JSEN
likaasaga
L 235.7 Blocr St. Vi. \ 767-3353
r. NEAi catcioM IBBTO
(iplatsid kikide . ijade juures
la, viibib ajavahe- ptist kuni 2. sep-
sel yi. kanada Idusppstel.
puhkuse ajal nii jumalateenis-
|7 (Peetri kirik) ja
VABA E E S T L A N E neljapeval. 4. au; r, August 4/1977 LIt I
ARMAST HINGU LIIGET
S A A R L A S T E .HING TORONTOS
MA ARMASTt V I L I S l i A S T
sndinud 5. mntsil 1903 Tartus surnud 23. juulil 1977 Stokholmis '
mlestab sgavas leinas
. KORPORATSIOON: FRTERNITS ESTIC
Matusemaja OH le l% aasta teeninud Metropolitan Torontot /'ama perekonna poolt vljakujunenud traditsioonidega. \ Moderniseeritud avarad ruumid, kvafitseeritud personal la idiUaldasfilt parkimisemumL
Vrikas teenimine
467 SSiet-boBinie S t , Toronto 5, Telefon 024-1498
E E L K T O R O N T O VANA A N D R E S E K O G U D U S . Caiitoni ja Jrvise nurgal
petaja Andres Taul 17 Frank Cresc.
Toronto 176 Tel. 656>5248,' kijrik 923-5172
\ Phapeval, 7. aug. JUdALA- . TEENISTUS keU 8.30 homm. V a - na Andrese kirikus. Kes vajavad varajasel tunnii transporti, palun prduda petaja vi koguduse juhatuse liikmete poole.
T O R O N T O . - E I E S T S E V A N G E E L N E K O G U D U S '
. Stone Church, 45 Davenport Rd . ^ Jutlustaja H . Rdmik
P. O. Box 234, Toronto 18. Ont. TeL 233-5390'
USSNUMI RAADIOJUMAL- T E E N I S T U S E D igal phapeval, hoinm. kell 9.30^-10.00 lainel CHiC-790 kc.
Raadio jutluse teema 7. augustil: Kohtumme Jeesusega."
Phap.,. 7. aug..) kell 3 p.l. J U - MALATEENISTUS Laulu-ettekan- ded, jutlustab H . Iliidmik, Issan- da surma mlestamme.
H A U A K I V I D Eesti ettevte
T O N G E MEMORIALS LTD. 2019 Ycnge S t , Toronto 7
(Davisville & Eglintoni : vahel)
487-2147, htuti 447-1206 Nigul Virro
EESTI E V . - L U T E R I USU . P E E T R I KOGUDUS TORONTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1. mr iku tel 483-5847
p. Oskar Puhm 84 Dinnick Cres., Toronto
M 4 N 1L8 tel. 483-4103
JUIHALATEENISTUS phape- val, 7. august keU 11 hommikul.
PETAJA KNETUNNID nel- japeva htuti M . 68. Muul ajal, loii petaja i vi kiriku telefon ei vasta, helistada 422-5719. -
'. ['. TORONTO E E S T I BAPTISTI
KOGUDUS 883 Broadview Ave.
10 L^nnportjAve. Apt. 307 Toronto 5, Or]ft.M4W 1S6
Tel. 961-8391 , YBADUSE K U U L U T U S E "
raadiosaated igal phapeval keU 3-3.30 p. 1. W H L D 1270 kc.
Laup., 6. aug. keU 4.00 p.l. VA- BAHU JUMALATEENISTUS Gro rannas Hanikati suvas. Kneleb klalisena dr. E . Mnd.
Phap., 7. aug. kell 11 homm. JUMALATEENISTUS. Issanda surma mlestamine. Kneleb K. Raid. Segakoor. Kel l 6 . kuulutus- koosolek.
CHICAGO - Merike Tumma- Quinni kunstinitus Chicago Eesti Majas toimus juuni lpul ja juu- lis, kokloi neli ndalat, m osteti rohkesti tema tid. Kunstnik kuu- lub meie nooremasse plvkonda, kel kolme aastase lapsena tuli Tartust ema seltsis pgeneda 1944. . Saksamaale. Sealt edasi USA- sse, kus kunstnik lpetas edukalt vastavad ppeasutused teaduslike kraadidega ja nd ttab Il l i - noisi Palatine likoolis oma eri- ala ppejuna. On korraldanud mitmel pool kunstinitusi ning on ldiselt tuntud. K a vtab ta Chi- cago Eesti Maja tst aktiivselt osa nii kunstnikuna kui ka selts- kondlikul alal.
Mbleerimata
vamutuba ja garaazh Mt. Plear santLawrence rajooss ksikule yi abielupaarile. Tel. 487-7410.
Lesk naisterahvas, omab ilusa kodu, soovib
lyTVST ksiku mehega 7075 aasta vanu-
HeL 421-4205 htuti.
OTTAWA - 1600 Ottawa postilenistujat, kes mdunud M alistasid metsikut streiki postivalitsnse otsiste vastu protesteeri- miseks, otsustasid kohtu otsuse kohaselt tle tagasi mimia. Posti- teenijate ametihingu asepresident Jean-aaude Parrot mainis aga sel puhul, et seitse peva kestnud metsiku streigi lpetamine ei ole tliste allaandmine ning et postiteealjad asivad uiaesti streikima kui see vajalikuks osutub.
Kanada postiteenindus seisab ilmselt suurte probleemide ees, kuna. postiiteenijate ametihingu kohalike osakondade esindajad andsid ametihingu juhatusele volituse Sitreigi vlja kuulutami- seks kui see vajalikuks osutub.
Postiteenijate kollektiivleping lppes juba 30. Juunil ning pos- tivalitsuse Ja ametihingu esin- dajate vahelised lbh-kimised Jooksid ummikusse tunniajalise koosoleku Jrele kui ametihin- gu esindajad koosolekusaalist vlja marssisid ettekndel, et valitsus segab ametihingu tsse, .,
keelates ametihingu informat- siooni jagamise tkohtadel. Ku- na ametihing ei ole valitsusega uue lepingu saavutamiseks lbi- rkimisi pidanud, siis ei ole tal igus ka ametlikult streiki, alusta- da. Kuid ametihingu juhid kinni- tavad et liad ei alusta enne lbi- rkimisi kui postivalitsus this- tab kik distsiplinaarsed aktsioo- nid, mis ta on, rakendanud mnin- gate uniooni liikmete vastu.
J^anada peaminister Trudeau thendas oma viimasel pressikon- verentsil, et (temal puuduvad va- hendid Kanada postiikluse ter- vendamiseks.
Ta tles, et streigiga vad postiteenijad ise kige roh- liem kuna nad hvitavad oma
i'ilised ettevtted hakkavad se- nisest suuremal mral kasutama eraviiiiisi postiteenindus! ning riiklik post kaotab ha rohkem oma tegevspirida. Peaminister mainis, et itema ei tea, mis on Kanada postiteenindusega lahti, kuna ta on proovinud mitmeid mehi postmihiistri kohtadel kuid see ei ole aidanud streike l ikvi - deerida.
Postiteenijate ametilihing valis oma kohalt lahkunud Je ' David- sbni asemel uueks hingu esime- heks senise abiesimehe Jean-Clau- de Parrofi , kes on sama sjakas ametihingute tegelane ngu te- ma
Q B
Kujutavlomsti alaseks kaalu- kamaks sndmuseks ol i graafik Agate Veeberi 75. juubelisnni- pev, mida suure pidulikkusega tiiistas juubilari osavtul N . Y . Eesti Naisklubi. Veeberi ainu- laadsest taidest rkis suure tunnustusega kunsitikriitik Alek- sis Rannit; muusikalised vahepa. lad olid viiulikunstnik Valdekd Kangrolt. Samas eksponeeriti ka ties 'loomejii3 oleva, kunstniku tid.
Esmakordselt N . Yorgis korral- dati E . Majas B a l t i kimsti p- rastluna, kus tutvustati kigi kolme balti rahva tjhendriikide idarannikul elunevate kunsitnike tid, j a nimelt diapositiivide kau- du. Selle toiminguga kaasuvad ettekanded olid vastavate maade kunstiteadlasilit.
Eestipoolse lektorina toimis dr. Olga.Berendsen, kelle sna- vtt hlmas 20 eesti kunstniku loomingut. ,
Kuuldavasti kavatsetakse balti kunstnike koostd tulevikus jt- k?dta palju thusamalt.
Thelepanust ei jnud ihna ka eesti snameistrid. Eesti Kultuur- fond phendas erihtu Pedro Krstenile tema 80. snnipeval. Etteikanne, ,,Krgpunkte Pedro Krusteni loomingust", o l i Amee- rika Hle peatoimetajalit, kir jan- dus- j a beaitriteadlaselt Ilmar Mikiverilt , kes o l i valinud Krus- teni loomingu lahkamiseks uud- sed j a huvitavad ihtekohad. Retsensiooni raames esitas ta ka rea katkendeid analsitavaist teoseist. Solistina toimis tshello- kunstnik Jri Thit. litu pidulik- kust ja hubasust aitas tiendada kirjaniku osalemine selles koos oma perekonnaga.
Kinjanduslik elevus kandis sa- muti nooremaplve lautori Rai- mond Kolg i New Yorgi klastus- retke. Naisklubi haaras kmni vi- malusesit k ir janikku tutvustada ka siinsele publikule.
Viimane ksitles eesti Jcir jani- ke debte j a arengut Rootsis, oma asukohamaal.
Ettekande ttliks: /Tuulisi ja teised". Muusikaiisi vahepalu paMcus ilauljatar El len Parve- Valdsaar.
Raihvuskultuuridele j a -poliiti- kale phendatud' ritusist vrib erilist vljatstmist Bal t i Rah- vuste Naiste NuJkogu 30. aasta-, pev, mis peeti vrika pidulik- kusega N . Y . Ungari Majas. Ak- tuseknelejabs oli tuntud raadio- kommentaator, . .praegune N .
'linnapeakandidaat Barry Farber, osutades head Balt i riikide j a nende probleemi tundmist. Tervi- tuste osa avas E . V . peakonsul, Ernst Jaakson. Lauilusoolosid esi- tE.s sopran Li i l ia Corradi.
Suure thelepniu plvis samu- ti Unustatud Kultuuride Pev, mille ldkorraldajaks li Ida-Eu- roopa Etniliste Kultuuride Nu- togu koos kaheteistkmne rah- vusgrupiga, nende hulgas k a eest- lased. Eestipoolseks esinejaks aktusel ol i EUen Parve-Valdsaar, Ka osaleti nitusel maaliliste rahvarivaste ja vanade trkiste- ga.
Maihiksime selle kultuurijutu lpus k a paari sekskondlikku siindmu&t ja nimelt juubeleid, mida avalikult phitseti.. Kige- pealt titus meie populaarsel hsmbaarstil gate Suurkivi-Koo- ritsal 50, mida thistati umbes saja klalisega hes N. Jersey klubis. Siis sai Lex. Ave kogiidu-; se hingekarj ane. praost Rud. K i - viranna kuuekmneviieseks, mi l - lise peva ramrkimHie toimus piduliku Palmipuudepha j u m a - lateenistuse raames. Aga ega kstergi vi petajast maha j- da. ; ~ .
Ja ni i ol i phjus austada ka k i - riku organisti, helikunstnik Me- ta Noorkukke tpselt samase sndmuse puhul Eest i Majas.
on kik sellised toimingud kandunud vabasse loodusesse, suvekodude aedadesse vi bassei- nide rde (kui neid onl)., .
Lisatakse veel, et talvevsimu&t puhkav Eesti Maja on klastajai-: le siiski avatud iga reede lunast kimi hilisni ja et broode t jtkub pisut imiudetud kellaae- g^ -^dega. Tuleb vaid vajutada uk- sekella nupule. Prast Labor I^ay'd on kik taas vana vsi.ja loodetavasti pole enam viljas silte: .ettevaatust vrskelt vrvitud!" '
. K . T . -
Anfiltamg zu der Etnichen Sprach (Esimene.katse eesti keele grammatika Ja snaraamatu IsoostaMl^ . seks H. Stahli sulest aastal 1637) l^eedikViUemWillmanii,,Valmid" H. Salu Eesti vanemJdrjadis Blaise Pascal Mtted - - - - - - i - - Antonio Possevino ~ Kiri Mantova hertsogiiimal - Arno Vihalemma ,JCunstnik eesti kirjanduses" Jri Uluotsa Eestlaste^lepingud vrastega .Xffl sajandil** --:____:_____.._____. Uku Maasing Udu Toonela jelt"
,, ,,PiiridelePyyde" ,,poety estoni" eesti luule antoloogia itaalia keeles Vello Salo Kristlik Rooma". Koos vikese Rooma plaaniga ja thtsamate vaatamisvrsuste registriga Kalju Lepik ~ Beathlias a ChU's E y e s Salasoo ja Saio Vlis-Eesti perio^a r . - - J - - - V. Salo - Rk ja kirikud ---^ ^^ ^
im 2.7 2.79 2.19 21 2.10
2i6> 5.25
V : ; T E L . 759-3588 . 50 MUNSON CR. SCARBORO. ONT.
Prantsusmaalt, Austriast Naiste Ja meeste kingai. Ekstra laiad suurused, ka Jalatega 480 Bloor W.V Toronto 4, Ont
lurgal, Bathursti ja Yonge
TELEFON 225-0824 .
ri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9-4, reedel 9S, (Esmaspeviti; suletud)
KIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS
653-7816
Meie tuntumal koolimehel j a haridustegelasel vabas maailmas, HeiTnan Rajamaal, titub 4. aug. 75 . maist maika. Herman Raja- maa prineb Virumaalt Jhvi vaiilast,Kahula klast, kus ta isa oli talupidaja. Prast > kohaliku algkooli ja Jhvi hisgmnaasiu- m i lpetamist 1922. a., astus ta Tartu .likooli fosopfia teadus- konda, mille lpetas eesti keede alal mag. phii . kraadiga 1927. a. Allakirjutanu mletab H . R. ka- hekmnendate aastate keskpaiku agara, tegelasena eesti koolinoor- soo ja noorsoo karskuskongressi- delt, kus t a snavtud olid julged ja veenvad ning tema seisukohad meie tolleaegsete npoi^ooprob- leemide j a noorsoot rakenda- mise osas paikapidavad.
Peale likooli lpetamist asiis H . R. eesti keele petajaks Lne- maa petajate Seminari. Seega on t a oma maad ja rahvast tee- ninud "50 aastat, sellest kli kodu- maal ainult'17 a. (19271944). Meie petajate seminaride suure mberkorralduse: tttu mrati H . Rajamaa 1932. a. Tartu Peda- googiumi eesti j a soome keele petajaks. Tartust kulges tema elutee Lihula Keskkooli direikto- riks j a sealt koolideinspektoriks Jrva- ja Vinunaale. Sel puhul vrib mrkimist, et H . R. o l i v^ mane, kes ra/raiti koolideinspek- tod ametisse veel meie seadus- l iku vabargi valitsuse poolt.
H . Rajamaa tusis kodumaal juba sna varakult silmapaist- vaks kooaimeheiks. 1935. a. alus- tas ta koos Vsliem Alttoa'ga uut laadi eesti keele lugemike vlja- andmisega. Aastaid kestnud t jreile valmis H. R. sulest ,aa- bits j a alglugemik", m i l e illust- reeris ikunstnik Endel Kks. Selle esimene t i k , mis i lmus 1938. a. 10.000 eks., mdi lbi kahe aia- ta jooksul.
K a eesti petaijate organiseeri- misele halkkas H . R. aegsasti kaa- sa lma, ttades paljudes or- ganisatsioonides.
Psenud vabasse maailma, alustas H . R. otsekohe oma koo-
limehe td Rootsis Sigtuna p- genikelaagris ning mrati sealt 1945. a. Stokholmi Eesti Algkooli OTganiseerijaks j a esimeseks ju - hatajaks. Pea aga loobus ta sel- lest khast ja. phendas end tie- likult eesti tienduskoolide orga- niseerimisele ja nende pedagoogi- lisele jhtimisle.
: H , R;ajamaa tegevus on ulatu- nud k a kaugele lle Rooitsipride- : Ta o l i te esimesi, kes alus- tas vrsil eesti petajate orga- niseerimisega ja nende rakenda- misega tienduskoolides, alates juba 1945.; aV : Tema algatusel ; moodustati 1951. a. Eesti peta- . jte Keskiihing, miliesse kuulu- vad .teiste maade Eesti petajate koondised. -Ta On ohiud k i m i t- naseni E . . Keskhingu esime- - heks j a selle hlekandja Bi- letni" tegevtoimetaijiks.
Vga prodfctvne oh I L R; phiud k a pikute vljaandmisega eesti tienduskoolidele. N on ta koostanud Eesti aabitsa", Ees- t i algiugemiku" IIII ja Eesti lugemiku" III. Peale selle on ta toimetanud trkki K , M u u k i Vikese igekeelsuse snaraa- m a t u " 9. trki ja phjalikult mber ttanud ja 'tiendanud Vik!ese igeikeelsuse s!onaraa- matu" 10. trki Praegu on tal koostamisel sellele snaraamatu- le tienduskide. '
K o g u H , Rajamaa iaiaulatusljk tegevuse tttu koolimehena vi- me elda, et t a on praegu ainus vabas maailmas, 'kellel on tielik levaade meie rahvusliku kasva- tuse olukorrast j a eesti koolide tst lemaailmses ulatuse. Va - bas maailmas asuvad eesti k<x>li- de petajad ja koilt need, kes on osa saanud tema suurest tst k u i kogu eestlaskond soovivad H . R a j a i m a l e t e n i a juubeli pu- hul palju nne ja on tnulikud kige selle eest, niis ta on and- nud eestluse viljelemise alal . .
Kigi nende sooviks on: Her- maji, ki ikka edasi sama teed.
^ GASTON O. RNDVEE