r, May 31,1977
Eesti Kunstide Keskuse tnuvrne t rahvarivast j Yiaslamine diapositviele  jtkus 15. mail Tartu KolledzMs. See oli kesoleva hoogt korras teine Ja viimane pildJstamime.
E seekord andis Toronto Eesti Naisselts kigiti OMa saiare panu- se algatatud lesande lahendamiselv^ti asjatundjate osas, kelleks oslitusid prouad: H. Lehola, M. Veskoja, E . Toomberg, A. Kullango ^ allakirjutanu. Kik pildistatavad rahvarivad vaacWa jrele ja juhiti omanike thelepanu puudusile, kuna'neid esines.
Oleme kik kogenud, et Torontos | Seni on vaJminud le kahesaja dia- levad organisatsioonid nevad meeleldi rahvarivaid oma liikme- te esinemisel kll kohapeal, ikll vijaspool Ibrontot. Oleme aga kogenud ka seda, et organisatsioo- nidel puudub huvi rahvariva kui meie itoelise kultuurivara korraliku valmistamise ja kandmise vastu, eriti kui esinetakse teistele rah- vustele. Vra sihna neb sageli vigu palju kergemini, ise oleme harjunud nendega. Ma ei mtle seda etteheitena asjaarmastajae rahvarivaste valmistajaile ega organisatsioone juhtivaile isikuile.
tlen vaid  heatahtlikel omistajail puuduvad vastavad teadmised ja sageli ka oskused.
Rahvarivaste vahnistamine ei ole kerge. See nuab palju aega ja on kllaltki kallis.
Olen aastad vaknistaaud rahva- rivaid nii Kanadasse kui ka USA-sse. On veel teisigi oskuslikke ja teadlikke rahvarivaste Valmis- tajaid. Need on peamiselt phiud lastevanemad, igemmi emad ja vanaemad 'kodust kaasatoodud cs-
positiiyi, pis peegeldavad meie rahvarivaste ilu ja mitmekesisust tiel mra;!. Kavatsusel on neist koostada diapositiivide kogum, mi- da saadab helilint seletustega. Val- mistatud kogum tuleks nitamisele eesti koolides, Toronto Eesti Nais- sejtsis ja teistes organisatsiooni- des. SoovikoiTal nidatakse seda ka kanadalastele ja teistele asjast huvitatuile. Rahvarivad nii nais- tele kui meestele on saadud mit- metelt organisatsioonideit. Et seda k6gumit kttesaadavaks teha iki- gile rahvarivaist huvitatuile ja valmistajaile, vajame oma pani- paika, oma muuseumi.
Oma Muuseumi asutamine on Kanada valitsus uuaBshe kigile etnilistele gruppidele, sest iriigi muuseumides pole ruumi meie kultuurivarade talletamiseks.
See selgus jutuajamisel Phip R. Tiilney'ga, kes on Kanada riikliku muuseumi (National Museum of Man, Ottawa) Baltimaade ja Bal- kani osakondade juhatajaks.
N siis  ked klge! Oleme kustega. Kuid aja jcotal on n p^iks Eesti Kunstide Keskusele, mnigi (teadmine ununenud ja os- kused tehniselt muutunud. Para- tamatult, tekivad vead, mis tihti selgesti nhtavad ja mis nuavad parandamist. Kahjuks pole kski organisatsioon senini seUele mel
kes koosts Toronto Eesti Nais- seltsi rahvarivaste eriteadlastega pab populariseerida ajalooliselt igeid ja kauneid rahvarivaid. Ni- metatud asjatundjad on vtnud eeskujuks Hehni Kurrik'u unusta-
nud. Oleme tsiselt aeglased ja | ^ ^^^ ttulemuse tema vrtusli- i5eseisvad targad" inimesed!
Kui nd ks organisatsioon  Ees Kunstide Keskus  on Ka- nada valitsuse majanduslikul kaas- abil oma lesandeks vtnud meie rahvusgrupi vanavara esemeid kir- IJa panna ja diapositvidele jd- vustada, siis leiab mni, et seda pole vaja.
Tnu Eesti Kunstide Keskusele pdistati rahvarivaid mitmete or- ganisatsioonide ja isikute lahkel koostl. Pildistajaiks olid mle- mal koiral V. Muikma ja U. Vom-
'ku raamaitu nol, mis ihnus Eesti Rahva Muuseumi vljaandel 1938. aastail.
ARELIE SOO
Hackensackis, N.J. 160.000-ndeli- se tiraazhiga muv Record" avaldas linud ndalal oma North- west osakonnas suure pildi eesti vimlejaist, kes esinesid hiljuti Pa- ramuses 1500-pealise publiku ees
oa Rahvariva<;te demonstreeri korraldatud vimlemisdemonstrat- S k s ^  Eesti vnlejadPhja-N-J. jaiKs 011 HUfflieid loronto Eesti (^g^ j^if^rdi) rhmast titsid
Anu-Irja Parmingu juhatusel htu kavast he osa. Pildireportaazh on aiult eesiti vimlejaile phenda- tud, kes saavutasid seal erakorra- lise thelepanu. Leht mrgib, et pildil on eesti vimlejad Virge ja Aiki Vinkman, Susan Cox ja Svia Vaher.
Naisseltsist ja Toronto rahvatantsi- jate rhmast Kungla" ning ka laulukooride liikmeid ja lasteaia
'kasvandikke.
jjSee Oharter of Ontario on vl^ kasvanud Prcgressvse Konservatiivse partei kogemus poliitikast, mida ma olen vljendanud oma uueaasta lkituses, parlamendile esitatud programmidies ja mim- valitsuse viimases eelarves. See hhnab isellise^ ld nagu: tkohad (Progressiivne Konservatvne Partei lubas aastas juurde soetada lOO.OO uut tto^hta); elumajade ehitamine; vanade inimeste ja erivajadustega laste eest hoolitsemine; igus ttada ja omada iglast tasu; igus kaitset saada suurettevtete ja organiseeritud tliskonna ebaiglase kitumise vastu; igus vabadusele, iglusele, vrdsusele ja kaitsele selle suure provintsi kodanikena, Ma usun, et seMes Charter'is peegeldub
arusaamine Kogu proviistsi e l u l i s t ja inimeste vajadustest.
Sellega rajatakse plaan, mis hoiab Ontario tugevana ja dna^isena sellise kohana, kus mineviku jMvustamine on tasakaalustatud tulevik kasvuga.
kski teine poliitiline partei ei rakenda Charter'it
Progressiivne Konservatiivne Partei on vtnud endale kohustuse nende eesmrkide saavutamiseks. Ma prdun teie poole sooviga, et teie hineksite minuga selle C3iarteri kiku rakendamiseks hletades 9. juun ProgressvseleKcmservatiivsde Parteile." |
. WILLIAM DAVIS,-PEAMINISTER  
RVi KORI
,,Hmmmm", tegi Kiiv pikalt. See minu poolt esile toodud aspekt
' ei paistnud (talle ennem ette tuhiud ole\^ at.. Hmmmm-jaa. Sa sus ar- vad, et Don Vittorio kavatseb meid tsementsaabastes Jaapani poole
 jalutama saata, vi midagi sel- list?' : .
,,See on vimalik." ^ Hnimm. Kui tohib ksida, miks loii ta meie jrgi jahtimas?"
, ,Kust niina tean j vibolla on tal vana Vito peale elu tis? Kas sa ei kuhiud, ikui ta tles, et Vito on f<alaabrialane, tema aga sitsiilla- ne? Kuigi ta ka Napoli-ttimelist restorani peab, aga see on ainult niisama jlgede segamiseks. Ja Weie kaks oleme hoopis vlismaa- lased, mis on ss meie elud vrt? ra unusta, et see on Mafia harili- kumaid kombeid, oma ohvritele enne pidu smaaeg korraldada ja nad siis teise ilma saata? Kas sa
tles ju, et saadab oma poisid, et meid homme sinna konvendikooli va, kus Rosita lapsed koolis ki- vad. Kuidas see ldse on, et selli- sel madalamat sorti baaridaamil kivad lapsed konvendikoolis? See tundub rohkem nagu krgema kjassi eralbu, sest vaevalt nad seal kloostrikoolis kedagi ilma ra- hata koolitavad. Ei , kallis sber, mulle paistab, et need poisid tule-
I vad meile jrgi kll, aga kloostri-kooli nad meid vaevalt viivad." Kv ohkas raskelt, tmbas oma liigendnoa taskust ja lehvitas sel-lega paar korda hus ringi. , c * ^ ^ ^ v . o v . v . v ,  v .  . x ^ , . .  X * . Mida rohkem ma su juttu kuu-
meie hotelli nime ja toanumbri. Ta, me, mis edasi saab. On sul kllalt
raad!" Kiiv vaatas hirmunult ringi. Siis pole me ju veelgi  hda-
ohust vljas? Kui ta. meid testi merephja tahtis saata, siis anija- me talle ju haruldase vimaluse; niiviisi ksi pnedas mere res istudes, vi mitte?"
Kuid rand mberringi oli thi, | elnud mulle, et ta seal oma passi
lan, seda rohkem hakkan ma igas asjas kahtlema. Mida sa arvad, et me peaksime tegema? Siit hoopis jalga laskma?"
Targem oleks", arvasin mina. Viksime niteks Mexico City'ss6 lennata ja seal konsulaadi kaudu katsuda ta jlgi les vtta. Sa ei
ainult eemal nis mni paarike liikuvat ja muidugi teisel pool ran- navalli liikus inimjgi mda kn- niteesid.
Eui ta mee piurid jrgi saa- tis", arvasin mina, siis on siin pime ja ta ei ne meid teps mitte."
Selle peale tusiine mlemad les ja jalutasime rannariba m- da umbes oma hotelli suunas ta- gasi.
ei ole lugenud, mis tehti New Yor- gis endisele suurele Mafia-bssile Ipassida", arutas Kv, nd ihnset Marranzanole, Castlemmarese minu poolt suggereeritud hirmu-
pikendamas kis muidu oleksi- me vinud sinna kohe minna."
Aga mis. ss, kui vana Vittorio igust rkis ja ta armukese lap- sed siin testi Moostriko^olis ki vad? Siis laseme ainulaadse vi maiuse kest ra", arutas Kiiv.
Muidugi", pidin ma talle igu- se andma,selline vimalus on ji testi olemas. Aga ma ei taha sel-
sja ajal?" ,sasja?" Sa mgid kll mned snac^
sitsiilia keelt* aga sa ei paista Mafia ajalooga tuttav olevat. Tead sa, nais onsitsiilia htukellad" 
pshhoosist haaratud, ta teab, kus me elame, tal pruugib mee ainult smna oma poisid vastu saa^ ta." .  Muidugi vib ta", olin miisa nus, .,3a andsid ju taie lahkelt
Mitle3js on tal ildse tarvis meid flie vimaluse peale oma elu ris kna hakata. Ja seBst asja saa) ka telefoni teal ^ g i prida, me pole selleks ise (tarvis isi sma minna."
Mis me ss teeme?" Me ei lhe tma sel ld^ E l
Matadori tagasi. Vftame endale vaaita-
aha kaasas?" .nneks tal oli. Jah, tal olid omad ahad ja reisitshekid kaasas. Mina
olin oma lollist peast hotelli kinga sisse jtnud.
Vaatasime hookalt ringi, aga dagi ei paistnud me kannul ole- vat. Panin oma sandaalid uuesti alga, Kiiv tegi samuti, ja me lk-
sime rannapuiestee poole tagasi. ;Cell vis niid juba kmne mber olla. Vibolla ka rohkem, sest olin oma kekella enne hotelliruumi tnud, kui ujuma lksin, ja Kiivil
polnud ka kella kaasas. Mehhikos aga tornikellad kunagi iget aega ei nita. See on vist sellest tingi- tud, et neil pahatihti elektrivool
a^tkeb ja. siis jvad muidugi ka ornikellad seisma. Prast ei viitsi
neid aga keegi enam igeks panna. Mehhikos ei paistaud ajal mingit rilist thtsust olevat. Iga asi tuleb
omal ajal, vi siis nks hjem. Mis ;na ei ji^ t^, juhtub homme. Kasta Manana,- Senres y Senoritas! Kuni homseni. 
Ronisime le kivivalli ranna- puiesteele tagasi. Keegi ei' paist- nud mee erilist thelepanu pra- vat. Kui aga olime pisut edasi lii- kunud, et mne lhedase odava ho- telli jrgi mber vaadata/ astus tjk laiades pkstes ja lgkbaras eaballero meile tee peale ette, val- ged hambad irvak tume-tm- mus nos.
^^ H, Senores los Americanos  tulge, astuge sisse meie restorani, jjige paremat sorti merevhid^ kige peenemat sort biffstsegid... tulge ja proovige, mi casa es su casa!" Bt minu maja on teie maja-
Kuna aga olime juba khud tis snud ja  d a i e u l t paraja -
maja jrgi ringi vaatasime, ei ol- nud me Ita pa'kkumisest hvitatud. Tahtsime tast mda astuda, aga ta ei tahtnud seda sndida lasta. Ta haaras Kirv varrukast. >
Hola, senor Gringo  mis viga, kas pole raha? Vibolla siis kre- diitkaart, me vtame Ameerika E k s p r e s s i . . ;
Siitsamast lksid trepid alla, see restoran nis asuvat keldrikorral, rannapuiesteelt mere poole. Kiivil vihkas nhtavasti jrsku nrv le, sest ta kratas: ,Lase lahti, tah- mang!" ^ ' Ehe, senor, sa ra tle mi, see ei ole iks, senor Gringo!" Ihnselt ei meeldinud mehhiklasele, et teda tahmanoks hti, aga Kvile ei meeldinud, et teda varrukast tiri- ti. Ja talle ei ^ meeldinud ka Senor Gringo olla, sest selle aja peale oli ta taibanud, et gringo on Meh- hikos simunimi. Kust see ieti tulnud on, ma ei tea. tiks kohalik tahmangu seletas, et see olevat Pancho Vla aegadest, et siis ole- vat USA sdurid kannud rohelist vormiriietust, ja kUi nad mda meklge roninud, siis elnud mehhiklased, et green go"  ro- heline lheb. Sellest siis gringo. Teised jUe, et ameeriklased laul- nud, sel ajal kui nad Mehhikot oku- peerimas ; kisid, laulu Green grow the lacs, ho!" Ja et sellest olevat tuhiud gringo". Olgu kui- das oli, aga Kiivil jrsku ei m^l - dinud gringo olla, ja ta lennutas tahmanole rusikaga, otse khu- k o o p a s s e . ' .  !:
Must noga poiss vajus kokku nagu igend-nuga, ja rullus tagur- pidi mda (tsement-treppiala- pwjte. Kiiv vaatas talle ehmunult jrgi.' i]:'^'^
Teem<8 sitket, Harv!"
Nojah; siis me tegime sitket. iPikkade hpetega le rannavalli ja mda lva leekima. Keegi ei paistnud meid taga ajavat, mi et jime paarisaja sammu jrgi hki- des seisma. Higi jooksis jlle m^ da klgi aa..
,Kiiv, prgune, misprast sa seMele vaesele restorani-poisile nii gedalt pihta andsid? Mis ta sulle tegi?"
 Mis ta tegi? Kas sa ei ninud, ta tahtis meid trepist alla tmma- ta, kes teab kes meid seal vis oo- tamas olla?"
Imselt olid mu hirmujutud Kii- vile klge hakanud. Aga kes teab, vibolla oli tal igus kah?
Lksime veel tki maad mda liiva, siis ronisime uuesti le ran-  navalli ja lksime, sUmanurgast sa-sinna pludes, kige ligema roosade seintega motelil-samase ehituse suunas.
Posada de Acapulco", vilkusid tuled vravakaare kohal. Kontori- pgerikus kkitas unise noga in- dukas. Tuba kahe voodiga", tellis Kiiv inglise keeles, ja kui indukas sel- lest aru ei paistnud saama, aitasin mina oma puuratastega hispaania dialektis: Dormh:.. . para dos . . . para nosotros." Et soovime magamiskohta kahe jaoks, meie kahe jaoks. Ma ei tea, mis ta mt- les, aga Kiivi peotie pesode nita- misel tu taUe elu sisse, ta vtitis varnas^ vtmed ja juhatas meid mda pikki ukserid he kuuri- feamase ehituse juurde tagahoovis, mille ukse ta ava.
Ilma v(
' tab ha vedel
4. JAGJ] jiihitaksj ruumi.
5. duelei dbpn misc^l organij eriti vi] pole kai sureksil
6. SOO^ bnki"'
taktiks 7. MuUasI
 23. ajirl TaHinnaukf vanmnaid
kordne M rituiste lati infoi dusbassil mist teisi vlij gule ph| verettitsid^
jle on duosariil