VtiirSitliSiH^iiliiiiJSiif^ iili. tiirgiiis (5i :;:-,lt>
V A B A EESTLMiTE te i s ip toa l , 12. j ^ 4 9 7 ? 'I^^iay^Wy 12,^m^ . 51
Ivar Ivask, Verikivi . Viies ko- gu luuletusi. 19731976. E K E 1976. 86 lk.
Ivar Ivak ti esimesed eksemp- larid oma uuest valmikogust; Ve- r ik iv i " juba aastavahetusel To- rontosse ikoos valllaiga it kuju- tavtounstiUstet tdest. Saaiiail htul ta andis phijooned oma uuele kogule ja thenduse nimes- se peidetud mistele. Nd on olnud aega selle lahtilugemiseks, mis esimesel feoikikupuuteil nib olevat vga lihtne, svenedes aga avab vgagi komplitseeritud loo- jaisiksuse oma pihtimusliku tun-
Luuletuskogu ori jagatud nelja tsklisse. Esimeseks Golorado kangastused 1973", edasi Iiri juiud 1974", .yKreeka lihavtted 1975" ja Nrmani naasmised 1976". Need on neli eluaastat ja- gatud maade vahel kus luuiletaija ne aastail on olnud. .Verikivi kaudu on need smboolselt si iski seotud Eestiga, snnimaaga k a veel siis, ikui pritud isa leerisr- miise kaotas. Pikad reisid on maailma imiste vhendanud, uusi elamusi andnud, aga side pritolumaaga on punnud, see on koguni sgavama miste saa- nud, kus autori isiklik tundemaa- i lm end avab intiinisemaljt ja pai- jastavamalit k u i heski ta elmi- S8S kogus. La i maailm jitab ko- dutule j a juuretuse tunde, aga selle krval on itolmimud uus juurdumine Normani kuhu naas- mised on kojumineku meeleoluli-
sed.
Kuig i luuletada on neli eluaas- talt-valinud, siis nende aastate jooksul lheneb ta itgasivaatavallt oma noorusmaale, aninnes juurte- ndikeste kaudu sele pinnani, kust esimesed elumljed prine- vad. Ta tunneb, et ta on jud- nud oma eluea keskkohta, kui mitte juba le ja registreerib se- da nukrusega. Sellesse on kidud tee surunud alateadvusse elamus- te lademed, mis lbipimunud vlismaailmast saadud muljetega,
I millest ,,luuietaja seab nu ritta edasi" Olk. 15). Vaatlused Colora- dos on sisepinnalised enese ja snnimaa heiastused, kus praegu- ne aeg ja ks eemal olev aeg on poeetilise tundekllusega tasakaa- lustatud, ikus ,,pagulane on hu- juurtega mangroov" (lk, 23) kes muiatagi edasi kasvab. Selles raamatus on sski tundeid, kus pinge ja ngistus, haigus ja surm/ nad palistavad sumeda rena/ sinugi rohelist vaikelu pevade lembuses" (lk. 24).
Colorado heiastuste aastale jrgneb pikema ^reisi aasta, i i r i julud mi". Sm on ikogutud muljeid mida ta oana ligi kolme- 'kuulise Iirimaal oleku aja tal- letas. Selles aastas on k a klas- kik Tallinna prast 30-aaata pik- kust vaheaega, kus v(rad vt- sid vastu/ vras keedes, vtsid ra luuletusi/ neile vras kee- les" (ilk. 36) ja kust siis sina lah- kusid laupeva keskel/. tnades ja alatiseks. Kuhu? K o j u , / mis ko- ju? Mis Kodumaale? ra/ iksin-. dusse, tundmatusse. Alatiseks" (lk, 37). See on raske resingnatsi- oon, kogemus kus ,mm nitas elu liivaphja" (kuhu seni ulme- pidi ikka sooviti minna.
Kredka lihavtted 1975". on sbra . Aspeli.mliestusele p- hendatud, sobides oma ortodoiks- i iku ja antiikkreeka usundlikku- sega. Selles surematus H e d l l a ^ tuseb esile elu ja surma mtte^ kik, ikui sber ja isa surevad ja sunnivad luilletajat kslmaXs- sand, Issand, kas oled koolnute/ vi eilavate saar?".
K u i t a Tallinna sadamas lahku- des tundis, et lahkub sealt koju, siis Norman on saanud selleks kohaks kus on jlle kohtumine kodu fmlistega, itundega, kus on elu igapev koos perekonnaga ja loominguga ja ikus mtted lade- meina ilaiua^ahtlisse koltuvad". Just s i in on aega verekivi motiivi arendada, selle' kaitsvat toimet ksida ja kadunud k i v i jdvus- tada snadesse, ikuigi ta tleb, et ,jmis muud on olnud minu luule/ k u i ks ainus tohukiri " ininie- sele kes ,yraamatukaaikus vee- dab oma pevi, /kun i paistab th- tede thendus." (ilk. 71).
Kogu on neli aastat loovisiku mtteist, thelepanekuist, mis keerlevad ta enese mber, kus on aga kilde vraiat maadest, mida ta on kandnud enesega. Ta sise- maailma talub ikaotusi, tunneb leina, aga jiiab kodu ja armas- tuse mistete juures selguseie, mis thendus on Normani vike- l innal , ta itdl ja tmeeleoau- del ,^kum vpre tuksuv leek/ k u - mab kergelt/lbi valge lehe" (lk. 79). See iseloomustus oma loo-, mingu tekkloole avab Ivaski luu- le sgavuse, suutes valgele pabe- rilehele panna elama oma vere- tuksed. Need on soojad ja kaasa- haaravad, mis muudavad ta luule mtikleva ja . analsiva sisuga vabavrsi vga lhedaseiks j a nauditavaks. Just selles on Ivask loonud orna st i i l i (kus limas ht- suse vormis on sgavat elutunne- tust. :
H A N N E S OJA
A R V I Kom
22.
Kanada I-cendilisel kirja- margil on kujutatud parla- mendihoone .keskmine osa, mille junires domineerib Peace Twer. Torni tipus iehvib Kanada lipp. Foto: Canadin Govern- ment Traveil Bupsau
VABA EESTLASE" TALITUSES
mgil.
Soome 19-aastane jooksuiie Ari Paunonen jooksis 22. juunil Klnis peetud kergejustifeuvistlusel uue noorte maailmarekordi 3000 m jooksus. Tema aeg 7.43,2 on parem Lasse Vireni nimel olevast aasta tagasi saavutatud Soome rekor- dist. Paunose tagajrg oli nii hea, et ta parandas sellega ida-sakslase Hansjrg Kune nimel olevat maailmarekordi 13,2 sekundi vr- r a / Kunze jooksis selle rekordi mdunud aastal. Vaatamata tule- musele oli ta vistlusel siiski kol- mas, jooksu vitis, lne-sakslane K a r l Flesch ajaga 7.41,2.
' *
Odaheitjist pole Soomes puudus. Praegusest maailma kmnest pa^ rimast odaheitjast on soomlasi viis, kolm ungarlast ja aiislt paar meest teistest rahvusist on sinna hulka sattunud. Noor odaheit ja An- tero Puranen heitis Saarijrvel peetua yistlusel oma pairima 86.50. Uueks 80-meetri meheks on Esa Utrlainen tulemusega 81.38, jdes selle tulemusega neljandale kohaJ .^
K a n t tses peetud vistlusel hp- pas Jj^n Ripley teivast 5.59. 20- aastane Houston McTear jooksis Norwalk'is, Kalifornias 100 m aja- ga 10,14, Hasely Crawford oli teine 10,22 ja Steve Williams kolmas 10,32. ,
Naiste tipptulemuseks tnavu on inglase Andrea Lynchi tagajrg 100 m jooksus 10,9, mis Ori parem naiste 100 m maamarekrdist 11,01, mis kuulub lnesakslaseie Annegret Richterile.
o
Hind
0
Saatekulu
(Algus lk. 2)
koore a l l " ' i K a noored on kllalt- k i tundillkud otskisitiuste puhul. Vis mrgata, t funktsionridiki sellast mjutusid, pdes jtta endast head ja sbralikku muljet tendamaJks, et nad on hoopis teisest puust (kui vanemad pagu- lased neid tutvustavad.
Sovjetissteemil on aega Jall ja vahendeid anitanesuguseid pma kavade pujnumisekis pfea aja pea- le ette. Jreldus esimesest ikursu- sest on nsugune, et okupatsioo- nivimu funtetsiohrid ja orgar nid juba ikaua aiega ette pavad luua sidemeid selle plvikonnaga, kes varm-hiljem t j a juhtimi- se vabaduse lfeluses le vtavad. Nende eesmrgbs on juba nd noppida vlja ,vkaaididaat8" ja alusitada mingit sorti koostd. Kas neil see t ifca nnestub, see Oleneb muidugi ixoorusest vabas maailmas. Meie ipeame ppima meie enda huvides ra kasutaima kontaMi^ksimuiSte ja suhtlemi- se vtteid.
Saabuvate aastatega vib ette nha toursuste jtlcaniisi j a osa- vtjate ika&vu. Vib isegi olla kindel selles, et yartiipeale' to i - mub selektsioon: hte vetatose vastu, teist mitte. Sellega mngi- takse noori ksteise vastu. Vib k a arvata, et soovatakse kursus- lasteks saada neid, ikelle teadmi- sed M keelest ija ajaloost on ka - sinad v5i nrgad. Neid on k a ker- ge hullutada. Rikkal ikud lauad, jooke niipalju k u i soovid, ilusad tdruikud mberringi, partyd ja peod. See kik ei jta mju aval- damata. Ja varstiprast vidakse k a kodumaal mrgata, et eksiil- noorus on ,,kahtlane" noorus tema eest tuleb ennast eemale hoida. Negatiivse mulje tekitami- ne vabaduse noortest on kindlasti ks eesmrke suhtlemiskomitee kartoteegis.
urne Ivandi Pargi Kuldne tammetna ~ Nidendid ja
ettekanded noortele L. Wahtras Lvaklass Ravimtaiiie, 250 retsepti Enn NuVastuvett Aima Ahmatova Marie nder H. Miehelso ^ kaiatlikul teel H.Michelson Noorsoot rada^ H i Michelson Eesti radadelt Eduard krants - Lumeliitla$ed (luuletuskogu) lona Laaman Mis need ipelgai^^^:':
(luuletuskogu) Estoiiaa Offficil Guide . .: / Paul Laan Mttelend Pfte ja Herbert Salu Utoopia ja laturploogia Karin Saarsen Lohengriii lahkoiBiiiKB
K. Inno Tartu A. Kubja Kadnnnd kodud mlestused A. Kubja ^ Mlestusi kodusaarelt A. Kubja Palukesed E . Uustalu ja R. Moora SooMepisii
426115. + 643k. fotosid Leho Lumiste Alamuse Andres - biograafi-
line jutustus kirjanik Oskar Lutstsst L. Lumiste Atlandi aknal L /Luiniste- - l i l lad Mlas
2.50
3.-
L.50
15 40 25 25
A. Vonam A. Vomm A. Vomm Aats Voaii K. Eerme
Ristsnad I ^ lUstsnad H Ristsnad m RistsnadlV Minu hing (luuletuskogu)
- Somnd laevad ja elavad
20 40
K. Eerme Pevata pevad ja ta d 1 S. Ekbam Ajaiar (luuletu^gu) Aarand Roos Jumalaga, Ears {a Erzuruik J. Piitka Rajuslmed T. Tamm Need teod sdistavad 13 A. Kbin Vaim ja muld Urve. Karuks Kodakoninr (luuletMskogu). .
m 5.-
L O . -
RAAMTUIB. LASTELE":
.50 Kalevijpoeg ppe- j a traamat lastele peta mind lugema E (ppe- ja traamat
eelkooealistele l a s t ^ yrvitr^^ 3. C^eta mind lagemall ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 4. EesM keele HarjEtiiistik I . ;> 2.25
50
40 85
Kohvreid me ju kanda ei ol- nud, aga mustajmeline hotelli- poiss tuU meile seUegi poolest teed juhatama. Ta viis meid le laia, lilledega palistatud sisehoovi he rauaga le ldud ukse juurde, mis vlja, ngi nagu mne munga- kongi oma. Pr favor, senores", tles fta, avas mee ukse ja hoidis siis ktt ieli ees. Andsin talle pee- so see talle vist ieti ei meel- dinud, peeso on ainult kaheksa senti aga mida o l i ta meie^ heaks hiljuti temud? Nagu eldud, kohvreid meil kanda ei olnud ja toa oleksime numbri jrgi ise ka les leidnud.
Tuba ei olnudki n vilets ja vi- ke, kui ta vljast paistis. See koos- nes ieti kahest ruumist ees- toast ja magamistoast, eraldi van- nitoanurgaga. hu jahutust kll pobud, aga klina ^oli sn niigi mnusalt jahe. Jkapp jookidega oli nurgas, nagu igalpool Mehhi- kos. Tmbasin joogikapi lahti ja leidsin seal kllaldaselt fchna lilt. Tegin eindale he lahti ja and^ sin teise Kiivile.
Mis sa arvadi et talle juhtus?" muretses Ki iv , jrsku langes ta meie sprade ktte? Ta ei paistnud eriti suli moodi sell, et ta oleks
lihtsalt oma ke peal ra aura- nud." '
Jah, see oli kummaliBe kll. Pool raha oli tal ju ka veel saada. Muidugi, kui ta litsalt otsa ringi pQras ja Acapulcosse tagasi ^qitis seal vib ta meie asjad prof di eest maha miia, teades et ega me sinna tagasi tulla ei julge, ta jlgi otsima j a talle kjtte. maksma. Vibolla lheb teatab isegi Don Vittorio'le, kus me nd oleme? J a korjab meie eest mnedsajad peesod pearaha?
Viskusin n nagu olin, poncho- jakk seljas ja uued saapad jalas, eestoas asuvale sohvale, Tmbasin kbara siknile ja torkasin Colt- pstoli, kuul.rauas ja kaitsevinn peal cocked and locked", padja alla.
rata mind htusgilcs, por favor", tlesin Kiive ja sulgesin sihnad. Mu oli olnud vrdlemisi lhike K i i v oli hommikul kaua maganud, las ta peab valvet.
K u i rkasin, oli vljas kottpime. Krvaltoas ykus valgus, seal lu- ges Ki iv knlavalgusel ingliskeel- set ajalehte.
Mis on juhtumas, Kv?" , , E i midagi erilist. Pool tundi
tagasi kustus jrsku toH ra. See
tunneb. Aga meie ei lhe nida pimedat linna teda sel taga ot- sima, see on tiesti kindel.'*
Aga senor teil pole tarvis teda linnast otsima minna. Ta on siinsamas hotelliaias!"
Ah nii , hotelliaias. No hea kll siis.
Kiiv", tlesin sbrale, j sa sna ja julgesta seljatagust. Ma l- hen siis rgin selle Jefega mned
oleva siin igapevane asi, eldi. Mgedes olevat vibolla torm, ja elektriliin on selleprast katkenud. Vi on ehk kohalikud revolutsio- nrid mne relee-torni hku lask- nud. Seda juhtuvat vahetevahel."
N i i nii . Ja Luisist ikkagi veel ei iihtki elumrki?
Suus li paha maitse. Poolik l- lepudel laual oli leige ja lahtunud. Otsisin just jkapist uue lle jrgi, kui keegi ukse taga. kratsis.
Senores . . . ssst,. senores, par favor?"
Torkasin pstoli v vahele ta- gasi ja lksin ukse juurde, ksi relvakabal.
Kes seal on?" Luis, Senor Camarada." Oli M U Luis ' i hl Tegin ukse
lahti. Kuh prgu sina kadusid?" Pole praegu aega seletada, Se-
nor Camarada. Peate kaasa tulema ei Jefe soovib teid nha."
MiUine ei Jefe? Tunneb ta meid?"
Vibolla ta tunneb kes vib teada. Ta tahab teiega rkida."
Khklesin pisut. Migisugune msteerine ei Jefe tahab meiega rkida. Kusk msteerises pi- medas linnas. E i ;tule kne ahagi.
Luis, sber", vtsin ma meie autosohvr srgikaelusest kinni, , ,ra mngi meiega peitust. Rgi ra, kes see selline Jefe on, ja les, Oolt ikka veel kes. Pole m- miks ta meid nha tahab?" tet enne relvi maha panna, kui ab-
Sammusih Luisi krval lbi pi- meduse, pstol lahtiselt kes. P i - medas ta seda niuidugi ei ninud. Lksime le siseue, lbi vrava- kaare alt, mda munakividega slutatud kitsast tnavat. Paremal pool oli mingi m p r ja allpool v i l - kusid tuled nhtavasti lksime mda hotelli-aia serva ja alt paistsid majades vilkuviad kn- lad. Muidu oli terve linn pime- dasse mattunud.
,,Ssst", sisistas Luis hammaste vahelt. '
Tume vari kerkis meie krvale, pimedusest veelgi pimedam. Mida- gi kva tugati mulle/ ribikontide vahele.
Ked les, Mister ! " Kustkohast olin ma selle hlega
tuttav? Aga kaua polnud mul aega selle iile-arutada, sest ihnselt see kva asi mu ribide vahel oli psto- lisuue. Tstsingi siis oma ked
Luis rabeles mu haardes. ; E1 Jefe kohaliku parteiraku- kese lem, noh. Ta soovib teiega jutelda, soovib teile vibolla oma abi pakkuda."
See n itemast vga kena. tle talle, et ta vib meiega tleme, hotelli baaris kokku saada ja seal
soluutselt tarvilik, eks ole? Mida ta ei tea, see ei tee talle ka hai- get.
Ainult phas formaalsus, Mis- ter", tles hl ja keUegi ked patsutasid mu taskuid ja klgi, t ostsite endale enne revolvritupe, ja sellest tuleb arvata, et tei l on
nad vahetada, kui ta huvi ka revolver olemas."
Mitte revolver, sa tohnuahv", vastasin, vaid Oolt automaatps- tol, 1911 US. (Jovernment Model." J a nende snadega kopsasin ma poisile selle raske riistaga lagi- phe. Ta kukkus ohates plvili ja kaotas vaheks ajaks huvi muu maaihna vastu. Torkasin LuisMle oma relvaotsa ribide vahele.
Sina ra palju liiguta, vi juh- tub nnetus."
Luis tardus kangeks. Patsutasin ta, taskud lbi, ga tal polnud min- git mristajat. Tukasin ta endast veidi eemale j a ' lin tikust tuld. Mu jalge ees tnavaservas konu- tas mu sjane tuttav saapamja, kes mulle muuseas ka pstolitupe oli mnud. Patsutasin ta taskud lbi ja vtsin talt ra ita tuiiriista, mis tal srmede vahelt tnavale o l i libisenud .38. [ kaliibriline Smith-Wesspn Chiefs Special. Poiss nitas juba elumrke ja ta silmad tulid fookussie tagasi.
Kuulsm pimeduses, kuidas Luis naeru kihistas.
tlesin sulle, Camarada, et niu Companero on Moskvast ja mitte Buffalost, nagu sa paistsid>arva- vat."
Ilpiselt ei pinud Luis ldse minu peale pahane. Aga mina tema pea- le kli Olin nd vrdlemisi hs- t i relvastatud, teine tukk teises kes.
Luis kus see ei Jefe On, kes minuga rkida soovis? On see nnetushunnik siin teie Jefe?"
E-ei ole, tema on ei Jefe ihu- kaitse." ', : ,/ .
Siis minge viige Jefele sna, et tal on paremat ihukaitset va ja ! " Nende snadega j t ^ ma sellid sinnapaika ja prasin ringi, et oma hotellitoa poole tagasi minna.
Aga ei Jefe?" ehmatas Luis, kuida& temaga saab?"
E1 Jefe Vib vahepeal oma pea vihma veetnni pista", arvasin mina.
Lksin pikkamda ja ettevaatli- kult meie toa poole tagasi. Pidin kaks korda tikust tuld lma, enne kui ige ukse les leidsin. Krats i - sin ukse taga ja K i i v tuli avama. Ulatasin talle sja saagikssaadud
Sn, K i i v nutsid enne, et sul pole kaitsersta. Nd on. P u - hu knal ra, istume si in vljas ukse krval nvsi kuuleme, kes on kuskilt tulemas. Sest meil on veel klaskike oodata."
Sealsainas ukse ligidal siseuel asusid kiyad ja mned pingid. Lksime istusime seal, enam sna- gi rkimata, aga relvad laskeval- mis. Varsti kostsidki pimeduses ettevaatlikud sammud. Sammud peatusid meie toa ukse taga. Keegi koputas tasakesi.
Ssst senores ., , ." 'Astusin tumedale kogule selja
taha, asetasin talle 'ksivarre k- rile ja surusin pstolitoru selga.
Klma ra vi murran su kaelaluu!"
Tume kogu khises hdiselt. Pat- sutasin ta rded lbi ei midagi. Luis ta ei olnud. Tuli vlja, et ta oli mu hea tuttav Senor Saapa- mja.
,,Mis sa veel tahad?" La Pistola; Mister tuim oma
pstolit tagasi tahtma. Por favor?"
m
Juut djjrv^ meri \J tiendi lipeta
vidberii ta 192| r i ik lua viisi a veteri i kaks na veti hai k j jaoskJ
J u u l KaibsJ Vabad skaudi hiks javotj aastail Sgi tegevij Loomi Rist i sonis gi tal ajaileM kaastl Vr| omarj j a wFJ repoJ ka aj
. Maij on j i p i ^ i J pataj kool i dr. 1 E e s t i l i k u
" kuik^ rahv]
Sp| vait Valgj kergl tadej mi t r l kaasi kevi
Jul list i dar l 1944] sua Si E| dus
kenil li nin^ gudi
TJ E e s i te t l KarJ meel liigel RVlI nisal
kusj o n i a rusj
abil] j a A