Ilmub 2 korda ndalas
Teisipeval, 8. veebruaril IB?"? Tuesday, Febniary 8, 197?
mw Y O R K New Yorgi ma- jaomanikud, fees hakkavad tit- ma president Oirteri korraldust ja viivad korterites itemperatuuri alia 85 kraadile (18,3VC), lange- vad Ikaixistuse alla vastavalt :^ Tew Yorgis feehtivatele seadustele, ta- tab , ^ i l y News". New Yorgi Icorteritqs peab temperatuur ole- ma minimaalselt 68 F. K u i maja- omanik annab vhem 'ktet, vi- dakse (teda Icoristada 1000-dolla- lUise rahvatrahvi vi aastase vangistusega. Limm ikorterlmaja^ de osakonna juhataja Sam Gran- vilde tles, et Oarteri korraldus temperatuuri alandamiseks ei an- na' praktilist kasu, ikuna kima- ds korterites elanikud on sunni- tud kasutama siis elektri-lisa- kiitteid vi soojendama end gaa- sifcttega.
H E L S I N G I ~ tJIe 90% Soome k^ifckpoli pilasist valivad oma i^simeseks ijrkeeleks Inglise keale, kuigi teiseks vimaluseks on rootsi, saksa, prantsuse vi \ren@ keeled. Viimaseid keeli pi- takse n i i vhe, et on rake saada ivoldoi vajaliMm 20 pilast.
SYDNEY - ks lendur kirjutas oma lennuki pevaraamatusse s- nad: Enesemrvlend'V enne kui ta sstis varastatud lennukil tie hooga angaari lice Spring'is Austraalias. Allasstul sai surma lendurile lisaks veel kolm inimest.. 23-aastane inglise lendur hdis raadio kaudu lennuvlja valvetr- nl : ,Parenl on surra auga kui ela- da auta!" Lendur vallandati Aust- raalia lennhingu teenistusest mdunud augustis.
N E W Y O R K Vanemate ^o- d^iiike kaitseks, et vltida rvi- mis i j a vgistamisi, on Jiateatud mobiliseerima vabatahtlikke skaute. Bronxi Taft highschoolis registreerus selleiks 400 noort skauti.-'Hstimeildud plaan kuk- kus aga si in lbi. Selles piirkon- nas elunevad vanemaid inimesed on riim'as osas valged, pilased Taftis aga mustad, ja valged va- rieonad inimesed ei taha mingi ninna eest endale musti saatjaid, rniigi need on slkaudid ja kooli jMXFlt soovitatud.
KLN Klni politseil Saksa- m2Bl tekkis ainulaadne probleem, Pt)litsei, nimelt arreteeris Klnis 34 mustlast autovarguste prast, kusjuures ilnmes, et kikidel on tsikus vltsitud, passid, Meeste vangistamise prast organiseeri- sid relinna vljaikutel laagerdu-
- /ad mustlasnaised omaprase protestidemonstratsiooni. Nad kogunesid politseijaoskonna ette t;eisi>ool tnavat n noored kui ka vanad. tstsid sabad les ja demonstreerisid oma alumist poolt politseinikele. Naised aeti suiire tegemisega veoautodele j a viidi laagripiatsile tagasi. Paari tunni prast olid nad jlle polit- .seijaoskpnna juures j a tstsid sa- bad kaela. Ajakirjanikele seletati, t nad demonstreerivad nkaua, kui nende mehod vabastatakse. Omaprane etendus kestis mitu peva, ss lppeks tul i keegi mt- t-ele, demonstrantidest on kige kergem jagu saada tuletrjeprit- sidega. Prast veelahingut naised enam tagasi ei tulnud.
Vikekodcaniik scacimcihemia vcBhelisi sohteid
IB
:omm hakanud ikka sagedamini esinema m&Me 4Sia- iklus. See olevat inimene, kes ^Jkultuuritarbijana" soetavat igapevasetd laiatarbekaupu. V ^ e k o - danlik saamlshimu htpidi kergesti ratuntav, teistpidi aga salakaval oma nhtamatuses on kaldpind, mida mda all libisedes kaltinupitarbijast kujuneb meie Isaasaegne t u ^ , vidab Ees- tis elav .Mriline millitsamees*' EMoIl .Eimme! oma artiklites, kus ta. ksitleb tusikluse proM&- me. Ta tleb
Tusiklus on igivana nhtus, aegad vltel oma kesti vaheta- nud, oluliselt sski samaseks j- nud. Tarbimiskultuuri asendami- ne tarbimismaaniaga, asjastunud maailmavaade, moraalsete vr- tuste matmine ning nrgavitu vaimsele huvide allajmine jhkrale ja tugevale omamisiki- rele.
M a tahan seda raamatut! M a tahan seda riiet! M a .tahan seda konservi! M a tahan seda autot!
tavat tnaval ringi veeremas. M- n i saavat haaratud moemaja rk- Jaamist, et seille komplekti me soovitame itsvate unapuude bgili jac3!ks'V toigi polevat palju neid inimsi, ikes saaksid sellist ball i korraldada.
Tusiklus on aga ise saamas moks: moodne on omada masi- nat, suvilat, saim-suvilat, vrvi- televiisorit ja 'toda tuhanderublr list ikoktelkaussi, mille le on juba pal ju irvitatud. Moodne on
M a tahan just seda asja, kuna naaber le trumbaita ja teisaska- see on praegu pop j a teistel juba olemas, vi vastupidi, tahan seda phjuseil, et seda veel praegu kellelgi pole. Asju tahetakse omandada k a siis k u i nende jre- le pole praktilist vajadust. "
Alguseks edvistamiseks, seej- rel tugevnev omandamis- ja omamiskompleks, lpuks tu- silklik plgus nende vastu, kellel asju vhem vi kes kl- laldaselt,, ei oska" asjade vr- tust hinnata. Sealses hiskonnas leidub in i -
mesi, kes tarbimismaniaakidena On alati valmis. asju ostma, eriti neid, mis vimaldab teiste ees hulata. Sna , .tusik*' olevat praeguses Eestis alles 70-ndail aastail kibele ttilnud, k u i rahva elujrg olevat paranema haika- nud, k u i omamiskirg esimeste luksusesemete klinast les r- kas.
Maiteriaalse heaolu kiasv olevat sealses hiskorKnas tnane tp- tunnus. Saamaahnuse peitmine .,'mo8" vi ,.defitsiidi" (puudu- jgi) varju olevat saanavrra naeruvrne k u i labanegi ntks. Mnikord peidetavat saamishimu nende eesiguate" varju, mis saadakse tnu direik!toraatlikule positsioonile". Tusikluse ainus s i lm vahtivat ainult asju, ta/1 p- levat teist s i lma elu muude vr. tuste ngemiseks, koluhunniku tippu roniv mina kgistavait il- sameelsuse, hingeilise puhtuse ning armastuse selle algsel k u - jul ; / .
Tiesti vr olevat sellejuu- res arvata, et tusik on hteae- gu ja tingimata ka uusrikas, kes tnu mitmeile asjaoludele on akumuleerinud mitu korda rohkem raha vi muid vrtu- si, kui see igapevaseks elami- seks tarvilik. Tusik on ldjniste, mida vib
mitmesse alal i iki eristada. E s i - mese grupi moodiistalcsid need, keda vib nimetada olmetusi- kuiks (elu vrtusmduks on apartement).. Teise gruppi kuu- luksid ikaasaegsemad" auto^ tusikud, 'kelle fetishilks on erma- sin. Kolmandas grupis oleksid kabinetitsikud. karjeristid, kel - le eki eesmrgiks pole mitte t, vaid ,;thtis" ning ses mttes tu- lus amet. .
Neljandasse gruppi kuuluksid vaimsed tusikud, esteetitsevad ^vaimuhiiglased", kes end teis-
dedususs valust vingerdama pan- na, nnoks polevat neid palju, sest hiskond olevat kUlt elu- terve.
Kuld nad kasvavat ja siginevat materiaalse heaolu kosutavas vihmas ja tapvat armastuse sa- mase, agarusega nagu nad en- dale uusi asju kokku ahnitse- vad.;-. J a autor kirjeldabki-oma kok-
kupuutumist igat sorti tusikute- ga. Ta tleb, et tal on olnud ju - huseid istuda seltsikondliklt nen- de hulgas, kes i lma igasuguse h-
juures pal ju thtsam inimene ifcui teised. Olles ainult phapeva- sitja, iks sidab siis k u i lumi maasit ilinud. Ennast tis ngu polevat ainus tunnus mille ph- jal too eelisinimene on raitim- tay. Tema jaoks on ainumrav minu auto" j a muu maailm.
Ta sidab rohelisse, ei ksi keelusiltidest ega mrkidest, peaasi kui ]|gvrtusl|ik isik^ lik omand oleks peremehe sil- m a all.
Ta sidab maha noored puud, tallab rohtu, purustab psad, et rieed miasinat ei kriibjks, muljub auklikuiks rohul^oimara. K u i ta je vi jrve rde satub, leiab ta, et see ori ige koht masina pu- hastamiseks. K u i vimalik side- takse rummudeni vette. K u i see pole vimalik, ' tassib higistav tusik vee mbri sees auto juurde ja haikkab puhastama, kusjuures vahutav pulbrivesi j ookseb sori- nal rohtu ja sealt tagasi jdkke vi jrve.
Sama hlpsasti on ta tuntav linnas. Kigepeailt patustamine
M O N T R E A L Ontario peami- nister William Davis kohtus m- dunud ndalal Quebeci linnas Que- beci provintsi uue peaministri Rfr- ne LevesqEe'iga, et arutada tema- ga Quebeci Kanadast lahkulmise probleeme. Mlemate peaminist- rite vahel toimus pikem nupida- mme, mille lpul lakoomliselt mai- niti, et mlemate peammistrite seisukohad Kanada tuleviku suhtes on erinevad. Peaminister Bavis pi- das mdunud ptiapeval kne konservatvide kokkutulekul Lon-
|id Inglise hmfii
donis, Ontarios, kus ta vitis, et praegu o n j e e l lgajara^^o^^^ lahendusi Quebeci eraldamise ksi- mustele, kuna see probleem e i ole veel selge ja kigiti arusaadav.
OTTAWA Kanada pa-rimen- dis lauldi mdUjnud neljapeval endise peaminister Diefenbakeri ettepanekul God save the Queen" kui parlament vttis ksmeelselt vastu ettepaneku, saata kuningan- na Elizabethile tema 25. trooail- oleku aastapevaks nnesoovi te- legramm. Hmni laulmise ajal jid kaks Quebecist prit liberaalide parteisse kuuluvat parlamendilii- get Jacques Olivier ja Louis Duc- los istuma, kuna kaks Quebecist valitud parlamendiliiget vljusid
b i ja. halastuseta pumpavad th- ^oalieetika vastu. K u i ta leiab va- j jaks vlismaal olevaid sugulasi j a isegi ainult tuttavaid.
Mingisugust ,^kanarbikuamee- rjklast" -polevat : s i iski olemas, kuna polevat seda kesklkonda, et ta sndida saaiks. Sotsiaalses mttes olevat tusik vastutusvi- metu j a nuilcogude hiskonda phimtteliselt sobimatu.
Kuna eelpoolsete mtete aval- damine tekitas poleemikat, * ss pidi autor jrele andma, et iga maja-, suvila- vi autoomanik po- le siiski veel tusik. Saadi sel- geks, et tusiklus on maailma^ vaade, arusaamiste ssteem, m i l - le kandjad elavad meie endi kes- kel. See; maamatunnetus on pa- haloomuline kasvaja, m i i e vastu ilmselt pole leitud ravimit vi kaitsevahendit. -
ba koha kul iu mahuks k o l m autot parkida, siis asetab ta oma (masi- na nii , et teistele ruumi ei j. Se-
Indias, Mrases ihnus World Poeuy Society Intercontinental or- ganisatsiooni 'vljaandel neljas ka- heaastane antoloogia, mis hlmab lkmete tid aastaist 1975 ja 1976. See organisatsioon loodi 1960. a. dr. Krishna Srinivase poolt, kes hak- kas vlja andma ajakirja Poet'V millest on aastatega kasvanud le- maailmse ulatusega luuletajate or- ganisatsioon, kes usuvad, et jaga- des mtteid, elamusi ja ku]tuure toob inimeste ja rahvaste vahel sprust ja ksteise mistmist, mi - da saab just luulega teha.
96-leheldiijeli3es tihedalt tis lao- tud luuleramatus on esitatud iso autori mber, nende hulgais ka eestlasena ainus Arved Viirlaid he pikema luuletusega Wan- derer" (Hulkur)", mille n inglise
T N tagastan eesti kunstip- randi registreerimise lehe, lootes., et see ei ole veel hilja ja EESTI KUNSTIDE K E S K U S vib , oma aruande 1. aprilliks 1977 Kanada
valitsusele Ottawas esitada.
da peamiselt hirmust, et keegi ta , , , . i ii/r>i; .. . .. , , , - J keelde tlkinud Ene Moks. Margi-l imusiini ra kolcsab, monskord . .. 7"^ ^ takse, et autor elab Kanadas, aga tlge on tehtud eesti keelest.
Tekkisid koguni tusikluse ad- vokaadid j a kaitsjad, kes vit- sid, et tusiMus on seadusep- rane ja tusikud on progressi
ka selleprast, et tagurpidi sit pole kes. Tusik plvitab oma auto eest. K u i d oma sidurada ta ei itmmisita: ta sidab keset teed, valged vdid masina khu al l . Seda igalks juhuiks, et rekivid kogemata kumme e i vigastaks. Tavaliselt ta usub, et t a on tar- gem sitja k u i teised oma masi- natega.
Auto muutub tusiku valdu- ses elu edukuse ja vrtuse mdupuuks, olles sellejuures looduse rstamise ja kaasko- danikele ebamugavuse tekita- mise vahendiks.
Selliseid probleeme on kodu- maal olnud tusiklusega. Kanar- bikuameeriMaste" nime kandja-
edasiviijad, taganttukajad vi j na kipub see siisiki suurte puude samaseks saama, vhemat kom- munistide ideoloogide hirmunud elupildis. Kuna autor ise kuulub N . L i idu tergemasse parteEaste klassi, siis jtab ta selle tusiklu-
N E W Y O R K iO-dollarilisi valerahasid tu l i hte Broolyni .baari mma keegi mees, pailtiku^ des 10-dollarilisi r^jhathti 5 dol- lar i eest. Ostjaid ei leidimud. Sel- lal, kus mees katsus ri teha, he- listas rijuht tagaruumist polit- seile. Se,alt vastati, et asi ei kuu- lu politsei, vaidj varaameti kom- petentsi. Vastavas varaameti agentuuris telefon ei vastanud. rijuht helistas ss tildpolitsei numbri jrele (911), kust vastati, et politsei auto tuleb varsti koha- le. Seda kunagi ei tulnud. rijuht helistas siis PBI- ie , kust anti Secret Service number. K u n i seaE lppeks mees kohale judis, oli valerahakaupmees prast mit- me 'kofcfceeli joomist juba ammu- gi lahtenud.
vhemalt toetajad! Tusiklus Vib muutuda vane-
mate ja laste vaheliseks. Isa raha eest ostetakse tiskasvanud tt. reie kooperatiivtkorter, ema hoiu- summade eest soetatakse pojale Zhiguli",' vanaonude ja -tdide hisrahadega aetaikse psti ven- na- VI elapse luksussuviia jne.' vaatamata, et need lapsed" ki- vad'tiskasvanuina ise tl.
Vidavat vita, et tusik on ini- mene, kes pole ikommumstlikku moraali lpuni .tunnetanud ja omaks vtnud. Moraalsed vr- tused muutuvat teise- vi kol- mandajrgulisteks ki mngu as- tuvad maiteriaaised huvid. Defit- siitsete kaupade hoolimata hanki- mine, is ikl iku heaolu ja tarbimise forsseerimine iga hinna eest ning kahtlasi teid pidi saadud eseme-
test andekamaks ja targemaks on tega uhkeldamine testavat seda kuulutanud. Igapevases elus vi- j iga pev vat mrgata he alaliigi lbipi- mumist teisest, niteks olmetu- sik vib samaaegselt ol la k a au- totusik.
nneks oldavat le saadud lapsehaigusest." nidata npuga igaliele, kellel on maja vi mu- gav korter, aiito,. khnutusl^app jm. Tusik olevat k a see, kes oma klmutuskapi otsa ronivat ning sealt phe slitavat al l seis- vale kaaskodanikule, ke l ei ole n krget jalgealust. Tusiklus olevat oma. mina lethtsustami- ne.
Lpuks ta olevat nimelt tarbe- kultuuri ohver, kuid puudujat tarbimiskultuur. Si ia liituvat veel moetusiklus,
need kes Tallinna Moemaja ja SiIueti" juhistel peenutsevat, mille ersatselegantseid vjl ju nh-
a vga selgelt Ainult ideoloogiliselt, harimatu inimene vi sihilik demagoog vivat vita, et tslik on ka nukogude his- konnas seaduseprane tegelane. Olevat koguni nn, et tusikluse- viirus. on salakaval: mnikord ei mrkagi enne, ki oliaikse ise nakatatud.
heks tusikluse vonmiks.on autotusildus. Tehniline areng on toonud ikaasa autohppe" ja au- to on saa.mas ning juba saanudki tavaliseks 'tarbeesemeks. Ometi ajal, .kui eramasinaid; veel nii pai- ju ei toodetud, mnigi mees, kes sai istmiku alla auto, tundis kui mitte just hrrana, siis vhemalt eelisinimesena, kelle usutunnistus o l i primitiivne: minul on auto, jrelikult :ma olen parem, edu- kam, targem, ettengelikuni, on^ nelikum ja kogimi Ilusam!
Smdmmt kahnd^r
Neljap., 10. veebr, kell 7.30 o. Eesti Majas neljas iile keskea loeng Mida teha vaba ajaga".
^ Laup., 12. veebr. M l 7 5. Eesti Majas Soomepoiste Klubi Torontos J R 200 rgemendi aastapevapidu.
ifr Laup., 12v veebr, kell 7 . St, Lawrence Centre Town Hall ' is E K K Kmtsertbro noortekooride laulupev.
Phap., 13. veebr. M 4 p . l Peetri kirikus Muica Divina ja Musica Viva kontsert.
Phap., 13. veebr, kell 4 p.l. Vana Andrese kirikus kontsertju-
, malateenistus. Laulab Esto-Atlan- se vormi vaatlemata. Vi ongi see tise koor Maaja Dsiesberg-Roosi ainus lubatud vorm? J juhatusel.
TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspevast reedeni keUa 94-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodus ; vljaspool taega:
K a r i Arro 766-2057 Hannes j^ ; 481-5316
Kuulutusi vetakse vastu: ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l ' l -ni ja ndala teise ajalehte kuni koi-
map. homm. kella 11-ni.
K U U L U T A M I N E . VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase l ev ik i tttu.
Kuulutuste Mmiad: ^ ks toll hel veerul
. - $3.50 $3.25
KUULUTUSI-;VTAVA0 ' . VASTUr^ :^^ ^ : .
1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecmnseth Street Telefon 364-7675; Postiaadrej^s: Box 70, Stn .C , Toronto 3, Ont Talitus vljaspool taega: Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley 149 Bishop ve. WiUowdale, X)nt. Telefon: 223-0080
,,Vaba Eestlases'' | ilmunud Tommy Tomsoni fotosid saab tellida talitusest vi t e l : 423- -
4558 ja 461-6916.