Neljapeval, 28. apriim 1977 Tiirsdayi April 28, 1977
JOHANNESBURG Luna- Aafrikas on aastast 1049 maiks- inas seaduse, mis jolab mustade j Eesti' asus kiinesti kindlustuste ja ^^gete v^elised abidlud. fea- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ dus ei ne ette selie eest karistust-, kuid jtab need a b i d u d e b ^ ^ likeks. Kuid selle krval csi veol' tindav seadus, mis ksitleb mo- raalitust, imis toob karistust paa- ridele, kes seaduseyastasellit abi- elluvad vi kel on omavaliea ar- mastusuiie. Seaduses on ika ks pimkt, mis neb ette lubamata! suhte katsedki kui neid vidakse tunnistada. Karistused on ralia- trahyist kuni seitsme aasta van- gistuseni. Mlemaile asjaosalisele vKiakse mrata lia i^ristuseks keppidega peiksmist, ja just seda viimast on seni sageli kasu-
distest patareidest Naiamaffelt, Hiiu- ja Saaremaailt ning mujalit, kus tsaarivalitsus oli alustanud kindliistuste ehitamisega. Esime- ne proovilaskmine 12-toUistest suurtkkidest toimus maikuus 1919. 1920. aastaks lpetati /teiste- gi patareide kordaseadmine.
Vastu Naissaart asus patarei nr. 3, relvastatud nelja (Eesti aja lpul siisM isiuit kolme) Vickers-suurtkiga
12-itollisest patareist ida suunas, tatud. Nd on ks must foto- mis nd kandis patarei nr. 1 ni^ modell ja valge mees ^katsunud m*^^ 2,kus line seda Luna-Aafrika rassiseadust 6^toIlist (152 mm) Canef-suur- rriurda, kavatsedes abielluda, tkki. 'Kui ehitused olid lpule Neid juba sdistatakse ebamG- viidud kuulutati kogu saar emisi- raailseteo katse eest' ' ja said va- kuile suiet^ ^^^^ baks ainult 1700-dolilarilise kauts- 1934. a. moderniseeriti Aegna joni vastu, kusjuures kumbki patareisid. Teatavad tehnilised peab kord pevas kima end po- tiustused vimaldasid suuren- litseis nitamss. . | ^^^^ 6-itolliste kahurite laske&au-
gTUSt 18~204t kilomeetrilt 284e HELSINGI Soome ieomuinl kilomeetrile ja 12-tollistel 28-It
Finnair vhendab suitsetamist km ikuni 40. kilomeetrini. See- oma leimufeeis. Kodumaa leimu- juures 12-tollise kahuti mrsk liinidl a l a 40 minuti siduajaga kaalus 1100 kg, laengu kaal oli on aprillikuust ^ alates suitsetami- aga laskekaugusest varieeruv, ne tiesti keelatud. Muudea kodu- Samal ajal muudeti Rannapatarei maa liinidel ja ihedastemial nr. 1 absoluutselt gaasikindlaks ysmaa liinidel on suitsetamise ruumide siserhu tstmise teel jadks varutud erikoimd ja nende Ja tihendite abil. Tiustaiti ja kii- osa sui^rendataikse. Reisijaile on rendati tulistamisprotsessi raken- uued ikorraldused tehtud fte^a- dades selteiks ballistika viimaseid vaks kuulutustega ja suitseta- saavutusi. Tavalistel ppelaksmis- mist keetete smbolitega. |tel ei kasutatud 12ntolUseid kuna
iga lask maksis vga palju (rgi- NBW YQRK New Yorgi M - j t i , et 1 miljon senti). Sel puhul
na ajafloo pirofesor Roxanne Wit- paufcusid soomustomide katusele I&9, Ikes on vestelnud Mao lesega I monteeritud snkroniseeritud pi- vidab, et Mao Tse-ttung ja te f sisuurtkid.
Peagi tuli eestlastel saar terve- nisti venelastele loovutada ja merekindluste eesti meeskon- nad likvideeriti -Tallinnas paa- ri-kolme kuu jooksul. Peagi ol i venelasd alustanud
saare kaitsevime tugevdamisega. Rajati uus betoonpositsioon hu- kaitepatareile jia muud. sojas aga andis Aegna oma esimese ja viimase lahingu kui 28. augustil 1^1 22. /territoriaaliaskekorpuse- le anti ksk Tallinna maha jtta. Pev hilijem lasksid Aegna saare patareide meeskonnad hku raa- napatareid ja saar langes saks- laste ktte..
Hilisemad lahingud enam saart ei puudutanud. Hiljem allutati saar Harju raljoonile kuhu Taiin- na asutused ja fetteVtted hakka- sid omale puhkekodusid rajama. 1975. a. oli seal ligikaudu 700 kohta koos .psivtelikidega. Lhi- ajalisi iklastajaid aga olevat roh- kem kuna saar asub Tallirniast ainilit 14 :km kaugusel.
Kuidas neb vlja praegune Aegna,. siis oftseteed sadamast kasarmuteni, viib Kaarli puiestee. Endist ristikujulist kasarmut ka- sutatakse praegu sklaks. Selle mbru'ses on tohutusuuri betoon-
Jeruusalemina Hmi"^ Mk labrintlik kiviring mida tuntakse veel Skandinaavias. Klast pole palju sinu4. Seal
on alles ksik vana unapuu, m- ni kaevulkoht. Ales on aga Aeg- na suured kivimiralkad, millest suurim on 11,5 x 11^ x 3,8 m. Seda on omal ajail 'kasutatud j ^ nitule tegemise kohana, miUest on saanud Ika nimeks Tulekivi. Kokku on seal 23 suurt kivi, mis vetud looduskaitse alla. Alles OTS aga jnused kla surnuaiast, va- rem kaHmistut mbritsenud kivi- mr on veel kohati mrgatav. Eesti aijal kidi seal kord suveJ surnuaia jumalateenistusi pida- mas.
Terve rida m'ajasid on aga ka- dunud, jttes jrgi mne metsis- tunud 'Vjapuu vi lagedama maalapi. Talllinna poolsel krgel kaldal tehti vanasti (veel 1940, a. jaanil, kui tulede tegemine oli ametlikult keelatud) jaanituld.
See osa oli kunagi ka tstusli- ku tegevusega seotud, seal ple- tati X I X sajandil telliseid Ja all raunas ehitati laevu. 31. jaan. 1975 eraldati saar jlle
Harju rajoonist ja aniti le Tal- linna linnale, viimasel on kavas
lalimakai endisest hitud 1. pa-j saarest teha puhkesaar. K u i seal tareist. . , valitses seni kindla suunata tege-
vus, siis nd tahetaJkse seda fcar
abikaas Ghiang Ching teenisid n palju raha, et ei teadnud, mida sellega itegema halkata. Mao lesk | oli tahtnud 'taie aada 24 .teost liiina dnastiate aijaloost. Ohiang | on ehiud, et Mao teenis nii pal- ju honorari, et ei teadnud kuhu]
Aastate jooksul on luitelMv tit- nud varemete vahelisecl kaitse- ehituste osad.
Varemeis on silinud kolme soo- mustomi alused ja kahe soomu- tomi vaihel vike juhtpunfctikup-
tusse.
Samal ajal pstitati Eerik- neemele betoonist vaatlustorsi, mis titis htlasi ka tsentraalse tulejuhtinspunkti lesaffldeid
Saare idakljele seati les hu- kaitsepatarei (nr. 10) ja lhedas-
is investeerida ja otsustas sslse paigutati hkaitsekuulipdu- osta need eriti haruldased ja kai- jad. Krsuli saare vastu rajati l id teosed. Prof. Witke tles, et positsioonid dessanditrjepata- Mao abikaasa ol i kutsunud teda reile, mi le 76^mm (S-toJlised) Hiinasse ridiS;^stat tagasi, kus ta suurtiikid olid paigutatud ratas- andis teadlasele ndala kestvuse- lafettidele. 1939. a. sgisl, prast ga vestluse. Hiina ametivimud Popla allveelaeva Orzeli" pge- ei lubanud aga neid mrkmeid nemist kolisid meeskonnad ka- maait vija va ja nd Witike sarmuist patareidesse. Osalt ka arvab, et Vibolla neid vestlusi phjusel, et kordusppusilaste. teutatafcse praegu Mao lese vas- tttu olid kasarmuruumid jnud tu kivas lhutiists. Prof. Wit- kitsaiks. i9 tles Ameerika televisiooni- 1940. a. juuni hommikul vllu. saat^, et Hiina v^itsus on luba. tasid" ( n a ^ oli hiljem vimialik nud talle maksta selle eest, et ta lugeda punalaevastiku ajalehest ei koostaiks raamatut nende vest- Krassnaja Flota") venelased luste p ^ a l . Pi-of. Witke raamat saare. Esialgul sadamasilla ja Sber Ohiang Ohing." on nd kitsa raimariba, hiljem aga kogu siiski valmis ja judnud mgile. | saare tjttes siiski viisakalt kik
, sjalised objektid eestlaste ksu- NEW Y O I ^ - Ameerika
neegrisoost kirjanik Alex Haley sai Pulitzser eriauhinna oma suu- re populaarsuse vitnud raamatu ^ t Roots" (Juured). Haley sai onm auhinnast teada kui ta Aaf- rikast saabk Kennedy lennuvl- jale. Ta ol i Aairikas klastanud Juffure kla Gpmbias, kus ta sai andmeid oma suguseltsi kuulunud Knta Kintest, (kes, orjastati ja toodi Ameerikasse 1767. Talle an- ti Juffure klas pidulik vastu- vtt, kus kuhi 100 inimest; neist kuni 30 lget Kinte iperekoimast teda tervitasid.
HELSINGI Kaua aega la- hendamisel ohiud ksimus vli- suurtkkide muuseumile koha leidmisest m nd lahendatud. See mi;Luseum asetatakse Soome suurimasse suurtlave prkon- da Nnisalosse. See on ainulaad- ne Phjaimaad^s, Niinisalo koo- If on muuseumil prandapinda iile lOO ruutmieeitri, vlispidine m a a ^ aga neli heiktaari. Muu- seumi siseruumidesse paigutatak- ^ erilsi Soome ise^isvuse ja kahurveesemeid. Kasutamisel oJi ka Soome kahurve arendaja kindral V. P. Nenoaieni ruumide sisustus. Muuseumil on praegu 55---^ suui^aikiki.
K u i varem ikasutati supelran- naks 1. patarei esist randa vi k- la aill vastu Krsullt olevat iTa- randa, 'Siis md -on saare ilusai- maks supelrannaks saare kirde- tipu rannik, vaatega Prangli saa- rele.
iNd juhendatakse turiste m- ber saare kinia, mida sduri pe- vil pidi mnigi karistuseks jooks- ma. Alles on Kalavlja talu ja SO^tJonjlise knlajuga helgi- heitja jnused merevees.,Endine ohvitseride kasiino, kus asus ka komndaturi staap, kaimab nd Mora" puhkekodu- nime. Sellest edasi on rannapatarei nr. 3 varemed, kus on nha veel neli laskeraoonakeldritega kahuri- alust ja patarei tulejuhthise- punkt. Kolmanda j esimese pata- rei vahel n otoiud hukaitsesuur- tkid ja nende lheduses patarei nr. 1 helgiheitja blindaazh, kus oli varjul 2,2 miljardi knlalise vimsusega helgiheitja (mille lee- gi avamisega oli Orzeli" pgene- misel n i i palju raskutl et seda tle ei saadud). '
le esimese patarei minnes on ees rannapatarei nr. 2 varemed ja saare etnoloogiline haruldus
vakindlalit- teha, kusjuures tahe- taksi silitada saare iseloomulik- ku omapra.
Lpuks eldakse, et broshri koostamisel on kasutatud arvu- kaid trkiseid ja lisaandmeid on andnud teiste hulgas erukaptenid N. Georgi ja R. Hiiesaar ja eru- alampoikovnik E. A. Lemming. Viimane oli Rannapatarei nr. 1 ohvitser, kes hiljem punaanhees on karjri teinud.
Aegna saar on ks killuke Eesti pinda, kus kord tuhandete eesti meeste tallad sealseid liivaluiteid ja metsasalsid tallasid. See ge- neratsioon on juba/krgesse ikka judnud, aga paariaastane elu- jnk Aegnas on siiski veel silma- de ees, kus mndide kohin ja me- rekohin hinesid.
TIIU L E E K
Mdunud laupevast The Toronto StarT* lugenud eestlased leidsid iillatuseks/ et ndalalpu TV ja meelelahutuse ajaSorja ksian^ildilt vaatab neile loomulikes vrvides vastu eestlanna Tiiu Leek, kes on tuntud modellina, liku seoria he tegelasena.
LILLEMAALIDEST
Toronto avalikkude raamatukogude FOREST HILLI OSAKONNAS 700 Eglinton Ave. W., 3.30. maini, 1977.
Nitus avatuji: esmasp., teisip., neljap ja reedeti kl. 1020.30, ja kohnap. ning laupeviti kl. 917.. ;
" ; SISSEPS MAKSUTA.
Jrgmise seltsi ritusena korral- datakse kevadine laskevistlus laupeval, 7. ma algusega kell 12.00 Lti Jahiklubi laskerajal Berzaine". Vistlus toimub 1977. a. esikti tiitle, rndkarikale ia seltsi juhatuse poolt vljapandud auhindadele.
Palutakse kikide laskehuviliste osavttu. Vajaduse korral palume helistada seltsi sekretr E. Saar'- ele telef 425-9978.
Seltsi 1977. a. kevadine havipgi vistlus . kon-aldatakse laupeval, 28. ma Simcoe jrve Cooks Bayl. Vistluseks koguneda kell 7.00 hommikul Milleri paadisadama parkimise platsu. Vistlus toimub rndkarikale ja seltsi juhatuse poolt vljapandud auhindadele. L- hemat informatsiooni vistluse korra kohta antakse kogunemise kohal.
. JUHATUS
EESTI MAJANDUSKI^ KANADAS AASTA KORRANE-KOOSOLEK
toimub kolmap, 4. mail kell 19.30 htul, Holiday Imi'i ruumes, 1250 Eglinton Ave. East, pevakorraga:
1) Koosoleku rakendamme. 2) 1976. a, tegevus ja kassa aruannete MnmitamiiiBe. 3) 1977. . liikmemaksu maramime. 4) 1977/a. eelarve Ja tegevuskava vastuvtmine. 5) Valimised phiMrja Jrele, 6) Koosolekul tstetud ksimused.
Vahenditult koosolekule jrgneb hine htusk koos daamidega samas lokalis. E . M. K. JUHATUS Kesolev kuulutus kehtib kirjaliku kutsena.
Ksimus: ,.Missugused parteid on esindatud nukogude valimis- tel?"
Vasitus: ,>Kompartei ja Siber."
M A
KASEKSNA Ksida Andy, tel. Aadress: 34, 36th Sft. T o r o i ^ ,
Lehekljelise levaate on Tiiust kirjutanud David McCiughany ke- da ta on kohanud Global Television stuudios Don Mills'is, kus on p^ hitsetud International Science see- ria fmimise lpetamist sel hoo- ajal. Tiiu Leek on seda kaks korda adalas esitatavat kava sisse r- kinud koos Joseph Gampanellaga ja nagu ta ise mainib, on sevlme teaduslikel ja tehnilistel uuendus^ tel phinev seeria meldud selleks, et nidata kuivrd uued avastused ja leiutused vivad vaaatjaile olla huvipakkuvad ilma kuiva tehnika- ta.-
26-aastane Tiiu Jutustab, et tea- duslikud ained olid tal halva hin- dega keskkoolis, aga olles tegev selles seeria, on teadus teda en- nastki hakanud lastineerima.
Sel seerial oh olnud mdunud hoo- ajal suur edu ja see on leidnud rohkesti vaatajaid, kes on positiiv- selt reageerinud. Seeria on m- dud ka tihele USA kompaniile ehl^
erineva nimetuse all. Autor tleb, et Tu Leek'ile tuli
see t just igel ajal ta karjri jooksul. Thi ruum modelliameti ja nitlemise vahel tuli millegiga ti- a. Tiiu tusis modellina oma kut-
se tippu juba 'teismelisest vlja- kasvamise piiril.
Kuigi krgepalgaline koht on toonud kaasa vimalusi pare- maks eluks, leidis ta, et modelli t on limalt nurjalinud elu- kutse valik. Ta asus nitlemisele. Ta esimene
filmiosa oli TV-filmis National Fihn Board'ile ,;A Star is Lost" (Tht on kadunud). Seda pole seni veel Kanadas nidatud, aga'olles Indias, vimaldus Tiiul osa sellest nha ja ta oli nnelik oma ttule- muste le.
Ta teine esinemine oli lmis Why Rock the Boat" (Miks kii-
gutada paati), kus ta mngis Montreali reporteri osa 1940. aas- tail. Filmile ei saanud osaks loode- tud head vastuvttu javTiiu tleb praegugi, et need arvustused tegid talle vaki.^
Tiiu siirdus tagasi oma modelli kutse juurde, kuld ta oli nd seUe tga veelgi vhem rahul kui enne ja aasta tagasi ta tegi otsuse mo- dellikutsest loobumiseks. Ta arvab, et see oli ta parim otsus.
Artiklis eldakse, et ta on sndinud eesti vanemaist, et ta kasvas les Torontos ja ppis Oakwood Collegiate'is.
Vaatamata oma heale vlimusele ja arukusele, on ta alati olnud arg-
TV^s esitatud teate-
lik ja ebakindel, kel on puudunud eneseusaldus. Nd on ta otsusta- nud juda edasi nitlemise alal ja ttab praegu energiliselt vajalike oskuste omandamiseks.
Mdunud sgisel mngis ta sUn uues fihxiis, kus ta oli vljaspool maaihnaruumist tulnud ihimpne, kes tuli maale, et rvida tuntud teadlast. Talle anti omaprane v- limus. Tiiu tleb, et ta on alati soovinud olla maailmaavastaja. Majanduslikud tmgimused aga ei lubanud OBC-1 seda fantaasiprog- rammi jtkata ja Tuule ji le teine valik, et laulda HardHearted Hannah osa Warwick hotellis.
VABA EESTLANE . TOIMETUS: Jt ATALFITO
avatud ^maspevast reedeni k ^ 9-4-si.
Te l^a id : toimetus 364-7531 ta tes 364-m
Toimetajad bdus /
map. homm. kea l l -n i .
. :. KUULUTAMINE v^^^;^ .VABA EESTLASES / '
Kuulutuste hinnad: ks toll hel veerul $3.-- esikljel $3.5 tagakljel _1..L__::_____ $3.25
KUULUTUSI VTAVAD VASTU; i - ,
1. Vaba Eestlase taKtus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. Talitus vljaspool taega: Hehni Lvahdi 251-6495
2. Mrs. Leida Madey 149 Bishop Ave. WUlowdale, Ost.
223-00^
jiVaba Eestlases" Tmmy Tcmsom fotost sa tellida talitaest v o i M . : 428-
4558 ja 461-6916.
