m. 2 VABA EESTLANE . 12. juul lOT - Tuesday, M y 12, Nr. 51
V A B A D E E E S U S T E H M L E E A N B J A
VLJAANDJA: o/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellinaied, kuulutused,
ekspeditsioon) 364*7675 '
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28., poolaastas $14.50 ja veerandaastas $8.^, kiripostiga aastas |46., poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50 TELLMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $30., poolaas- tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51., poolaastas 2^6. ja veerandaastas $14.r- LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $60., poolaastas
$30.5Q ja veerandaktas $15.50 v Aadressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind S5
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth, St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Moskva sjane terav kriitika Hispaania kommunistliku partei peasekretrile Santiago Carillole laseb teha oletusi, et N. Liidu Ja Euroopa kommunistlikkude par- teide juhtide vahekorrad ei ole kige paremad. Juba varem on Itaalia ja Prantsusmaa kommu- nistlike parteide juhid lasknud initmel puhul vlja paista, et nad tahavad ajada iseseisvat poliiti- kat ja ei taha alluda Moskva kor- raldustele ning nd prast His- paanias toimunud parlamendiva- linlisi, milledest kommunistid vt- sid osa tisigusliku parteina, on nendega aktiivselt liitunud ka Hispaania partejjulit.
N. Liidu kommunistliku partei korraldusi ja siht jooni ignoreeri- vatele Euroopa kommunistlike partei tegelastele on antud ise- loomustav nimi ja tembeldatud nad eurokommunistideks. Lhe- malt iseloomustades meldakse eurokommunistide all neid lne- maaiUna kommuniste, kes on kao- tanud lootuse revolutsiooni teel vimule prgimiseks ning taotle- vad selle asemel valitsemisohjade haaramist demokraatlike parla- mendivalimiste kaudu. Samal ajal on nende parteide juhid mitmel puhul vitnud, et nende lojaalsus ei kuulu esmajoones N. Liidule kui maailma esimesele sotsia- listlikule maale", vaid oma riigi- le ja rahvale, milline seisukoht on teravaks okkaks Brezhnevi ja te- ma abiliste silmas,
* Vlispoliitilised eksperdid, kes on lhemalt analsinud Itaalia,
, Prantsusmaa ja Hispaania kom- munistlikkude parteide juhtide hoiakut, mainivad, et kuigi kik kolm juhti mahuvad eurokommu- nikti miste alla, on nende poliiti- lised kreedod sski mitmeti eri- nevad. Hispaania kommunistide juht Carrillo on Moskvale kige tlikam ja mitmed tema seisuko- liad on vene juhtkonna poolt tembeldatud kodanliseks demo- kraatiaks". Teistest eurokommu- nistidest asuvad itaallased kesk- misel joonel, kuna Moskvale ki-
- ge meeleprasemat poliitikat aja- vad prantslased.
Carrillo kinnitab Brezhnev suureks meelehrmaks, et Vene- maal ei oie demokraatlikku, kom- munistlikku ja isegi mitte sotsi -^ listlikku riigikorda. Itaalia par- teijuhid vidavad samal ajal ta- gasihoidlikult, et Venemaal raken-
datud kommunistlik ssteem vib hea oUa venelastele, kuid kuna itaallased on venelastest erinevad, siis tuleb ka rkliku ssteemi ra- kendamisel seda arvestada. Prantslased on eurokonunimisti- dest niliselt kige venesbrali- kumad, kuna naid vldivad selle- laadilisi teravald diskussioone ning llitavad vaikselt ja suurema kisa-krata oma ssteemist vlja need vene kommunismi igeusk- likud phimtted, mis neile ei so- bi. : V - \ /' \ 'i
Praegu on raske telda kui suu- rel mral Euroopa suuremad kommunistlikud parteid on N. Liidu mjuorbiidist vlja libise- nud ja kui suured vljavaated on eurokommuriistidel iseseisvalt te- gutseda. N: Liidu vlispoliitiline ndalaleht New Weekly, mille veergudel tungiti kallale Hispaa- nia kommunistliku partei juhile Carrill'le, vidab, et iga maa korraldab oma asju mningal mral teistest maadest erinevalt kuid ta lisab kategoriself, et maailmas eksisteerib ainult ks
teline ja teaduslikult phjenda- tud kommunism."
Tundub, et paljud lneriikide vlispoiiitilised vaatlejad ja kom- mentaatorid On' lg optimistli- kud, kui nad loodavad eurokom- munismist Moskvale suuremat komistuskivi. Kuid on ka neid ajalehti ja kommentaatoreid, kes lhenevad eurokommunistide profjleemidele kaine pilguga ja ei tee endile mingeid illusioone. Nii niteks kirjutab Lne-Saksamaa mjuvimas Frnkfurter Allge- meine Zeitung", et eurokommu- nistid ei anna Ida-Euroopa inim- iguste eest vitlejatele oma toe- tust, mis on tingitud sellest, et Lne-Euroopa kommunistlike parteide aparaadid" on lbi im- butatud N. Liidule smpatiseeri- Jaist ning parteide jalave" ena- mus on ikkagi venesbralik. Par- teide juhid katsuvad ks roh- kem teine vhem pseda Moskva mjust, tunnevad aga end liikuvat petlikul pinjnal ja anna- vad venelaste survele jrele, kar- tes icukutamist parteijuhi kohalt.
Saksa ajalehe seisukoht tundub vrdlemisi asjalikuna ja reahstli- kuna ning annab meie arvates i- ged alused eurokopimunismile l- henemiseks.
' : K. A.
/
tele, mis toimus juba mdunud aasta augustis ning selle ;ka Eestis,toimunud kursuse kohta. N. n. vjkukuitrisidemete komi- villas alaliselt ks vi mitu suht-
tee"' poolt korraldatud kursus.l- ti noortele vljaspool kodumaad toimus 16.17. augustini Riia Juranaias. Esimesed teated kur- suse kohta levitaiti ylis-lt>lsfele mratud raadiosaates ,VDzintark- rasts" (MereVaigurand) ja ajale- hes ,,Dzimtenes Balls (Kodumaa hl). Vib telda, et reklaam ei olnud kuigi nnestunud. Suhl/le- mishing oli nagu tavaliselt le- hinnanud oma proipaganda. sht- sust, uskudes, et nende saateid ja ajalehti ka thelepanuga jlgi- takse pgenike poolt. Tsiasi aga on, et rti noored vabaduses loe- vad vga harva ltikeelseid trki- seid kodumaalt.
Kursus oleks peaaegu ra j- nud, sest vi j akuulutatud viima- seks tbtpevaiks oli end les an- nud vaid 5 osavtjat, Suhtlemis- komitee poolt starditi siis erakir- jade aktsioon le mitme konti- nendi, milles pakuti noortele prii reisi ja pr lalpidamist Riias. (Varem oli osavtumaks mra- tud 30 rubla ja reisi pidi igaks ise maksma). See aktsioon andis ka tulemusi.
SUHTLEMISKOMITEE TEGEVUS
avaldati jaanipeva laupeval il- munud ajalehtedes aMjrgnev teksit:
Selle auks, et Soomel titub-t- navu 60 aasitat, et Soome iseseis- va riigina vtab mitmel viisil osa rahviKvaiheilisest ikoositst, et nieil on vaba, arukas ja mitme- klgne ajakirjandus, et ajaleht tuleb igail peval meie koju ja rgib, mis " juhtub ^ Soomes j'a mujBJl maailmas, eit on ilus, plk- siapaisteline pev ja todub tore- dana olla soomlane, et meil on ilus sini-valge lipp, mis palju kor- di on spordivistlustel ittiisnud krgemate hulka ja toonud pisa- ra meie siknanurika, et jaanipe- val on Soome lipu pev, sel- leprast' tsta lipp krgele.
{'sen$eeris
MOSKVA ^hendriikide ise- seisvuse aastapeva puhul on ol- nud kombeks, et venelased anna- vad oma televisioonisaadetes hendriikide Moskva saadikule vimaluse paariminutiliseks sna- vtuks. Kesoleval aastal aga ji saade ra, kuna venelased nudsid saadik Maleolm Toon'ilt tema k- nest selle osa vlja jtmist, milles ta puudutas president Garteri inimiguste nu(imise poltikat. Saadik keeldus oma kne muutmi- sest, mille jrele vene vimud pa- nid saatele peale oma veto.
teeb vikseatki sndmusest palju pidulikuma sndmuse. Ja see on meie kikide soomlaste igus.
Juunikuu lpul toimus okupeeritud Eestis teatavasti eesti keele ja Mr janduse kursus .pagulusest saaburiud noortele, mis oli esmakordne ametlik katse meelitada vabaduses sndinud ja kasvanud eesti noori sbralikule suhtlemisele" N. Ldu okupatsiooni all kodumaaga. Mningate andmete j- rele vttis neist kursustest osa eesti noori Kanadast, hehdrkidest Ja Rootsist, kusjuures kindlad arvud puuduvad, kuid tenoliselt oli osavtjate arv vrdlemisi vike. Seni ei ole toimetus veel and- meid saanud Tallinnas toitnunud kursuse kohta, kuid Rootsis ihnuv eesti ajakiri Rahvuslik Eon- takt" annab oma viimases numbris he lti noore andmetel levaate samalaadsest kursusest ltlas-
kohaselt vime Jreldusi 'teha
Riiga. Kursuslased visid elada nende pevade kestel kas his- villas vi kolida sugulaste/juur- de. Kursuse lpul kurt^ uiti mitmeid osavtma arutlusest: teemal, mis olid vead ja kuidas korraldada jrgmisi kursusi paremini.
Suvekursusest vttis osa 12 eksiil-lti noort. Selleks, et end ette valmistada, valisid erimaa- dest sibj ad hise reisitee iile Heisingi, mille kestel arutati ki- ke ettengematuit. Hiljem arutati samuti kik vahejuhtumid oma- vahel lbi. Kaks osavtjaist, kelle- del oli ikogemusi shtlemishin- giiga, titsid n. . mitte-ametlike kontakiipidajRjte rolli. Fikapeaile ei saanud nad oma mngu enam varjata, kuna grupp tegutses hi- selt ja hoidis kokku. Pealtkuula- miste prast toimusid omavahe- lised knelused ja thelepanekute arutelud nelja silma all vljas.
Peaprintsiibiks oli, et; kursusla- sed esinevad viisakalt, heas tu- jvts ja pavad pingutada end, et kikjal jtta head muljet. Sellega saadi ka sna hsti hakkama. Loengpidajad. oli llaitunud osa-' vit j ate teadmistest kui ka huvist kuulata nende juttu. Omavahel oli leipitd kokku, et keegi ei pa\ioengtest ikrvale hoida.
Vabal?ajal tegi igaks mida soo- vis, informeerides aga alati oma ^kadumisest" kaaslasi.
Viimaks lepiti mavaihel ' kokku, kes tegelesid vaihtide hoidmisega ja nendega Maaside l^ stmisega ja mis jrgus, lejnud osavt- jad pdsid eid rahuldada era- viisiliselt. Loengutel esitati ohtralt iksimusi kui ei saadud asjast aru vi kui mni (tegelane hakkas liig paksu propagandat ajaana. Sellest oli ka kohe kasu. Vlja arvatud ks juhus loobusid kik referendid labasest propagandast.
KURSUSE EESMRKIDEST ^
Tsiasi on, et suhtlemiskomitee eksiilnoor-tega 'kohtumise vima- lusi ra kasutab oma kartoteegis uute andmete kogumiseks. S ^
lemiskomitee tegelast. Igal neist nis olevat sama lesanne, kuid ainult ks neist sai meie kikide smpaatia osaliseks. Sellel luba- ti siis olla kursusega kontalktis kuni lpuni. Kikjale kus liiku- sime, viidi meid koos' ja toodi gmpina: loenguile, sma, vlja- situdele.
Kursuse kava oli koostanud suhUemishing (koosts eri' spetsidega. Muusika- ja rahva- tantsusektsiooni kava oli viimist- letud ja krge <kvaliteediga. Loen- gud lti keele alal olid aga kiiru- ga kolsku klopsitud, oli kursuse nrgem lli, mida mnevrra pstis ainult ettekandjate, en- tusiasm. .
Riia raadio ja ajalehed avalda- sid, teateid kursusest ja lppole- misest koguni paar minutit TV- saates.
Meile Ji mulje, et-kursusest taheti laialt teateid levitada.
Huvi niski olevat sna suur. Usutlused osavtjatega toimusid aga ootamatult ja " ettevalmista- matult. hel juhiil ligati interv- juust jupp vlja, ldiselt avaldati need muutumatulit.
KURSUSEST LHEMALT V
Kursuse avamine tosnus 17. august suhtlemiskomitee lokaa- les. Sellest vtsid osa suhtlemls- iihingu juhtivad tegelased, eri- sektsioonide esindajad, mitmed ajakirjanikud ja kursuslased. L- puhtul oli aga veelgi suurem pi- du. Kursuslastel lubati kaasa kut-
Kursus, toimus lti keele, koo- rilaulu ja rahvatantsu tutvusta- miseks. Peakorraldajaks oli suht-. lemiskomitee, kes vastutas oma personaliga osavtjate Msilise ja vaimse heaoln eest. Kokkuvttes vib nentida, et komitee sai oma lesandega hsti -haikkama, kuna vahenduse iilesanded oli antud' suda niipalju sugulasi ja tutta- nboremaitele jududele vane- vaid kui nad soovisid, kohal olid mad tuusad esinesid ,vaid avami- jllegi aljakirjanikud, parteitege- sl ja lpetamisel. Selle esimese'lased jit. kokku ca 150 isikut. kursuse juhatajaks oli heliloo|a P. Dambis.
Kursuse juhtkond pdis v- ga nidata ja muljet jtta osa vtjatele tielikust vabadusest.
Esimestel pevadel aga lksid vahekorrad kohe sassi, sest vl- jasttulnud noored ei tahtnud end allutada kollektiivse ssteemi reeglitele. Kursuslased paigutati elama hte suurde villasse Bui- duri kuurordis.
Viimanekui ks meist oli kogu aeg >teadlik selles, et igat meie knelust ikuulati .pealt ja iga meie sammu jlgiti. Mitmeil juh- tumeil vidi selgelt konstateerida isiklike asjade lbituhnimist jm. Kik see aga sndis sobralikult, viisaikalt ja osavalit".. Et teostada jrelvalvet meie; le, selleks oli
Kursuslaste jok oli koostatud sna lai programm, mies ette nhtud ka nende esinemine. Pro- grammile jrgnes diplomite vlja- jagamine osavtjaile. Kogu tsere- moonia filmiti ja mngiti sisse raadio jaoks. Fragmente sell^t esitati jrgmisel peval aateis, kuid materjaliks on seda kasuta- tud ka hiljem. .
Prast ametlikku ' osa toimus kokteel-party Jurmalas, miUe kestel fotografeeriti htuks eraldi kohale Imtsutud foto- graafide poolt. Partyle oli ekstra vljavalituna
kutsutud ika kohalikke noori suht- lemishingu poolt.
Kursuse jrgi vis iga osavtja veti oma ke peal jda kas kol- meks vi kuni Mimneks pevaks
noodatmbamine on aga viletsa saagiga, sest tavalised pa^las- noored teavad vga vhe ksiil- organisatsioohide tst ja tegevu- sest v^ i sellest, mis toimub
. ...(Jrg.lk. 6)-.
Julmadel diktaatoritel on maa- giline mju primitiivsetele his- kondadele. Nii mainitakse, et s- ja Aafrikas Librevleis toimunud Aafrika riigipeade ^ konverentsil oli avalikkudel esinemistel kige populaarsemaks meheks Uganda diktaator Idi Amin. Niipea kui see monstrum kusagil avalikkuses oma ngu nitas, tervitasid teda rahvahulgad suure aplausiga, mil- le osaliseks ei saanud kski teine riigipea.
sja selgitas ks lahtise peaga ja. filosoofilise kallakuga musta- nahaline kongressi delegaat, kes mainis, et min'on kogu Aafrika- le hbiplekiks, kuid samal ajal on ta kige populaarsemaks me- heks siinsel kontinendil. Tema suuruses j arrogantsuses peitub mingisugune mstika, mis kidab lbUike aafriklast. Kui aafrikla- sed peaksid valima endile kunin- ga ,siis' oleks vitjaks Amin, t- les delgaat.
See lugu meenutab hte pea- tkki hendriikide ajakirjaniku HfedrickSmithi hiljuti ilmunud raamatust Venelased", kus aja- kirjanik, kes oli ,,New York Timesi" broo juhata Jana viibinud pikemat aega Moskvas, analsis tavalise venelase hingeelu. Hend- rick Smithi vaatlustest ja vestlus- test venelastega vib Jreldada, et paljud venelased hindasid sa- made mstiliste tunnetega Staln- nit nagu aafriklased hindavad Idi mini. Ameeriklasele mainiti sa- geli, et Stialini ajal oli Venemaal kva kord majas ning Stalinit ei respekteeritud mitte ainult Vene- maal vaid ka vlisriikides, ^ ellest vis jreldada, et venelased ihka- sid endile teist Stalinit.
Tundub, et mida primitiivsem on |iiskond, seda suurem mju on terrorile baseeruval rezhiimii ja seda rohkem respekteeritakse terrorissteemi rakendavat dik- taatorit. Venelased on alati har- junud kiunmardama bojaare, vrste Ja tsaare ning austavad ka punaseid tsaare vaatamata sellele, et nad nende rezhiimide all kannatavad ja vaevlevad.
President arteri sjane otsus uue BI tpi pbminilennuki produtseerimisest loobumiseks ning selle asemel Cruise ninielise raketi tarvitusele vtmiseks ei ole olnud suureks llatuseks mitte ainult ameeriklastele vaid ka ve- nelastele. Strateegiliselt thendab presidendi otsus seda, et hend- riikide sjalise vimsuse heks alustalaks ei ple mitte enam nae- Mtatud suured pommilemukid, vaid nende asemele vetakse tar- vitusele uued relvad n. n, cruise raketid, mis tiendavad seniseid kaugrakette. Seni kasu- tamisel olnud B-52 tpi suured pommUennukid jvad veel ki- ku 1980. aastani ning seejrele jvad ameeriklaste kallalefiingi- relvdeks ainult raketid.
Nr. 91
01 Tuulest
Moskvas oma-aegse k^ui gairet Mitch<] USA vkodusjj .,Tuulest viidi Mla l . Roma^
. keeles .ilmunij , teaiter soovib]
Venelased vahelisit Berni iega nad 197J s: nende maiksta honoi
' 'on Ilmunud
E R I C H A N J
lpetas Mon kooli kulda on insener il Ta on snd] Montrealis j Laurent H J alates im Ukooli me| duskonnas I lemuste ttti auliindu ja Prtelpoeg lj McGilli likj neri teaduslJ daliga witl| E. H . Prtel miselt kori
Kommeri
d President
tegi oma oi kel kui ka iustel. Iga uj lennuki i hendriikid linud maki lant kuna i ainult pooli jalused eksJ Cruise rakJ ooniline reli pomm. Crui 230 jala kj dalama kiin avastamine raadius on 1 tabab tps^ Praegu on sooritanud
, disega Cr| praegu on tid, mis 01] 150 miili l | ke. Gruise vlja tulistl telt vaenlaj delt ning d konstrueeril rakette, mi laevadelt.