ABA EESTLANE fjBMi^e?al, 14. juim I S ^ TuesdBty, Juss. 14.191^ Hr. 44 maamona
Emmy Tkke-Bell wood ^enek^is vimlemise fegelaiiie Uus
Christchurchis, Uus-Meremaal toimusid 20. ja 21. mail esivistlu- sed rtmilises vimlemises. Neil tegutses peakohtunikima Emiriy Tkke-Bellwood. Vistlustel koi- mdks paremaks osutunud vimie- jat saadetakse osa vtma us-Me- i^maa esindajaitena? k.a. oktoobris Shveitsis, Baselis peetavatest rt- milise vimlemise maailma-vist- lutest. Ka neile vistlustele on heks kohtunilmks kutsutud Em- my Tkke-Bellwood. "
Emmy Tfcke-BeHwoodi loetakse Uus-Meremaal rtmilise vimle- mise algatajaks, kelle vsimaita t on andnud suuri tulemusi ja toonud selle maa vimlejad maaii- mavistlustest osavtjaskonda.
.VES
Vitekiri Sme-
HELSINGI (EPL) Faosoofia litsentsiaat Sepipo Zetterberg kaitses 16. mail Helsmgi likoolis oma doktorivitekirja, miHe peirjaiks ol i Suo(mi ja Viro 19171910. Polilttlseit s u l i t a syik- syst 1917 reunavailftiapolitikajn alkuun" CSbome j Eesiti 1917 1919. Poliitilised suihted sgisest 1917 'kuni piiririigipoaiiitika aiguse- ni).
Sedile vitekirja teaitsmisel oli eraikordsie nienu publiku hulgais. Kokku oli /tulnud uirabes 150 ini- mest/ipainiselit noored lipila- sed. Oponendiks oli professor Tuomo' Pdvinen, ks tuntumaid Soome uuema ajaloo uurijaid. Ju- hatas iprofessor Pivi Tonimila. Oponendi ja doiktorandi snade duell oli vga eOav Ja tolmus vai- muka huuimori the a i .
Kanada kumsfcnik James Fenwick Landsdowne on omandanud ralivusvahelise kuulsuse oina maalidega lindudest ning sja toi- muis Toronto lhistel KJeinburgi suures galeriis tema maalide nitus. Pildil on'esitatud Landsdowne'! maal, mis kannab alUdB:- Ja ,.Coope's .Haw&**.
ARVI KORtC
Pikread: 1. Inglise-ameerika vedelilkumt, 5. Jud, ramm, 9. Mehenimi, 12. Vsba, 13. Erutatud, 14. Eesti mafemeister, 15. Puu iii-
TallinnaTartu vahelisel kerge- justikuvisfclusel saavutatud tule- musist on mrkimisvrsed: Vello Lumi krgushppes 2.13, teine Tijt PahapiU 2.10, teivashppes Ramon Lindal 5.00, kaugushppes Mart Liigand 7.62, teine Tnu Lepik 7.55, kohnikhppes Jaak Uudme 15.75, kuulitukes Heino Sild 18.92, teine Ants Savest 18.77, kettaheites Veljo Kuuseme 61.70, vasaraheites Kunnar Laansalu 65.92, teine noor 18-aastane Hannes Loss 60.62, mis on uueks noorterekordiks. Rein T- ru jooksis 400 m tkkeid 52,2.
Linnavistluse vitis lekaalu- kalt Tallinn. Noorte aladel aga oli parem Tartu. ^
. Klapeidas peetud N. l i idu kari- kavistlusel maratonijooksus, ps- titas saarlane Vladimir Heerik uue Eesti rekordi 2.19.57,0. Endine re- kord 2.23.03,0 kuulus 1968. aastast Rein Leinusele.
tusmaterjalina, 16. Sjai;iii5t, 17. Kolmikkonsonant, 18. hel aasta- ajal, 19. Lind, 20. Ksimus, 23. Lhend matemaatika, 24. -Noot, 25. Kartlikul; 27. Thtis-vastutav lesanne, 32. Abistaja, 34. Sammu- ge, 35. Metsloom, kes tkib ka inimasulatesse, 37. Alles, 39. Mis- tus, 41. Ohver, 42. E i ole, 45. Kuskil olema, 47. Raskekaalu poksi-maail- mameister, 48. Noor inimene, 49.^ Vigastus, 53. Artikkel prantsuse keeles, 54. Populaarse meeleolu- lauljatari eesnimi, 55. Mehenimi, 56. Seem, 57. Vike saar, 58. Ra- hahik.
Pstread: 1. Kolmikkonsonant, 2. Koht Tallinna lhedal, 5. Nnda, 4. Tugipuu^ 5. Eesti maakond, 6. Vitluspaiga, 7. Vajalik ese, 9. Ees- ti luuletaja, 10. Seadeldis vee ra^ jooksuks, 11. Novrv, 19. Ktte- puud laotakse ..., 20.'Peakate, ^1. Ontario jrve naaber, 22. Kogu, seeria, 24. Kolmikkonsonant, 26. Mitu sna, 28. Eelajaloolised hli- gelloomad, 29. Linn Soomes, 30. Lollakas, 31. Arv, 33. Kolm jrjes- tikku asuvat ithte, 36. Tprst, 40. Eessna saksa Jkeeles, 42. Pesu- nu, 43. Kne eesti grammatikas, 44. Tiendus,, 45. Neli hesugust vokaali, 46. Kitsas, 50. Vid Pmu- maal, 51. Naisenimi, .52. Lhend loomaarsti tiitlis. :
Rahvusvahelisel suderegatil Saksa lduvabargis Mannheimis tegid N. Liidu meeskonnas kaasa ka mned eesti sportlased. Gennadi Kinko ja Tiit Helmja vitsid ava- peval esikoha roolijata kahesel paadil. Teisel peval suutis neist mduda Norra paatkond. ed Reet ja Mari Palm ^ kuulusid vidu- kasse N. Liidu neljasesse paaris- aeruBsse paati.
RISTSNA NR. 934 LAHENDUS Pikread: 1. F. R. Kreutzwald, 7.
Rei, 8. Diogenes, 12. Ava, 13. La, 14. Mul, 15. Rakvere, 17. Ihub, 18. Neeme, 20. OK, 23. No, 24. Mm, 26. Ekuador, 28. Valss,'29. Enne.
Pstread: 1. Fidelio, 2. Kool, 3. Tee, 4. Ala, 5. Drammen, 6. Siil, 9. Gar|)o, 10. Nokk, 11. Seep, 16. Enno, 19. Moon, 21. Kes, 22. l^uu,
'24. Ma, 27. Re. ;
Poiss lii inuHe jklma Agui- laDorada", Kuldse Kotka, ja kuigi oleksin parema meelega Henninge- ri vd Heinekeni vtmid, ei kavat- senud ma temaga vaidlema haka- ta. Kummutasin mne smuga llepudeli thjaks ja viipasin suu- rejoneljselt, et poiss vib vahetus- raiha ^dale pidada.
<S-racias, senor'-, tles poiss, ,>muy obligado.*' Tnas mind vga ja viisakalt. Muidugi, see peeso vi kaks mis ta teenis, o vrt ainult paarkmmend senti, aga pijisdle o see kindlasti suur raha.
Hei, Amigo", ksisin ma selle peale, ,,'kuidas psen ma siit ten- nisvljake?" Ja ma vpasan kega hoone esiklje poole.
,,'Lift, senor", tles baaripoiss, ja nitas npuga. Teisel pool ujumis- bassemi oli uks, kust lift mda maja esiklge alla lks.
Okei, seega oli mu taganemistee kindlustatud. Astusin pikkamda ujumisbasseini otsa, mda sgi- saali klaasustest, ja sisse vike- sest uksest, mrgitud vastava sil - diga. Seespoolt lks keerdtrepp alla, sealtsamast lifti krvalt. Ot- sustasin trepi vtta. Kui alla jud- sin, ngi et keegi tmmu valge- jaikiline sell, pesapalli-kaik moo-
di madjakas kes, liftiukse juures ootas. Ma ei hakanud kiisuna, et kes ta on vi keda ta ootab, ma lkkasin vlisukse lahti ja lksin kikivarvul vlja vrske hu ktte. Igaks juhuks seisatasin ukse kr- val paar sekundit, ksi pstoka- bal vibolla poiss mrkas mind mda hiilimas ja tuli nolt jr- gi? Sel juhul oldksin ehk pidanud temalegi veidi pstolinarkoosi and- ma? Aga midagi sellist ei juhtnud, ma visin rahulikult edasi minna. Ta kas ei mrganud mind vlja minemas, vi otsustas et ettevaa- tus on tarkuse isa. Vibolla isegi vanaisa, kes neid mehhiko vana- snu kiki teab. Igal juhul, ma lksin vilistades sealt Matadorist mmema, arved maksmata ja lai- paderida taga. Kes neid Mskis Eestimaa meestega raksu minna, eks ole?
Mu truu Companero, Luis Jose Maria, ootas mind oma Volkswage- nis tennisevljaku otsa. juures. Ir- vitades, nii et valged kihvad vl- kusid mustas nos, viskas ta auto- ukse lahti.
Kuhu nd, Camrada?" ,,Samasse kohta, kust sa mind
peale Vtsid, Companero." Luis nis pisut pettunud, t ma
talle midagi rohkem ei r;kinud. Ta pidas end nhtavasti nd juba perekonnaliikmeks, aga ma ei ka- vatsenud teda siiski pris oma s- damespraks teha. .Vaevalt tal mokk kinni seisab nii naguvi^ maius avaneb, lheb lobiseb teis- tele cmpanero-dede taksojaamas kik, mis juhtunud oli, vi ehk veel enamgi. Ja Don Vittorio saab as- jast haisu n i n n a . . .
Ijuis", prdusin ma oma Com- panero poole, ,,kui palju maksab tripp Mexico Ci^'sse?"
E1 Ciudad Mexico? Kas bussiga Vi lennukiga?"
Sinu taksoga." Luis ei osanud nii jrsku vastata. Minu taksoga, senor? Aga ma
ei tee selliseid pikki re ise ' ,, J miks mitte? Kui hsti maks-
tud saad/Nimeta aga hind." Ma ei tea pean enne kompa-
n kest ksima,.." Aga mis ss, kui sa kompan
ra unustad> Camarada? Ja teed meile vikese teene, ngu ks par- tei-selteimees teisele? Mida sa ha- rilikult pevas teenid?"
Sada, kakssada-peesot - - vahel ka rohkem, turisti-hooajal."
Okei - - kuidas oleks, tleme, neljasajaga, kui meid Mexico Ci- ty'sse viid? Bensiin ja li muidugi peale selle."
Luis ei osanud n suuri asju ot- sustada. Hoidis he Mega trira- tast ja teisega kratsis pead.
tJtleme, viissada, ja meil on kaupkoo, senor Camarada!"
Tegin peast kiiresti aritmeeti- kat. Kmme peesot on kaheksa- kmmend senti, sada peesot on ka- heksa dlolarit, viissada peesot on nelikmmend dollarit, kahe inime- se peale vaevalt lennukiga oda- vam on. Muidugi kiirem, aga len-
nujaamu vidakse kontrollida. Va- na taksoga aga vaikselt Mexico Gi- ty'sse" sisse sita keegi e i leia.
Tehtud,. Camarada' viissada, aga bensiini maksad sina. Nus?"
Nus, senor:" ,,Ss sida mind tagasi Posada
de Acapulco'sse. Tead, kus see asub?"
Si, senor Camarada!" ^ Ma ngin, et Luisil lkusid kr-
vad suurest heameelest. Vib kaks Camarada't Nukogude Liidust Mexico City'sse sita, hea profii- diga veel pealegi. Ja teeb Cama- rada'dele teene samal ajal.
Mne minuti prast olimegi ko- hal. Kuna Luis Jose Maria oma Volksiga vljas ootas, lksin sisse ja raputasin Kiivi rkvele, ieti ta enam kll priselt ei maganud- ki, niisama ringutas voodis.
Tuse les, vend Kiiv, viska pksid jalga ja hakkame astuma ei ole aega, aega viita Don Vittorio poisid otsivad meid prae- gu le terve linna taga, nii et on ralia. Vibolla kohalikud san- darmid ka nii et tule les, lefs go!"
'h-mh", tegi Kiiv, mis on juhtumas, millest sa rgid?"
Seletasin talle siis mne snaga, milles asi seisis. Arvatavasti on selle aja peale meie peade eest ju- ba autasu vlja pandud, tleme paarsada peesot tkk. Meie nn, et me selline truu partei-kamraad vljas ootab, muidu oleks meie laul lauldud. Noh, kuidas jb?
Kui Kiiv ikka veel uskuda ei tahtnud, nitasin talle srgihlma- de vahelt oma peidetud pstolit.
Sain endale mristaja vt- sin selle helt assasiinilt ra, kui ta klmaks tegin ra muretse, otsime suMe ka he, enne kui asjad
VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind S a a t k u
Ilme I v a a d i P a r g i 2,50 K o i t e tammetdni NideMid jsi
ettekanded, noortele S. L. Wahtra Liiva&lass 2^
Enn N u " Vasfovete i 5. Anna Ahrotova Marifl ader EeekTtcM 35 H. Michelson StotSikul te^ 3>- H. Michelson --r AM H. lchetaa Ees&i raSadelt 9 ^ Eduard Krante LomUtiased lona Laamaa Mis need sipelgad
(luuletuskogu) 3. Estoian OfSieiaA Gaide 5 ^ Paul Laan - Mttelend ~ PUte ja peegeldas! S . - Herbert Salu Utoopia ja fotoroloogia 4.^ Karii^ Sa^rs^, Lohengriii! lahkomisi iM ,.TriInB*rk8i|iiumbr 1.25 K. Inao Tarta Uirfversityin Estonia 8.50 A. Kabja Kadanad kodad mlestmse^ 3. A. Kubja -r- Mlestasi kodusaarelt 2.-- A. Kubja Palakesed 1.50 E . Uustalu ja B. Moora Soomepiisid
426 lk.-1-64 lk. fotosid Leho Lumist Alamuse Aadres biograafi-
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust 6.65 L. Lumist Atlaodi aknal 2.10 L. Lumiste Killad klas 5.30 A. Vomm Eistsnad I 2.50 A. Vonam SUatsnad U 255 A. Vomm Ristsimd IH 2.25 A. Vomm Ristsnad IV ' 2 ^ A i ^ Voaom Mina hing (luuletuskogu) 2. K. Eerme Samad laevad ja elavad
mlestused i ' 1.5 K. Eerme Pevata pevad j ^ ta d O 4.- S. Ekbama Ajatar (luuletuskogu) 4. Aarand Roos Jumalaga, Ears ja Erzoram 4. J. Pitka Rajuslmed sm T. Tamm Need teod siiiidistavad II 5.~ A. Kbin " - V a i m ja muld i. Urve Karufe Kodakondar (luuletuskogu) 6.
RAAMATUID LASTELE;
Kalevipoeg - ppe- ja traamat lastele 2.50 peta mind lugema I. (ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 3. peta mind higemaU--ppe- j a traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 4. Eesti keele larjutastk I , : :. 2.25
35 3
15
40
35
tsiseks lhevad. Tule les, sida- me ! Asjad tin ma kik r a "
Kv ei vaiehiud siis ka enam kauem vastu, pesi no puhtaks ja li riided selga. Lksime maksii- me kontoris arve ra ja olimegi Luis'i takso juures tnaval. Roni- sime sisse. :
Okei, Camarada. . . vamohsl" Luis li mrinal Volksi mootori
kima. Ulatasin talle )-dollarilise USA rahathe ,,Siin, Companero teise sellise saad, kui meid Mexi- co City'sse praje viid."
Luis tstis srmed mtsi rde ja prdus linnast vlja viivale teele.
VI PEATKK: MEHHIKO TEEL
Sitsime mda rannapuiesteed luna poole, kuni suured hotellid otsa said ja pilpakla jlle peale hakkas. JUe olid kuked, kanad ja vasikad teel, 'kuna lamedate ngu- dega tmmu-jumelised naised raudpotides hommiku-ube, keetsid ja kividele asetatud plekk-|atidei maisi-ikooke kpsetasid.
Kiiv nugis mulle klge, ise h- maseid sihni pilgutades.
Kuule, kere on hele tle talle, et ta kuhugi sisse tmbaks, et saaks iva hamba al la ! "
Ihnselt olid need fcpsetavate ubade ja maisikokide lhnad Ki iv i suu ja silmad vesiseks ajanud. Kllap minulegi suutis vi teine ra oleks "kulunud. Seeprast tea- tasin oma soovidest meie senor autosohvrile, ja see noogutas nustuvalt. . x
Bueno, senores Caniaradas! Mul on tuttaval mehel linnaservas ben- siini-jaam ja kohvik ~ tmban sinna sisse."
Ta keeras paremale, mere poole, ja siis lksime varsti sisse lagune- nud savnride vahelt, sildi alt mis teatas: ,,Gasolina[, Ck)mida, Baya de Mar." Ihnselt sai siit bensni, toitu ja siin vis ka uju- ma nmma.
Kui seUe asjaolu Kiwile ra t^ ^ kisin, siis kuulutas see jrsto, et soovib ookeani ujuma minna. Vibolla ei tule me enam kuna- gi Vaikse- ookeani rde tagasi", arvas ta, ja siis on kahju, et me vees ei kinud!"
Luis tmbas oma Volksi bensiin nipumba ette . . . Paremal oli lai- nelisest plekist kuuritapline ehitus, see pidi olema Sala de CJonda" Sgisaal. Sealt krvalt vs trepp alla liivarannale, kus Vaikse ookeani ilained tusid ja vajusid Playa de Mar" .
Kreegi mustanoline^ sinises t- srgis sell ilmus vlja bensiini- pumpa juurde, lgne sombrero kuMas.. .
Kfola, Pedro!" hikas Lui^,c- m estan?" Et Pedro, kuidas sa elad? Pedro pius altkulmu meie poole.';
Va, a comprar?" iksis ta. Et soovite midagi osta.