YAB E E m l J m S t s i s i ^ 9: augustil IQ*^ ?  Tuesday, Ainust. 9, 1977 N?. 58
Poola noorsokoondiste kohtumi- sel vasaraheites tulemusega 71,80.
* .
Eesti pikamaajooksja Enn Sel- lik vistles Inglismaal Londonis N. Liidu meeskonnas. Ta tuli 5000 meel jooksus teiseks inglase N . Rosei jrel ajaga 13.46,03. Vitja ajaks oli 13.29,86.
Tallinna Kadrioru staadionil toi- munud N. Liidu noorte kergejus- tiku meistrivistlustel saavutas 100 meetri ^tkkejooksus ttarlas- tele esikoha Sva Oja ajaga 13,7.
  . *
Taanis toimunud mudellennu- spordi maailmameistrivistlustel tuli purimudelite klassis kahele hbemedalile A. Lepp Tartust, A
Knevis peetud N. Ludu noorsoo- mngudel hppas 16-aastane vene nimega (tartlanna Marina Surov- tseva krgushppes uue Eesti re- kordi 1.82. Ta on harjutanud tree- neri Tiiu Jurkatammi juhendami- sel, kes loodab,, et ttarlaps vib vielgi krgemale tusta. Ta on t- navu juba kolmel korral letanud krguse 1.80. Uue Eesti rekordiga ta vitis ka noorsoomngude vas- tava ala kuldmedali.
  1^ . " .  * .
Moskva tulevases olmpiabaasis t-oimusid juba meistrivistlused sudmises. MuUused N . Liidu meistrid kahelisel roolita paadil Gennadi Kiuko ja Tiit Hehnja said tnaw. hbemedali, 0,9 sek. olid Moskvalased neist kiiremad. Nel-
I Jasel roolimehet paadil tuli kol- mandaks Kalevi" paatkond, ku- hy kuulusid Raul Arnemann, Jaan Ratassepp, Toivo Zoova ja Arvi Raja. Naiste kahelisel paarisaeru- lisel paad tulid N. Ludu meist- reiks Reet Pahn (Tartu) ja Hele- na Hioptseva (Minsk), mlemad alles 17-aastased.
Kiievis ppiv prnakas Jri Taranji tuli vitjaks N . Ludu ja
Lti Madonas peetud N . Liidu suurimatel orienteerumis- ehk sunistusvislilustel, kus; oli 2170 osavtjat, visteldi mitmepeva- jooksus 22 vistlusklassis. E l i i t - klassis oli eestlane Arvo Kivifcas teine ja Nikolai Jrveoja kolmas. Esikohale tuli lti venelane.
1980. a. oliimpiamngudeks fc- tevailinstusega tutvimseiks v i i - bisid Moskvas Ja, seejrel Tain- nas !New Yorgis yljaaintava n- dalaajalkirja Sport Illustrated" korrespondent Wililiam O. John: son j a fotoosaikonna juliaitaja Jerry Gooke. Spordiajakirjanikel oli juibuajamine oltmipiamangude purjeregati infommtsioni ja pressikesikuse juhataja Ado Sluts- kiga. Klalised kisid Pir i ta pur- jespordikeskuse ehitusel, tutvu- sid Tallinna vanalinnaga ja v- bisid koolinoorte laulu- ja tantsu- peol.
. ESTQ '80 Teatritoimkpnd kuu- lutab kesolevaga vlja vistluse jrgulises kolmes klassis: 1. Lava- rwidend, 60120 minutit, 2. TV- nidend, 4560 minutit, 3. Kuulde- mng, 3045 minutit. :
Meie soov on leida uusi, senini mngimata kaasaegseid eesti ni- dendeid laval, rootsi televisioonis j a ; raadios esitamiseks le- maailmsete Eesti Pevade ajal Stokhohnis, juulis 1980. . Vistlusest : Vivad osa vtta kik eestlased le kogu maaihna!
."Ksikirjad peavad olema eesti keeles ja mrgitud varjunimega, kusjuures autor peab lisama kin- nise mbriku, mis mrgitud sama varjunhnega ning sisaldab autori nne ja aadressi. K u i autor soovib olla anonmne, peab mbrik s i - saldama nime ja aadressi asemel autori enda poolt valitud kmne- arvulise nimbritekombinatsiooni, mis jb zhliri l arhiivi, ning mil- lega autor hiljem, kui ta seda ise soovib,, vib tendada oma autori- igust. Zhrii liikmed ja nende sugulased ei vi visthisest. osa vtta.
Ida-Saksamaa sportlane Roland Steuk heitis 9. juul Erfurtis pee- tud noorte kergejustikuvistlsel uue noorte vasaraheite maailma- rekordi tulemusega 75.20 m, mis on 2.82 meetri Vrra parem kui nukogudeliitlase Sergei Litvinovi nimel.
LMER    I
THTPEV: Ksikirjad peavad olema zhr kes hiljemalt 1. mail 1978.
AADRESS: ESTO '80 Teatri- timkond, Box 657, 101 29 Stodc- hon, Sweden. .
ZHHII: Hehni EUer, Agnes Lepp-Kaasik, Signe Pinna, K a r l Ristikivi ja Lensi Rmmer.
A U H I N N A P : Esimesed auhin- nad  lava klassis 2000 rootsi krooni, TV- ja kuuldemngu klas- sis 1000 krooni. Lisaks kuus ergu- tusauhinda  500 krooni.
HONORARID: Peale auhindade saavad autorid, kellede nidendid tulevad esitamisele kas laval, te- levisiooms vi raadios, teatrilt, televisioonilt ja raadiolt vastavad honorarid.
Zhr valik oleneb ilma sisulis- te kitsendusteta vaid kMkirJade kunstilisest tasemest ja mngita- vusest vastavas meekumis.
Tiendava Informatsiooni saami- seks vite prduda aadressil: ESTO '80 Teatritoimkond, Box 657, 101 29 Stockholm Sweden.
Stokholmis 7. 7. 1977 ESTO '80 teatritoimkond
VABA.EESTLASE" TALITUSES
I. KIRIK Insurance
Rexdale, Ont. M9V 3Y7  . - T d . 745-4622 
Bme Ivandi Pargi Kuldn tammetru Nidendid ja
ettekanded noortele L. Wahtras  LHvaklass Ravimts^med, 259 retsepti Enn Nu ^ Vastuvett Anna Ahmatova  Marie Under  Ree&vioM H.\Michelson - Skautlikul teel H Michelson  Noorsoot radadel H. Michelson  Eesti radadelt Eduard Krants  LuMeliitlased (luuletuskogu) Eona Laaman  Mis need sipelgad
(luuletuskogu) Estoiisin Ofiicial Gaid Paul Laan ~ Mttelend  PUte Ja peegeMsll Herbert Salu  Utoopia Ja fatoroloogia Karin Saarsen  Lohengrisi laMaimii TrM" iiksi&niunbreid K. Lmo  Tartu mversity Jn Estonia A. Kubja  Kadonad kodud  mlestused A. Kubja  Mlestusi kodusaarelt A. Kubja  Palnkesed E . Uustalu ja R. Moora  Soomepoisid
426 lk / - f 64 lk. iotosid Leho Lmniste  Alamuse Andres  biograafi-
line jutustus kirjanik Oskar Lutsi^t L. Lumist  Atlandi aknal L. Lumiste 
Acadialaste maa. New Brunswicki phjaosas asuv Caraquefi linn 011 augustikuu keskel acadialaste pidustmste tsentrumiks. Need pidustused on ks vhestest provintsi kultuuripidustus- test. Pidustuste krgpunktiks on laevade mnistamine, mis kuju- tab endast vanaaegset tseremooniat, mille alged ulatuvad 1757. aaistasse. Eripiirkondadest kohale saabunud kalalaevad moodus- tavad lahes rongkigu/kusjuures laevad on kirevalt dekoreeri- tud. Suurte ja tugevate kalalaevade vahel vib silmata ka vik- semaid sidukeid. ' New Brunswiki turismibroo foto
A. Vonmi Ristsnad X A. Vomm  Ristsnad II ) A. Vmm  Ristsnad III . Vonmi Ristsnad IV Ants V(mmi Minu hing(iuuletuskogu) K. Eerme - r Snrsmd laevad Ja elavad
mlestused K. Eenne  Pevata pevad ja ta d 13 S. Ekbaum  AJtar (luuletuskogu) Aarand Roos  Jumalaga, Kars ja Erzuram J. Pitka  Rajuslmed T. Tamm - Need teod sdistavad n A. Kbin Vaim ja muld Urve Karuks  Kodakondnr (luuletuskogu)
2.50 35
35 2) IS 150 15 5.- 40 3.50 35 3.- 35 4.^ 35 9.- 35 3.- s 15V; 3.-  - 15 5.- 40 5.- 4.50 25 450 15 1.25 8.50 40 .3."  ~ 25 2.- 20 1.50 20
14.- 85
6.65 40 2.10 40 550 40 2.50 20 255 20 2.25 20 2.25
20.- 20 40
1.50 15 4.- 40 4.- 30 4.- 30 8.80 40 5 40
6 . - 20
RAAMATUID LASTELE;
Kalevipoeg  ppe- ja traamat lastele 2.^ 50 peta mind lugema I  (ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 3.- 40 peta mind lugema II  ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) 4.- 40 Eesti, keele HrJutustik I 255 35
29,
Senor ohkas veel kord  ihnselt oli ta vlismaalaste uudishimust tdinud  ja vastas: Ma. pole i^iehhiklane, mu hrra, vaid his- paanlane, elanud nii hendriiges kui ka Inghsmaal. Kas hrral oli imeie juurde asja, vi tuli ta nii- sama aega veetma?" .
Olsisin oma ID-kaardi vlja, pkste salajasest tagataskust.
\
.kontoriametnik Ayala" , vastas ta, ja ta nimi klas nagu eesti- prane Ojala, nii et momendiks teda isegi kaasmaalaseks oleksin vinud pidada, kui tal sellist kit- sast aristokraatlikku ngu poleks oinad ja kui ta just ise ei oleks elnud, et on hispaanlane.
Raputasime viisakalt ksi. , ,Ja mida vin ma teie heaks
teha, seersant?": ..Olen praegu puhkusel", alga-
sin, ja sooviksin Mehhiko polit- seiga lhemalt tutvuda."
, ,Kui mina puhkusele lhen", ar- vas Ayala, pan mma politseist eemale hoida. Aga hrra on kind- lasti teistsugun." -
Mi'tte. a lat i " , ajasin mina vas- tu, mitte prriselt. Aga olen poo- lest saadik ka asja prast siin. J a seeprast oleks tarvilik, et nia teie chief'iga kneleksin."
Kontoriametnik Ayala pidi pea- aegu oma (toolilt maha kukkuma.
Teie tahate meie chief-iga r- kida? E l Jefe  ta O diviisikind- ral i aukraadis. Mehhiko pealinnas on kakskmmend-viis-tuhat polit- seinikku ja ta on nende kikide komandr  E l Hhefe, ei Hhene- ra l ! J a teie olete ainult seersant  ei Serhente, j a te soovite ter maga rkida?"  J a h muidugi", tlesin ma kan-
natamatult, jjineie chief on bri - saadikindrali kraadis, ja ma r- gin temaga kogu aeg." -
Muidugi ma liialdasin, n kogu aeg. ma taga ka m rkinud. Aga mnikord siiski. ' ,
E1 Jefe e i ole praegu nagunii s i in" , seletas nd kontoriamet- nik Ayala ilm^e kergendusega.
Hea kll, milline krgem oh- vitser on siis siin, kes tema aset tidab ^ rgin temaga?"
See oleks coronel  E l Corone Novedad y Caste  kas^ soovite rkida temaga?"
Okei  miks mitte?"
,,0n teil temaga  appointe-. niiento?" -
E i , muidugi ei ohiud mul tema- ga appointmiento't, kokkusaa- mist, kuidas mul saigi olla, kui ma alles mned sekundid tagasi sellise koloneli olemasolust mida- gi ei teadnud?
Senor Ayala ohkas jlle. Ilmselt olin talle eM raskeks teinud.
Bueno", tles ta lpuks, Jhe- me les, ei coroiieri sekretri juurde, viboU on tal vimalik teile kokkusaamist korraldada. Aga enne pean ma oma Jefe kest siin luba'ksima."
M a olin sellega nus. Mida ki i - remmi, seda parem. Sest mul oli varsti Del Rio restoranis kohalik- kude kommunistidega kokkusaa- mine.
majakorda krgemale, mda matmetest tohnusfcest, thjadest tubadest, lbi mitme ukseavase ja siis saali, mis oli tis ratsasaa- bastes, sinistes vormides pilusil- malisi politseimehi. Nad paistsid midagi ootavat, kas loengut, pal- gamaksmist, vi olid nad vahms kuhugile haarangule minema. , Mis on s i in juhtumas?" ksisin ma senor Ayala'It. : Ma ei tea", vastas see, ja ma ei ksi. Parem rge teie ka ksi-
See politseivalitsus paistis siis hoopis kummaline koht. Alguses ma rndasin sisse; keegi ei ksi- nud mult midagi  ja nd jrs- ku, asi lheb jrjest salaprase- maks ! Ootasin juba, et keegi must kinni haarab, mu tuleriista
Lksime he teise rohelise sil- ra vtab ja siis mind keldrikor- naavarjuga srgivel tindikuU raie vangikongi heidab. Mis hi l - juurde, kes pidi see kohalik Jefe jem veel vib tulla, selle peale ei olema; Ayala selgitas, miUes asi julge meldagi 1 seisis. See siin on keegi E l Sergen- te Kanadamaalt, kes soovib E l Co- ronePiga kokku' saada. Kontori- lem vaatas oma paberitelt les.
Buena suerte", tles ta, ja nae- ratas kaastundlikult. Mis then- dab, palju nne. Imselt ei usku- nud ta meie asja otstarbekohasus- se.
Sus lksime, mina ja senor Aya- la, le tolmuse saahprand, - l- bi pinnulise letuugi, tagasi ala- korrale kus Sinisevormiline korra- pidaja pevahlle-seemnad nris. Sealt vtsime lifti lespoole. Tei- selt korralt nhtavasti ei saanud lifti vtta, seal see ei ^ t u n u d . Vi oli selleks alla-minekuks muu phjus, millest ma aru ei saanud  vibolla pidi igaks korrapida- ja-ohvitseri sma al l lifti astuma? Igal juhul, lksime liftiga mitu
Lpuks judsmie kuhugi vik- sesse kontorisse, kus keegi paks indiaaninaine laua  taga konutas, just samasugune kui need, kes mgedes raudplaatidel maisikoo- ke keetsid. ;
Nagu vlja tuli, pidi see senora olema E l Coronefi sekretr. Aya- la lhenes aupaklikult ta lauale ja seletas asja ra. E t siin on ks E l Sergente, kes soovib rkida E l Coronei'iga. /
Paks madam vaatas mulle kor- raks oma mustade pilusilmadega otsa ja siis prdus oma paberite juurde tagasi. Ihnselt oli mind kaalutud ja leitud kerge olevat. T ei vtnud telefoni hargilt, et E l Coronei'iga asja les lbi r- kida^ ei, ta lihtsalt raputas pead. ^ ^No", tles t. J a sellega olid ^asiad otsustatud.
Kuna senor Ayala ei paistnud enam tahtvat asjata mingit tege- mist teha, otsustasin ise ienda- ma hakata. Oma kredentsiaale ieli ees hoides, sammusin laua rde ja tlesin:: ,^Perdoneme, se- nora, eis muyimportante. . . "
Senora vaatas veel kord les. N, senor", tles ta. Senor Ayala vttis mind ke-
vangu ja juhatas mind lakqrrale tagasi.
Vibolla kui te prooviksite homme'', tles ta, ss on me mees sn, kes h a r i l i k u l t , . . vlis- maalastega iendab. E l Major Sa- bata, nii on. ta nimi  helistage sellele. numbre ja paluge teha appointemiento, j a sids . . T a kirjutas mulle les politsei-peava- litsuse telefoninumbri. J a nime  major Sabata..Niisiis, head re i - s i ; - " ' '.
Lksin jlle tolmusest trep>ist alla, mda pevaliEe-seemneid svast korrapidajast  seekord oli allatulev lift teisel korral pea- tunud, et Senor Ayala'd vlja las- ta  - ja lentsisin tnavale, meel pris paha. Seal vaatasin takso jrgi ringi, aga kuskil polnud h- tegi nha. Vaatasin kella  poole tunni prast peaksin juba Del Rios olema. Kas helistada Kiive? ga vibolla on parem, et ta e i tulegi, ei maksa kik munad pan- na hte mtsi, tleme, et kui m i - na lksu jalutan, jb vhenialt tema vabadusse, efes? J a vib homme selle major Sabata'ga hendusse astuda. 
Hakkasin siis jala Del Rio. po^ le tagasi viskama. Taksot polnud nha, vaatasin nd telefoni-put- ka jrgi ringi. Helistan enne Kr vile ja s i i s . . . 
Jalutasin liles mda 20. no- vembri tnavat. Uued kauboi- saapad kippusid pisut hruma. Kas ei olnud see senor Saapa- mja ehiud, et nad on jaluta- miseks vga mugavad? Aga see oli ju ka pranda-alune kommu- nisf, miks pidin ma teda just selle koha pealt uskuma? Ne, nd saapad hruvad.. .
Keegi tmbas mulle autoga pi- giti knniteele ette. Tstsin sil- mad  seal oU mu endine tuttav' mees, senor Autosohver, oma va- na Ghey-masinaga. Seesama, kes mind politsei-valitsusse oli sidu- tanud.
Vsinud, senor? Astuge sisse, palun!".
Ta avas muHe uksegi. J a kui' pisut khklesin, et kuidas see sell nd just ni i tpselt teadis, mil lal ma vlja tulen, ja miksprast ta mulle selliselt piki teele ette si- tis . . . Siis ngin, et tal oli suur haigutava suudmega nikeldatud revolver rusikas, umbes samasu- gune nagu filmides sellel, kuulsal Mehhikomaa bandid'ol, Pancho Villa'1; kelle ausammast me enne lillepeenardega kaunistatud Paseo de la Reformal ninud olime. -
Astuge sisse, senor politsei-in- formant!" kamandas see lameda- noline sohvri-saks,: olen kindel, et senor Lopez teid nd erilise kaimatamatusega ootab!"
Sa ^siga, shvatas mul peast l- bi, see sell siin on ka parteilge, ja selleprast t a seal nurgal th- jas taksos istuski  et igaks ju- huks meil sihna peal hoida, juhul kui omapead vlja kavatsesime minna. J a mina lasksin tal end politseivalitsusse sidutada.. .
M i
725 D(
Vrskeiil dies Nr. 4 nimek i^ detud.. AL- mekmne nud saks kasvatus<i rig'is, Br lat i erilin dusekobl, lbi kin Eestist, 7 tus, kuid siseminist
Teine a del j a -n sellega se
Pikem kas tiks retk Sam rannal, ^ aset a. 12
Veel va artU^kel, Bal t i ja merevaig pikemad majandus koolile, a leedu raa det.;;
Pisimr seas, et sioloogia koolis, on nud uuri Laiuse k i tal trkiki (The F nidend 
Tagant a. oktoob bariikide kaasaeg vltsimis mile l Konvern'
, AABS vanceme
. mekirjast ris ol i l i 163 on Kanadast leidub vi inimesi, liikmed Liikmem (pensionj (li)p: saavad nl
: ajakirja j su aasta sion: pf. E . rujc.,
Mgil