m.2 Baar
V A B A B E E E S T L A S T E H ^ ^ E A N P J A
ViWAAlNIDJA: / Vaba Eesane, 135 Tecumsetfci a Toroafcos. PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja POSTIAADKESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD vljaspool Kaii^dat: aptas p(K)laas- tas $15.50 ja veerandaastas. $8.50. pripostiga SA-s:^
$51., poolaastas $26. ja veerandaastas $14. LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas' $j5p., poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
I Aadressi muudatus 30 c. ksikffluxabri hind S5 c. : \ .
Free Estonian Publl^er, Ltd., 135 Tmsmseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Nr; 34.
Torontos viibis mdunud ndalal Lti saakonnas Washingtonis ttav saatkonnanunik V. Toia. sons, kes kohtus siin Eesti, Lti Ja Leedu konsuHtega, et anitada konsulaark^ Mde viflsesSnduste probleeme. Vasakult p t ! kopsul dr. E. Upenleks, I ^ u k o ^ V. Tomsons Ja Eesti konsul I. Heinsoo. . . .'. .Poto: Vaba Eestlaae'
Noorte Aasta korraldamise m- ber tekkinud segadused Ja aru- saamatused tulid muude ksi- nnuste hulgas arutusele ka sja aimunud Eestlaste Kesknukogu Kanadag ldkoosolekul. Erit! hu- i^ts koosolejaid Noorte Aasta mber valitsev peata olek, kuna skaudid-gaidid on Juba vlja kuulutanud oma Noorte Aasta ning idisest kogu eesti noorust Bilmavast noorte aastast on seni vga vhe kuulda olnud. Kes on ldise Noorte Aasta peakorralda- ja, kes on vajalikkude ideede and- ja, kes on eriorganisatsioonide vaheliste rituste koordinaator Ja kes annab sellele suurele alga- tusele vajaliku kaalu Ja sisustab selle vastavalt selle aasta mttele need olid ksimused, mis ker- kisid esile Kesknukogu ldkoos- olekul.
Koosolekul esitatud snavttu- dest vis Jreldada, et praegused segadused Noorte Aasia iimber on tekkinud lilitsalt sellest, et sel- le suurritusega kaasuvad prob- leeme Ja aasta korraldamist e| ole enne phjalikult lbi meldud vaid toores Ja lbittamata idee heideti lihtsalt avalikkuse ette ning alles siis hakati mtlema, et sellel ritusel peavad olema oma korraldaja^ Ja koordineerijad.
Kuidas tekkis selline kaootiline olukord? Nagu niid tagantjrele selgub, vtsid noorte juhid Balti- moreMs tflemaailmsete Eesti Pe- vade ajal tolmunud nupidamisel vastu seisukoha skautlike Noorte Aasta korraldamiseks kesoleva aasta Jiiripevast kuni Jrgmise aasta suurlaagri lpuni. See otsus tehti teatavaks Rahvuskongressi !e, kes ilmselt ei osutanud nendele thtaegadele kUaldast thelepa |nu, tehes omapoolse otsuse ldi- se Noorte Aasta korraldamiseks kusjuures thtaeg Jeti lahtiseks. Nagu mningate teiste Rahvus- kongressi poolt vastuvetud reso- lutsioonide juures ei olnud ka siin ksimus phjalilcult lbi anal situd Ja kaalutud ning resolutsi- oonis ei olnud ette nhtud neid organeid Ja organisatsioone, kelle- de lgadele langeb vastutus Noorte Aasta korraldanse eest.
Nd on siiski Noorte Aasta mber tekkinud probleemid haka- nud samm-sammult lahenema, kusjuures ldise Noorte Aasta korraldamise Ja organiseerinitse
kohustused nii hendriikides kui ka Kanadas on langenud kohali- kule keskoi^ganisatsioonidele siin Eestlaste Kesknukogule Kar nadas ja luna pool pri Eesti Rahvuskomiteele hendiiukides. hendriikides on Juba vastav pea- miselt noortest koosnev komitee moodustamisel ning Kanadas kar vatsetakse see teha sgisel ldi- seks kiki noori haaravaks Noor- te aastaks peab tegelikult kujune- ma Jrguline aasta aasta WIS, mis on htlasi Eesti Vabariigi loomise Juubeliaastaks.
Noorte Aasta programmi koos- tamine on kahtlemata vrdlemisi komplitseeritud lesanne ning selle fikseerimisel tuleks silmas pidada, et vanem generatsioon ei hakkaks noortele tpselt ette dik- teerima, mida nad peavad sel aas- tal tegema, vaid et ka noorte oma mtted, ideed Ja algatused leiaksid vajalikku thelepanu Ja tuleksid praktiselt rakendami. sele. Noortele tuleb see aasta kestel anda vimalusi laialdaseks isetegevuseks kigil meie his- kondliku elu, eestluse silitamise, kultuurilise tegevuse Ja vabadus- vitluse aladel, kusjuures on loo- mulik, et noorema Ja vanema ge- neratsiooni vahel valitseb kige tihedam koost ja ksteise mistmine. On loomulik, et Noor- te aasta programm peaks olema koostatud selliselt, et seile aasta ritustest saaksid osa vtta mi nooremates kui vanemates aasta- kikudes noorte grupid, kusjuu- res igal grupil oleksid oma les- anded ja tegevusprkonnad.
Skautide-gaidide Noorte Aasta programm vib kujurienda nende organisatsioonide tegevusaluseid arvesse vttes mningal mral spetsfiliseks kuid Noorte Aasta ldine programm on sski nii- vrd laiaulatuslik ning paljusid alasid Ja probleeme haarav, et skautide-gaidide organisatsiooni- de koost teiste eesti institutsi- oonidega Ja organisatsioonidega kujuneb kahtlemata vga vilja- kaks Ja positiivseks.
Noorte Aasta rakendamisega on suur mte Ja suur idee kiku pan- dud. Nd tuleb leida ainult i- ged Ja vimekad inimesed selle aasta titmiseks ning talle vri- ka Ja. tulemusrikka sisu andmi- seks! . .. ^ . ,
K . .
N. Ldu rahvuslike probleemide kohta vtab oma 19. mrtsi numbris pikemalt sna IngUse ajaleM ,,The Economist*^ Kirjiitise peallurjaks m ,3rezbnevi 101 probleemi", mille all on meldud N . Liidu rahvusi. Selle kohta eldakse, et N . Ldu rahvusprobleemid sarnanevad sihnapaistvalt endiste imperia- listlike vimude probleemidele nende iilemere valdiasis. Vahe seisneb peamiselt ainult selles, et vesi
:ei lahuta Venemaad selle mitte-veme-alamaist.. . :
Neid alamaid . pn kahte liiki, hed kipuvad Venemaalt vlja, na- gu juudid ja sakslased, teistel pole 'k'hugi minna aga. on sellest hoo- limata muutunud trkjaiks. Nii misteti 8. veebruaril Tbili3i's sur- ma Vladimir Zhvanya, kes oli pomme visanud kolmes Gruusia linnas protestiks seal toimuva ve- nestamise vastu.
Teiste mitte-venelaste poolt on lnemaailma saadetud proteste, palveid ja koguni nudeid N. Lu- dust lahkulmiseks,
muude hulgas 40 miljonilise rah- vastikuga Ukrainast, kokku viie miljoni elanikuga Baiti vabariiki- dest, Armeeniast nmg Nukogude Kesk-Aasia muhameedlaste postlt,
1936. a. prit veelgi kehtiva Sta- lini phiseaduse jrgi koosneb N. Liit rs-nest iiiduvabariigist, 20-nest utonoomsest", vabariigist, 8-st autonoomsest" regioonist ja 10- nest rahvuslikust" alast. Teoree- tiliselt; on liiduvabariikidej oma valitsused,, parlamendid ja isegi omad kommunistlikud parteid ning
phiseaduse artikkel 17 jrgi on neil igus N . Liidust vlja astuda.
1944 said nad phiseaduse tien- damisega koguni iguse oma sja vele ning diplomaatilistele esin- dustele vJisriikides.
Aga nii nagu on kogu N . Liidu . valitsemise ssteem o s i M m enamasti kik ainult vaateakna vljapanekuks.
Tegelikult tefaaikse kik otsused poliitbrop poolt Moskvas ja peale StaUni surnia rahvustle antud summad vabadused kultuuriliseks isetegevuseks kaotati 1961 uue par- teiprograrami kehtestamisega. See neb ette liiduvabariikide vahelis- te piiride kiiret kaotamist |a^tie- lise htsuse" tekkimist:
Kaasaegne pilt n liiduvabarii- kides erinev. Valgevenes, Kazah- stanis ja Kirgsias oh olukord ra- hulik
aga Balti vabariikides on see s- jakas hoolimata sealse vene ela- nikkonna rohkusest vib^olla aga ehk ka jEast selle, toitu.
Neist vabariikidest vildi palju ini-
mesi Venemaale, kellede asemele tulid suured hlgad venelasi.
Neid meelitab sinna Balti riikide krge arenemistase kui k see, et need on N . Liidu kige jukamad alad. See venelaste sissernd teki- tas reaktsiooni eriti Ltis ning peamiselt katoliiklikus Leedus. Ka- toliku kirik on licedus hoidnud tei- sitimtlemist elavana ja Leedu Katoliku kiriku kroonika" on N. Liidus kujunenud heks kige kuulsam.aks samizdati vijaandeks.
Alates 1967 on umbes 128 000 juu- ti, kellede ldarvu arvestatakse 2,3 miljonile, N . Liidust vlja p- senud. Sama on nnestunud um- bes 30. COO-del sakslasel. Rohkem hda on vimudel siiski nendega, kes on kohale jnud.
Ja kige suurem mure ssM al- les tuleb. Need ajad saabaava siis kui muhameedlaste arv nen- de suurema sndimuse tttu on kahekordistunud.
Seda arvatakse juhtuvat kunagi sa- jandi vahetuse paigu.
F K
Ema juuste hbeikroonil veei ks tepoow oai Pandud, ei see oi teemantidest ega pulita&t Kullast see on kroon, mis armastusesit kestev le aja mille u imeiilgus ehib meie ma^a.
Ema kroon on ajmastus ja amiasfcus (ta, sda Lastele see rSkkuseks on oQnud eilurajal... olgii Taile tema ohvrjsit Looja pitoe israv igsi Peval avali t a l ' n n e g a vrav!
Hoidku 'tema le Looja nnistavaid ksi! Murekoormaid fellailt kannud, oma hoolsas mittes Saate-ingliks ilastele toud ligi vi ika (kauged Iga pisar eiu re, helikhiud te .laugel.
Vikerkaared kummm-dagu teima ullGse ette, Taevatuuiled silitagu rnalt muied palgeit... Aina naeraitagu juslikui laste r siilniad rgu al olgu tHe pe?vad thjad, feiilinad!
1975. aastal Rio de faneiros aset leidnud World Anticomm^Eiist League'i (lemaaihnaline Kommunismivastane Liiga) kaheksandal konverents vastu vetud hes resolutsioonis mainitakse Eesti va- badusvitlust. Kuna selle organisatsiooni tegevuse kohta on aeg- ajalt ilmunud mult ksikuid lhiteateid, ss vib eeldada, et eest- lased ldiselt pole tuttavad Lga tegevusega ega eelpool nimetatud otsusega.
Resolutsioonis eldakse muuhul- gas: ' tJhendatud Rahvaste Organisat-
siooni phikiri ja RO resolutsioon koloniaalpoliitika lpetamise ko^ta ning Universaalne Inimiguste deklaratsioon tunnustavad kigi rahvaste igusi enesemramisele ja iseseisvusele kui ka kigi indi- viidide vrdset igust vaatamata rassile, usule vi > jukusele.
1975. a. Vnis toimunud RO konverentsil vastu vetud kon- vftntsioott mrab yabastamisor- ganisatsioonide poolt ajutiselt ametisse nimetatud missioonide ja delegaatide igusliku seisundi.
Samuti neb see konventsioon ette selliste vabastamisorgahisatsiooni- de esindajat^ diplomaatilise staa- tus3 ja esinduslikud igused rah- vusvahelistes organisatsioonides.
Palestiina Vabastamise Organi- satsiooni (PLO) vastuvtmisega tJRO ldkogusse on loodud igus- lik pretsedent
Vene kommunistlik impeerium on ikka veel RO ige, vaatamata ko.'gi RO phiprintsiipide, selle phikirja ja kolonlalieerimise l- petamise resolutsiooni ning Uni- versiaalse Inimiguste deklarat- siooni jrjekindlale rikkumisele.
Vene kolomaalimpeerium ss- temaatiliselt orjastab ja eksplua- teerib ning hvitab kiki alluta- tud rahvaid genotsiidi ja ling- vltsdi .teel ' " '
Isikuid, kes vitlevad rahvusliku iseseisvuse, inimiguste ja poliiti- liste ning usuliste vabaduste eest, piinatakse kontsentratsiooni laag- reis, kasutades sealjuitres kige barbaarsemaid fsilisi, keemisi ja psiihhiaatrilisi vahendeid.
Kahelisas ; WACL konverents mistab hukka kolonialitliku kom- munistliku impeeriumi ja selle poolt rahvaste ja indiviidide vastu kasutatud survessteemi ning prdub RO ldkogu ja vaba maailma valitsuste ning parlamen- tide poole nudmisega vastu vtta RCsse, samasuguste igustega kui need on kigil teistel RO liik- mesriikidel, revolutsioonilised rah- vurilikud vabastamisorganistsioo- nid mis vitlevad kommunistliku uus-kolonialismi poolt orjastatud ja Nuk. Ldu piires leiduvate rahvaste vabaduse eest, nagu Uk- raina Rahvuslus Organisaitsioon (nn. Bandera liikumine), esindades Ukrainat, samuti kui Nuk. Ldu poolt vallutatud rahvaste analoogi- lised, Valge-Vene, Leedu, Lti, Eesti j.t., . vabastamisorganisat- sioonid, tunnustades sellega nende rahvaste igust; iseseisvusele nagu see on ette nhtud eelpool maini- tud konventsioonides ja RO P- hikirjas.."'
Resolutsioonis leiduvad seisu- kohad sunnivad ; jrelemtlemi- sele ja amnavad alust eestlaste
Kodumaal ilmuvas Raiiva Hles" ilmus kuulutus (kus tea- tatakse, et teeninduskombinaat ,*Viru" vahetab vaipu ja teisi kan- gastGoteid Rapla, rajooni kultuu- rimajas Raplas. Vaipade vastu tahetaikse villast lnga, vilia vi villa >kos villase sllmkekaltsu- ga (viimast va^hkorras 800 g vil- la ja 1000 g kailtsu).
vabadusvitluslike aktsioonide vastavaks suunamiseks. WAGL resolutsiooni vastuvtmi-
sest on mdunud juba ligemale paar aastat, kuid vastukaja ja in- formatsioon jrgnevate sammude kohta puuduvad, WACL seob vaba- dust ihkavate rahvaste gruppe ideelistel alustel, kuld selle tege- vust ^takistavad laialivalguvad eesmrgid |a organisatsiooniline lesehitus ning \ nimi, mis kige arusaadavaniatel phjustel ei eel- da universaalset vastukla. ^ :
WAGL resolutsioonis esitatud mtete rakendanime, loodetavate tagajrgede saavutamiseks, jb ikkagi individuaalsete vabadus- vitluse, organisatsioonide lesan- deks, kusjuures nende tegevuse koordineerimine ja htlustamine ning informatsiooni vahendamine toimuks keskorganisaitsiconi kau- .du.;
Resohtsioonis esineb vihjeorga- nisatsioonide igemale nimde.
Maksimaalsete tagajrgede saa- viitanseks peab vitlusorgani satsioon olema tabav ja ees- mrkidele vtav nimi,
mis juba esimesel kohtamisel loob tarviliku meeleohi ega jta kaht- lust organisatsiooni sihtide suhtes! (Nit. Vlisvitlus versus Vaba- dusvitlus, Central Counc -1- Ba- tun v. Liberatian Front jne.)
L. KOOBAS
Okupeeritud Eesti ajakirjaiulu- ses ilmusid kpnunuiUstide 1. mai rongkigu loosungid, mis aysuiavad lMausetega kokkuvtliku piMn kommunismimaa sise- ja vlispo- liitilistest/ probleemidest. Toome allpool iseloomustamiseks mned nendest loosungitest. Nukogude Ldu ttajail! Laiendage sotsialistlikku vistlust Suure Oktoobri 60. aastapeva vriliseks vastuvtmiseks. Kirjandus- ja ^kunstitegelased, kultuurittajad! Hoidke krgel nukogude kunsti parteilisuse ja rahvuslikkuse lippu. F h e n d ^ . oma. anne ja meisterlikkus lahira ja kommunismirituse teenSmise- le. looge meie suur kodumaa vrilisi':teosdd! - Haiidusttajad! Tstke igati ptamise kvaliteeti, t ^ u s i ^ ^ kaadri ettevalnristamist rahvama- jandusele. Kasvatage sirguvat plvkonda kommunismi ideaalide ja kibluspliimtete ysdmu, pingutesse ja tsse teadliku suhtumisb vainms. <Di Euroopa k o m m u n i s d i y l ^ ke kominunistlike ja tlispartei- de Berliini konverentsil seatud eesm^kide ja saavutamise eest. Palav tervitus rahvastele, kes n heitnud endalt koloniaalahelad ning vitlevad sltumatuse tu- gevdamise eest, sotsiaalelu,- ma- janduse ja kultuuri arendamise progressiivse tee eest, rahvus- vaheliste majandussuhete igla-' sel ja demokraaikul aluselIB- berkuji(ndamise e^t. > Tugevnegu miiidisaja kolme philise revolutsioonilise ju lemaailmse sotsialismi, rahvus- vahelise proletariaadi ja ralivi|- l iki i vabadusliikumise v!roa vramatu liit!
Palav tervitus Hispaania t- lisklassile ja kigile progressiiy- setele jududele, kes vitlevad oma riuia vabaduse ja iseseisva amemise eest.
Sellelaadilisi loosungeid oli kokku vabritseeritud 6 ning vabadusest" ja demokraatiast" oli nii palju nretavat juttu, et need loosungeid titsid peaaegu kogu okupeeritud Eestis ilmuva parteiajalelie >,Rahva Hle" es5- klje.; \ l ' : ^
, 0 .
Paljudele lnemaailma eksper- tidele ja poliitikutele ei meeldi hendriikide president Carieri inimiguste rakendamise alla- kriipstamise poKitilfa. Phjuseid vib siin olla mitmesuguseid osale poliitikutele j kommen- taatoritele ei ole selge venelaste kahepaikne mng, osa neist sm- patiseerivad kommunismile ja kommunistidele ja osa on lihtsalt hiritud, et see uus poliitika se- gab nende mnusat unerahu.
Londonis eraviisiliselt tegutsev klavanimelme asutus The Inter- national Institute f or Strategic i Stdies, kellel on rahvusvaheli- selt tuntud nimi ta kellest peetak- se lugu siin ja sealpool raudset riinpa, on asunud intensvselt jkritiseerima ja atakeerima presi- dent Caxteri poliitikat N , Liidu suhtes ning nalapevad tagasi ilmunud Instituudi vljaandes Strategie Survey 1976" mamitak- se> et Carteri ettepanekud vene- lastele strateegiliste tuumarelva- de piiramiseks oh ,,iganenud" ning et presidendi avalik toetus vene dissidentidele annab loode- tule vastupidiseid tulemusi. XJuri- musy mis ilmub igal aastal, leinab taga Nixon-Kissinger-Ford'i aegu, mainides sealjuures, et kui hendriikide sbrad ja vaenlased oleksid mdunud novembris saanud hletada hendriikide presidendivalimistel, oleksid nad praktiliselt kik valinud Fordi.
levaates kurdetakse, et presi- dent Carteri rhu asetus inimi- gustele muudab N* Liidu vimud dissidentide suhtes kamiimaks ning vib ohustada detente phi- aluseid.-
On arvati^ et sellelaadilisi ;,u^^ rinuisi" hakkab pevavalgele Il- muma iiha suurmai arvul kua Carter jb kindlak.s oma senise |)Oliitika juurde j k e i tmbu ta- gasi. Jb ainult mistamatuks, miks inglaste Strateegiliste Uuri- ^ muste Instituut tahab iga hinna eest tagasi Fordi, kima isegi tema oma naiivsuse taipas lpuks de- tente poliitika h^tavat toimet ning kustutas seUe sna oma s- natagavarast '
KP . 84
Tari, tel.
G S
Samail aasliasi, k l scaiagi ees{ lAiiriidmat l^slisnl vuatessei osrta fceede opipimisek vlfcavaiks usitraiallila] kes vbibl
Giemys Aust
Huvi
naga, ifcas Lindsaar ned eestij
ta viaoiti infoonmaltsj
nivers neys Iii mustega
dis, mall dii Sydnj
Eesti Pei
PEI peetakse] 2 p l . K l i ^ hd vat kuuli kearvuL'<
ESTOl
Akiteia']
18