PEATOIMETAJA: Karl rr TOBETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Omfc. MBJ 3M7 TEXEFONID: toimetus 364-?521^ talitus (tellimised, feuulutused,
mAD Kaaadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja , k i n g i g a aastas ja veerajiil&astas $12.a)
Tj^MISHINNAD ^jasptMii K a m ^ : aaslas $30.- ts $1550 ja vcCTandaast^ $a^. Kiripb^ SA^j
$51., poolaastas ^ . - ^ l^^iNUPOTIGA lemer-iaa^o: aastas
$3050 ja veerasiaastas $15.^ ^ Adresi muudatus ^ c.  Mmumbri biad 35 c.
T E L L veerandaastas
PuWi iMljil* t l 
P R i l i S f ON i by Free EstoMan Pubsher, LtA, 135 Tecums^tli
Toronto 3, OntMOJ 2H2
Uue presidendi ametisse asttsmi- ae hendriikides ja president Car- teri pidevad snavtud philiste inimiguste kehtestamiseks rand- eesriidetagutes riikides on Hiud lnemaailmas teatud i se senisest detente uimast, mis do- mineeris ameeriklaste Ja nende liitlaste poliitilist mttemaailma viimaste aastate kestel. See rka- mine on mjunud eriti hirivaM Moskvas, kus pannakse kik rat- tad kima ja veed voolama, et or- ganiseerida presidendi snavttu- dele vastupropagandat ning alus- tada lnemaailma uinutamiseks uut unelaulu.
Selliste unelaulude rubriiki kuu- lub ka N. Liidu Ottawas saadiku Aleksander Jakovlevi sjane sna- itt Vancouveris, kus saadik s- distas hendriike N. Liidu sise- probleemidesse sekkumises ning suunas oma kriitika eriti president Carterile, kes oma kommentaari- des on esile tstnud N. Ldu pa- lavlikuUse relvastanse, mis ph- justab kahe suurriigi vahelise reS^ vastamise vidujooksu. Jakovlev unustas" oma snavtus N. Liidu relvastamise ning pidas vajalikuks teha etteheiteid president Carteri- le, et see julgeb rkida relvasta- mise vidujooksust Ja hendriiki- de relvastamise vajadusest, kuna see viib saadiku arvates uuesti vastu klmale sjale. Jak.ovlev soovitas lneriikidele rahu silita- mise huvides relvastamisest loobu- da, milline seisukoht on tielikult vastuohis vanade roomlaste filo- soofiga, mis soovitab rahu hoidmi- se huvides relvastuda.
Kui saadik Jakovlev soovitab lnema ailmale relvastamisest ra- hu huvides loobuda, siis tekib pa- ratamatult ksimus, miks ohver- davad venelased 12 kuni 13 prot- senti oma rahvuslikust ldsissetu- lekust relvastamistele ja sjaliste- le ettevalmistustele? Vrdluseks viks thendada, et ameeriklased Ifubitavad selleks otstarbeks ainult 6 protsenti Ja NATO teised riigid 5 protsenti oma rahvuslikust sisse- tulekust. Ning selle poltika tule- museks on olukord, kus N. Liidul oa Euroopa rinnetel kaks korda nii palju mehi kui ameeriklastel ning venelaste konventsionaalne relvas- tus on mitu korda tugevam kui ameeriklaste Ja nende liitlaste rel- vastus,. 
See suur muudatus judude tasa- kaalus on toimunud kik Nixon-
Kissinger-p'cri poolt viljeletud de- tente poliitika ajal, mi! kommu- nistUkud riigid on suurendanud oma divside arvu Euroopas sem- seSt 14Mt divUst 168 diviisile, Varssavi pakti riikide tankide arv Euroopas on kasvanud 40 protsendi vrra ning nende kahurite arv on kahekordistunud.
Selle palavlikulise relvastamise ajal on Ameerika hendriigid Ja nende liitlased jaganud lahkel kel kredte N. Ludule ja Ida-Euroopa kommunistlikkudele riikidele, mis tusevad niid kogusummas 44 miljardi dollarile. Sealjuures on nende laenude intress kommunisti- dele sageli madalam kui lnerii- kide pankade laenuintress lmie- maailma rimeestele.
Selle rusuva olukosra taustal on vibolla phjust meenutada Lenini kirja 1921. aastal oma vlisasjade rahvakomissarUe Georgi tshitse- rinile, milles Venemaa revolutsioo- ni isa mainis, et lneriigid anna- vad meile lahkelt krediite teiste maade kommunistlike parteide toetamiseks. ,  d varustavad meid materjalidega ja tehnoloogia- ga, mis meil puuduvad ja ehitavad les meie sjatstuse mida meie vajame tulevikus vidukateks rur nakuteks oma varustajate vastu. Teiste snadega, nad ttavad energiliselt selleks, et valmistada ette iseendi mrvamist", kinnitas Lenin, kelle snades leidub otse prohvetlikke ennustusi.
Lenini kiri nitab, et detente po- liitika pole mingi uudisasi ning Kisisingeri Ja Nixoni leiutis. Seda poliitikat harrastati Juba Lenini Ja Stani pevil ning seie on kandu- nud nd le praegusesse ajastus- se. Vahepealsed perioodid, kus lnemaailmas oli John Foster Dulles'i kaliibris etterigekke rii- gimehi, on tuntud klma sja ni- metuse all ning lnemaailma libe- raalid on nende aastate kohta tei- nud oma hukkamistva otsuse. De- tente raamides Venemaale voola- vate miljardite dollaritega Ja to- hutu abiga on hoitud kommunismi kuni seni ajani Jalul Ja vimalda- tud Kremlile suurejoonelist relvas- tamist. JakovlevU Ja teistel tema- taolistel Kremli teenritel on testi phjust nrveerida kui lnemaail- mas leidub riigimehi Ja poliitikuid, kes selle endale poomisnri punu- miso poliitika peale hakkavad ia-- tUiselt vaatama.
: K.. ,
Q]
WASHINGTON (Vaba Eestlase" kirjasaatjalt)  Uus Ameerika valitsus president Carteriga cesot-  sas on demonstreerimas uus! suundi vUspolUlisel areen. Need uued uunad. lhevad mi mnetiga lahku eelmise, vabariiklaste partei poolt juhitud vlispoliitikasi Kige rohkem Umneb see suhtumises Nukogude Ltu. Kui vabariiklased katsusid teha kikvimalikku, et Moskvat mitte pahandada, ss demokraatide administratsioon on julgelt les tstnud inimiguste MsImuSe Ida-Euroopas.
Viitsepresident Walter Mondale, kes USA senatis oli kaheteist aasta jooksul tuntud kui tiks kige libe- raalsemaid ja vasakpoolsemaid se- naatoreid, tles hiljutisel pressi- konverentsil SA vlispoliitika sel- le aspekti kohta jrgmist:
?resideiit Garter on korduvalt selgeks teinud, et me kavatseme rhutada ja kinnitada Ameerika traditsioonilisi moraalseid vrtu- si inimiguste suhtes jrjekindlal vsii. Carter tegi seda oma kirjas Sahharovlle. Mina teen seda, ma saan kokku Bukoyskiga/'
Viitsepresident Mondale sas veel: Meie ei saa ega tohi oma
Me lubame kaasa aidata nen- de vabastamisele^ keda on van- gistatud nende sdametunnistuse tttu.
Me jtkame oma taotlusi kujunda- da maailma, mis oleks vastuvtlik inimeste pdlustele ja milles eri- neva ajalooga ja kultuuriga rahvad vivad elada klg fcljfe krval ra- hus ja igluses. Mul on heameel teist jlle kuulda ja iha soovin Tei- le kike head. Jimmy Carter."
Andrei Sahharovi 21. juuni kiri, Carter enda kirjas mainib,
oli see milles Sahharov prdus Carleri ja terve maaihna poole viieteistkmne Nukogude poliit-
moraalseid tel^pidamisi lihtsalt 'vangi olukorra leevendamiseks, ke- krvale panna. Me tahame koos- j da ta oma kirjas nimepidi les^ lu- ttada Nukogude Liiduga neil; ges kiii kige rohkem ohustatuid.
kui mida
Vaba Eestlane" nr. 12. 15. 02. 1977 toob K A . juhtkirja pealkirja all Segadus Eesti Pevade m- ber". Selles juhtkirjas esineb muu- seas teade, et Eestlaste Kesknu- kogu Kanadas korraldas nende pevadega henduses ankeedi, mil- lest ^ Igus, et kik vastanud orga- nisa.tsioonid p e a l e v  i t l e - j a t e o r g a n i s a t s i o o n i (phjust nimetamaita) pooldavad pidustuste viimist Rootsi.
Asja lhemaks selgitamiseks teai-ab Kanada Eesti Vitlejate hingute Ldu juhatus jrgmist:
ESTO 76 Sjameeste Kongressil Ba]tJmores teatas Eesti sjamees- te esindaja Rootsis, et kuna seal
puuduvad Eesti vitlejate ja vaba- dusvitlejate hingud, siis ei ole vimalik, juhul kui Eesti Pevad 1980, a. viiakse le Rootsi, korral- dada seal Eesti Sjameeste Kong- ressi ega teisi ritusi ja vitleja- te hingud ei saa oma lippude all vormiretuses osa vtta iildrongi- kigust
Seda Rootsi Eesti sjameeste esindaja seisukohta arvesse vttes Ldu juhatus otsustas eehiimeta- tud ankeedis pooldada ESTO 80 kon-aldamist, Kanadas vi Inglis- maal, kui sealsed Eesti organisat- sioonid on nus seda oma peale vtma. ESTO 80 ymisega Rootsi oleks Eesti sjameeste organisat- sioonid pidustustest vljallitatud.
KANADA EESTI VITLEJATE HINGUTE LIIDU JUHATUS
aladel, mis meid mlemit huvita- vad. Nagu strateegise relvastuse pramine, sjavgede vhendami- ne Euroopas j mujal, rahvusvahe- lise pinge alandamine.
Kuid samal ajal ei vi me ase- tada oma ideaale klmutus- kambrisse.
Me ei vi jda kskikseks nende isikute palvete vastu, kellede inim- igusi on vgistatud."
VladimiK Bukovskil seisab ees kokkusaamine Mortdale'iga, siis kui see Tshuli kommunistide juhi Luis Gorvalani vastu vlja vahe- tatud Nukogude Ldu poliitvang ja inimiguste eestvitleja oma esimesele klaskigule Ameerikas-! se, saabub. Ka president Carter j saab ai*vatavasti Bukovskiga kok^ ku. President Ford teatavasti hoi- dis krvale Solzhenitsni eest, siis kui see tuntud kirjanik Washing- toni saabus.
President Carteri kindlameelsus jrgida enda ning Ameerika mo- raalseid phimtteid ja. ideaale ibiines kige selgemal kujul siis kui ' ta saatis kirja akadeemik Andrei Sahharove, kige tuntu- male ja lugupeetumale poliitilisele opoftitsionrile Nukogude Liidus.
Kirja teksti tegi Sahharov Mosk- vas teatavaks prast seda, kui ta selle USA saatkonnast ktte sai.
President Carteri kiri klab tl- kes jrgi?iiselt:
j,Kallis professor Sahharov. Ma sain ktte Teie 21. jaanuarist p- rineva kirja ja. ma soovin vljen- dada tnu seUe east, et Teie esita- site mulle oma mtteid. Inimigu- sed on minu administratsiooni heks keskseks huviks. Oma ame- tisseastujnise knes ma tlesin: Kuna meie oleme vabad, siis ei tohi me kunagi suhtuda kskik- selt vabaduse olukorda mujal" Teie vite olla kindel, et Ameerika rahvas ja meie valitsus saab jt- kama meie kindlat phendumist InJniiguste lugupidamise edenda misele mitte ainult meie maal, vaid ka vlismaal.
Carteri vastuse le oli Sahharov vga nnelik. Ta tles lne aja- kirjanikele, et ta vtab Carteri kirja kui toetuse vljendust inim- iguste liikumisele Nukogude Lii- dus ja Ida-Euroopas.  Venemaalt vlja saadetud aja- loolane Ja endine poliitvang Andrei Amalrik kommenteeris Jimmy Carteri kirjast teada saa- des, et tema arvates on Nuko- gude Ldu Juhid oma sammudes nd ettevaatlikumad, kuna nd nad teavad, et Carter toetab Sahharovi.
AmUrik tles, et talle nis nagu Nukogude vimumehed proovisid
Carteri hoiakut, kuid see kiri peaks nee selgeks tegema, mli- seid seisukohti Carteril on.
Mitmed hendriikide thtsamad ajalehed oma juhtkirjades ja po- liitilised vaatlejad suhtuvad aga skfcptiselt president Carteri neis- se sammudesse, mida ta on ette vtnud inimiguste eest Vitlejate toetamiseks Ida-Euroopas ja Nu- kogude Liidus. Arvatakse nimelt, et need Carteri ja SA vlisminis- teeriumi vljendused kahjustavad Nukogude Liidu juhtide prestiihi ja et ymased on selleprast sn- nitud nitama, et nad ikka on k- vakelised peremehed enda majas ja ei luba mingisugust vahelesega- mist seljesse, mida nad peavad oma siseasjadeks.
Selle teooria kohaselt huvi J toetus Vene poltUistel phjus- tel vangistatutele toob neUe Ja teistele suuremat kahju kui kasu.
Kardetakse ka ldist suhete halve- nemist Nukogude Liiduga ja ne- gatiivset mju aatomirelvade p- ramise lbirtoiistele. Pealegi ksitakse, et mida prafctist ja te- gelikku saab Carter selles osas ette vtta kui snad ja kirjad ei aita? Kas president ja tema uus demokraatlai partei valitsus sel- lepeale vaatamata mimiguste kaitsmist jtkavad ja kas ne mi- dag.: praktist selles osas varuks on, eks seda naita tulevik.
Inimiguste rakendainise M s i - mus N. iSidus ja teistes kommu- nistlikkudes rtilddes on pannudl vga delikaatsesse olukorda L ^ - ne-Euroopa kommunistlikud par- teid  eritt Itaalias, Prantsus- ngaal. Ja Hisitianlas, kus need parteid on vitnud komnmnismB- le /.inimese nao*" andmisega l- nemaailmas endile teatud popu- laarsuse ning sellega seojses ka Itaalias ja Pnmt^ssmaal toimi- nud pafflamendivallniSstel tegeva valijaskonna Seljataguse, Olu- kord on nii halb. ei ptma^ed k i - suvad nd igasuguie komhinjsl- Sioonidega neile ^ss^mmsM m- malast olukorrast vlja i^aedai.
Kiii nndaninieiattfd Etufo- knununSsild tahavad omsfc ,,p^ poisi"* mngu jtkata, mis cm la^ nen i^aamale pura sllmapoistami- seks hdavajalik, siis peavad nad inimiguste kaitseks vlja astu- ma, mis on ndle aga vga vastu- meelne operatsioon kuni seller** stuy nad risti vastu ,N. Liidu- ga, kelle toetus neile vimule psemiseks ja vimu kes hoid miseks on hdavajalik. Ja nii nemegi nd, kuldas Lne-Eu- roopa suuremate kommuistlik kude parteide juhid suures hdas siplevad j vingerdavad^ katsudes vene hundile sa .anda, kuM sealjuures lnemaailma lambad terveks jtta.
Itaalia kommunistliku partei juht Berlihguer nhhetah disden- tide tagakiusamist raudeesriide taga tagasihpidlikuit autoritaar- seks aktsiooniks*', Prantsusmaa kommunistliku partei juht Marc- hais vihjab tuhmunud ideaaUde- le" ja Mispaii. kommunistid hoiatavad, et surve shnitah an. tikommunisml^
Kuid lanerkide konununisi- litoide parteide juhid vivad N. Ldu kritiseerimisel minna ainult teatud piirini. Kui nad iile selle piiiljoone astuvad, ss satuvad nad Kremli plu alla ning ..neid pannakse reeturite nimekirja;
BONN  Viimasel ajal on prioipagandaatakkid raudeesriideta- gustes riikidest  eriti N. Liidust, Poolast ja Tshehhoslovak- kiast  Lne-Saksamaa vastu sagenenud j genenud. SellesH; tulenevalt on ka Bonn! suhted kommunistlikkude riikidega tun- duvalt jahenenud ning kantsler Brandti poolt mned aastad ta- gasi rajatud Ostpolitik'i sulaperiood on klmakraadide valduses.
Moskvas asuvad lneriikide admiinistraitsiooni vaheliste vahe- vaatlejd (konstaiteerivad, et L- ne^ SaikSiamaa ja ikammuiiisitlike Ida-Euroopa riikide vaiieised sulited haikkasid ac,risem 1975. aastal Helsingis aliMdrjutatud kostcIkoiMallepeitfe jrele ning need svenesid SaJksamaa iparla^ mendivaliniiste valimisikampaa- nia
Kremli suhtumine Lne-Sksa. maasse on muutunud kriitilise- maks ka Lne-Euroopas pide- valt leststetud idabloki pa- lavlikulise relvastamise
Venelaste ametliku versiooni ko- haselt algas see N. Liidu vastane kampaania Jisndriikides, kust see le kandus Euroopaisse.
Lneriikide vaatlejad Mosikvas arvavad, et Moskva ja lneriiki- de valielised suhted tiilevikiis ole- nevad Kremli ja iendriMde uue
kordade teiyimomisesit. ja SALT'i kokkuJIeippe slmimisest. Bonnis oodati kesoleva aasta teisel poo- lel N. Liidu dil^itaatori Leonid Brezhnevi klaslilai,
kuld see lkatakse tenaoliselt edasi kui mlema rgi vaheli- sed vhekorKid ei parane.
Lne-Euroopas arvatafese, et N. Ludus ja satoiltrkides prae- gu valitsev nrviline olukord or hest feljest tingitud; Washingto- nis vimule tulnud uuest admi- ministraitsioonist, kelle; tuleviku- plaane ja hoiakut Kremlis osata veel mistatada j
teisest Imljest lhenevast Bel- gradi konverentsist, kus Helsi- ^ kokkulepete rakendamise tu- lemused vetakse uurimisele ja analsimisele.
Kreml teab vga hsti, et ta v- hendab dissidentide tagakiusami- sega Lne-Euroopa kommunist^ ikkude parteide vimalusi vi- mule tulekuks, kuid nhtavasti on dissidentidele jrelandnste tegemine nii suurem riskiga, et Krdml ei saa seHar endale lubada. Kui see nn on, ss vib oletada, et parteide tippudes kardetakse osiselt vene masside rkamist,
mis kaaa vib tuua suuri etten- gematuid sndmusi.
. . . .  "  . . ; 
Kuidas oleks seUega kui meie hakkaksime tulevikus saaina Jaa- panist ka shoti viskit? Seda eriti nd, kus Inglismaalt saabuva shoti viski hind pidevalt tuseb ja see jook muut|b tavalisele su- relikule peatselt kttesaamatuks.
Tegelikult ei ole see ksimus thjast varnast vetud. Jaapanl^ sed, kes on vitnud endile le- maaihhse kuulsuse vlismaiste produktide jreltegemisega, mi- da nad saadavad maailmaturgii- dele odavate hindadega, hakkasid juba 1923. aastal shoti viskit jre- le tegema. Selle trikiga sai hakita- ma jaapani suur alkohoolsete jookide tstus Suntory Ltd., kel- lega nd on vistlema asunud uus ettevte Kirin-Seagram, kes saaab turule sellised inglise ni- mega shoti visld marke nagu Ro- bert Brown ja Dunbar. Sntory produtseerib praegu aastas 222 miljonit pudelit iiskit. miUet ai- nult 5 protsenti lheb ekspordiks kuna Kirin-Seagrami produktsi- oon on ainult 12 miljonit pudelit aastas.;;
kui meie kasutame sn lne- maailmas jaapani foto- ja raadio- aparaate ning mootorrattaid ja autosid, miks ei viks juua meie jaapani viskit- ..Kahtlemata on meile veidi imelik tunne kui meie leiame j,shoti vIsM" pudeli phja alt vikese sUd| Made in Japan", kuid kui see viski maksab niteks 4 dollarit pudel Inglismaalt saa^ bunud 8 vi 9 dollarilise pudeIS asemel, ss unustab ostja Juba esimese lonksu jrele Made in Japani" kauba^li^
 Dr. Erik Linnolt koos abkaa- sa, kirjanik Asta Willniann-Ion- noltiga Ffairnngitonisit, Conn. vii- bisid talvisel pubknsmatkal Maf- tque saarel, klastades ka teisi ntiide saari.
5:r
VA
Ausfroi Seitsid( ;Bfl'
imdmist Viimase m produktisioc peamiseilt t| osas.,
Lette \rlj| asj'ab8aiis AESL-i esil l^e maji dfist niiig Meie Kod^ gis suurena inist. Belml fcoatus ,M r i i
Hjutis^ll olekul otsi sest .,Meio $1000- ni Jani  kigus. Ni takse vtituBseks mais(t.
kialfuuH kindlusi
Lesdulas lond, ;imll taliks on $ riiud fondi divi tii' rj divi $65.000, na osa tud-tulusi
 JtCao^ taHi Fondi j peeti
; riraises e . Iietaikse
J mfeega, (
sndmi Centn
Tlieatre hooaja et gu St. kirjanikul aadi Lui Six Gha] Aotor" (0
Pirand VjfmaJ Qjj duse juht oma kirj] kirjanil mingus maituid issk^pij deis, erit iila^nimell dassedal naed me^t drazmatil
;i,ik,-:,. 6^ probh
iiel.
Piranc kavas k