I^ational Li^brary 5625 Gen^Acq^uisitions Section Ottawa ^Onfba,
Seeond class mall regis^ rattOD nnmber i m
/ -
Nr. 38 ( 2385) XXVI aastakik Neljapeval, 19. m^^ - May 19,1977 ksilmambri l i M U cefiSS)
Kesoleva steiylei Tartu Collegei korralisel peakoosolekul, mis toimMS 11. Mail Tartu College'iruumides, kinnitati nn-
aasta rahaline aruanne Ja valiti nukogu ja juhatus, mis jid peaaegu ties ulatuses endiseks. Rahali- sest Miiandest selgus, et Tartu Collegei l#k oli 6.571 dollarita millest 2000 dollarit mrati stipesi- diiHmide andmiseks andekatele eesti n(oortele.
.Rahalisest; aruandest selgus, et Tartu College'i tulud 197&. aastal olid 595.386 dollarit ja 'kulud 588.815 ctearit, lejk seega 6.571 dolla- r i t " ^ _
Tulude osas on saadud kige suurem sissetulek tubade vija- rhnisest, mis on andnud 568.898 dollarit,
kuna vljaminekute osas moodus- tavad suuremad kulupostid esime- se h|M>teegi protsendid 226.531 doMarit ja Idnnisvaramaksud :'I7.069 dollarit.
Tartu Gollege'! juhatuse esime- heks valiti tagasi arh. E. Tampld, abiesimeesteks dr. P. Pint ja Laine Pant, sekretriks A. Kerson ja lae- kuriks A. Lilleorg.
Tartu Gllege'i nukogu pidas oma koosoleku 30. mrtsil ning na- gu selgub sellel koosoleku esitatud aruannetest, peeti Tartu Instituudi korraldusel mdunud aasta jook- sul ll^loengut. /
Arhiivile on eraldatud keldrikor- rusel ruum, kuhu on kogunenud
5060 jkasti arhiivimater-
jalc.. htlasi selgus dr. E. Amja aruan- dest, et 500 dollari suurune auhind eesti afelisel ; teemal kirjutatud t eest ji vlja andmata osavt- jaite vhesuse tttix. Auhind jb psima jrgmisics aastaks. Aka- d^milise Kodu aruande kandis et- te esimees T. Heiiiar ning selle&t selgus, ,et A K on pidanud 8 t- kosoleliait, 4 tutvumishtut, 2 noortefitut, 1. mai vastuvtu pep ja aidanud kaasa Tartu likooli aastapeva aktuse korraldamisele.
43 noort lpetasid T.EJ. tieEiduskoolB Esmaspeva htul titis vee-
koffdselt T. ,E. S. Tienduskooli pere Eesti ifeaja suure saali, et piduliku aktusega saata ellu kuu- enda klassi lpetajaid. Suur saal oli tis lastevanemaid, klalisi ja kahe eesti kooli pilasi, kellele viimaseks koolipevaks olid hi- sed ruumid.
Aktus avaiti kooli lipu sissetoo- m i s e , mis ji aktuse ajaiks pi- l-aste auvalve alasefes. qpaspere ja feoosolijad laulsid koos ipu- laislii. Lavale kogunenud pilas- pore laulis kaiks laulu L. Aruvalla juhatusel ja L. Norheimi fclaveri- aatei. Selejrgi M i a Tein luges lhlsese palvuse, eldes Taevaisa- le tnu kaitsmise ja hoidmise
seale aasta jooksul, mil lap- sad on kasvanud' pikemaks ja saanud targemaks.
Oma avasnas koolikomitee esimees H. Lupp ti esile m- dunud ppeaasta t- ja tule- mnt^ rikkust ning tles, et noo-
on eijiti kiituse vrilised kmsa see on kooli 35. juubeli- lend, kus on 43 lpetajat.
Saa on bnid v^gatugeva ja ht- laste tasemega. Ta avaldas loo- tust, et noored jaitikalkiski oma td T. E. Kesikfkoolis. Nd vib teklkida to^^ mmelfcu vastu suurem huvi, kuna lbirdmi- S9d OQ kimas vimailuse saami- seks, mis arnmb tosskkocfli Idpeta- jaite lkooi pssemtseiks vaja- lkpuiMe.
Ta nmiete !ka, et itna 6rt ifeoo- l eiato r^dne stmdmiss, k u m A. Ksik on andnud terve rea hbe- dofilareid, mis-tutevad^ j^ a^mlsede dpHasilie, Jkes on oana Klassfe silimsupaistvM eosti feeele feasutamisl. I
Kuna ik<jolil on .traditsiooniks iKzade petajate /td mrikida, kes o ttanud 10 aastat vi roh-
Xi ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
m ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
K ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ T. E. R. R. Kungla" tantsijad, kes esinesid mdunud ndalal toimunud maiballil. Esireas vasa- kult Susan Suit, Susan Valvur, Linda Niitenberg. Kati Lindre, Maret Kapp, Katrin Ktti, Elda Krman, Itita Valter, teises reas Mati Metsis, Petei; Annus, Peeter Ennla, Tiit Vanaselja, Peter
. Niit, Arno Kiilaspea, Mrk Teose ja Vello Ehvert. ' ,' Foto: Vaba Eestian
ITBIigSOlt
Mned aastad tagasi teostus Toronto Eesti Rahvatantsu Rhma ,,Kun^la" einemisreis Ein- roop^sse, mis hsti nnestus ja vs mitmesse eestlaste keskusse eesti rahvatantsukunsti,micb Kungla" liikmed on aastaid viljelenud. Nd oh eeis uus Euroopa-reis ja praegu toimuvad tihe- dalt harjutused, et oma kava vimalikult kpseks viimistl^^^ orgaiiisatsiooi ylissekreir Agu Metsala on olnud henduses mitme maaga esineniiskphtade leidmisel ja ringsidu kava koos- tamisel, siis annabki ta seletusi eelseisva kava koostamisest ja sidumuredest seoses pib^ r ^ ga, -raiiUe' toetaaniseks on-n p^rditoTd-eest^ ^^ ^ offganjsatsloonide poole, -kima.reis on iv^a^i
;4mBnlfeasja.noo]rile majai^^ ]mske.^ ;^ v .' . ' ^ ~
A. Metsala mainib, et ikava on seal ka rfeihvusvaihdisisd kuilJtuuri-
kem, siis tknavu selle aja
Suurem osa pilastest on teinud oma kiirsuse vga hsti, ainulit mml on jnud vlga, mis tu^ leb suvetna kustutada ja sgi-
tissel ra maksta, muidu oleme
Toronto eesti tienduskoolis anti 18-][e pilasele hberahad sel- le eest, et nad klassides alati eesti keelt kasutasid. Pildil kooli- juhataja H. Rimdva andmas iile ,,aumhasid*^ Hberahad anne- tas piilatele kinkimiseks Meksander Kask eesti noorte pingu- te hhidamiseks. \ FGfto J. Kreilis
saanud lpataijale Lydia Aru-kik .kurvad, nii vanemad kui ka vald'ille kingiti smboolseks tiheiks koodlkomitee poolt laua- bloikk. -;
Koliji^iiataja H . Rndva oma knes vestles laisitdie loo k,unist Tantu linnast ja vanast mehest, kes petas noori, aga ikeda noo- red tsiselt ei vtnud.
Vaadeldes kooliaastat, tles ta, et oleme sel ajad tublisti tta- mid, aga rge seda suve jooksul imustage, ksige vanemailt lisa.
Ta tles, et pSlaste hulgas on pdliktoe tamaikeele rJkijaid k- iele kingjtalfcse hbedolaf. Cpila- sed Heiki Sillaste, Rita Lees, Lisa Kajd, Taimio Soot, Linda Nor- hesm, Erik Hailing, Andras Loo- rlts, Mairi-Ann Kngsepp, iMark Hotonberg, Maimu Nmmik, Paul Pede. Kristina Semiait, Eve Te- der, .Monioa Pint, Berek PaMandi, T i i m Pmsaau, Hlalr Hein ja Oarl HaamT said autasuk lama- keele pdlsku rkimise eest pa^ rimaina oma; klassides hberaha.
Prdudes lpatajate poole ta tles, ot pv mida nad on kuus aastat oodanud on tna kes.
Iga! rahval on selliseid asju, mis kuuluvad selle rahvale ja nal on nnelikud, kui saavad seda omapra hoida ja viljele-
Toront eesti tienduskooli kolm parimat lpetajat kooli 25. juu- belimtalemiMS. Pildil vasakult iCarl Haamer, Hillar Heike Ja Vivian Bh-k.- v.: : Foto: J. Kreis
petajad on nnelikud, et la^ed on seda ikuus aastat ppinud. Meil. on keskkool, itulge sgisel eesti ksikkooli tagasi, kui sele kord Icpetate, ss see on suur kirik eesti rahvale..
Jrgnes lputunnistuste andini- ne, 'kus igale lpetajale oli kooli- komitee poolt antud eestikeelne raamait, igale kiitusega lpetajaile aga E . AbistaaniSkomitee poplt veel iteiie raamat. Kool i lpetasid Helen Auvrt, Vivian Bink (kii- tusega), Karin Eistraft, Carl Haar mer (/kiit.), Linda HaHmg (kiit.), Hillar Heine (ikt;), Vivian Holm- berg, Tuufla Hqpp, Pter Ilves, Piret Jgia, Mikk Jgi (kiit), Hindrek Kanne, Michail Krabi,
- ^ t j r g lk. 4) .
suures osas kindilaks ikujiinenud, mnest kohast on veel vastused titemaita. Sit EuroojKisse toi- mub individuaalselt, aga reedel 17. juunil peavad toaik Stdkholmis harjuitUisaks koos olema, sestt 18. juulil on esjmfene esineminis Stokholmis. Mni pev hiljem, 22. juunil on esinemine Metsaiko- dus/ , '
Metsalkoduis on ka ndalapikku- ne rahvatantsulaager, kus Kung- ia" ralwaitanitsijad petavaid eesti toJts^jafl Rootsis vheimtuntud raJiTaitantse. /
Seda vib juba teatrad osas vtta kui esimest kontakti Jrgmisteks lemaailmeiks Eesti Pevadeks ettevahnista-
CJteborgiS n esinemine veel i^ htinie kuna pole kindlat vasitust saadud, ikuigi on seailse organi- satsiooni pode pratud. Sealt aga lheb ikaihe ritud Volkswagen bussiga lunasse. Kuna tanitsijd ikos juhataja Tooimas -Mitsala Ja pililimehe A l - ibil Liikiga on Icokikfu 18, ss kaks -istmelfet VW-buBsi on (tiesti sobivajd. N M loodavad saada ka eesti lipu, t sell (tagaaknale paigutamisegja nidaita sitjate kuuluvust. Rsisiiuhi kohustused n Tt Vanaseljal.'
Kuigi (sidd;aikse lbi Taani, pole seal esinemisi ttenhitud. Saksamaal on aga mitu esinemist, ttks Sohonaus Eesti sjainvalii- dide kodus ja teine Mnsteris.
peivad ja konverenlts. Kavas on vila, kinik Nizza. 'linnapeale, mil- leks on eesti tidfcapp. Sellesse on sisse pletatud phendus ja sel- lega, avaldavad ,vKim^a" tantsi- jad linnapeale tnu vastuvtu eest. Kuna lllekapp bn juba ka- sutamisel itotspimlfcus, ss kava vaadates saab linnapea itead- liteuks sele teutoisyiimlu- seat; '
Nd on saadud kutse ka Cnnes'iss& rahvusvahellselo pidustusele esinemiseks, ' M d
seni pole veel selgunud ka se- da saab siduplaanigai koham-
;dada.
Kolkku kestab rinigsit 16. j u u - ' nist 16. juulini. Ss jvad m- ned edasi Euroopaga tutvuma, teised kel tkoht, tulevad Kiam- dasse tagasi. ; -::
Nag^ A. fcsala tleb, on. ka- vas kolflh eripimlkuit, mulised m kcositanud T o o n m MeitSBla, kelle oskused siel alal on ud^ krgeilrt himiatbud. 1^
^(Jrg'lk.4)-:
m saksa publikule M n i s , kus see on paigutatud he turismibroo programmi.
Viimane esinemine, mis prae- ^ juba kindel, on osavtt prant- suse rahvalkunsti pidustusel Niz- 2as juuli keskpaig enne ringsi- du lppu. Samal ajal toimuvad
STOKHOLM (EPL) Narva je V<Bnemaa-pooM kaliaj Jaanlionas, vene nimega Ivangorodis, anis nd admiidstratUv^ kiaulub Lemn^adi pbla^ ja on lahutatud Eestist, paljastas SG!3 salajase trkikoja, kus baptistid t r t e
KGB ja miilits tungisid 21. mrt- s hoonesse, kus trkikoda peitus ja vahistasid trkikojas ttavad baptistide prandaaluse kirjastuse KristJanini kaastlised, olid Ovan Lven ja ed Ludmilla ja La- rissa Zaitssvid.
Kik kolm toimetati Kingissepa (omaaegne Jamburg) vanglasse. Maja eestlasest omanik Pavid Koop jeti esialgul koduaresti, kuid ka tema viidi hiljem ra.
KGB pead jahti salajastele trkikodadele kogu N. Liidu ula-
'tuses. Sageli pn tegemist krisike sala- trkikodadega, kuna ametivimud legaalselt ei anna vimalusi trkis- te vajadust rahuldada.. N avasta- t i ,1974 Ltis Ligatnes trkikoda, kus konfiskeeriti 15.000 juba valmis txkitud pblit.
Kuna esmcispev, 23. mcii on Kanadas yl< dine pha (Victaria Day), siis iiiniib
i^QS kannab n< Vaba Eest/ase" f0iOT@#^$/oM^^
Trkikojas ttanud 5 naist ja 2 meest said kanstada kuni nelja- aastase vangistusega. 1975 aga tea- tati, et naised on amnesteeritud ja vabastatud Rahvusvahelise Naiste Aasta puhul. Mehed aga istuvad edasi.-::
Nudmine piibli, Uue Testamen- di j t yaimhke raamatute jrele on N . Liidu usklikkonnas suur ja ametlikult registreerimata baptism -- usklikud, kes legaalsusegia ei taha sattuda tielikku sltuvusse ateistlikust riigivimust '
on korduvalt riskeerinud katsete- ga trkkida phakirja oma kel.
See on aga N. Liidus raske kuri- tegu. '
Latis paljastatud Ligatne-triiki- koda judis tegutseda kolm aastat enne kui KGB selle jlile sathii. N i i juti likkid^ tuhandeid piib- leid ja muud usulist.Mrjandust. Kui kaua judis tegutseda sala- trkikoda Narva je res, ^ i ole teada, Sealt olevat leitud 3,5 tonni trkipaberit.