Kowailski. Prast sapioperatsiooni olin ti- esti vetiks jnud Sda tembu- tas ja k;5ht oli vga halvas kor- ras. Enne seda ravikuuri raiska- sin 200 franki looduslikele ravi- mee." ' ^ ^
,ySelle ravikuuri jrgi olen p- ris iteine inimene," tleb hotelli- pidaja. Hiide Tauberbergen. >,llmselt sstide mji olin 1975. aastal itielikult kofekuvarisenud.:
Kisin kahekordselt kni va- jununa ja ei olnud vimeline isegi mitte enam rkima.
Aga see ravi on teinud mind jl- le terveks... Tuleb vaid uskuda."
Need feolm ei ole enam noored tdrukud, Oharlotte on 61, Olg^ 54 ja Hiide 83 aastat Vanad.
Aga lisaiks neile on veel sajad sellised nnest tuivil vanakesed, kes tunnistavad ebausklikele ars- tidele, et tervisralcud on neid ai- danud. Nende rm nuab piibel- lilske ohvreid, sest rikaste vanade vaevade eemaldamiseks sstit^^- se nende, elimdeisse sndimata talle rakke. Tallede rakkude ka- sutamata elujud teeb vanadele inimestele imet, tlevad sellesse ravisse uskujad. Phimte on, et sama antaJkse samale, aeglustu- nud mte parandatakse uute aju- rakkudega. Suguvime kaotamise all kannatavaile meestele raku- arstid mravad uusi munarakke, et vanad munarakud uuehduksid uute sstimisega.
Samuti ksitlevad rakuars- tid oma ravimitega mao- Ja maksavalusid, sdamevigu, krget vererhku, lekaalu, kuulsnise vhenemist, sigima- tust, neuroos! ja ka vahihai-
gust.
Hamburgis olev rakuteraapia psvakiliiiku arstiteaduslik juhar taja dr. Helmut Herzog annab= nu vhki haigestunud naispatsi- entidele.
Nn on arvukate vhihaigete ra^ v edukalt kasutatud eriti selle jaoks valmistatud tervisrakupre- paraati. Seksuaalsed erandinime- sed, nagu homoseksuaalid vidak- se muuta arsti arvates nonnaal- seiks'', on vaja ainult sstida munasarja ja emaikatupe rakku- dest tehtud segu.
Seal piirkonnas, kus selle maa- ilma saatusi lahendaitakse, kus otsustataikse sdasid, riigitrooni- de saatustj pangaa;rveid Vja li, seal usutakse ka imeravimi jus- se. Ja (kuna rgi vimsate vere- rhust, nrvidest ja nnestunud dest ripub pailju, siis kski hind pole kallis. Ralkuarstid on seda mrganud oma pangaarvete suurenemisel.
Konrad Adenaueir, Winston Ghurchin, Aga Khan ja paavst Pius XII otsisid abi rakursti- deit ja nende ravimeist.
Paljude naiste pidaja Ibn Saud, Jeemeni kuningas, ti n arsti kui ka lambad koju rohelisest Shveit- ist. Kuuba diktaaitor Fidel Cast- ro olevat toonud Euroopast terve Miinilcu koos personaliga Hayan- nasse. Kuid mitmed Ikuulsad sa- perraikikude kasutajad on veel laulja Ivan Rebroff, nitleja Ma- ria Schell, tema abikaasa Veit Re^ iln ja paljud teised.
Arstid, 'kes sstivad ikuulsaisse haigeisse noorendavaid raikke, teenivad miljoneid. Shveitsi ars- ti Niehans-Kliniku aastateenistus oli vs aniljonit Saiicsa marika (ligi 1,8 miljonit dollarit). Dr. Blooki ravila Lenggreisis teenis le 8 mjoni Saksa marga.
Aasta 196476 on dr. BlocMl olnud le 25.000 patsiendi.
Need maksavad oma ilu ja eluju eest, mida 8 siMimisega loode-, tkse saada ja mal^ savad selle eest 60008000 Saksa marka.
Nudmine ravi jrgi on suur, sest 4500 tuntud rakuarsti, seEe ala spetsialisti, on tistajaga tegevuses. Patsiendid pevad oota- ma, jrjeitorrs feuni 3 kiiud.
Lne-Saksa arstiteaduslikud ametimehed on imestunud raiku- teraapia suura-st levikust. Arsti- teadusilike uurimiste phja teraa- pial pole sellist mju kui vide- takse olevat. Seda pole suudetud teaduslikult kindlalks fteha. M- ned uurijad on judnud sellisele tulemusele, et rakuteraapia cm mjutu ja koguni ohtlik.
Raikuterapistid vidavad, et toored, sndimata tallede rakud sstitakse inimese tuharalihastes- se, ikust need lhevad vere kaudu igesse teohta: maoralcud maMu, ajurakud ajju, munarakud mu- naudisse. Raifslmde mjukad osad lguvad mimese vananenud rak- kudesse ja uuendavad neid.
Inimese kehas olevad kaitsera- kud hvitavad osa neist kehha tulles, aga osa jtkavad oma mjutust, kuhi loomarakud h- vivad inimkehas, kas kolme vi nelja peva jooksul.
Inimese keha kaitserakud vida- vad vitluse,, onis toimub selle viimases etapis maksas, .prnas ja lmfisoones.
Eduard sattus kogemata Krla* ga kokku alllimia tubakapoes. Eg& neist kumbki olnud suitsu- mees. Hoopis teise asja prast kulutasid sama ust. Poe aknal oli silt, et sealt mdud Wlntario pi- leteile on viimastel loosimistel n ja nii mitu suurt vitu langenud. Selleprast on kasulik osta sealt kuhu nne juba kord on langema hakanud. Jid siis need kaks meest lhikesse sappa oma teeni- mist ootama kuni mja siee soovitud nneloosid ulatas.
kas lheme siis laupeval asi- tikommunistlikule rahvakogumi- sele?" ksis Eduard prast seda kui oli nneloosi rahakoti vahele pakkinud ja selle sdamepoolses- se taskusse poetanud.
Ei tea nd,'' hakkas Karl vastust kui nrtmiskunuhi venita- ma. Tead olen elus mi palju nende kmmudega videlnud, et olen justkui oma vitluse ra pi- danud, Justkui norm oleks tis."
,,No-jah," arvas Eduard,egas siis antikommunistlik tegevus po- le nagu viisaastaku plaani tit- mine. Et nd on norm tasa ja enam mitte ks nks edasi. Nd hinevad Icik rahvad hiseks aktsiooniks nudes aUaheidetute vabastamist."
Mis sa enam vabastad. Nd juba kolmkmmend aastat m- das, kik puha kmmudeks mas- seeritud. Ne, mis meist on saanud. Ei enam vaimu ega tuld, ks visisemine ja susisemine aga leeki klge ei vta."
Noh, nii pessimistlik ka ei saa olla. Me kik alles lmameeste reas." .
lEgas m ieti pessimistlik olegi. Tead mu antikommunistlik, vitlus on kinud pevast peva. Eu] kodumaalt olid siin turistid, valvasin vljas autos, et naha, kes vitlusliinist lbi hiiUvad. Mitmel korral olen gedaid snalahin- guid maha pidanud kodumaalt tuhiud inimestega. Alles hiljuti lksinhele vanemale siia klla tulnud naisele nii karmilt kallale, et teine jmnalakeeli hakkas palu- ma, et ega mina pole venelasi Eestisse toonud, et ei ma pole neid sinna kutsunud ja oleksin rmus kui neid seal poleks. Noh
Nd ss olekski hea vimalus venelastele nidata kuidas eest- lased hinevad teiste rahvastega antikommunistlikus I demonstrat- siooniks. Kohe ige koht." ei jt- nud Eduard ikka oma kinnisideed spra laupeval kaasa vtta.
Ei tea nd, nagu tlesin, oim justkui vitluse juba pidanud."
Aga alles sa rkisid sellest vitlusest koUioosinaisega?"
Ega ma sellise vitluse vastu ole. Kui aga mnega kokka saani, rgu ta lootku, et ilma rndaiM-
,,Aga see vitlus ea aita ju v^e- laste vastu. Suur rahvakogumine aga ratab thelepanu, niiab kommunistidelt orjastatuile ja allaheidetuile vabadust;*'
No-jah," venitab ta vHmaks, viks ju tulla kah. ga mul oia mte suvel kodumaale minna j^ juhtun kki mnele fotole j- ma, mis sa htng ss venelastelt luba ksides oma vabanduses mistad telda/*
ga sa olid ju sjaves?*V eh- matab Eduard. Kas riskid seda sammu teha?"
Ega mu sda just kindel pole, aga mni niisugune mees on juba seal kinud ja tervisega tagasi tulnud. Mis nad siis minustki peaksid pmima haWsamar
Just tlesid, et oled kolmkm. mend aastat pidanud antikoimsiii- nistlikku vitlusi. Ja alles hjuti selle kolhqosinaisega?..."
Nd haldcas Krla naema: j.Ega seda urjutust, mis see nai-
ne minult sai ju keegi lehtedes ei levita. See on na^ perekonaa sisemine asi..."
Ta oli hakanud seda eldes ta- sakesi liikuma jttes Eduardile sellise segase tunde nii Karlast kui ta varieeruvasft antikommur nistlUmst vitlusest, et Eduard pidi veel paar minutit paigal seis- ma ja mtteid korraldama, toe kui mistis minema hakata. ga Karla poliitilisest strateegiaat t lihtsalt ei isaanud aru. ;
; . : 1 ^ ; IlJTU JUKS
Eriliseks julu- ja uueaastakin- gituseks said Helsmgi elanikud suurendatud rimaksud. Linnanu- kogus tekkis selletttu gedaid vitlusi, inimesed avaldasid oma arvamusi, lehtede lugejakirjaosa- konnad suurenesid le piiride aval- datud kirjadest ja veelgi enam lks neid paberikorvi. Linnaelanike meelepaha oli n suur, et linnaisad ehmatusid. Peamiselt aga sellett- tu, et tulemisel olev Metro ehita- mine tstab bussipeti hinnad v- ga krgele. Et juda selgusele, kus vivad olla pethinnad 1990-dal aastal, ksisid linnaisad vastust raalilt. Sellele anti sisse kikisugu vimalikku informatsiooni. Masin tegi oma arvestusi ja andis siis vastsd:
^Piletihinnaks on siis 40 kopi- kat!"-
< - ' . ' ' ' . * '
Kas sa saad mulle laenata oma sulepead?" ksib noorsdur kasarmus kaaslaselt.
,,Meelsasti." On sul ehk .ika kirjapaberit?" ,Jah, palun, siin on." Tnan. Oh sul postmarla?"
.. Jah." Sa led lihtsalt ikuHatfek! Kas
sa vid muie nd veel anda oma, pruudi aadressi, kelile pilt sul on kapi peal?" .
Vanem daam imestab ateljees kujuri td ning tleb hmmas- tuses: . :
Kuidas te ometi oskate paljast kivimrakast raiuda nii ehtsat ja toredat lvi?!" V
Kujur: ,,See on vga lihtne. Vtke suur kivi ja raiuge sealt maha kik see, mis ei ne lvi moodi vlja."
VABA EESTLANE .. :TOIMETUS;JA TALITUS;;
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega: ; '
Kuulutus! vetakse vastu: ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella ll-ni Ja ndala teise ajalehte kuni koi-
map. homm. kella U-ni.
leviku tttu. Kuulutuste hinnad:
. KUULUTUST VTAVAD VASTU:
1. Vaba Eestlaste talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 , Postiaadress: Box 70, Stn'C, Toronto 3, Ont. Talitus vljaspool taega: Hehni Lvandi 251-6495
2. Mrs. Leiia Marley, 149 Bishop Aye. Willowdale, nt. Telefon: 223-0080
Yaba Eestlases'v ilmunud Tommy Tomsoni fotosid saab tellida talitusest vi tel: 4^-
4558 ja 461-6916.