VABA B3BSTLANE ndjagtomi, 19. ajaE 19,19T7 Nr. 38
Imar Ilmar Mikiver, Kirves Ja tuik- soon. Boreas Mama, 19)76.47 lk. Kui Rootsis pgenikepevade
alul ilmus 1945. aastal ajakirja Kodukolle'^ esimene number, siis avaldati selles kahe eesti srrea- listliku luuleitaja Ilmar Laabani ja Ilmar Mikiveri luuletusi. Konservar tiivse luulevormiga harjunud lu- gejaskonnale oli see rnk eksimus eesti luuletraditsioonide vastu ja V Laabani esikkogu pealkirja on aegade jooksul vnatud selle ja teisemtteliseks. Ilmar Mikiver aga tmbus tagasi oma luul6 aval- damisest ja esikkogu eeliae luul ongi jnud seni ilmumata.
Kui I. Laaban on vahepeal kaks raamatut avaldanud, ss vttis enne 30 aastat kui I. Mikiver oma luule koondas vrsikoguks, mis Boreas & Mana mrgi all eehnisel aastal = ilmus. Tagasihoidliku vli- niusega raamatule on kunstnikust vend loonud kaanepildi.
Srrealismi on peetud Miresti iiieminevaks moehaiguseks, aga kuigi luuletajad (vhesel mral ka prosaistid y,haigestsicl" sel- lesse juba I Maailmasja ajal, pole see ikka veel kadumise mr- ke nidanud,
f aid psib visalt mitme rahva kir- janduses. Tenoliselt sel phjusel, et sel viisil loodaval luuleloomingul on oma kindel koht kirjanduse mit- mepalgelisel nor. Aastate jooksu! on see philiselt alateadvusele ba- seeruv luulelaad siiski lbipimu- nud intellektuaalse mtte juhita- vusega jdes sski abstraktseks ja smbolikirjaseks. Lhtudes ala- teadvuse registreerimisest on se^ moodus luuletaja loojaisikusust lahkavaim ja paljastavaim tuleb ainult harjuda seda alateadvuslik- ku kekirja tundma ja lugenia. Mi - kiver on oma kogus ,^irves ja tuiksoon" siiski intellektuaalne vaatleja, kus ta organiseerib ala- teadvust mne teemagrupi mber olgu need siis filosoofilised, m- Jestuslikud vi lembeluulelised.
Nelja tsklisse jaotatud kogus on 25'luuletust.
igavesti / vi vhemalt mitu aas- tat". ,
Ki OE ' juba kujutlusi noorus- maast ja armastusest, mis on elu- filosoof iaga seostatud, ss on iild- elulised aspektid usundlikud, id- inimlikud, mneti veidi ilmutus- raamatulikud pdidj kuna teli- suse vaekausil toimub rkvuse ja uhnade vaheline tasakaalumng. Seda tasakaalu leidmise vajalik- kust on ta kogenud oma elus andes, luuletajast endasse svenenud loo- jaisiksuse, miHine peabki olema srrealistliku luuletaja loomus ise- enesele allavaatanliseks, iseenese ngemiseks.
Kirves j tuiksoon" on aeguma- tute probleemide vaatlus uudses vrskes vrsivormis, keeles mis on rika^ kujutlusist ja stiilivtteist. See jtab palju mtlemiseks^ kuigi srreasm i v e r i moodi on lah- timtestatav ja niistetav. ]
HANNES OJA
Esimeses ja teises on IkujuMiisi noomsajast, autobiograafilisi reflekse noorusmletusist, mis alateadvuse kihtides on piisanud ehtsa tunderikkusega.
Kolmandas tsklis on lembeluule kus robustsena tunduvate snade all on hellitlevalt rn pehmus kui p^usitaiade vanik / valitseb meie vahel". Ometi on luule ka plahva- tus sdames, aga et me pidevalt / liguneme armastuse meres / ja seeprast plahvatab dnamiit / pi- devalt / vaikselt / hetaoliselt /
NEW YORK (VES) - Purje- spordi ikohta Balitikumis kirjutab ameerika ajakirjamk Robert C. Toth ameerika idtedes, et seoses, purjeolmpiaga 1980. Tallinnas on purjespordi vastu huvi Balti- kumis, kuid ieti kogu N.; Ldu ulatuses kasvanud. K u i 1953 (StaJini Qijal) oli kogu N. Ludus vaid 11 paati,, siis nd on neid juba umbes 3000 ja purjesport- dasite-arv or; kasvanud 30.000-le.
Kuid purje&port on tugeva riik- l iku feantrolli al l . PurjejaMi tege- likult ei oma kski sportane, vaid klubi. t i vaevalt keegi juaibki mureitseda, kuna nit. 21- jalane paait maksab 5000 mbla, mis on inseneri kolme aasta ja arsti nelja aasitaipalk.
Iga jaihisportlane peab kuulu- ma jalhtiklubisise, kus diikmemaks on ca 4 dolarit aastas. Ajakirja- nik jutustab, kuidas Talllinna K a - levi jaihtklubis on vimalik saada liikmeks. Taotleja peab kige- pealt tegema lbi purjsidu kur- suse sgisel ja talvel, mis maksab 2 rubla Ja 50 kop.
Kevadel peab ta oma vaba aja ohverdama klubi paatide remon- timisele, 'siis suvel itreeneri saaitel katsasite tegema (ning hooaja lpul eksami sooritama.
V Kalevi jahtklubi (treeneri Peeter Leola seletusel on klub 1500 l i i - get, kelledest 100 lomavad kapteni paberid, j a 150. purjejahti. Huvi purjespordi vastu on niivrd kas- vanud, et nd on kimas kaks
Pikread; 1. Riik Ameerikas, 6. Aedvili, 10. Elektrivoolu hik, 11. Lumega kaetud, 12. Kannan ette, 13. Looduslikult kaunis koht Harj-
Praegu on Moskvas kimas et- tevailmiisitused, et olmpiamnge le maaBmta saata. Tuius kokku- lepe USA raadiojaamaga vajab ruume, kuhu need kalihinnalised aparaadid paigutada. Ndon air- Wfckt V. Orlovi poolt/vamistatud ruumide projkt, kuhu seatakse vajalikud seadmed. Uue projekti kohaselt tuleb sinna 1000 kohaga kontsertsaal, pressikonvertentside ja kohtumiste saalid (500, 300 ja 100 kohaga), nitusesaal, pressi- klubi, peatoimetu&te ruumid.
7-^korruseline ,,0]impia 80" pressikessfcus asub MJetrostroi t- nava, Zubovi puiestee ja Kropot- kini poBatnava vahelisel alal. Sel- le asukoha mrasid lhejduses asuvad kaks Gord-nim. kulltuuri- pargi metroojaama; hlbus juur- deps kesMimiiaile ja Lmhnic? Staadionile, kus tomub ligi kol- mandik oMimpiaVoistlusi.
paralleelset ^kursust senise he asemel.
Teisalt on teateid, et purje- sportlaste kohta i>eefcakse tpset ustavuse ja sotsiaalse tagaphja kartoteeki. Merele psul on ikka kaasas ustav inimene ning riiklik merevalve jlgib, et purjesport. lased liiga kaugele merele ei ek- sibs".
maal, 14. Ujuv ese, 16. Valguseava, 18. Ehitusmaterjal, 19. Kaunistus, ilustus, 22. Kodulind, 24. Noor loom, 25. Lihatoit, 27. Itaalia ker- gejustiklane, 29. Kunstnikud, 3^2, Lehtpuu, 35. Naisenimi, 36. Keha- osa, 37. Mitmel pool Aasias elava rahva liige, 39. Paguluses surnud eesti kirjanik, 40. Tingnus, vaja- lik, 41. Eelmise sajandi kuulus saksa luuletaja, 42. Endise Kanada peaministri eesnimi, 43. Mitte sur- nud (mitmuses).
pstread: 1. Usuae toiniing, 2 Aupaite-sra, 3. Saksa kirjanik Nobeli laureaat, 4. Maailmajagu, 5 Platvorm raudteejaama ees, Vorm snast pesema, 8. Veidi, 9 Majaelanik, imik inglise kee les, 12. Tuntud ppeasutus Inglis maal, 15. Eesti helilooja, 16. Val- gekrae" tline, 17. Pigem, 20 Plltaim, 21. Mitte krge, 23. Jrv I^tis, 26. Ainult oiks, 28. Omaaeg- ne kirjastus Eestis, 29. Kaas k- nekeeles, 30. l u s naine, 31. Vike fcfek,\33. Muster; eeskuju, 34. Meie esivanemate jalatsid, 37. Keha 38. Eraldab rahvaid ksteisest.
RISTSNA NR. 930 LAHENDUS
Plkread: 4, Pasta, 7. Lpus, 9 Sahne, 11. Lant, 12. Arad, 13. Vaik, 14. Estemed, 16. Veske, 17. Enam, 18. Raske, 20. Adua, 23. Inetu, 26. Ismael, 29. Nihe, 30. Torn, 31. Em- mi, 32. Parun, 33, Saima, 34. Sagin,
Pstread: 1. Mast, 2. Otsas, 3. Klas, 4. Punker, 5. Aare, 6. Em- den, 8. Paik, 10. i*ame, 13. Veidi, 14. Edsel, 15. Dante, 19. Einman, 21. Ustav, 22. Amor, 24. Nimi, 25. Ehime, 27. Arus, 28. Ennak, 31, Esik.
Lastega perekonnacS teretulemast ^ Mneminutiline ookeaM randa, dd^se ja^ klubidesse. M^
Ja ujumisbassein^
Saltaire partments,; 2831 Wistamar tre^*, F t Lauderiale, . Msife 3^ 304. W . 565-7073 vi:5397.;
' ^ ^ ^^^^^ 0
(Fkefal nsTgal, Bathnrs ja Tonge T M i E F O N 225-0824 V
ri avatid: tdsip., kolmap., neljap. 96, reedel 9--8,,Iaup. fi.
iiSTI LUMriNniM KOMPNia tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja vlisseina ka-
tde peale (alumimm sidJng). Neljas vrvis alumilniu- ve^-^nnid iixna Tasuta hindamine.
T kiire ja korralik. H. OSSO, tel. 884-4558 ja B32-2238, Eichmond Hl, Omi
Met. l ic. nr. B
H. KIVI INCOME TAX & INVESTMENt
TEL. 759-358S sa MUNSON CR. SGARBORO, ONT.
im ^ '7/0 l I N H 1 M ^ \\(h r i . A C S :
5463 Yonge St. WiUowdale Tel. 222-7575
S U U E IfSALIK K I N K E E S E M E I D : mitmesngusi soome.M laadlinn, saunatarbeid
; , ' E H I ^ S J U ja;palju, muud . ' S O B I V A I D ' L E E R ^ , P U L ] M - ja;muude thtpevade Idnk-
Skandinaavia delikatessid, soome
Avatud: esmasp,, teisip., komap. 9-6, neljap., reedel 9-4, laup. 93. Prast 23. maid esmaspeviti suletud
am l i B I I I M S
liast ei, muidugi mitte, vin ju- ma tmbasin teatud traate, ja
9.
Signor DiCastro", kneles Kiiv pidulikult, v5ibolla te teate, miks mejsn oleme?" '
Tean", vastas see SMF, vi minugi prast siis signr^ olete Vito Papanim sdurid." Just nii tles ta, mitte mehed, vi teenistu- jad, vaid sdurid. I soldati sol- diers. Nii nagu Mafias kombeks on.
Ma tahtsin juba midagi elda, aga Kiiv saatis mulle hoiatava pil- gu. Hea kll, see oli tema mng, las ta siis mngib.
Qleme Mr. Papanini teenistu- ses", nustus Kiiv tgsih<)idlikult. ,,Ja meil oleks teie abi tarvis."
,,Teil pruugib ainult ksida", oli signor DiCastro kohe nus, ,J)on Vito ja mina me oleme alati olnud kige paremas lbisaami- ses."^ .
Nii mi, vis siis Don Vito ilm- selt oli ta tuttav meie Kanada kan- di ristiisaga". Se^ sell siin kind-
s lasti oli Don Vittorio" - kohalik Acapulco kandi perekonna-juhata- ja, godfather" ehk ristiisa. Nime jrgi meie tagaotsitavale Nick- poisile .isa po{^ t sugulane. Miks ei winud ta ss ise neid jlgi ajada? Vi ei tahtnud ta? Ega ta siis
sedagi, et meie siin ringi nuhkima hakkame?
Signor DiCastro", iendas Kv, Don Vito saatis meid sa, et noo- re Nicholas DiCastro jlgi ajada. Nimelt on Don Vito mures, et ehk on ta epjale midagi juhtunud. Kas te vite meile selle kohta mingit selgitust anda, on teil Nick DiCastro asukoht teada. Vi olete te tast vhemalt midagi kuulnud?''
Vana Mafia-mees sgas ettevaat- likult luga, silmad poolpUukil.
,,Noor Nick", vastas ta, jajah, noor Nick see poiss on mulle palju peavalu vahnistanud. Ta tuli mned aastad tagasi siia, Acapuk cosse, oma mesindalaid veetma, nagu ta tles. Aga ta ei tulnud mitte mulle, oma vanaonule, res- pekti pakkuma noortel ei paista enam vanade jaoks respekti olevat, mitte enam neil pev, mu noored sdurid E i , ta ei tulnud siia, ei helistanud telefoniga nagu teie te- gite, ei aiinud endast ldse elu- mrki... nii et ma ei teadnudki enne, et ta siin on, kui ma ajale- hest lugesin. Ja ometi olen ma ta vanaisa noorem vend seega l- him perekond!. E i ole s, et oma perekonda n ignoreeritakse ei Ole. Teie, mu hrrad, ei ole Itaa-
ba nimedest arvata, ngudest r- kimata tnapeval vetakse ka vlismaalasi perekonda, mitte na- gu vanal a j a l . . . aga itaalia pere- konnad hoiavad ikkagi veel kokku, nad kivad lbi,' nad nitavad res- pekti. Noor Nick ei paistnud sellest hoolivat."
Ta tegi pausi, vttis suutie kon- jakit, tmbas paar mahvi sigarit. Maitre d' seisis ikka tagaplaanil ja pidas meil silma peal. Ta ei ol- nud meid sisse astumise juures l- bi otsinud, aga ilmselt oli tal endal mingi miiristaja kuskil keprast, just igaks juhiks.
Ja siis tegi poiss siin skandaa- l i . Me ei ole Mdihikos ametlikult selliseid igusi, nagu meie inimes- tel on USA-^ s ja vibolla ka Ka- nadas. Meie peame sn vaikselt elama, vaikselt ri ajama, mitte suure kisa ja kraga nagu teil seal, kohtute ja advokaatide kaudu, i- gusi nudes. Meil on siin maal v- ga vhe igusi aga Nick ei paistnud sellest hoolivat, ta tegi siiski kra. Kas ta oma fidenzata pruudi testi kaljust alla lk- kas vi mitte, seda ma ei tea, ja see pole ka thtis. Thtis on, et asi lks suure kella klge. Ja ss pidas ta armukest kige mada- lamast klassist baaridaami ja seda pris avalikult. Daamike kis teda isegi vanglas vaatamas kui ta seaduslik naine nad elasid seal koos, Mehhikos on selline asi Vimalik, vangidele lubatakse kon- jugaalseid klaskike. Pdsin te- da ta vanglsoleku ajal aidata, aga nagu isegi aru saate, ei saanud ma teda minna vgivallaga vljE murdma. Seda, nagu kuulsin, pan ta pahaks mulle toodi sna. Ma ei saanud teda vlja murda, aga
muidugi siis sai ta lahti. Aga tuli ta mind selle eest tnama, mulle respekti nitama? E i , ta ei nida- nud ngugi, ta kadus hoopis ra, ma arvasin et ta lks Kanadasse agasi. Et ta sinna ei ole ilmunud,
see on m u l l e . . . tleme.. .lla- useks? Aga teisest kljest, vib-
olla hbenes ta ka Don Vito'le n- gu nidata. Vibolla ta isegi kartis, sest ngu olen kuulnud, soovib Ka- nada politsei temaga raikida ta Tooriku kilise surma le. M&s te arvate, mu hrraid, et ta p r a ^ veel Mehhkos viibib?"
Ki ta Kanada politseist rkis, siis hakkas mul pisut "khe, ja na- gu tahtmata puudutasin ma oma )ksi tagataskut, kus voodri vahel mu Kanada politsei tunnused puli- kasid. Vibolla oleksin pidanud needki hotelli jtma? Aga oleksid nad seal kindlama koha peal?
Miks tepoolest arvasime me, et ta veel .Mehhikos viibib? Mina ei teadnud, aga Kiiv nis teadvat.
,,Ta kis Kanada saatkonnas, Mexico City's, oma pssi uuenda- mas", kuulutas ta.. See oli mulle uudiseks.
Signor DiCastro senior, ehk Don Vittorio, kehitas pisut nagu eba- mugavalt lgu. ;
Nii, nete siis ",_pomises ta, ^^ olete Kanadas siinsete asjadega rohkem tuttavad, kui mina, kuigi ma elan siin. A g a . . . kui ta kis Mexico City saatkonnas, miks otsi- te ta jlgi siit, Acaplco'st?'^
Kiiv tusis psti ja tegi kerge kummarduse.
,jEt teie, Don Vittorio, asute Aca- pulco's, siis otsustasime, et hakka- me siit peale. Et tdle oma respek- ti nidata ja teilt vimalikku abi paluda." V ' :
Kiiv kitus nagu teline vana kooli: diplomaat, ja jsee paistis va- nale meeldivat. : ,,Ma nen, et Don Vito peab va- nadest pruukidet kinni", rkis ta, ,,'kuigi ta ei ole sitsiillane, vaid kalaabrialane,"
Nii nii, siis see vahetegemine ka sn. Suurem osa Phja-
Ameerika niafia't n ju prit Sitsii- liast i siciliani kuna meie linna oma on prit Lun-Itaaliast, Kalabriast i calabresi. Aga pe- rekondlikud sidemed sunnivad neid kaht faktsiooni omavahel lbi ki- ma. Veri on pkseb kui vesi. Aga veretasu on ka veetasust kangem.
,J)on Vito on alati teist head rkinud", kinnitas Kiiv, j a ta kinnitas meile nimelt, et peame teile oma respekti pakkuma tule- nia, Don Vittorio . . . ja teilt abi ksima, sest oleme Mehhikos v- rad, ning asume vral territoo- riumil." Ja sna ,,respek!t*' tles ta sitsiilia keeles rispiettu" mitte itaalia rispetto": Kiiv nis olevat mafia asjadega nii hsti tutT tav, et pris hm hakkas. Ma ei teadnudki, et ta seUine kavalpea ja kuldsuu on. Kui koos teenisime, nis ta alati kiiine ja mtlematu. Aga ihnselt aeg kik asjad paran- dab ja mehed mber muudab.
See on tis, see on ilus", ien^ das see vana mafioso sitsiilia keeles mafiusu ja valas meile veel konjakit, ,,sn, mu hrrad, vtke vastu mu vaest klalislah- kust. Aga kuidas saan ma tee abiks olla, seda ei oska ma arva- ta, sest ite nite rohkem teadvat kui miria. Ma ei tea teile mingit nu anda, kust k(^ast seda kadu-
ma linud vfspoega taga otsi- da, sest nagu ma mainisin, pole ta minuga mingit kontakti vtnud, sest ajast kui ta vanglast vaba- nes."; {? .
Rpasime ka konjakit^ ja K i i v tuli uute ideedega ese.
I)on Vittorio kas ei ole vi- malik vlja uuridaj kes talle vang- lasse vastu tuli, ki ta vabaks sai? Kuidas oleks selle baaridaamiga, kes ta armuke oE? Vibolla saaks tema jlgi ajada; ja ki me teada saame Imst ita praegu asub, vib- olla ei ole kaiioor Nick sealt mitte vga kaugel?"
Jah, pidin testi Ki iv i ees mtsi maha vtma, ta paistis oma kons- taabli-ajast nn mndagi j^iiiud olevat.
Don Vittorio sjgas jlle luga Ka tema peale nis Kiivi eksperfcs mju avaldavat. Ta vi^as oma maitre d'le, ja see astus sem - rest-esile.;.
Bemardo ~ juhtud sa mleta- ma, mis oli sl le. . . eh, naisolevu- se nni, kes noore DiCastro'ga seltsi pidas?"
. ,e tan kll, Don Vittorio. Ko- sita eh Rosa Femandez. .Tantsis laVal La Chiquita nime a l l Go-go tdruk kohalikel baarides"
See Bemardo nis ju elav ents- klopeedia, kuigi ta senini midagi palju ei olnud ehmd.
Kus on ta nd, Bemardo?" Ta on vmasel ajal silmapiirilt
kadunud, Don Vittorio. Umbes aas- ta vi n tagasi, kui senor Nick vanglas vlja sai. Ss kadus fea Rosita silmapiilfe"
^.(irgneb)
1
. 1
Motsali Soodus! I^ iire ia|
IVIMsalu a M kinnit kaitseaila ha. Loodi ,sailu lahe merd (enc ning o s a i 1975. a a l j vatud^- sitsys- JJ ttud mi^aladej nende alj
mm
; : "\-l . seaila vet hendab ga Kdevi pi, spoi kalapk iaiies tali resse kehtib n ka suvise,! nudasjj koiila. jooait on gu\ieetl.lul
E . Tier
vad tl valiikri nalT St. Lawre s. a. kell ga t l . - , hapeal.
Room 191 Toroi
Postiaai Ont. (1