^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ViOJANBJA: O/ Vaba Eestlaie, 135 Tecumseth St Toroatos. P E A T O I M E T A J A : K a r l Arro
T O I M E T A J A ; Haimes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7 T E L E F O N I D : toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas- tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
 $51., poolaastas $26. ja veerandaastas $14. L E N N U P O S t t G A lemere-maadesse: aastas $60.,
$30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c.  ksikumbri h p d 35 c.
I PublisSied by Frejt Estonian Publisher; Ltd. , 135 Tecumset St.,
T(M:onto 3, Ont M6J 2H2
Kanada ajs&irjanduse J a ^ t e snavttudes domineerib vmas^l ajal Quebeci sndmuste krvsll Kanada majanduslik olu- kord. Rekordiline tpuudus^ produktsiooni langus Ja suured produktsioonikulud ning visalt
kindlustuse pmgirimimldest, mis nuavad valitsuselt tohutuid sum- masid.
K u i d krvuti pessimistlikkude mtetega on viimasel ajal marga- ta ka optimistlikumaid noote, mida ei suuda maha suruda isegi
pead kergitav inilatsiooii toovad i suur tpuudus j a pikad ajalehe Kanada majanduselu horisondile j tede art ikl id tpuuduse alt kan- reskeid pi lvi , mis vivad veelgi natajate hdadest j a vetsustest. iumedamilcs ja Ebipaistnlatu- maiks muutuda ki Quebeei lah- kulmise ksimus lhemas tule- vikus ei lahene.
JVfajandusmehed tstavad eriti esile fderaalvalitsuse tagasi- hoidlikult j a mdukalt koosta- tud eelarvet j a elustavaid sste
Peaminister Trudeaul Ja palju- rilisele tegevusele, mis kaudselt aitama kaasa ka tpuu- duse vliendamiele. Samal ajal tstetakse eelarve suurema puu- dusena esile, et seal ei deklareeri- tud snaselgelt, mi l la l praegune
N . Ludu nndanimetatud poliiii- Slsed vaatlejad ja kommentaatorid ^ on i-akendatud kik kibekresti ametisse, et igustada dissidentide tagakiiisamik Venemaal ja krl- seerida hendriikide president i j immy Carteri uut vlispoliitilisi
mis nuab N , Li idu juhtkon- nalt inimiguste austamist niBg Helsingis slmitud kokkulepetest kinnipidamist.
N . Liidu valitsuse hlekandja .jlzvestija" poliitiline vaatleja A. Bovin ei suuda oma viha varjata kui ta Mijutb, et Valges Majas vetakse vastu BkovsSd, sealt kc- Jutatakse Sahharovile ja sealt er- gutatakse telsitimtiejai" ja sunnitakse teistele ttult peale Ameerika poliitisi standardeid. Bovih ksnnilab, et N . L i idu ja hendriikide vahelise koost eduks on vaja vastastikuse mSist- mise teatud taset ja kas vi mii - nimum vastastikust korrektsust.
Laseme neil minna koju ihna S A L T I kokkuleppe ta hendriikides hakatakse Carterit kritiseerima inimiguste ksimuste leststmise pffast ning president satub tugeva surve alla."
Euroopa Ikestatud Rahvaste Ottm& Osakond korraldas 2S. mrtsil Ottawa Unna raamatukogu auditooriumis panel-arutluskosoleku teemal Inimigused j a Belgradi konverents". Paneli koosseisus oiid Jrgmised vljapaistvad is ikud: Prof. I . P . Hamphrey  M c G i l l i likooli igus- teaduskonnast; senaator prof. P. Yuzyk  Ottawa likoolist, N T . W. Gates Amnesty Inter- matlonari Kanada abieshnees ja L . I . Zink  parlamendi pressigalleriilt. Laudkonna, juhatajaks o l i prof. T. Rakowska-Armstrong  Garletoni likooli poltilise teaduse osakonnast.
del majandusmeestel j a poitiku- tel on kahtlemata igus ku i nad kinnitavad, et Kanada elab prae- p i iile ju ning keegi ei ole valmis oma nudmisi ja vljaminekuid vhendama ja r ihma pingutama, et aidata sellega kaasa majandus- elus stabiilsuse rakendamisele. K u i d samal ajal ei saa mda (minna faktist, et see leju ela- mine ei avaldu mitte ainult ksik- isikute suurtes nudmistes j a elu- standari pidevas tstmises, hakkab pikkamda le saama vaid ka keskvalitsuse ja provintsi-1 oma raskustest, kuna jaekauban-
Belgradi konvierentis algab te- iioliselt 15. ju imi i 'n ing seal tu- levad-arutus J e Helsingi konve- rentsi felkfciiepeite raikendamise
hindade ja palkade kontroU l  p e - 1 1 ^ ^ ^ ^ ; ^^^^e seas ka inim- tatakse j a milliste vahenditega j ff^^^^^^^ asub valitsus tekkinud lnka smgi koileppesse sissevtmist
taotles 'Kana la. Belgradis on vimalus Kaiiadal ikui k a teistel
valitsuste sammudes majandus- likkude probleemide korraldami- sel.
titma. Bank o Montreal oma a p r i l l i - , , .., ,
kuu majandusUkus ^evaates! '^"f loodab, et Kanada majanduselu 1 ^irju^ajart^^ s^gi ada kom-
I munisjk ida-blolds peab koJjku- lepetest kinni.
Koosolek toimus peval, dus nitab tusu^ tstuse pro- duktsioon n kasvanud, elumaja- de ehitamine on vtnud uut hoo-
^ . , gu ning isegi tturul on mrgata Kanada eudtoe tstus- ja kau- ^^^^^^^ paranemist. Panga ana.
bajiusministri abi James F . , j ^ ^ ^ ^^^^^^^^^^ on teataval Grandy mrkis sja Torontos; ^^ral vastuolus Kanada statis- peetud knes, et Kan^^^^^
" ' Optimistlikud toonid on teata-litsus ja provintsivalitsused peaksid esmajoones oma vlja- minekuid krpima ning prama
vai mral phjendatud ka seoses majandusliku olukorra parane-
m i l ajaikirj andistest kis -lbi teade, et kanada vlisminister D. Ja- mieson vttis osa Kanada kir iku- te konverentsist, 'kus ta oma k- nes andis mista,
et kuigi Kanada on huvitatud inimiguste rakendamisest, ei tohiks ta nende nudmistel ol- la Miga lrmakas".
Ta avaldas arvamist, eit vaikse vUsriikidest tehtavaid laenusid, ^ ^ g ^ ^ j j g ^ ^ ^ ^ j ^ ^ l diplomaatiaga'' onlahutaitud pe- ning suurte PUudujMdega lp- ^^^^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ > o k k u s a ^ . pevaid eelarveid. James F . Gran- ^ ^ . . ^ i ^ ^ , ^ ^ ^ on tihedalt ' ^ f ^ ^ ^ ^ ? , l a i d t a s t . k e r g e m saa- dy arvates on Kanada majandus-j g^ ^^ u^d Samuti juhitakse the leJ^^^^ ' ^a^^avasti peaminister elu praegusele suuremaks prob= i asjaolule, et tpuuduse' ^' ^ ' "^^^^^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^ ^^ leemiks inflatsioon, Imna see I^ -1 tont Kanadas on teataval m&^^^ J . Carteriga kokku- hutab tlise tlise vastu, he lesptsutatud j a ietehtud, ku - klassi teise klassi vastu, he pro- paljud ttud valivad lihtsalt vintsi teise provintsi vastu ja koik tkohti ja eelistavad tlemine- grupid ja elanikud Ottawa vas-
itUi K u i d veelgi rohkem: inflatsi- mn takistab rilise tegevuse pla- neerimist, hirib praegust m & s u -
ku asemel vastu vtta ttaoleku kuidlustuse toetust.
Nii-siis  talvise pessimismi , , , krvale hakkab majandusellu
ssteemi vb alla produktsiooni sekkuma k a kevadist optimismi mng toob seUeg^ koos kaasa 0 0 - e t nendel optimisti- puuttuse. Kanada majandusliku* ^ mitte tielikult, siis raskused j a inflatsioon on James F. Grandy arvates suurelt osalt tangitud Kanada suurtest sotsiaal-
vhemalt osaliselt igus.
K . A .
saamisel esitas arvamist, et inim- iguste rakendamise vmhtu- si Nuk. Liidus tuleb meenutada vaiksete lbirakiinistega'*/ mi - da k a vlisminister D. Jamieson nd propageerib.
Prof. Humphrey, kes on olnud juba 12 aastat U N I teenistuses erilesannetes ja on vljapaistev autoriteet raiivusvatielise iguse alal, esitas sellel koosolekul dia- metraalselt labkiiminevaid seisu-
Lug^lQ kirjufab
iks k a o v a d EV
Sdamlik tnu meie Suvi Terts'ile j a k a Vello Salole, nende ipoot esitaitud snade eest V . E . 10/3 ja 24/3.
O n hea meel. et keegi on julge- nud j vaevaks vtnud s ia r- misedt itlitsait j a rna ksimust (eestlaskonnas les vtta avalik- kuse es. Nende mLesmate sna^ vtt piirdub ainult Vabargi aas- taipeva kallistamisega. M i n a l i^ saksin omalt poolt sa juurde ihe 'meile k a tiitsa iga-aasitaseks kujunenud kokkutuleku  aupea- konsuii j a E K N pocOit hiselt korraldatud vastuvtu kutsutud klastele-muulastLe. K a si in ol i csavt tagasihoidlik ning puudu- sid l^islkealised ja noored. Puudu- sid i s ^ korraldajad E K N l i ik- med!
Olen W-bariigi aastapeva p i - dustustfft' vitnud Hamto-
. nis j a teistes vhemata keskus- tes n ing pean tlema, et noorte ja keskelaliste osavttu nende Kidusitustel j a Torontos ei saa vrrelda. Hamiltonis c n le poole osavtjaitest noored j a keskeali- sed, aiing osavtt pal ju suurem kui Torontos, k u i arvestada selle- ga, et Torontos c n umbes 10.000 ja Hamiltonis 600 eestlase mber.
Olen vhese osavtu phjust katsunud selgitada viimase hek- sa aasita jooksul ; Selle iteihtud t tulemused vihjavad jrgmiist^e asjaoludele ja phjustele:
1. Mnede meie organisatsiooni- de t, selle asemel, et koonda, da eestlaskonda j a juhtida nleie noori igele teele, juhtida j t i i - vustada neid meie elust aktv- selt|0sa vtma, on kujunenud iga- suguste mtlematute juhtnride, kriitka j a resolistsioonide jaga- miseks ning sisevitluseks eest- laskonnas.
2. Igale eestlasele M e b jtta tielik vabadus Eesti r i ig i j rah- va teenimise moodiise valikul.
Ta tles, et igal l i ikmel rahvus- vahelises hiskonnas oh igus protesteerida, k u i inimiguste noirme ei irespekteerita.
Ta jtkas,^ et iga individuaalse mehe ja naise kohuseks on oma rgi valitsusele (kes on seotud samade normide ija kokkulepete- ga) peaile ki^ ja nuda, et see kasutaks oma protesteerimise igust. Edas i prof. Himiphrey paigutas dissidendid raudse ees- riide taga oma julguse tttu sa- masse kategooriasse mmstse vikse kreeklaste salgaga, kes kaitses Thermoplat.
Amnesty Intemational l abi- president Gates tutvustas oana organisatsiooni td ja iarjeldas kuidas see taotleb iglast kohtle- mist ja kaitset neile isikutele, kes istuvad vangis oma erinevate tekspidamiste j ilmavaadete prast. ,
Kommentaator Zink ironiseeris, et lne hiskond ruttab sageli vapralit kgila-aani lekkmist pa- randami, kuna samal ajal kor- vailmaja veeuputus jetakse the- le panemata. Ta rhutas, et Solzhehitsni andmeil on 60 m i l - j onst Inimest raudeesriide taga^ hukatud.
K u i sellest juletakse tnapeval rkida, siis kus oli see julgus mdunud aastal, 5 aastat ta- gasi, vi 20 aastat tagasi.
Miks s le le siis meie avalik arvamine j a onass-meedia seisu- kohta e i vtnud? Meie e i seisaks praegu sellise katastroofi lvel, kui meie igel ajal oleksime te- guitsenud.
enaaitor Yuzyk oma snavtus tutvustas ja loetles (Kanada sei- sukohti NATOks ja rahvusvaiheli- sel foorumil. T a (toonitas, et inimiguste rikfciimiste vastu on
lalkirjeldatud. koosolekust vttis osa l ig i 300 pealtkuulajat, n et raamatuilcgu auditoorium ol i praktiliselt tidetud.
E i puudunud ka vahele sega- jad, i iks nendest oli poola saat- konna juriskonsult ning kunar gine kanada kommunistliku partei esimees, i Ikestatud Rahvaste Komiteel,
milie taasalustamisel o l i teeneid Ottawa Eesti Seltsil ning keaie aktsioonikomisjoni ridades on k a Avo K i m m e l ja endine esimees Walter Pent, on kavatsus^ enne Belgradi konverentsi veel enamgi taolisi koosoieltuid organiseerida, millel knelejateks o l e l^ inimi- guste ala eksperdid ja avaliku elu
Kahjuks eiolevat Washingtonis st^ da lihtsat tde lpuni omaks vf tud, vidab Bovin.
IzvestiJa" poliitikamees lJjen) oma arutelus lpuks tielikult rap- pa kui ta analsib hendriikisle Juhtkon videt, et inimigBiste ksimused ja strateegiliste relvade pramise probleemid oh tielikult erinevad asjad ning neid tuleb ks teisest lahus ksitada. Formaalselt, olevat see nagu kik ige. Kuid formaalse Icogika kriteeriumid ei olevat poliitiliste probleemide ana- lsimiseks kaugeltki mitte piisa- vad, vidab Iyestija" kommea- tastor.
Kuid kuidas on lood detente po- liitikaga ning N . Li idu prandaalu- se tegevuse ja teiste riikide^ valla- tamise ksimusega? Brezhnev on alati toonitanud, et neid kahte k i i : simust ei; saa ra segada kuna dc tente poltikat vib ajada ka siis kui venela^d jtkavad omamaail - mayallutamise poltikat. K u i meie hakkaksime sUn asju seletama Bo- vini teooriaga, siis vime ka seJ puhul kinnitada, et formaalse loo- gika kriteeriumid ei ole poliitiliste probleemide analsimiseks piJsa- v a i . Ning kui venelased loogiika alusel toonitavad, et detente polii- tikal pole midagi tegemist nende vallutamisplaanidega, siis vivad ameeriklased poliitilisi arguiaenti* esile tuues nuda Moskvalt oma palgasdurite vljaviimist ngoo- last nm^ vgivallategude lpeta- mist allaheidetud rkides niaj; d
K u i teatud isiloite v^i gruppide mtted vi moodused ei htu mnede organisatsioonide poolt esitatud soovitustega - ss see protesteeritud m i alamkojas k u i e i thenda seda, et need, kes ei vta omaks neid soovitusi, on po- liitiselt mitteusaldatavad, kom- munistid, nende kaasajooksikud vi agendid.
3. Omavaheline usaldus on ka- dumas. Kahtlustatakse vaenlase- ga koosttapises. Kummitab igasuguste agentide tegutsemine.
4. Aktuste kned on sabloonili- sed, mill iseid im kmdud aasta- kmneid. Knedes soovitatakse koostd ja hist rinnet vitlu- seks, ku id /tegelikkuses. kujuneb kik teisiti. ,
6. Kige 'kurvemaks^ aga tuleb pidada viteid, et milleks meil on selliseid aktusi vaja. sest mida varem unustame Eesti, seda ker- gem on see noortele, sest nagu- n suurem osa neist tagasi ei l- he. Mainitakse, et meie noortdl pole sellistest ritustest mingisu- g"ast kasu jne.
ka senatis. T a lisas aga, et valit- sus peaks inimiguste riltomis- te kohta resoluutsemaid seisu- kohti vtma ning veenma k a tei- si Helsingi kdkkuleppe kaas^' allakirjutajaid, et need aktiivse- mait r ikkumisi hukka mistaksid ka rahvusvaihelises ulaituses
Meie organisaitsioonidel peaks selge olema, et /tihedalt seotud Ja kokkuhoidvat rahvast pole ku i i s . gi vimalik vaenlasel vita, kll aga killustatud rahvast vi rah- vusgruippL
Loodan, et need read satuvad soodsale pinnale j et pahede j a puuduste krvaldamiseks midagi ette Vetakse. Selle kordamine- kuks ja eduks parimad soovid,
A. J U R S S MILTNIS
Hitler ei ohiud kaugeltki seesugu- ne monster ja paranoik/nagu seda nd mnel pool videtakse, kirju- tab David Irving oma .uues raama- tus , ^ i t l e r ' s W a r " (Viking, 902 lk. $17.50).
Autor on uurinud US-s ja Sak- samaal loendamatult dokumente Hitleri kohta ning tleb, et pilt, mis nd Hitlerist maalitakse min- gi kttemaksuhnu ajel, on tieli- kult vr. Hitler oli olnud klmalt kalkuleerija ja julge, kuid tema nurjumiste phjusteks olid puudu- likud ja isegi vltsitud luureand- med, vale isikute usaldamine, khklemme ja halb nn. Lisaks kigele oli sdi ka Hitleri isolee- ring oma mbruskonnast. Hitler sai vaevalt kuulda siiraid, ausaid arvamusi, kuna' ta oli mbritstd peamiselt pugejatest, kes omava- hel Hitleri soosingu prast vistle- sid. ' ' ' / 
David Irving kirjutab, et Hitleri kaela ei saavat ajada isegi juutide tapmisi. Kiges selles, mis tehti juutidele, bU vastutav ainuksi teadlik SSlem Heinrich Himmler, Autor pole leidnud kusagilt doku- mente, mis nitaksid, et Hitler ldse teadis kui palju on koondus- laagreid vi et juute massiselt hukati. T a olevat kord koguni he
tapmise keelaiiud. . 'ES
 Mag. Linda Katr in Ver i , kes ttas Pratt muuseiunis Amhers- tis, Mass.. uiirijana geoloogia osaikonnas, sai ettepaneku imiUr seumi kuraatorilt jda muuseu- m i teenistusse fcuraaitiori ossistenr dina, lesandega, mber korra l - dada geoloogia osakond ja k a t o r dada ^ H e edaspidist ifcegevust. Linda V e r i vttis ettepaneku w s . tol.--
mokraatlike riikide valitsuste mi- neerimist
Tepoolest, ku i asjale lheneda Bovini snadega, siis koostks on vaja miinimum vastastikust kor- rektsust. See korrektsus puudub aga tielikult Moskvas ehkM Bo- vini taolised kirjamehed raiskavad suure osa Venemaa vhesest aja- ehepaberist Brezhnevi ja tema
kaaslaste vgivallategude; igusta miseks ja hendriikide mahatege- miseks. 
Asja tegutsemisiguse saamid Hispaania kommuhistlikul parteil on suured plaanid oma vidu p hitsemiseks. Vidudemonstraisioo- nidele vajaliku tulevrgi andmi- seks kavatsetakse Moskvastkoju** tuua tuntud rahvusvaheline nais- kommunist ja Hispaania kodusja tegelane Bolores Ibarmri , kes m tuntud L a Pasionaria (Leegitsev) nime all ja on vaatamata oma 82. eluaastale hispaania kommunisti- dele vimuharaamise smboliks ja peaaegu phakuks.
Kes on Doiores Ibarrnri? Tal o i selja taga pikk punaste lilledega palistatud teekond. 1920. aastal o ta Hispaania kommunistliku partei asutajaid, 193242 selle sekretr, 1934 fashismivastase rahvarinde asutajaid ja Hispaania kodusja ^ jal silmapaistvamaid kommunis- tide organiseerijaid j a kUiutuskne pidajaid, kes sai oma knede teks- tid ja juhtmtted Moskvast. Kom- munistide vastupanu likvideerimi- se jrele pgenes Moskvasse, kus oM kuni 1960. aastani Hispaania kommunistliku partei peasekretr ja prast seda partei esimees. et igast kandist vaadatuaud. pesu- ehtne ja suurte teenetega kommu- nist.." ,:.
Igaks v6ili> arvata, mida ahen- dab Hispaania rahvale selle nals- agitaatori Hispaania aupoodiume
I tstmine. See oleks umbes sama kui Toronto Eest i Maja lavale tuuakse nende austamiseks selli- sed tegelased nagu K a r l Sre ja Johannes Lauristin.
; : : ,(Jrg .lk .3) .