Nr. 51
paatoritel on maa- rimitiivsetele his- I mainitakse, et s- Irevillels toimunud : leade konverentsil I esinemistel kige ts meheks Uganda lAmin. Niipea kui II msagil avalikkuses tas, tervitasid teda lure aplausiga, mil- Laamid kski teine
1 ks lahtise peaga j kallakuga musta- jressi delegaat, kes |ii on kogu afrika-
kuid samal ajal fcpulaarsemaks me- Ikontinendil. Tema Irogantsuses peitub pstika, mis kidab Idast, k u i aafrikla- tlima endile kunin- vitjaks Amin, t-
J " jeenutab hte pea- jikide ajakirjaniku |ni hiljuti munud |enelased", kus aja-
oli ,,New Y o r k [juhatajana vbinud |!Mosk\as, analsis tse hingeelu. Hend- latlustest ja vestlus- p a vib jreldada, klased hindasid sa- i te tunnetega Stal i - lldased hindavad Id i hklasele mainiti sa- ji ajal oU Venemaal pjas ning Stalinit ei
mitte ainult Vene- (vlisriikides. Sellest i, et venelased ihka- k Stalinit.
mida primitiivsem seda suurem mju
)aseeruval rezhmil ?m respekteeritakse l i rakendavat dik- ?Iased on alati har- |rnardama bojaare, iare ning austavad
tsaare vaatamata Id nende rezhiimide id ja vaevlevad.
flarterl sjane otsus ipi ponunilennuk! [fsest loobumiseks Jmel Cruise nimelise fsele vtmiseks ei ole js llatuseks mitte
hklastele vaid ka ve- [ateegiselt thendab tsus seda, et hend- Me vimsuse heks
ole mitte enam me- N d pommilennukid, ksemele vetakse tar- kl relvad n. n . id, mis tiendavad [grakette. Seni kau-
B52 tpi suured Ikid jvad veel ki- jani ning seejrele ^riklaste kallaletungi-
|nult raketid.
sm.
Nr. 51 E E S I I A N S teisipeval, 12. juxilil July 12, 1977
V A L V I A R S T J I D L L P U L
16. ja 17. juulU on valvearstiks dr. A. Peters, tel. 766-7611.
Moskvas ttatakse praegu omaaegse 'kuulsa bestselleri Mar- garet Mitchell i 1936 ilmunud USA kodusja kujutava romaani Tuulest vi idud" venekelse tike kallial. Rcmiaan pole varem vene keeles mimud. M o ^ v a opereti- teater soov-ib esitada 1970 Amee- rikas itehtud dramatiseeringut romaani ainetel. 1
Venelased tlgendavad rahvus- vaOielist Berni konventsiooni, m i l - /iegg^ n-id, 1973 -hinesid, omal v- s: 'nende meelest . pole vaja meJksta honorari teoste eest, m i ^ on i m u n u d enne aaistat 1973. .
I. 1^
Rahvusvaheline huvi Soome Lapimaa vastu on vmasel ajal tugevasti kasvanud ja Soome kavatseb oma seal olevate sljar veksuste tugevuse kolmekordseks tstai
E R I C H A N S PRTELPOEG lpetas Montrealis M c G i l l l k o ^ i kuldaurahagai Eric-Hans on insener Ants Prtelpoja poeg. Ta on sndinud 4. aug. 1955. a. Montrealis ja lpetas seal St. Laurent High Schooli; , ppis alates 1972. a Montrealis McGi l l i likooli metallurgia inseneri tea- duskonnas saades heade ppetu- lemuste tttu terve rea tunnustus- auhindu ja stipendiumeid. E . H . Prtelpoeg lpetas 19. juunil k. a. McGi l l i likooli metallurgia inse- neri teaduskonna Birks ' i kuldme daliga with Great' Distinetion". E . H . Prtelpoeg kuulub akadee- miliselt korporatsioon Ugalasse
/kk
Hi l ju t i Soomes vbinlid Reuteri kirjasaatja James Foley jrgi soomlased kardavad, et Lapimaa viks vimailiku ida ja lne kon- f l ikt i puiiul sattuda oma suure strateegilise itahtsuse tttu sja talermaalks. Tema teada vgede tugevndamise phjselss. e i ' ole siiski see, et Soome ja N . L i idu vahekord oleks aasta jooksul ja- henenud.
Soome Lapimaal on Sonkyls praegu paigutatud jgripaitaljon, niis on Soome rahuaegsetest jgripatailjonidest kige tuge- vam j a kige mjtm^klgemalt varustatud.
Kavatsus on muuta see pataljon brigaadiks, millesse kuuluks ksusi kigist relvaliikidest.
Viie viimasfe aasta jooksul on L a - pimaale /toodud ks hujudude eskadrill, ks huitrjepataljon ja peaile selle on Laipiniaa p i i r i - vallves adustatud noorsdurite
Iknselt o l i kevadel toimunud president Urho Kekkonem j a , N . Li idu Helsingis oleva suursaadi- k u V. S. Stepanovi hine suusa- retk Loode-Lapjmaale seoses nen- de ksimustega.
President Kekkoneni mais toi- munud ametliku klaskigu ajai Moskvasse 'kirjutati aUla Soome ja N . Ludu vahelisele lepingule, mille soomlased ehitavad kaevan- dusiliraia idapri taga asuvasse Kostamusse j a N . Lt maiksab sel- le ito.eest sealt saadava rauamaa- giga (mille 'kvaiiiteet on aga kaht^
Osa soomlast^t kardab' aga et. ni i Kostamuse kaevanduslinma kui ka sellest mne vrra phja poole asuvat PjiTi riietsa- tkeskust vidakse kasutaia sjaliseks baasiks.
Kditamispeva aktus oli Gteborgis Haga kirnkusse kokku lestasid surma saadetud rahvuskaaslasi.
sMure rahvahulga,.kes m-.
92-ciastane eesticiifi y h e i i c i r i i k i c l e s Mm v e e l i g a p e v a s e s
Worcesteris, Mass.' ilmuv ajaleht The Eve ning Gaaette" avaldas hiljuti esileSaeklJel kaliie- veerulise art ikl i koos fotoga eestlasest Oskar Lasbergist, kes on 92-aastane, kuid ttab Ikka veel Astra PharmaceuticaE Products, Inc. juures.
(Algus lk. 2)
President Carter mainis, et ta tegi oma otsuse ni i majandusli- kel kui ka sjatehnilistel kaalut- lustel. Iga uue BI tpi pommi- lennuki valmistamine oleks hendriikide maksumaksjatele linud maksma 100 miljonit dol- larit kuna Cruise rakett maksab ainult pool mUjonit dollarit. S- jalised eksperdid kinnitavad, et Cruise rakett on sama revolutsi- ooniline relv nagu seda oli aatom- pomm. Cruise rakett liigub umbes 250 jala krgusel ning helist ma- dalama kiirusega, mistttu raketi avastamine on raske. Ta lennu- raadius on umbes 1000 mii l i ja ta tabab tpselt pttenhtud mrki; Praegu on ameeriklased katseid sooritanud 700 miililise lennuraa- diusega Cniise raketiga, kuid praegu on konstrueerimisel rake- tid, mis on vimelised .tabama 1500 mi i l i kaugusel asuvaid mr- ke. Cruise rakette on vimalik vlja tulistada suurtelt lennuki- telt vaenlase pri rsetelt ala- delt ning tulevikus kavatsetakse konstrueerida ka selliseid Cruise rakette, mis lastakse vlja allvee- laevadelt.
On loomulik, et sellise uue re- volutsioonilise relva tarvitusele vtmine lb venelaste plaanid segi Ja see uus relv vib kujuneda komistuskiviks N . L i idu ja hendriikide vahelistel lbirki- mistel tuumarelvade piiramiseks Samal ajal peavad Moskva stra- teegid hakkama plaane pidan kuidas ennast uue relva vastu kaitsta ja tenoliselt kulutatak- se selleks miljardeid. K u i d prae- gu ei saa isegi venelased salata, et Cruise r ike t t on limalt efektiiv- ne relv ning selle vastu on raske leida kaitsevahendeid.-
:mi.
Aprillis thistati teona tkohal ta 25. aasitast taega. Kohale odi toodud kook, (karastusjooke ja kompanii esimehe ning teiste kompanii juhtide poolt al lakirju- M u d tend, kus vljendati tun- nustust nende 25He aasta eest, mis O. Lasberg on ttanud kompanii juur-es. Mned tegid veel nalja, et jrgmise 25-e aasta prast on veelgi suurem pidu ja Lasbergi tjuhatatja Astm turustamise saJlsannas tleski, et k u i leidub keegi, *kes ;seda cOHa viks, ss on see Herr Lasberg. ./
Herr" on austav tiitel, mille Lasbergi kaastlised on talle andnud tundes suurt respekti tema vastu.
Lasberg on 92-aastne. T a on sn- dinud 1884. a. koolipetaja poja- na Karltsas, Eestis. Lasberg ms noorena hobusevancriga ringi si- tes rdekaupa ning on tulnud lbi kahest maailmasjast, reisides Saksamaal, -Austrias j a Itaalias, judes lpuks Ameerikasse, kus ta leidis uue elu.
1952. a. 67-aastasena, ks aasta prast seda ikui t a asus sa maa- le diipiina, alustas Lasberg oma uut karjri Astra juuras. Phjus uuesti tle asumiseks vanuses, kus enamus mehi mtlevad pen- sionile jmisele, oh phimtte- line. Elaimiseiks pead sa tta- ma," tles ta, diijpna sa ka^ s ujud pinnal vi vajud phja. Mugavam on olla pimiail."
K a k s k o r d a oma eluajal ve-
Soome sjavelised ja diplor maatllised esindajad, kelle nime j ei ole nimetatud, tlesid Foleyle, et N . Li i t on muutnud* Phja-Bu- roopa poliitilist j a sjaist olu- korda relvade ja vgede toomise- ga Murmanski alale. " t)ks krgem sjavelane tles, et.
sellest alast on tegelikult ku- junenud maailma kige suurem kiiidlus ja samaaegselt maail- ma kige suurem mrklaud. J a
meie elame selle -rel." . Reuteri andmetel saab Soome
Rootsist juurde Draken-hvita- Ttar on Astra juures ostuosa-1 juures n enesele ikui k a isale, jid Lapimaa katse tugevndami- konna mnedzheriks Ja sai kes soovis ttada, kuna nad ei seks. iks krgem Soome huju-
saanud elada he inimese teenis- dude ohvitser tiles Fpifeyle, et tusest. \ jaolujkorras vib NATO tunda
25. a. joolksuil Astra juures on kiusatust rnnata Soome terri - Oskar Lasberg ttanud mitme- tooriumi ikaudu N. Ldu raudteid sugusel tl, lpulks saades l i ik- ja maanteid. Samial ajal viks k a meks turustamise .teenistujate N , Li i t kaaluda lende le Soome, grupis. Prast 1960. aastat on ta et ligata ra Phja- ja Lna- olnud tellimiste vastuvtjaks, ko- -Norra valielised hendusteed. gud,es ja organiseerides kirjandu- Sama ohvitseri jrgi uuren- se j teiste materjalide postita- dsiks Lapimaa thtsust veel see, mist- arstidele ja hambaarstidele k u i Barenti merel tekikiv hgls- kompan pro^romimide edutami- l i k meresda muudaks JPhja^ sekS; Norra Ilennujkitele jurdepsma-
Ta tervalharrastuseitos c n reisi-1 tuiks. Oma mju Lapimaa stratee-
Soome kirjanikust, Nobeli laure- aadist F . E . Sillanpst on Panu Rajala kirjutanud nidendiTl- linme doktor". Selle etendused toimuvad juba kolmandat suve kirjaniku snnikoha lheduses asu- vas ^eskuses. Organiseerijaks on F . Sillanp selts. K u i esimesel aastal nidend kirjeldas kirjaniku elu nooremaid aastaid, siis tnavu- ses nidendi osas vaadeldakse ta elusndmusi kuhi temast sai kiki- de poolt tuntud ja teatud l^ir jndm^ l ik meister.
oma isale koha sama kompanii juurde lhikest aega prast se- da kui nad mlemad judsid Itaaliast Ameerikasse.
Nende ikendajaks o l i Trinity Lutheran k i r i k .
iKigi Lasberg valdab vabailt kolme eesti, vene j a saksa keelt, ss ingliskeel pole tal tu- gev ja ttar ajakirjanikule andmete andmisel tlgiks. Ttar rkis kuidas- nend kodu 1940. aastal le veti kohalikuks km- munjstidie peaikorterikB. T a jutus- tas k a nende elust Saksamaal, kus ta pidi minema haiglaravile ja ta isa jalutas igal peval 12 m i i l i nende kodust haiglasse teda klastama.
, M e i l ei olnud, raha j mu isa tahtis teha korve, et neid mulle kinkida. Aga varsti ms ta neid pajuvltsdest punutuid ka teistele naistele," seletas Tamara Las- berg.
K u i nad 1944. a. emigreerusid Itaaliasse, pidi Lasberg teenima
. elatist korvide punmisega. Ta ei mistnud itaalia keelt ja t a i e polnud saadaval htki teist
ne revolutsiooni ajal 1918 ja jlle 1940 k u i Venemaa vttis Bajjti r i i - gid oma kaitse al la" , kaotas Lasberg oma kodu, ri ja varan- duse. Jlle tul i uuesti alMtiada.
Lasberg elab oma ttre Tama- raga Pastonis.
J A A N A L M E R
Teeme uusi ja parandame vanu ni i linnas kui ka suvilates
1951. a. tulid nad hendriiki- desse ja 1952. a. Worcesteri. Seal leidis ttar tkoha Astra
mine, lugemine, aiat ja luidude giljstele thtsusele avaldavad k a vaatlemine, i s a on koos ttrega N'oriTa vete vinialikud^ rnnanud lbi Euroopa, peagu rad phjas j a samuti Norra j a N . kik raudeesriidest lnepooilsed Lildiu lahkarvamised Barentsi me- maad. Tema uel on neli linnu^ re piiridest ning N . Ldu mju toitmise la;uda ja puudel linnu-1 kasvamine Teravmgedl. puurid. '
Koju tulles E tal alati esime- seks tks lindude toitmine. Kuidas on lugu pensionile mie-
kuga? ksis ajakirjanik. Astra kmpaniii pole kindlap-
rilist pensioneerimise aega. K u i ks mees soovib ttada j a ta on vimeline ttama j a talle on td anda, ss ta vib ttada mi kaua k u i soovib. See sobib Lasbergile, kes tles: , ,,Mul pole aiega ttamise lpe- tamiseks.
gnes Taari ja ta abikaasa surM Agnes Taar oli tuntud kirjatar,
kelle sulest oli ilmunud nii lasteraa- matuid, nidendeid ja jutustusi. Ta kaotas oma abikaasa mdunud aasta detsembris ja samal peval vi pev hiljem suri ka ise Eestis, olles astunud oma 80-ndasse elu- aastasse.'
'Taari abikaasa oli elukutselt ro- huteadlane Kjara (endise nimega Blaubrck. Oma kusteal krval oli ta ka muusik, tema erialaks oli orel. Nad abiellusid enne II maail- masja puhkemist. Taar oli tel- nud, et ki i l ta mees j)eaks surema, siis tema seda e i jua le elada. Nn-kujuneski.
Maksab Kanadas:
H/KIRiK Insurance
KINDLySTUSED 23 WESTMORE Dr., Site 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622
T A R T U 17. veebruaril sndis Tartu saja tuhendes elanik. Nd mrgitakse -seda sndniust Ema- je kaldal Mare Mikof i poolt val- mistatud dkoratiivskulptuuriga, kus proniksiat laps on graniidist juubelinumbril.
T A L L I N N 19. juunil toimu- sid o(kupeeriti(d Eestis rajoonide, linnade, alevite j a iklade saadi- kute nukogude yliimised. Saadi- kud valiti 15 rajooni, 33 linna, Tallinna 4 linnarajooni, 26 alevi ja 194 kla nulkogusse. Valijate nihiekirja ol i (kantud 1.O3.420 hleigusega isikut, hletami- selt vtttis osa 1.003;324 inimest ehk 09^99%. Saadikute hulgas on 7294 tlist 'ja kolhoosnikut, 4845 pantei liiget j a liikmkandi- diaati. Sooliselt on valituist 5330 naist.
T A L L I N N Eestis on mitmed murded uue hikorma vormini- sel kaotsi linud ja teised on h- vimis'e 'Ohus: Ematt?:eel8 Selts kuu- lutas vlja jrjekorda snavara ja kohanimede'kogumise vistlu- se, et kaduvat toseleteaduselie psta.
T A L L I N N iP id i s^let kui - vrd rohkesti Eesti plevkiviva- rusid hvitatakse, annab kesole-
Sitsiilias elav M i r j a m / P o r i - Amari viibis klaskigul SA-^ s ja Kanadas, T a klastas tuttvaid Winnipegis, Montrealis ja Toron- tos vttes viimases osa k a pr l Varango ja KopviHemi pulma^ peost Seediriorul. hendriikides klastas t a Baltimores elavaid ema ja e, Juta Tariem perekon- da. ' .
v aasta' esimese (poole vljakae- vatud .plevkivi hulk. K u n i 23. juunini o l i kaevatud 14.050.000 tonni plevkivi.
TALLINir<^^?^-Sesti lemnuiko- presiidiumi vaatava seadluse
phjal said teenelise kir janiku aunimetuse E l l en Ni i t (Kross), Mats Traat j a E n n Vetemaa. E s i - niene on ' t imtud lrikuna, kelle lasteluule on vga hinnatud. Tei- sed kaks on prosaistid.
PRNU Lydia Koidula nime- line, teater Prnus ti iavaile Tammsaare teose ,yUurimisier' jrgi dramatiseeritud lavateose ,.Otto Almiari ngemus". Tamm- saare juitustus vaihnjs 1907. a. m i l karistussalgad "olid lpetanud oma tegevuse. Sgisel on teatril ttenha veel teine Tammsaare
on
$i4.5e $8.;,:
K I E i r O S T I G A
VSlJaspooli bnadat:
Aastos $6., p^laastas $31.59. veerandaastsis $15.50
Aadressi muudatus 30 centi. kslkminbri hmd 35 ceQ. Eanada aaidresile paluM m!fMfiaP.OSTAiL CODE" .
SA
Pngatshekk vi posti rahato Free stomaffl S^ ubUshers nimele.
V A B A f sfl Sf R o C. Tr@ifi*@ 3, Ofit.
i MiJ:3MT
197-. Tellimise katteks lisan J l - siinjuures
/ M e k i g a /
nmz
f1