Nr. 51 Xr . 51 Vmk E E S T L A N E teislpeeval, 12. juulfl' IS"^ ^ l^issdy, Jiy 12, l&T l u t m i i l l l l l i j | i f f
Saatekulu
. 0
35
15
25 20 20
15 m 30 30 40 40 40
m
iaja ettevaajtli- iie tagi^iHPidia tuld lma, enne
leidsin. Kratsi- iKiiv tuli avama. |}a saagikssaadud
nutsid enne, et Ita. Nd on. Pu- li^ume siin vljas, jiivsi kuuleme, [lemas. Sest meil
oodata."
sidki pimeduses lud. Sammud
vi murran su
(Jrgne!))
T
'mm H e i j i o J e la
Lrieriier m y l a s l c i e v li t y n t y d ksikQsjdfl Lennart Meri ,hbevalge'* autorina taHtab eelarvamiisteta.^^
kinmfesda. et maakera on pannkook, mis ujub ookeanis t a ei hPoU nendest Mmtustest, v^^ , pab ise juda te juurde. Vanade rikute uurimisel selgub, et Laan^erel ja Hbevalge veeteel
ou kelituiud kindlad mereiduseadsed sadamate kasutamise, vinadest lbjsitmisev tonnivarju ot^nii^e ja isegi laevaparandseks vetava metsa kohta, Talfinn (kuigi erineva nime all) on olnud tuntud kaubiisemiskeskus juba siis, kui teda vieel ei olnudki, see thendab enne ametlikku ,asu- liunist'^ 1219. Vimas tapmise-, rvimise-, vgistamise- ja mratsemi^ ajastu Lnemerel, mida mmetatakse viikingiajaks, on Lennart Meri arvates suur vale ^ ^ t n d kristlike vallutajate pool? sealsete rahvaste alistamise igustamiseks ning oma tooruste katteks;
tnapevane loogika, et %s k o r d a o:sas: n^ ^ ^^ es Harjuniaa pimast pevas l i i k u v rong jb marMma- valge .ns:i^a tppi i k a Tallinna ;ta ja kord aastas toimuv roDgin- : i ..rjkerapp"') peetakse meil nets pannakse k i r j a . |Ti-s::i riigi:ip-u}t laenatiiks. K n i * Skandinaavia ajaloolased tuB- j tspjasei.-Revs!a .alia p u r j e t a s i d . . nistavad i se , et ]Lnemere aja-] siis polnud neile.ags^ ldse .lippu.-
lugu ei kamiata mitte a31ikma-| landes t aevas t alla alles terjalide puuduse, vaid vhe- \ ss. kui r eva lased ja harjulased | vrtuslike materjalide rohkuse | hisel jul p i d i d taanlased mer- all. 1 Phkima.
.Kes t e g i d selle r e i p a rvli J X siis pole meil nii::c' Taas vapp \ v i i k i n g i ksib. Lennart Meri. j vsid raanlasrel on Revala onia. j Kr is t l iMid misjonrid; vastab . t a ' K u i n^ e; 2S:ia. thtsust taga ei aja. i
Johannes S%i .on suur lindude ja loomade sber.
K i m i 1^2. aastani polnud keegi r.r.i:iud Lnemere muinaslaeva. 0 : i olemas kaks. norrakat 9. sa- ni:3^sT. Gteebergi j a Gokstadi i.lei\ikohtade jrgi) laovad ja.sar- na^ieid arvati olnud, ka Lnorne- rel : : iile 35 meetri pikad, krge- pc^raaga. sgava ja ra:ke kiiluga ::l!ig paljude aemaukudega. ' l i ^ avastasid Taani arheoloo- gia. Roskilde lahest .terve Lne- ntere ..laevastiku; mis nd ' on' kcnsen-eerinid ja kikidele' vaa-' i^miseks. Neid ol i seal kmis . .kelm ka-ba- ja ko^m s^jalaeva - ' ttt: Lnemere, rahvaste- risti- kik suuresti' erinsvac norra co- j ::^inf ei olmid kllaldane igustus j ia.:inna igus, selgemini eloult keanilaevadest.' lnemere' alus- nendeks toorusteks, mis sooritati iguskoodeks.. laenati Breme- tel puudus kl, ol i ainult emapuu.
4 -
M iS n M ^3 M M
w n B M 27
w 30 - M 3^ n 34 B M 37 *
ffl M H M H
42 ...
3 J
ise. Selles vastuses vib olla k a i raid sis-.: uurime, sus n M e r i l ;
^ejSTinaa
20. -uulil tnistab Johannes Saagi oma 75: snnipeva Hoyal Beacms. ta vcedab oma, puh- kepevi;
J uubilar sndis. Tani imaai . Ko- dijrT^ vallas, sa ihar iduse Kam- meri v:>lla- ja taienchiskool^ ning tisidas on:ta hariduse Tartu Koo- apetajate Seminaris ja htu-
Olles lpetanud elskerite kool i . ' t ^ n i s
ta 1923/aastast alates-kuni oma- rkiuse aja lpuzii: Eesti 2-se di- viisi suur-kivss esimese jrgu veterinaarvelskerina. Hi l jeni ol i ta kaks aastat Vastseliina jaoskon- na veterinaarvelskeri teenistusko-
^ hai. kus -suurem osa aega titis jaoskonnaarsti kohuseid.
Juubilar v~is poisikesena KaitselQu koosseisus osa Eesti Vabadussjast. 19i8. aastal pi i ta skaudiriima asutajaks, mille j u - hiks ta o l i vaheldumisi; kuni . so- j a veteenistusse minekuni 1922. aastal.. Sjave aasta vttis J . Sgi agaralt osa seltskondlikust rege^-usest. Ta teeneid' hinnati L<x)makaitse Ldu poolt. Rohelise Risti annetamisega! "Petseri garni- sonis vet.-velskerina teenides te- gi ta innukalt kaasth Petseri ajalehele. Samuti on .ta olnud kaastliseks ..Vru; : Elule:" J a ..Vru Teatajale-, ning ol i kuni omariikluse lpuni .Postimehe" ia .Pevalehe kohapealseks foto- reponeriks! Ta fotod pn.i lmunud ka ajakirjas^,.Ndal-Pildis-' ja ^ iare t i s t Muu tege\Tise ihuigas on juubilar kirjutanud ka kaks pisi-nitem^.gu. mis on esitatud patarei raames ja Vana-Nursi koolnajas. Ttades ksikes dr. Oskar Looritsaga kogus ta Eesti Rahvaluule Arhvile r ikka- l iku fotode kogu- E r i t i vrtusli- kuks vib pidada tema kogu eesti rahvamtoloogia kohta.
Sportlasana on J . Sgi kordu- valt osa vtnud Petseri, Vru j a Valga maakondade vahelistest kergejustikuvistlustest,, saavu- tades kuulitukes ja kettaheites
mitmeid esikohti. Vistehiud, kaasa ka veosade vahelistel las- kevistlustel. . - .
Juubilar vitles 1941. aasta juu- list kuni 1942. aastal oktoobrini Idarindel kommunisai vastu. 19. aastal nnestus tal pseda sudepaadiga Soome ja sealt eda- si Rootsi; kust 1951. aastal sr- dus Kanadasse.
Pagulasena. Rootsis ol i Sandvi- kenis pgenikelaagri vanemaks, li kaasa Uppl^ala Eesti Seltsis ning ol i Uppsala Eesti Luteri ko- guduse asutaja lge.
Torontos on Sgi kuulunud Eesti Seltsi juhatusesse, Vitleja- te tJhingu juhatusesse, Eest i Lt Kanadas juhatusesse, on Jahi-
' m.eeste Selte Tbrontos, asutaja liige ja 8 a. esimees. Ta on olnud R V N Inge ja kuulub paljude orgai nisatsibonide liikmeskonda.
J . Sgi iendas Vfilgas Tos- kuse Ametis fotograafi katsed ja om a^js Petseris eeskujulikult va- rustatud, fotoateljee, mida tema sjaveteenistuses olles juhtis ta abikaasa, Omab rikkal Iku; f i lmi ja ngatiivide kogu kodu Eestist j a pagulusest ning on varustanud
Eesti vallutamisel See on tuntud j ni litcslr. Lnemerel j a sealse- ns vKTialaas igai pool peaegu j analoogia, mida veel tnapevalgi^ ^ ^kaubapunktides aolinn Tal- randa sita lastisvisega 11>2 : praktiseeritakse: tlikas tegelane j liini kaasaarvatud, kehtis Kesk- n:etrit. Laevad olid 15-^5 meet. * ^ > . v . ^ - rit: pikad. 345 m laiad, kauba^ laevad mgevarnad, j a laiemad, t i- hedamjte kaartega; sjalaevad toikemad ja kitsamad.
tunnistatakse hii l i i iks ja pistetak- Rootsis Mlari jar i i s ius asuva se hulluma 1 ja, -''"^ -i^ a Birka (Bjrkov igus. N
Lnemere laev oH kogukonna ' ss ei eksisteerinud Tallinn mitte vi himkonna hisvara. Laeva ^ singilt enne ..astaniisr", vaia l in-
j ehitasid laevasepad. kes materja-j nai oli koguni kindel kaubandus^ Kaubalaevadel oli vris j a ! l i valikut ja td teostasid erilise igus enne selle importimist Bre- ahtris kokku 8 aeruauku, sja-! hoole j a rituaalsete t o in i in^^ laevadel rohkem.
Kaubalaevade keret hoidsid koos rasked palktalad. Mastid - olid kaubalaevadel madalamad ja- pr- jepind viksem kruses pol- nud eluksimust. '
gaks. Laeva juhti nimetati laeva kimin- j Kui nie n kik teadaoleva rit-
I :a seame, hagu Lennart Meri seda j on teinud, ss hakkame kaLvi- * i^naa Hendrikut' paremini mist- ma. Hendrik ol i munk ja teline
Lvimaa Hendrik. kirjeldades' kes oma hingennistuse
TALL INNA .AiT>IIE NONSENS
Teada on isegi see. et Laneme- taanlaste maabmiiist Eesti ranni- re aerude jul- lkuvad la8\"ad vdi purjede alla esimese. aasta- riLiande keskpaiku ja sna varsti taageldati mber tihttuules purje- tamiseks, kuigi raapurjed jid: Kikide leitud laevade aeruaugud olid n vhe kulunud, .et laevad pidid olema hsti-purjedega juhi- tavad. ;:Masti ja purje jrgi olid kDuba- ja sjalaevad juba kaugelt eraidatayad: .
LNEMERE I^IIJINAS- MERESEDS
Kunagi 12. sajandil sitis norra- lane Harek sjalaeval Lneme- rest koju. Ta kartis, et taanlased peavad ta rosundis kinni j a vi- navalve petmiseks langetas ta m.asti, kattis aeruaugud halli pur- j erjidega ning 'ksutas suurema osa meeskonnast laeva phja pi- kal i . Sadamates kehtis rahu. ks- kik kust ja millise lastiga laevad tulid. Lvimaa Hendrik kirjeldab mningaid meresndmusi. Kuig i ta teeb seda erapoolikult, ei suu- da ta tde tielikult varjata.
1203 tulid eestlased 16 laevaga Ojamaale (Gotlandi) Visby sa- damasse.
Pooled olid raskes lastis kauba- laevad, pooled sjalaevad vangi- de ja saagiga. Sadamas viibis lekaalukalt ristisdijaid, kes sa- damarahu rikkudes valmistusid rnnakule. Eestlased lahkusid sa- damast ja vtsid rnnaku vastu reidil. Soodsa ituule saabumisel purjetasid nad ra.
1204 j a 1215 kirjeldab- Hendrik sakslaste laevastiku tormivarjus viibimist Saaremaa rannas. Teisel Juhul kui ol i selgunud, et lae- vad on mehitatud, sjalaevad ja sihitud otse saarlaste vastu t- histasid saarlased tormivarju i- guse ja mudasid laevu.
Lnemere viigingiaeg kirjeldab tepoolest ksikuid retki sja- ja rvseikadega. Kirjeldamata on k& need tuhanded rahulikud kaubaretked. Kas ee pole sna
fotodega siinseid eestikeelseid ajaMit i . ..
Juubilar veedab nd oma puh- kepevi koos abikaasaga Simcoe jrve res asuvas Royal Beachis, kii ta ajaviiteks kasvatab mitme- suguseifi linde j a liHi, loeb j a teeb kaastd eestikeelsetele ajalehte: dele ning varustab neid vahete- vahel k a fotodega. ] Johannes Sgi senine elutee ja aktiivsemad aastad on olhud t- j a tegevusrohked ning ta on andnud omapoolse panuse eesti hiskonnale, millede eest tema juubelipeval on phjust tugevalt .tema ktt suruda. :
kui. mrgib snaselgelt, et taan- lased lammutasid maha seal asu- nud eestlaste linnuse Ja ehitasid selle asemele oma. K u n i n ^ s oli Valdemar II, aasta 1219. See oli Tallimia asutamine, millega seni pn ra&ile jnud peaaegu kik eesti- ajaloolased j a ajalooliste sndmuste kirjeldajad enne Len- nart Mer i .
Keegi pole vaevaks vtnud uu- rida, mille taanlased lanuiiuta- sid ja millal see ehitati, mis siis lanlniutati. Mer i pab laliendada: Tallimia
asutajat e i saa ktte, kll aga selle aolinna (eelajalooline limi) esimese kirjeldaja. See oli aastal 1100 Phja-Aafrikas sndinud kuulus araabia geograaf ja. kaar- distaj keda tema 10-toUisest ni- mest hoolimata vime nimetada lihtsalt 'Idrisiks. Idrisi Tallinna nimi on Kaleweny. Tnaseni on Tallinnale antud heksateist ni- me, tuntuimad neist Tallinn, Re- val. Lindanisa, Kaleweny, Kol- v?n. Keso, Ledenets. Danepils. Me oleme ise vanemad nimevormid ra Unustanud, aktspteerinud Taanilinna, Tanilinna, Tallmna vormi ja oleme vahest isegi pa- hased, ku i teised vana ,.Revar' vormi kasutavad.
Lennart Meri phendab Tain. nale palju tihedaid leheklgi ja vaatleb sageli asju koguni teisest
i^DVOKADId
D V O K A T - N O T R
Room 1912, Ryal Tnist Tower. Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K lE?
Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus
R A A M A T U P I D A J A D
Cbtrtered Acconntsnft
DoD Mills, Ontario
483-6308. 429-4914
paras: ei saanud valetada, kuigi la seds nende paganlike eestlaste pras: rahumeeli oleks teinud. Ta ei ole kuskil valetanud. Ta on vrjkinud K a vaikimisega on vi- malik edasiantavat informatsioo- ni n:oonutada. Aus informatsioon Tsllinna. rajamisest vinuks kla- cs jrgmiselt: , Ja siis ngid taan- Icsed-kurja vaeva, et lammutada ravalaste mitme sajandi kestel ehitatud tuge\-at linnust, mille asemele nad pstitasid paari kuu- ga oma ajutise torbiku . . . " '
' (Jrgneb) .
Pik-ead: 1. Paguluses surnud eesti k-jnik. 6. Kirjandusteos. 10. Laevade peatuskohi. II. Xoor abi- elunaine, 12. Ri igi vlisesindaja, 13. K-janik Mats Mtslase kodan- lik nimi, 14. Eesruum. 16. Muinas- egiptuse jumalanna, is. Betoonist vi ki\isr kinnine tulistamispiinkt, 19. Hdaohtliku spoi"di harrastaja. 22. A-\"aus seinas, kndevormis. 24, Ktega, 25. Lmri Ltis, 271 Ra- hulolematuse vljendus.: 29. ^laa- kera kllimavnd. 32. Luu. 35. IMaa meres. 36. Knekeeles sageli kuul- dav vigane snavorm. 37. Prantsu- se skulptor 18. sajand. 39. Uss, 40. Koht Phja-Eekls. 41. iglise rgimees, 42. Magama, laste kee- les. 43. Piirskav kuumaveeallikas.
Psti-ead: 1. Hindude pha jgi. 2. Elektriga laetud aatomid. 3.; In- divd'. 4. Tke, 5. Vee i-es~ elav loom. 7. Trkav vi. 8. Mitte prae- gusi. 9. Ukse sulgeja, kndevor- mis , 12. Sna lklusmrgil, 15.' Kitsas kik, 16. Looduse .kroon".
17. Lnemere-soome keel, 20. tJks Jakobi poegadest, 21. Mehe ti i- tel. 23. Edasi-tagasi liikuv ese, 26. Onkoloogia eriteadlane. 28. Eesti kokaraamaiu autor, 29. Ksitlis- le ..ametihing'^ niineylkus,: 30. Haljad palgad krbes. 31. Rinna- laps. 33. K"janik Arv i Kork ' i ko- danlik nimi, 34. petaja am&tir. 37. Toiduaine, 38. \'arem:
RISTSNA NR. 93T LAHENDID ; : Plkread; 1. Trubaduur, 7. Epp,:
9: Laulja. 10. Omar, t l . Oulu. 12. ^ Advent, 13. Tasane. ID. nar, 16 Direktor. 19: Konkurss, 21. E l ia , 23. Talent. 24. Juudas. 27. Ka\*a, 28. Sits, 30:>Usklik. 31. Die, 32. Luule- :tama. vV f
Pstread: 1. Teo, 2. Romaan. 3, Barbar. 4. Drom^ar , 5. Ulla. 6. Raudne, 7. Elbe, 8. Pastoraat, is: Tukejud. 14. Saun. 17' Ristmel, 18. Tele, 20. Upakil, 21. Elusat. 22. Inetum. 25. Uhke, 26. Saku, Sea..
fyube! Ontarios..Royal Beaelii lhedal
Virginias asuva Hbeda talu oma- nik Rein Hbe astus 30. juimil le 65-nda eluaasta kimise. mida thistati vrikalt roh^ear^-ulise sugulaste ja sprade kokkutule- 'kuga. N
Hbeda talu On paljudele eest- lastele hsti tuntud, sest siin leiab pea iga kuu aset mne koguduse jmalaieenistus. Kik.on sn ala- ti, olnud teretulnud ning ka ruumi on avara talu elamus klluses sa- dadele palvelistele. Suvekimdel toimuvad jimialateenistused talu hstikorrastatud uel plise kas- tanipuu varjava krooni all.
Rein Hbe eluloolised andmed knelevad, et ta on sndinud Saa- reniaal 30; juunil 1912. aastal. Ta on kodusaarel leskasvanud, seal kndnud, klvanud ja uudismaad harinud.
Juba varajases nooruses hakkas ta maailmamerede murdlainetel ..vagusid" ajama, teenides mere- mehena kaubalaevadel.
1944. "aasta kevadel pgenes ta Rootsi ning ^ septembris samal aastal sitis-ta eluga' riskides. Eestisse tagasi tuues ra oma abi- kaasa ja -kuise ttre. Rootsist siirdus ta Kanadasse, kus alustas oma leivateesnnfet ehituste juu- res- Aastaid tagasi ostis juubilar koos oma sugulase J . Pdraga Virginiasse talu, mi l l isest ongi juba varem- eraldatud Royal Beach, kus elab arvukalt eestlasi.
Need, kes tamnevad Rein H- bet ning on temaga lhemalt kok- ku puutunud, timneyad teda kui sbralikku j a heatah^ikku Ini- mest. R. Hbe isikus ja kpgu te- nia olemuses peitub seda rgset Saaremaa: mehele omast sitkust ja julisust, mida ei ole suutnud murda raskete aegade;katsumised
ja vintsutused. . ' Soo\ime sellele tublile eesti me^
hele juubelil puhul veel palju n- aasiaid.
CHICAGO (\^V K u u alg-ul toimusid lies pargis, umbes 3000 iiispaani piitoluga puertorko-' lase "ja paarisaja politseirku hel, verised kokkuprked. kus sai sunna kaks mratsejat, paljud haavata ning pletati ja rstati risid. Hil jem oi l kahe surmasaa- nud puertorkolase omaste poolt ehitatud 43 mi l joni dollariline kahjutasu nudmine Chicago lin- napea, politseilema ja lcsikute politseinike vastu, kes olevat s- di lahkunute surmas. Pucrtornko- lased olevat tahtnud oma ralmis- liku. pha puhul oma viletsaid eUitihgimusi ariitleda neile ei antavat td ega korralikke kor- tereid, kuid politsei olevat- kohale tulnud ja tulistama hakanud. Te- gelikult on ka sellel rahvatul sn hesugused igused kigi teistega. Veel rohkem, kik amet- l ikud teadaanded tilikitakse nen- de j aoks ka hispaania keeles. kuid kahjuks on nende hulgas palju halba elementi.
Mni aeg hiljem hakkasid sn kalmistute tlised streikiraa. nudes suuremat palka.
Selle tttu kogime^ matusemaja- desse le tuhande laiba pitseeri- tud kirstudes muldasngitamist, ootama. : K u u lpul varastati Chicago juudi surnuaiale maetud, paari- kmne aasta eest hukkunud fil- mide produtsendi Michael Toddi prm. Haud kaevati liel l'lah- ti, pronksist Idrst sikutati vlja, kust veti lahkunu tiik; mis l i i l - jem leiti lhedalt prgihunnikust.
Rahvuskaaslaste seltskondlik elu on olnud sellel kuul vilgas. Laupeval. 4. ju imi l o l i Chicago Eesti Majas filmihtu' Nidati f i lmi ,,The Price of Peace and Freedom", mida selgitava knega tiendas A. Vhma. Fshn ksitleb N. Vene toliutuid kulutusi relva.s- tuse^pe?ile. mille tttu "on ta mit- mel alal ees USA-st; Koosolejad otsustasid paluda TV jamhu^ et nad vtaks seHe oma kavasse.
Laupeval, IS. juunil , ti Chi- cago Eesti Maja nitexing lavale O. Lutsu jutustuse ,Jagalioovis'^
jrgi . Sirkel i dramatiseeringu kolmes vaatuses. Peeter Eliase 1 juhtiniisel j a lavastusel. Nidend, j mille esmakordselt mariiklusf |
pevil lavale ti Tallinna ,.Tlis- teater"" ja mis kujunes hoogsaks ralimtkiks ning mngiti alati ji|l igalpool tissaalile, kujunes ka nd cicagolastele naudita\:alvs teatrielamuseks.
Kolmes eesti koguduses. peeti kditatute mlestusteenistusi; E r i t i haaravalvs kujimes see Re- fibrm koguduses, kus kditami- s k hukkunute mlestuseks sda- ti altaril hulk .knlaid ja p. Joh. Teras pidas sisuka jutluse.
Suurpidustuseks kujunes Ee^ti Majas Vidupha-jaani- peva phitsemiiie laupe\-al, 25. juimil.
Kim ilm oli vg-a ilus. ss toimus kik ^laja ilusas pargis, ifiis al- gas, keskpeval sportlike riius-\ tega. KeH 5 oli jmnalateenistu ^ p. E . Pahnalt. Seejrel heiida- tud segakooride kontsert H . Koo- p i jiitsel. pe\*kohane sisu- kas, kne M. Ki\Tilt, jaanitii. rahvatantsijad ja laste i ettekan- ded. Perenaiste poolt ol i rikkalik, mdukate hindadega; toitlusta- mine. Baar hoolitses majas joo- dava eest ning ka pargis olev l-: lelaud kustutas jaheda \^adille- ga janu. Rahvast ol i palju ja pi- . dutsesti varavalgeni.
.Jrgmisel .peval, piiape- val, oli Chicagos kahe koguduse iihiiie kalmistupha surnuaial, kuhu enamik siinseid eesasi on maetudi mida pidas p. E. Phii imibes 70 osavtjale.
Stokholmis toimus 13.17. juu- nini rah\'iis\'aheline pmandus- konverents, niille avamisel vanas riigipe^^ahoone-s viibis ka kunin- gas ja tstusminister Niis As- ; Img. . V ' : ;
Konverientsi' delegaatide^hulgas Od. ka eesti piimandusteadlased mag. agr. Krist jan Root Stok- hlmist. dr. Jolm. Thomasdv Sak- samaalt ja dr. agr. Hans Lees- ment Malmst. Vmane o l i kon- verentsi lieks referendiks.
Tema ettekanne autDnmtiseeri- ti id mikroobide lugemisest piima- 3aboratooriumis ratas erilist t- helepanu. '