Nr. 38 V A B A E E S T L A N E neljapeval. 19. niail 1^ '^ '^ ^ u r s d a y , May 19,1977
litsus, likompaniid llc vUmul on hiri- iiidiis avaldatud ra-
kuosios kohtunik M- jjiuksijuhtmete ra- Kiinndi ja hend-
liprkondadest lu- Iviliil arvavad isegi,
valitsus teeb gaasi- kohta otsuse, siis
|;ihtsamaid valitsuse Ist IVist maailmasb-
:uinib tohutu; ulatu- julUkkiN sotsiaalseid likkc probleeme. Iikompaniide eksper-
iscl, et gaasijuht- lunasse tmmata
I aas. EI Paso projek- [ilgeks gaasijuhe ris- Vaikse ookeani r-
idamaiinna, kust see is laevadel lunasse
Itivkse, Teine ja kol- luieks ette gaasijuhl- (st le Kanada terri- fani projekti .koha- jaasijuhe piki Alaska
Yukoni Briti Ko- sealt lunasse ning
[ojekti alusel tuleks [itamisele lbi phja likoni Mackenzie je [i orgu kuni Albertas-
Jerger. kes on tuntud stlike maailmavaade- tielikult vastu Mac- gaasijuhtmele, vi-
iirib keskkonda ning iduvalt selles pr-
indianlaste elu hvitades ka jiende frgeri arvates peaks tsus ootama kmme
llaii ta hakkab gaasi- fnzie orgu rajama. i vahemik vimaldaks
vaielusaluste maa- lahendada ning in-
IJa eskimodele nende fada. {iport on lhestanud imised gaasijuhtn^es-
kaheks: paljud kiitikud ja liberaalsed Iroetavad Bergeri sei- |id samal ajal mju- igkonnad vaidlevad
|tu, mainides phjen- }i Kanada vajab hda- (i ja seetttu jvad
sma ja kooli- ning mtmata, siis ei saa
|:^llist luksust lubada, ste ksutuses on suu-
ja kalastamisveed, imatult vivad elada ii elustiili ' nautida.
Ibavalt tles konserva- zist liberaalide par-
jooksnud portfellita ck Homer: ,;Kui Ida-
Inikud - oleksid omal [d kaitsma phvlikarju
sid Alberta Ja Sas- I tnapeval?"
tlikud riigid on hes tegutsevad ldiste ees-
Blt kui neil on vaja bkudele riikidele var-
astuda. See ksmeel tohe kui nad iiksteisele
tlikaks muutuvad, [me praegu Prahas kai- fi Euroopa meistri-
naisvimlemises, kusi aaiskond protesteeri-
mec'Ue teht^ lekohut ! tema hindeid, mis vi-
|. Ldu naisvimlejatel la. istlikud riigid on juba
Jbanud, et spordil Ja saavutustel on vaga )pagandallnb thtsus,
opaganda eesmrgil on kasutanud N. Xilt.
rmud kik rattad kin^ olmpiamngudel
rem medaleid. Vene oja Clga Ko;rbut oli inemaailma lemmikuks ca esindajate nod olid relikud kui Olga Korbut
olmpiamngudel oma troonilt maha tugati
asemele asus vike ni - Nadja Comaneci.
liim oli leidnud endale liku ning kogu maailma
idus kubises Nad,1a psl- Rumeenia kehalist kas-
istavatest artiklitest. Ve- Olga Korbut oli jrsku
(Jrg. lk. 3)
21. ja 22. mail on valveaisttlis dr. JLeesment, tel. 487-'
toimus l ^ e Torontos> Humber- sidfi Oolegiaifc8'is raihvusvaiheline Mosaiik. Humberside IW-peal ine {Ipilaspefre koosneb 34 erinevat rahvusfit j a mmde huika ikuulu- vad fea n o ^ viiest eesti pere- koQ33aast. A^ul teikkis ksimus kas meie oma ykese raihvissgruipiga jiane efefetvselt E e t esinda- f^, ikum odi vaja korraldada rah- misj^j^aine nitus, iavalin ette- Itone, j a veel eestijrxased toidud. K u n a iklilailisi o l i oodaita 810 tuhajicte mber itegi just see v- 3mne suuitt m,iu:iat..Hea ^tahtmise ja kaasabiga sai aga kigist taiki$- lustesfc e.
Naima Aer kaunistas eesti nurka kuns^araste puutodie- ga j a demonsTreeris puutaldri- katde j a kappadele teustri pea- le pletamist.
'rnfe td ifaltasid suurt huvi nn noorle ^kui vaineimte feialis- fj0 iMigas. Lavaiises ettekandes j esineski Helene Tdse vimle-1 dumaa populaaatoduskus aja- jad ja said suure aplausi osaH- kirjas Horisnit" geoloog Einar sdks. Eestipraseid toite valmis- Klaamaim, kes mrgib maavrina tati vanemate, vanaisade-emadis ajaliselt 25. oktoober 1976, kel l ja tdide abiga, n t k a need 11 39'46". Slie ttunnistajaiks ole- ei p m d i m u d rahvusvahei^lt vat ituhanded inimesed ligikaudu toidulaualt. E r i t i hiivitava!ks osu-1 kotoandikul Eesiti territooriuanil.
Osa eestlasi, kes aitasid kaasa Torontos Humber side keskkooli ,.Mosagi korraldamisel. Istuvad vasakult: Nauna Aer ja.Rebecca Roosmann. Seisavad: Sehna Berendsen, Linda- Glbasels,,Maie Il- ves ja Karin. Ilves. '
Balti Liii las on aegsasti asunud
Mis pani ikestatud kodumaal maapinna kikuma 25. oktoobril mdunud aastal, on ksimuseks ka kodumaa geoloogiala eriteadlastel, kuna vanemagi plvkonna inhnestele ei meenu kaugema- test aegadest mni allmaatuge Eesti teMtooriumil. vljaarvatud moirku tukeid Loode-Eestis enair mikus mdunud sajandil.
Torontos kditamiste aastapeva thistamis Editanst mlestamiseks peetav kolme balti rahva hine oikumeenfline jumalateenistus |a aktus peetakse St. McW^^ Bond'i ja B(pua^^^ M. juunil kefl 8 . OSjto- meenilisel juinalateentsiusel teeirivail Et i peapiiskop Arnold Lusis, leedu peapiiskopi sindaja monsignr hendriikidest.Ja eesti piiskop Eari
Ksimust arutab ikestatud ko- vljas ttanud
tus tepevahommikuiie paraad, mis 'kocKn^ noortest rahvarivas- tes, aiitk .Fordi autodest, Royai Regjment of Canada orkestrist ja terastanmmiide oiikestrist.
Ka meie eesti noored vtsid sel- lest osa ja kaunistasid oma rahvarivastega eesti pokesi lehvitades.
Ktma B m o l i ndalalpul eriti meeldiv siis aitas k a see kaasa ja issk .rltiised nnestusid hsti.
on
Vrina epitsentri kige teno- lisem asukoht ol i Oisitiussaar vi selle lhim mbrus, kus v^ r i n o l i tugevaim ja tajutavad olid isegi Jreltuked.
Maavrina tugevust hinnati Rich- teri sikaaila jrgi 4,5.. .4,7 magni- tuudiga, mis Euroopas kasutata- va 12rfpa!llise skaala jrgi vastab ligikaudu palile epiteentris. Igal juhul o l i see aoodusnhe vi tumplahvatus Padiskis, nagu mnelpool arvatakse, lheb 25 oktoober 1976. a. maavrin E i n a r Kilaamainni arvates erialasesse kirjandusse Eesti suurimana Osmussaare'maavrina nime all .
Kuidas ksikutel kohtadel maa-
A p i aJui kir jutati Ta l innas l ' ^ ^ ^ i " ^ ^ i ^ ^ * ^ ^ aUa vastastikusele abistamislepin. Mciab Einar Kiaamann oma uuri - guae Kir janike L i idu j a kondtri-l jrgmiselt:
inimesed: kla iihedal metsas varises pooleli esilaotd puuriit. Vappumist saatis mra, mis ailgul meenutas tugevat krgatust.
Nval j a selle mbruses vrise- sid hooned likjafl. Vrinad alga- sid vaiksetena, k u i d Mmineeru - sid kiiresti ja .vaibusid seejrel plkkaanisi. ldise ehmatuse tttu kiguvad mrangfud (tugete kes- tuse kohta isuuntes prides (10 sekundist minutini). 28 meetri s-
mist ning nude iklirinat, ja kui majast vljudes haarati pihku ukselink, 'oli mitmekmne
Mlestusaktuse ' k a v a i i ^ osas. esinevad eestlaste poolt Toronito
s-1 Esti Segakoor lj a Estonia -
toodete vabriku ,jKalev" (endine Kave" shokolaadivabrik) vahel. Vabriku poolt o l i heks allaikii- jutajaks direktor E d a Maurer, kirjanike poolt P. Kuusberg. H . Pukk, E . Vetemaa, M . Talvest ja R . . P r i i . : . /
Lepingus on rhk pandud k i r - jaMsritustele, milles kirjani.- xud vivat vabrikurahvast abis- tada, , ,Kalev" lubab omakorda oma abi Kir janike Liidus korral - datavaiks htuiks. K a olevat k i r - janikiel vimalus itutuvuda magu- .^vabriku igapevaga tprot- s e s s i d ^ j a -probleemidega. Saa- dustega itutvumisest p c t o d aga juttu.
KIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS
653-7816
. T e l . 745^4622
.1
K@mirei@iitffarid (Algus lk. 2)
Kuid kadedad mehed Moskvast d unustanud Nadja Gomaneci suurt triumfil Montrealis. Ja ta- gajrjeks oli Nadja tubade krpi- mine Prahas, millele kaasa aita- sid N. Ldu, IdarSaksamaa TstshM kohtumkud,
I ...: A M i
Osmussaare kagutipus pumbati parajasti ktust kaatrilt rannal seisvasse tsisterni. ge tuge, mis nis tulevat otse alt, rebis vint- hendusest lahti ilaeva: j a tsister- ni hendava vooliku. Klibusel. rannal viibinud ehmusid kvasti^ sest k iv id kippusid jalgade alt pa- gema. ,
Vappumist saatis vali krgatu- setoline mra, mis pikkamisi kuekminana vaibus. Saare keskel asuva kivihoone
seina rebis alknaatuge rstalt maaprninani ulatuva prao. Vrin oli niivrd tugev, et saare kirde- ranna jrsul pangal toimusid 1,5 k m pikkusel ligul lausvringud. SeejuuTs ei pudenenud mitte peen kiviprgi, va id k u n i S-meet- rise lbimduga lubjakivipariigad. Siinjseall libises kallakaitelit pinda- delt murulkamar, palistades halili paekalju. H i r m sundis inimesi hoonetest pgemema, sest need vrisesid, nagisesid j a kmisesid pikka aega.
Kmme minuti hiljem jrgnes teine tuge, pisut nrgem k u i esi- mene, ku id selgesti timtav kigile ka lageda taeva asll, kus sja toi- mimud erakordse nhtuse le muljeid vahetati. Sedagi ituget saatis krgatus; vaid pisut kume- dam eelmisest.
Tenoliselt leidis pool tundi prast phituget aset veer tei- negi jreltuge, sest mlmesed tundsid 15 sekundi kestel hoone vrisemist .ning- seadmete hell- semist. ;
Seejrel maapind talitus, ent veel mitte lplikult, . novembril kel l 13. 17' raputas ta end veel ikord, seekord aga nirgemalt, pannes amult Idirisema aknaklaasid ja toidunud. K a nd kaasnes vap- pumisega kauget plahvatust mee- nutav kma, mis nagu vrinadki nis tulevat otse saare alt.
Vihterpalus lid kaupluses riiu- l i l klirisema pudelid. Korterites vi ibinud inimesed timdsid maja kikumist,, avanesid kapiuksed, vaasis vrisesid lilled. Mitmed inimesed kaebasid hetkelist halba enesetuimst. Vrinaid tajusid k a
gavuses puurkaevus muutus vesi sogaseks, n i i et sia vis hakata kasutaima alles kaks ndalt h- jeari. Mned kiliomeatrid eemal metsas ttanud mehed knelesid veel lehes puude gedast sahise- misest j a maapinna *untavast vnkumisest, mille tulemusena rohi oli lausa lainetanud.
Vga tugev oli rappumine N- v a l kellegi Richard Aarma vike- ses sllikaatvoodriga puumajas mis seisab iturbapinhasel. Maa- aluse.itnke jrel libises kgis olnud pesumasin iligemaie meetri vrra. Kapis asunud sginud, samuti aknaiklaasid klirisesid t u -
kundi kestel tunda kse vrise- ter U . Kooki ; juhatusel, iiti meeSr mist. Peale maavrinat kadus ve- kvarttt j a leedu solist. Knelu- si talu kuue meetri sgavusest jaks on parlamendiliige Robert shahbkaeviust. Mrgaitavart; V89 stanbu alanemist theldati k a Heltermaa , Korraldatavale aktusele tahe- ilmajaama pumbakaevus. H o o n ^ takse suuremal mral kaasa
:,ene!5es o l i ' tusida kirdeedielQuuna- tmmata- balti rahvaste . noo- list kikimiist, mis pani trisema rust. kastrulid p l i id i l j a vareliema ueis- Lbirkimised on kinias skaut- se kallatud vee pinna. Thelepanu l ike noorte malevatega, et eesti, ratas k a maavrinapeva hom- lti, j a ileedu skaultllkud noored mikul kajakate massiline lend tuleksid aktusele suuremate maale nagu enne suurt tormi. Lgruppidena, tuues vlja k a teut- Ometigi ol i i lm vaikne j a ji sel- eks k a edaspidi.
Saare lneosas Kpu pool- saare alguses (Luidjal) olid elu. nikkonna muljed pris erisugui. ed. Kohalikus ikaupluses, milil4 ^rab asub maantee res kruu- sapmnasel, e i mrganud inimesed tukeid ldse. E n t mnisada meetrit luna pool paksudel lu i - teliimdel asunud majas o l i vap- pumine hsti itajutav, kuuldi tu - gevat iennukimra meenutavat heli ja kaevati halva enesetunde
gevasti. Krvatoas nihkusid k a p i ! '^^ ^ (midagi iiveldusetaolist). u- riiulei l kik pontseianesemed r i iu - l i phjapoolsesse otsa ,tuge tuli sealpoplt), iteisel riiulil langesid kljeli veiniklaasid. Samas ruu- mis purunes kolmaharulihe lae- armatuur. Tukeid saatis vali plahvatusetaoline mra.-
K u i mees ue jooksis, ngi ta, et kik mesilased on tarudest vljunud, hobune aga jooksnud traataedu purustades eemale.
Maja silikaatvoodrisse aknalauast aMapoole oli krisenud paari mi l - limeetrlline pragu, mis sirgena lbistas kolme serviti asetatud silikaattelliste rida.
Vormsi saarel sundisid tuked ja kuekrgatusele sarnanev m- rin paljusid majast vlja jooks- ma. Norrby majakavahi elumaja aknaklaasid mranesid.
Noarootsi poolsaarel ... Prksis tunti -hoonete vrisemist ning mra, mis meenutas lennukim- rinat vi kauget pikset. 'tihe puu- hoone silikaatvodris tekkis aken- dest allpool pragusid, nullest ks lbib k a kivivundamendi kuni maapinnani., Kikunud korstna ning krvalasuva puuseina vahele sigines lae itasapinnai kuni poole sentimeetri laiime pragu.
Haapsalus tundsid paljud p- randa lainetaolist l i ikumist ja raskele'veoautole omast mrinat. . RistiTallinna vajhel tuked v- hehaaval mahenesid. Ellamaal kikusid kergelt laelambid. Padi- se koolimajas tekitas lbusat ele- vust biloloogiatnniks klassi too- dud luukere kBbisienne,.
Hiiumaal ol id tuked' nrge ;^. mad. Isegi saare phjaosas Tali- kuna poolsaarel hoones viibinud inimesed tajusid ainult lirka ki- kumist; :
Krdlas olid tuked paremini timtavad majade krgematel korrustel, kus kikusid toalilled ning prandal mnginud lapsed hakkasid ehmunult nutma. Linnast 5 komestrit luna
pool Tubala kla lhes vanas puu- majas tunti hooaae.ildist vappu-
ksuste lipud. See annab alotus-
jumalateenistuselesuurema^ pidu- likkuse.'
ICiia Balt i L i idu juhtimine m. linud le eestlaste ktt, iasub mlestuisaktuse korraldu^ eest- lastel..
htlasi on seekordse aktu^ pu- hul eestlaste aukohuseks tlia mlestusaktusele yJja suurem
,mal -arvul. . Meie e i tohi koanmunistliku Vesi okupatsioonivimu, poolt ,esti rahva k a l a l kditamfefb^ '(teos- tatud toorest vgivalda iastba unustusse niinGa,^ vaid pratestiak- tuseet suure osavtuga tuleb see Kanada avalikkuse ette -tuua.
Laenu vajattase korral kasutage Toronto Eesti hispanga madalfiidl laennin^essimrasld.
Laenad oa
ei liikunud kanad lennanud valju kaagutamisega kuuri . Veelgi kau- gemal lne .pool olid ilmingud nrgemad. Nitks Ristna maja- ka juurde kostis ida poolt ainult kume kma, tuletorni aknaklaa- sid olid nrgalt helisenud ja elu- hoone plekk-katus olevat kaks korda nakastanud, nagu astunuks sellel keegi paar saimmu. Inimes- tele tajutavaid vrinaid polnud. Sama kinnitati k a Ristna Ilmajaa- nias, kus thelepanu ratas ainult n'rk mra, mis sarnanes randuva kaatri vi majale lheneva auto omaga. Hiidlaste thelepanelaite- ga uhtuvad suurest k a saarlaste niavrinamuljed -
Taimias tundsid tukeid peamiselt istuvad inimesed, see-, juures selgemirii need, kes asui- sid krgematel korrustel.
Mrarikkast kesMinjnast eemal oli kuulda k a madalat lhiajalist kminat. Siin^seal 'kikusid lae- lambid ja nihkusid seinal rippu- vad pildid Vi .peeglid.
Eesti idapoolses osas ol id tu- ked kerged, kaasnes mra, mida
veel Kuusalu ja
puhul kindlustatud $10 OOpr- ulatases, TDHEM)SES 0^ ^^ JOVBl
toibruseski, kus ikohtati pandi thele k a hirmU koerte hulgas. Kauge;niaid, andmeid 'lirgast v- rinast on teada iKohtla.Jrvelt ja koguni Narvast.
Tallinnajst luna pool vib ini- mesele tajutavate vrinate h. buinise p i i r i tmmata ligjikaudu Prm Vndra - - Tri Pai- de joonele. Siit edasi prdub see piir jrsemalt phja, et prast Tapast mdumist vtta peaaegu
suund Sellest pool . tulevad ette ksikud
vSared" (Suure-Jaani, Vil jandi , Abja), ikus.ala geoloogilisest ehi- tusest tingituna vrinad mnevr- ra vimendusid ja muutusid see- tttu inimesele tajutavaks. /
Vljaspool Eestit on maavri- semisest teateid Luna-Somest; Tumst Lappeenranni ning H e l - singist Tampereni. Seal o l id tu- ked u m b ^ ^ m a tugevad nagu Haapsalu mbruses.
$28.-
lIEliPOSTiG
LENNUPOSTIGA fiiemere-maadssei Aastas $60., foolaastas $3.50, veerasidaasta: $15.5(1).
Aadressi muudatus 30 centi. t^iknmbriliiiidSS
USA aadressidel .SIPC0PE" .
Pangatshekk vi p(ti rahakaart i<Yee Estonian pRblishers nimele.
Palim mull saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks^-tavalise / Mripostiga alates . - ' f
197___.Telto
rahas / t s b ^ a / rahakaardiga. (Rafea saata amislt taMkirjas).
Nimi, .-,