8 VABA T L T O te l^psval, 8. Nr. 1@
E e s t i S u u s a k l y b i
Eesti iSuusaMubi meeskond ko)OSseisiEs K . Rlihjaho, M . V d - leod, T, Hogari ja R. Vellmd tu- l i dora vistlustel 4 X 4 km teatesuusatamises Soo Finnish Klubi meeskonna j-rele teisele kahaie. Kik neli meest sitsid Mase/G 13V^ nim. piirides. Ro- bei?t Vellendi seg (13 min. 11. ssik.) ol i anikrumeestest^ Risto SaataJa jrele ^paremuselt teine. XifflBtesuusatambest vfttss osa 19
KMqs peva kestnud soomlaste podt hstikorraldatud vistlus, test vifctis osa ie 300 suusaitaja, nende hulgas 8 eestlast. Individu- aallselt tti Uno LImit vanemaita meeste klassis kolmandalks.
i e s t i c s s e d yisskokca Mii
Nd on selgunud eesti suusata- jate tagajrjed 30, kilomeetri pik- kusel Muskoka Loppetil, millest vttis osa mitusada suusatajat. Kogusunmias startis mitmes vanu- seklassis 18 eestlast, kelledest pa- rim oli Robert Vellend, kelle aeg oli 2 tundi 7 minutit 16 sekundit. Jrgnes Martin Vellend 2.23.08, J . Roos - 2.24.55, U. Limit - 3.00 36, A. Vasila - 3.04.15, T. Vel-
jlend 3.08.12, edasi M. Vasila, A. Ti^alla, P. Niit, L.^ Saar, A. Pui^e. R. Lainevool, M. Olo, K. Leemets, P. Pajos, T. Pajos, H. Jaaguste ja U. Niit. Viimase aeg oli 5.33.26. Oma vanuseklassides olid pari- laad: U. Limit 11-nes, R, Vellend l3-5ies, U. Niit 15-nes ja T. Vellend
ircianis e i ^
ks populaarsemaid vistlusi ja seda mitte ainult kergejustikus, p^le veel kunagi puudunud hegi olmpiamngude kavas. Kuid et saada selgust, xiniks see tekitab probleemi Iraanis, tuleb veidi l- hemalt vaadelda maratonijooksu kui sellise ala tekkimist.
Selleks tuleb minna tagasi aja- lukku enam kui 2000 aastat. 4. sa- jandil e.Kr. pidasid kreeklased gedat sda prslastega. Aastal 490 e.Kr. maabusid Prsia sja- jud Kreeka rannikul, et anda hel- leenlastele hvitavat lki. Kuid asjad vtsid vastupidise kigu. Ateenast umbes 40 km kaugusel asuva Maratoni nimelise kla juu- res toimunud lahingus saavutasid kreeklased vaenlase le o/tsustava suui-e vidu: Teadet sellest lks vii- ma Ateenasse ks sdalane. Olles jooksnud 40 komeetrit ja kohale judes hdnud Me vitsime", varises ta kokku
Jrgmised olmpiamngud 1980. aastal peetakse teatavasti Nuk. Ludus, suurema osa alad^a Moskvas.. Rahvusvaheline Olm- piakomitee maadleb" aga juba nd 1984. aasta mngude asukoha suhtes. Pretemiente on mitu Los Angeles, Glasgow, Teheran ja veel mned teised iiimad. Kui korra peeti Teherani samahsti kui ot- sustatufcs, siis on seoses selle ko- haga les tusnud ainulaadne Pfoble^ ja asjadu, mis vib kriipsu peale tmmata Iraani pea- linna avaldusele.
Ksimus on nimelt hes alas maratonijooksus. See^ kui mngude
Selle sndmuse mlestuseks ve- ti 1896. aastal Ateenas peetud esi- meste moodsa aja olmpiamngu- de kavasse vistlus, millele anti nimeks maratonijooks ja mis ktd- ges umbes samal teel, mille oli kunagi lbinud legendaarne kreeka sjamees-. Prsia ehk ndse ni- mega Iraani ajaloos on aga lal- mainitud lasaamine suureks h- biplekiks ja sel phjusel pole seal kunagi peetud vistlusi maratoni- jooksus.
Reiiyvid@r l e b a ^ " " l a v a t e o s e k s
Torontos on eesti tienduskooli ritustel paaril korral lavastatud katke Reinuvader Rebasest". En- ne julu ga lavastati kodumaal Draamateatris tismtmeline lastenidend Reinuvader Reba- ne". Raivo Trass on kogunud hulga rebasejutte, lisanud neile ka muid muhedaid lugusid, leelosid ja laule ning sulatanud kik orgaaniliseks tervikuks. Naljakaist lugudest pi- muvad lbi tsised probleemid, mis viimasel ajal kne all nagu looduse kaitsemine, mida inimene aina rohkem rikkuma kipub. L- busalt kulgenud etendus lpebki nukra alatooniga, rebane on teised loomad-linnud. meelitanud trellide taha, levalt laskub alla st ,,Zoopark" ja nutuste silmadega laulavad paigaletardunud puurisu- letud populaarset laulukest: . . . ja phapeval, kui teil on aega, ss tulge kindlasti loomaaeda .
See raamat on hiljuti posthuum- selt ihnimud Hanno Kohips'e Kustutamata nlg kunsti jre- le . Olgu kohe eldud, et kes- olev kirjutis ei taha oUa mingi objektiivne kriitika vaid allakirju- tanu isiklikud subjektiivsed mul- jed,, mis ese kerkisid selle raama- tu lugemisel.
N mndagi korda mletan Han- no Kompust nukra naeratuse saa- tel hele sbrale mainivat: Si- nust jvad jrele hemalt raa- matud minust mitte midagi. Kik on nagu tuulde pillatud." - Neid tuulde pillutatud lendavaid lehti on otsinud, pdnud, korja- nud ja talletanud raamatuna ta us- tav elu- ja teekaaslane Rahel 01b- rei Kompus ennastsalgava, ennast- ohverdava psivuse, hoole ja vae- vaga. Spruseta elada ei saa, ning armuta ei taha. Harva nad on ks. Ent siis saab osaks meil lim nn." N kirjutab Hanrio Kom- pus. Selle iima nne oli saatus talle kinkinud.
Ehkki nimetatud raamat sisal- dab amult tillukese murdarvu H.K. iile tuhane ulatavast mit- meaialisest ja mitmevormiBsest suletoodlangust, annab see siiski aimatava profiili ta paljutahuli- sest vaimsest kapatsiteedist.
Hanno Kompinst vi&s igusta- tult pidada meie kunsti fiiosoo-
Ta analtine vaim ei prdu kunstiteose kui niisugusega selle nhtavas ja kegakatsutavas vor- mis vaid ta katsub selle tagasi projekteerida loova kunstniku sise- musse, pdes lahti mtestada loomismomendi saladust. See kustutamata nlg kunsti jrele" on philiselt kustutamata teadmis- janu loomispro>tsessi ja valmis produkti snteesi jrele. See on vsimatu, otsing aina uutes tooni- des, nanssides, varjundites, eri- nevate lhtenurkade asetuses. Kust see ka al ei algaks, kik teed lppevad selle viirastuva, hajuva, tabamatu sulatuspunkti juures: kuidas snnib kunstiteos. Siin ei aita teda napisnaline kontsentree^ ritud mttelaeng, pigem heldeke- line barokne nikerdus, mis mni- kord ehk kipub terviku matma de- tailide ja varjundite kogusumma
Kas tmmete kedagi Ontarios, kes on muutnud selle oma oinakasupiidmatusega, humaansusega ja sbralikkusega ilma vastutasu ootamata paremaks^ e^ ^
Selliste isikute austamiseks on rajatud Ontario M ^ a l ^er Gijod tizenship. ,
Medali saajad valitakse vlja Ontario kodanikkude iseseisva Nuandva Kogu (AdvisoryCounc) poolte mme auesirael pro^dnts! leitnantkuberner.
Igatte vib nimetada kandidaadi Ontario MedaU saamiseks ning vastavad sooviavalduse formularid on saadaval toii Mrje-
' tada: ;rExe(mtive;SecTetaryV . -.
Advisory Copncil Ontario Medal fbr Good CitizensMp
:^QueensPark-: Toronto, Ontario M7 l A l
Jttba kandidaa< stoetamine on hea kodaiukiis hladamMiiS. sisse anda 15. aprjiUiks 1977.
Siin .poi ta enam vaatleja 'vi. nautleja tundub nagEi elaks ta lbi neid tastit(Eoseid.
Eeltoodu kehtib vaid kujutava kunsti kohta. Teistel aladel nagu ooper, teater, arhitektuur, tants vi siis rahvuslik pind neis sili- tab ta krtilise vaatleja asjalikku- se, tegeledes peamiselt juba sndi- nud lapse mitte enam snnitusva- ludes vaevleva emaga..
Pannes kest selle lbiloetud raamatu on tunne nagu oleks mit- meid ja mitmeid vaimu ja mlu vrskendavaid tunde veetnud Han- no Kompuse inspireerivas selts- konnas. Ta elav mmika, zhesti- kulastioon, hlevarjundidhtuvad nii endastmistetavalt loetud teks- tiga, on n identset ta isikuprase kirjasnaga, et leiad nagu kohku- des, et teda p o l ^ i . , . Sisemised vaimsed moraalsed ajurid on loonud kultuuri krgeima saavutu- se, kultuurinimese enese", tleb Hanno Kompus (lk. 178). Just te- ma ise oli selle kultuuri krgeima
, . , X . 1 ,.saavutuse avaram ja sgavam ees-nist, kus ta hiljuti oh kamud? k ^ . ^ Raamat lpeb kuue introduktsioo-
E i ohiud ainevalda, millele poleks resoneerinud ta alati ergas juurd-
V vaim. N nagu. elus vis ta sama innustunud teadldmsega rkida bali tantsudest, teatavast noilmest teataval keskaegsel maal vi seistes mne vana por- taali nikerduste ees, juhtida the- lepanu kogu raamatutie pisi-ime^ del, mis tavalise vaatleja silmale jnuks nhtamatuks W samuti ka rullub selle raamatu paarilsajal lehekljel lahti ta huvialade roh- kus ja nende ainulaadne kom- puslik interpretatsioon.
Raamat algab viie tankaga Siu- ru otsisklevailit pevilt. Kas polnud see jaapani iidne luulevorm (31 sil- pi ves riimita stroofis 5, 7, 5, 7, 7) noore Hanno fclakost Jaapa-
lEDAiroRGOoDanzErismp
(i
niga Hartogl Sammassng'i kuue- le pildile paguluses Montrealis. Nende vahel on 3r mitmesugust kirjutist, levaadet, kriitikat, ar- tiklit, esseed jne. . see on kirjas snastatud mtteid, kogemusi, ar- vamusi ja veendeid. Kuid vaekauss nagu H.K. elus n ka kirjas kaldub ilmse raskusega kujutava kunsti poolele.
Mlupildid hmastuvad, muutu- vad ja kaovad nend^ kandjatega. Need vivad vtta eri dimensioo- nid ja suunad, vivad kasvada vi kahaneda olenedes erinevate mlu- de kandevimest ja isikute psh- hilistest dispositsioonist. Ainsam kige lhem teprasus on fiksee- ritud fakt. Ning pisike osa neid fakte he vanu avarusest on tal-
AABS viimase konverentsi tule- musena tekkis lhem kontakt balti kunstiringkondade vahel. Loodi koordineeriv komitee, kuhu leedu- laste poolt kuulub Alina Staknys, ltlasttg poolt Eleonora Sturms ja eestlaste poolt Maie Kuuskvere. Loodud komitee on pidanud juba kolm koosolekut, neist viimase 2. detsembril New Yorgi Eesti Majas, kaaludes vimalusi kohne rahvuse kunstiringkondade omavahelise suhtlemise elavamaks muutmi- seks. Koosolekust vttis osa eest- lastest kuristnikest skulptor Adele Ulm-Augustas. Kokku oli koos paa- rikmne kunstitegelase mber.
KOOSTANUD ANTS VOMM
14.
Nagu ostjakkide juures, e kuu- lus ka iga samoje^i killavcore ks iseralik saan hahengan kuhu asetati majapuuslikud. ks iieit kodujumalaist kaitses phja- 5?tru, teine valvas oma kummar- dajate tervise jrgi, kolmas kait- s e abielunne > ning neljas hoot- ses, et vrgud ja pnised oleksid tis rikkaliku saaki. Kui vajati ta abi, veti ta oma asukohast ja r i - putati teUd vi karjamaale, metsa puu otsa vi jekaldale.
N^gu ostjakid ja teised Siberi suguharud, austasid ka samojeedid oma surnuid ohverdamiste ja muude ^tseremooniatega. Nad usku- sid, et nende hjutahkund sb- rad omavad samu soove ja teevad sama td kui elusad- inimesed. Nad asetasid nende haua juurde vahest saani, oda, keedupoti, noa, Idrve jne. Matmise ajal ja paar aastat peale seda, ohverdasid omaksed kadunu haual phjapd- ra. ' .
tahes on samojeedid sama kohus- likud kui ostjakid ja laplased, pak- sude huulte, vikeste silmade ja madala otsadega, laiade ninade- ga, mis on peaaegu tilemise lua- luuga tasa (mis on tugev ja kr- ge), ronkmustade juustega, hreda habemega ja koakas-pruuni ju- mega. Samojeed on rahul kui ta l le ja kehvematele aladele. Paljud
mestena surevad nad nurinata, elades elu mida nad vaevalt ori armastanud, sest see nuab neilt nii palju, lubades vastutasuks va- he lbusid. Nad on umbusklikud, nagu kik energilisemate vi juli- semate naabrite poolt allasurutud rahvad. '
Samojeedide r M u s olenes va- nasti nende phjapdrakarjadest ja P. von Krusenstern a. 1845 kal- kuleeris, et Pstoserski mbruse samojeedide kari Alam-Petshoor aladel on ainult 40 000 pead. Ph- jus seisis selles, et vene asunikud vtsid jrjest rohkem nende pare- maid karjamaid le ja nii nagu Skandmaavias, pidid ka sunsed himud taganema aina kitsamate-
Edasi Idrjddab dr. Hartwig sa- mojeedi arvatavasti Castroni t- helpanekute phjal, millistest ta ainult like ra toob. Ka meie kee- leteadlastel tasuks Castreni thel- panekute originaalkogu les otsida j natuke tsisemalt uurida. Iga-
rasKe phjapdranahast riietus kaitseb teda khna ja vihma eest ja ei hooli sellest, kui see on juba mrdunud vi halvasti ligatud. Mned keigarid kannavad ka ka- rusnahku, palistatud kirev-uhkete riidetkkidega.
Samoieedi meeled' ja. vimed vastavad ta rndrahvalikele ja ja- himehelikele eluvsidele. Ne on lbitungiv silmavaade, peen kuul- mine ja kindel ksi: nad lasevad suure tpsusega ja on head jooks- jad. Samojeed on healoomuline, raskemeelne ja loid. Tal on vaist- lik arusaam heast ja kurjast, i- gest ja valest, kuid tal on hea sda ja ta on valmis viimast suutit oma sbraga jagama. Kurjus, kt- temaks ja sngemad kuriteod, mis mrgitavad n paljusid metsikuid suguhamsid troopikas, on vrad ta iseloomule. Samojeedide elu on sama rmutu, kui loodus nende mber. Teliste j ja lume ini-
vahetasid elukutset, hakates kalu riteks, kuid paljud allusid peale- suruvale slaavlasele.
OSTJAKID
Mis on Ob? Maakera kurvemaid jgesid'
vastavad mned euroopa reisijad, kes kunagi pole ninud ta sogaseid vooge rullumas lbi metsiku loodu- se. Esitades sama ksimuse vhes- tele Obi rde elama asunud vene- lastele, vastavad nad, et Ob on nende ema. Ksid sa seda aga m- nelt ostjakilt, vastab ta lakoonili- selt, kuid energilise hlega: 0b on jumal, keda me austame roh- kem kui teisi jumalaid."
Sada aastat tagasi, dr. Hartwig pev, oli Ob ostjakile ehiallikas Lhi ja tuurakalaga maksis oma maksud ja vlad ja ostis, mis vaja. Kevadel, kui Ob oma harujo-
gedega lhkus oma jvljad ja kevadine suurvesi voolas le thi- maade, pages ostjak liistsa, kus leidus ainult ajutist nijakustutust. Kui vesi alanes ja je madalad kal- dad tulid jle nhtavale, siis ps- titas ta oma suvehti jlle je kal- da lhedale. See htt oli peamiselt neljakandiline, madalate seinte ja krge terava katusega, punutud pajuokstest ja ketud suurte puu- kooretkkidega. Majamaterjal oli kergesti kokkurullitav ja praktili- selt kaasaskantav. Onni keskel oli ainult ks paari kiviga palistatud auk ja suits pses vlja lakke je- tud avausest. Hti lhedal, oli kr- gete lattide otsa ehitatud sahver, nagu laplastel, et hoida toitu klju- vassi, hundi ja ka oma nljaste coerte eest. Kuigi Ob oma lisaj- seedega andis kaluritele rikkalikult aaki, elasid paljud neist suurimas
vaesuses. Vene asukad painutasid nad tielikult oma kpa alla, andes neile kaupa vla peale. Terve, suvi kestel purjetasid vene spekulandid Obdarskist, Beresowist ja Tobolsf- dst mda Obi, korjates oma v- laalustelt saaki vi pdes ise oma paremate vrkudega rohkem kui vaesed ostjakid.
letatud meeldivate kaante vahele, mis kannab ttlit Kustiitamata nlg kunsti jrele".
" v - . H.Sv.--
httides paar seina olid kaetud ikheina mattidega, m i s olid ku-
;unenud rohkem pere istumis- vi magamisnurgaks. Vahest; vike krvaltuba oH riiete hoidmiseks vi toidunude krvale panemi- seks. Peale nende, kes elasid vaid taladest ja rndlindudest, oli ka krjapidajid ostjakke;' kes suvel rndasid Phja-Jmereni, pdes kalu ja hlgeid. Luna pol oli ostjaikkOj kes olid vene elukombed omaks vtnud, harides pldu, pid- des karja ja teenides lalpidamist veovoorimeestena, ldiselt ostjak, nagu samojeedki, umbusaldas igat Uudsust ja oU timu oma esivanema^ te eluviise. Samuti kartsid nad, et imi nende lapsed kooliharidust saavad, ss ei taha nad enam va- nemate moodi elada. '
Peab tlema, et sama kurblooli- sus esineb ka Torontos ja Eesti Majas vib tihti kuulda inglise keelt eriti kooliealiste suust. K- netasin kord hte siinsndinud eeslaste gruppi ja sain. titsa ra- huldava vastuse, mis nitab, et
Talve tulles kolisid ostjakid met- sadesse, kus nad leidsid kaitset klmade tuuleiilide eest. Kala oli aga ka talvel nende alaline toit, mistttu nad ei linud kaugele ema suvehttidest ja asusid mne kalarikka/oja lhedusse, kust lb j kalastus edasi kis. Nende tl- vemaja oli kindlamini ehitatud <kuna seda polnud vaja kohalt ko hale tsta. See o sski mdal ja vike, seinad pltserdatud saviga. Valgus tuli lbi seina- vi laeaugu ette pandud jtki. Paremates
Austraalias, Thirlmere asundu- ses tiustas ks viarajsemaid K^^^ naasunuid, puuvjafarmer Hugo Silm 80-ndat snnipeva. Prit Narvast, ta ppis vlja ikondt- riks, vttis osa I maailmasjast, jdes Venesse/ feust prast Va- badussda c^fceeru Eestisse. Seait srdus ta pea X J ^ ^ sealt 1926. a. Austraaliasse, kus Sydneys asutas oma kondiitriri. Siirdus 10 a. hiljem Thirlmeres- se, kus asutas kanafarmi. Hiljem lks ta te puuviljafamle, mis omab 9000 viljapuud sisseseadete- ga sorteerlniise, silitamise j mahlade valmistamiseks. Farmi juihlb poeg. Juubilar on (kogu aeg kaasa lnud eesti iihislfcondlikus elus, E. Maja muretsemisel, selt- si asutamisel, kooperatiiv Kunglla loomusel jne.
ngu mongooHdel vi tunguusidel. Nad ori heasdamlikud, erapwxSe- tud ja aus rahvas;
SIBERrVALLTAMINE / V E N E L A S T E P O O L T ' J A N E N B E U U R I M I S R E T K E D PHJA- J S M E R E RANNIKUIL
XIII sajandi alguses ndne suur Vene impeerium piirdus vaid osa- ga ta tnapeva Em*oopa haldus- aladest. Tatairlased rndasid Ve- nemaad 1236, Baaty-khani, he ku- rikuulsa Dzhengis^khani Wapc ja juhtimisel ja slaavlased langesid valiutajale kergeks roaks. Vras- te ike kestis 250 aastat, kuni Ivan IH vabastas onia rahva ja pasni aluse ta tulevikule. Ta vallutas Suur-Novgorodi, mis suurlinnana oli sitanud oma vabaduse. Ta ei purustanud mitte ainult khaaaide iket, vaid hvitas ka nende maail- marngi. /
Ta pojapoeg, Ivari IV, oli metsk, kuid energiline valitseja, kes vaUu-
taga. ks tdruk nhvas kiirelt vastuseks, et omavahel nad prak- tiseerivat inglise keelt!
Nagu samojeedid, n ka ostjakid, elasid suguharude kaupa.. Ost jak- kidel olid omad vanemad vi koh- tunikud, kes suguharude sisetli- sid lahendama pidid. Katariinafll nimetas neid printsideks. |
Ostjakid on peamiselt vikest kasvu, enamus tumedajumelised, ronkmustade juustega nagu samo- jeedid. Neil ei ole sihnanurgad tunduvalt lespoole, samuti pole nende psesarnad kuigi krged^
esiisade vainielabka vra keele-j tas Kaasani a. 1552, sellega Hies ^ " " " ' " ' tatarlaste lemvalitsust tielikult
N6U aastat hiljem vallutas' ta Ast- rahani ja asetas kreeka risti Kas- pia riiere kallastele, kus senini ai- nult trgi poolkuud oli nhtud.
Vaatamata oma ebainimkele toorustele, mis talle hdnimeks Ivan Julnia andsid, pdis ta l- nemaaihna: kunstile ja teadusele oma metsikus halduses ruumi te- ha ja edutada Vene tstust, kut- sudes saksa kunstnikke ja tehni- kuid Venemaale asumaa
1
Soorstanud Colegeof Sl esssuxild mai Kaitev^iic se otsusega list-ikirurgiks 1977.
k . Viiding Memmingonil 1945. Alghari ramafcba ja algkoodes, matta gmn? seks eelmiaii 1962. a. Ast; titeadufiikonc 1968 aastal, vanem resic
kodii. i5pp3l Norfch Shorel aasta al^ donisse, k Wood high novembris l<^pp8ksamic kirurgia aila of Surgeons ja veti 1971 nitu
Alates K. Viiding peedia Tre(
; de seEe p e g j ^ ^ pehaiglites.| ningpi ncrkiruri
1976. a. Vding kong i , et ombandada vinaisel K tsitud prol'^ Duchess Hospital fc ja >,Queen
lipilasi spordiga, kooli ikrg^
Bihie", N. S. W. ter, 1967 meister 1967. a. S3 rca joustikus, alajtes lil oUes 19f .pYear i c p r a ^ p^ diks, mis vaheldusel
D r . K . lusaegse t] Vding^u kond tunn gasjhoidl meest nirJ deemisell lisft Frait.
IMartc i l Mnch
sdamen aasta v gmnaasj lane Maij ta k a Aua n peta] E. Sosaa ja ikabnia
J l M M M I I M l l I
AJ Roomal]