Lk. V A B A E E S T L A N E nijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11,
V A B A D E E E S T L A S T E HLEKANDJA
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestiane, 135 Tecmseth St Torontos. P E A T O I M E T A J A : K a r l Arro
T O B I E T A J A : Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 ,
ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas- tas $11 ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas
$53., poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15. LENNUPOSTIGA lemere-maadesse: aastas $62., poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind 35
t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . :
N r . 59
See stitav pioneerivaim, ener- gia ja algatusvime, mis on ise- loomustanud vhemalt paarikm- ne aasta jooksul Toronto eestlasi riing on kujundanud Kanada suure- ma linna mnede asjatundjate ar- vates vabade eestlaste pealinnaks, ei ole veel kadunud. Seda kinnitab
i kige kujukamalt paljudele Toron- to eestlastele sja saabunud Eesti Kunstide Keskuse presidendi Stel- la Kersoni ringkiri/milles ksitak- se rahalist toetust Torontosse Ees- ti Kunstimuuseumi hoone ostmi- seks;
Ringkirjas mainitakse, et Toron- to eeslinnas on leitud kunstimuu- seumile sobiv 17-ruumiline hoone, mis asub kahe aakiilisel krundil. Maja hinnaks on 600.000 dollarit liing Kunstide Keskuse majandus- komisjon loodab, et he kolmandi- ku vajalikust ostukapitalist (200.000 dollarit) panevad kokku eestlased, kelledest igaks annaks 300O dollari suuruse panuse, teine koimandik ostukapitalist loodetak- se saada Ontario valitsuse Winta- rio loteriilt Ja viimane kolmandik Kanada fderaalvalitsuse vastava- test fondidest. Ringkirjas maini- takse htlasi, et muuseumi majan- damiskulud on 10.000 dollarit aas- tas ning palutakse kiireiseloomuli- se hoone mgi tttu ringkirja saajatelt kiiresti vastust oma vi- maliku annetuse kohta.
Kavatsus on muidugi ilus ja i^ jlis ja meie vime juba ettekuju- tada kui uhked ja suurelised meie viksime olla tulevikus kui meil on oma 17 niumiliue kunstihoone, mille levalpidamise kulud lhene- vad tenoliselt rohkem 20.000 dol- larile kui Kunstide Keskuse poolt kalkuleeritud 10.000 dollarile aas- tas. Ning meie kogume kokku ja viime sinna kik oma kunsti ja meie rikast rahvuskultuuri tutvus- tavad esemed, milledest praegu piisab vibolla paari ruumi jaoks kiud suurte idealistidena ei ela meie mitte ainult olevikule vaid ka tulevikule ning kskord; lvad ,,KaIevipoja" snade jrele piirud kahest otsast lkendama ning selle 600.000 dollariline hoone kik 17 tuba on tidetud tihedalt meie kui tuurivaradega.
Ilusate plaanide tegemisega on palju hid asju korda saadetud, Mga meie oleme ninud seda oma isikliku ja hiskondliku elu organi- seerimisel paguluses, Kuid need plaanid peavad olema siiski rea- listlikud ja hiskonnalt toetuse
taotlemisel peab see ritus vas- tama meie iihiskonna kandejule ja tegelikkudele vajadustele. Nd, kus eesti hiskond on oma eluavaldustes judnud laiendami- se faasist kokkutmbamise ja koordineerimise faasi, ei ole prak- tiliselt . meldav, et eestlaskond laiemas ulatuses annaks sellisele paraadiritusele oma tieliku toe- tuse, seda enni, et lhemas tule- vikus tekib suuri probleeme ole- masolevate hiskondlike hoonete majandamisega ning nende kigus hoidmisega.
Toronto Eesti Maja oh teatavasti paljude aastate jooksu] olnud meie rahvuslike j noorte organisatsioo- nide ning tienduskoolide teliseks koduks ja meie esmajrguliseks lesandeks oleks melda Eesti Majale ja selle kigus hoidmisele, mis vib kujuneda tulevikus vga suureks probleemiks. Eesti Maja juhatuse ringkondadest mainitak- se, et suuies hoones seisavad eriti suvel tuhanded ruUtjalad ruumi kasutamata ning olukord vib muutuda veelgi keerulisemaks kui organisatsioonide tegevuspinge v- heneb. Ja sja visid lugejad meie lehe veergudelt lugeda, et Jek- ru laste suvekodus on lhemas tu- levikus vaja pstitada lastele uued moodsamad eluhooned seniste ajast ja arust sjavebarakkide asemele. Need on meie nooruse eestlusele silitamiseks hdavaja- likud esemed ja nende pstitamine maksab raha.
Need ksimused on meie rah- vuslikust seisukohast palju pakili- semad kui 600.000 dollariline kuns tihoone, mille levalpidamisega seoses olevatest kuludest langeb isegi optimistlikkude kalkulatsioo- nide juures suur osa eesti hiskon- nale. Meie kunst ja meie rahvus- kultuur vajavad kahtlemata koon- damist ja silitamist, ja nende lesannete titmisel tuleb Kunsti- de Keskuse td tsiselt binnata, kuid jme sel puhul kahe jalaga maa klge. Isegi suur ukraina rah- vusgrupp Torontos lepib oma kunstivarade silitamiseks palju viksema majaga, mille kinkis tal- le ks jukas abielupaar. Kunstide Keskuse juhatus talitaks meie ar- vates palju praktilisemalt kui ta jrgneks ukrainlaste eeskujule Ja astuks hulosside iluaedadest To- ronto eestlaste igapevase elu keskele.
Moskva ja Pekingi vahekordadest annablevaate hiljuti Pravdas" ilmunuid Igor iesandrovi tis Peking hvardab maailma". Sellele on vetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei kesk- komitee koosolekul Mao Tse-tungi poolt eldud vljendus: Me peame vallutama maailma. Meie ees- mrk on kogu maailm, kus me tahame luua suurvimu."
Hiina sjalised kulutused prast Mao surma on pidevalt tusnud, kirjutab , ,Pravda''. Praegu on fiende vljaminekute osathtsus 40/o ri igi eelarvest. Olles sellest teadlikud, on sjatstuste juhid Ameerika hendriikides,- Lne- Saksamaal, Jaapanis ja mitmel muul kapitalistlikul maal teinud aktiivselt plaane Hiina relvadega ja teiste sjamaterjalideg varus- tamiseks. Sjatstuste esindajad, avaldavad survet oma valitsus-, ringkondadele hutades neid alla kirjutama sjailise koost kokku- leppeid Hiinaga:
Viksime ksida neilt juhtidelt, kes on rahul Pekingi Nukogude Liidu vastaste seisukohtadega: kelle vastu on suunatud Pekingi juhtide plaanid ja keda nad h- vardavad?
Cliou En-lai , avades ht kin- nist partei-aktiivi koosolekut 1973 a. andis piirjooned Hiina USA poliitika mberorienteeri- miseks Mao Tse-tungi taktika kohaselt, kus oli ettenhtud piii- rustada vaenlased kshaaval" ja
hoiduda vitlemisest kahel rin- del".
Pekingi viniuotsijad, kes on la- kanud Ameerika imperialismi ja Japaani militarismi rndamast, on kaugel sellest, et pidada USA-d ja Jaapani oma spradeks. Neid saab nd kasutada N. Liidu vastaseks vitluseks; aga tulevikus antakse
ka nendele maadele.
Endine esimees Mao ise litles, ' Nad tlesid , ,e i" Kesk-^Ida kri is i et Ameerika hendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami- on vaja vitluse jatkaniist, kuni sele, tielikule aatomrelvade pro- ks positsioon teise jrele valluta- dtseerimise ja kasutamise kee- taltse". lustamisde, uut ti^fi massiK^
See oleks kasulik teada neile r i i - hvitusega relvade hkkamistmi- gijuhtidele lnes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadeg varusta-
Teline Pekingi flirdi mte Washingtoniga on ilmsiks tulnud King Piao knes Hiina diplomaat- liku akadeemia lpuaktusel. Ta tles: Praeguses olukorras vajame USA kaitset N . Liidu revisionismi mjude vastu. Kui me leiame, et sobiv aeg on thiud, siis tleme Onu Samile: Nd paki oma a- jad ! "
:..
Vaba Eestlases" no. 55 iiks lap- sevanem tstis les ksimuse, miks eesti skautUkud noored ei ol- nud esindatud lalnimetatud jam- boreej.;
Gaidid vib kohe sellest ksimu- sest vaja jtta, kuna minu teada sellest laagrist visid osa vtta ai- nult skaudid. Edasi minnes vib vita, et eesti skautlike noorte te- gevus sel suvel on olnud vga t i -
^ he. Spordipev Jekrul, rhma- juhtide kooli laager Kotkajrvel, etniliste noorte laager Kotkajrvel, suurlaager Kotkajrve '77" ja veel mned ksuste omad laagrid. Selline tegevus nuab palju eel-
td ja planeerimist, mis pealt- vaatajatele ei paista sihna. Ni- teks suurlaagri eeltd algasid ju- ba peolteist aastat tagasi. Sellise tiheda tegevuse krval, olks meil raske ohiud ht hasti-ettevalmis- ttud esmdusksust saata kanada jamboreele.
Vib ksitleda, kes otsustab ja millal otsustatakse mlisest laag- rist vetakse osa ja millisest mit- te. Thtsamad programmi punktid tulevad arutamisele ja otsustami- sele aasta VI kaks ette ^ igal s- gisel gaid- ja skautjuhtide aasta- koosolekutel. Mdunud suurlaag- r i korraldamine otsustati K-1 1975. Sus oli meie esindusksus sja naasnud leniaaihnselt jam- boreelt Norrast ja skaudijuhtidel ei olnud soovi hakata kohe uut esindusksust organiseerima ka- nada jamboreele. Jamboreedest^
osavtt on ka seotud suurte kulu- dega. P.E.jamboree osavtu maks oli rohkem kui $200.00 igalt skau-
On vaevalt usutav, et jrgmisel .aastal korraldatakse jlle le^ka- nadaline jamboree, kuna sellise suurrituse korraldamiseks vaja- takse mitu aastat. 1979. aastal toi- mub Ontarios skautide jamboree ja loodetavasti saame sinna saata he esindusksuse.
P . E . jamboreel ei pnudunud siis- k i eesti skautide esindaja. Laagrist vtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha- mUtonist koos pojaga.
Kik gaid- ja skautjuhid soovi- vad, et lapsevanemad prduksid oma ksimustega otse nende poole ja ei kasutaks informatsiooni saa- miseks lehe veerge, kuna see teki- tab vga formaalse olukorra ja skautlus on ks suur sprusring kuhu kuuluvad ka lastevanemad.
SILVER KASK, skm.
maoiste nende militaristlikes ette- vaknistusis, ise naiivselt uskudes, et Hiina militarismi mk neid ei puuduta ja neil tuleks melda nen- de kniliste Pekingi deklaratsioo- nide le.
Keegi ei saa unustada, et Hima n ainus riik praegu maailmas, kelle ametlikes ringkondades toe- tatakse avalikult maailmale vere- sauna korraldamist ilma, et seda isegi katsutaks varjata. Veelgi enam, ks osa sjaettevalmistu- sest on pandud must-valgel nende phiseadusse. Faktildselt see do- kument on teatud liU^i militarismi vljenduse manifest.
. Need kes on 'vlutud Pekingi nukogude vastasest manami- sest, peaksid vormima veidi t- sisema ettekujutuse sellest po- liitikast, mis tegelikult puudutab kigi riikide huvisid ja ohustab maaUma rahu.
Peking neab vsimatult detente- poliitikat ja kasutab kiki Vahen- deid, mis tal on kasutada, sellele vastulkide andmiseks. Hiina juhtkond hutab lnemaailma ri i - : kide parempoolseid juhte gedale detente-vastasele aktsiooniidele. Hiljutisel Lne-Saksamaa tege- laste klaskigu puhul Hiinasse, katsusid Pekingi juhid neid m- jutada, et detente on oopium rah- vastele". Vttes vastu Bri t i kon- servatiivide partei juhi Mrs. That- cheri't, tles Hiina abipresident L i Hsien-nien 7. apr., et detente pole ldse maaihnas prast Helsingi konverentsi eksisteerinud". /
Selle juures kommenteerib t. Alexandrov, et detente thendab tahet erinevusi lahendada ja dis-: kuteerida mitte juga, mitte ka hvardustega ja mgatrinaga, vaid rahulikul teel konverentsi- lauas.
Ilmselt see on tpselt see, mis ei sobi maqistidele. Hiina juht- kond hoidub jonnakalt detentest poliitilisel j a sjalisel alal, selle- vastu teeb kik vimalilgi nor- maalse arengu takistamiseks. aa- tomjudu omavate riikide suhetes ja katsub tekitada territoriaalseid vahejuhtumeid riikide vahel.
tud maaibnruumirakettide, me- rephja jt. relvade arengu keelus- tamisele.
Pekingi esindajad olid vastu L i i - tunud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku nukogus riikide sjali- se eelarvete vhendamisele 10% vrra, millist summat lks kasu- tatud mahajnud, maade abista- miseks. Nad surusid naaha igal v- sil diskussiooni kokkuleppe saavu- tamiseks aatomrelvade katsetami- se keehistamiseks; ; :
Hiina pole kirjutanud alla lie- legi internatsionaalsele kokku- leppele relvastuse pramiseks j aatomrelvadeg katsetamise l- petamiseks.
Hna valitsuse positsioon kigis philistes ksimustes tnapeva iMtematsionaalseis suhetes on ldiselt negatiivne Ja alaliselt provokatiivne.
Prast 1971. a. kui Hiina Rahva- vabariik liikmeigused Liitunud Rahvaste Organisatsioonis ktte sai, pole nende delegatsioon suut- nud esitada ainsatki lihtsaimat konstruktvet ettepanekut vi ka- sutanud positiivset initsiatiivi uni- versaalse rahu tugevndamiseks.
Tuseb ksimus: kas fakt, et Peking Nukogude Liidu vastasu- se katte all on vastu detentele ja relvastuse vhendamisele, puudu- tab ainult N . Liitu? Kas rahu si- litamine ja internatsionaalne koos- t arendamine annaks N. Liidule suuremat kasu kui teistele maade- le kaasaarvatud need, kes ni i k i i - valt katsuvad kasutada nukogude vastast meeleolu Pekingis? . '
Iga eelarvamisteta isik, on juba "kaua olnud teadlik, et jutt Nuko- gude hegemooniast on selleks, et tmmata maailma thelepanu Pe-, kingi ettevalmistusilt oma vallu- tusplaanide tegemisel, kigepealt Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia r i i - kides. Vaikne ookean pole mitte nii vaikne tna'', tles Mao juba 1958. a. juunis. Tulevikus kui me saame selle oma kontrolli alla, ss on seal testi- rahulik. Me. peame vtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja, Singpore.^'
Aatomlaenguga varustatud ra- kettide valmistamine, mida Hiina: Ameerika hendriikide ja Lne- Saksamaa sjalise tstuse toetu- sel ja teatud mral Pfantsusmaa- g, Jaapaniga ja Inglismaaga koosts on teinud, on selleks, et avaldada hvardust mitte ainult N . Liidu vastu. Kas aatomkatsetel vabanev radioaktiivne kiirgus Hi i - nas ei puuduta Jaapani, hendrii- ke ja Kagu-Aasia riike?
^feUeasemel et vtta tsist seisu- kohta faktide suhtes, nivad tea- tud ringkonnad lnes loovat i l lu- siooni, et nad on vimelised kasu- tama Pekingi hvitamistungi oma kasuks ja juhtima seda teise poole vastu..
Nad unustavad ppetuimi hiljuti- ses ajaloos, kus agressorile meeldida tahtmine andis tulemu seks hirmuratava katastroofi neile meeldida thtjae eneste ja kogu maailmale.
Eestlased on pdnud Kanadas kigest vest endUe majandusliu vundamendi loomist J a snses hiskonnas paremate positsioonide kttevtmist. Kahtlemata pleme nendel aladel saavutanud mrki- misvrseid tagajrgi, kuna oleme jsuutnud endi majandusliku eksis- tentsi kindlustada ning suur li- kooli lpetajate ja suhteliselt suur eesti pritoluga likoolide ppe- judude arv kinnitab, et eesti me- hed ja naised on kangest ja ande- kast soost ning moodustavad K a - nada paljudest rahvustest koosne- va mosaiigi paremiku.
Mned noorema generatsiooni esindajad ei lepi nhtavasti selle eesti /rahva tagasihoidlilm j a so- liidse positsiooniga ning viimasel ajal on esinenud vahejuhtumeid, kus hakatakse eestlastele teist sor- t i nime tegema. N niteks arre- teeriti Nova Scotia ja New Bmns- wicki vahelisel parvel ks eesti noormees, kes kuuludes Toronto mootorratturite klubi Vagabundi- de" liikmeskonda, teri*oriseeris koos oma kaaslastega reisijaid. Vagapundid" varastasid laeva baarist alkohoolseid jooke ja Jook- sid alasti ringi, kusjuures ka eesti noorukil oU mselt thtis osa ti- ta, kuna ta kuulus nende mrgel- ^dajate hulka, kes jeti prast ar- reteerimist vahi alla. Ning mees- soost ei taha maha jda ka nais- soo esinda ja^ kuna Toronto kuri- kuulsal Yorige'i tnaval prostitut-
arreteeriti k ks
(Jrg lk. 7)
siooni eestlanna, kes tegutses kahtlases masseerimise asutuses.
Eesti noored on ldiselt tuntud oma tublidusega ja edasipdlik- kusega jrgnedes sellega vanemale generatsioonile. Kuid ilmselt m- jutab ka siinne minnalaskmise elustiil ksikuid eesti noori, kes ei tee sellega halba mitte ainult en- dile vaid ka oma perekondadele ja kogu eesti rahvusgrupile.
Kik, mis Kanadas hiilgab, ei ole kuld. Seda kinnitasid terve r i - da eksperte, kes valgustasid Kana- da praegust majanduslikku ja po- li iti l ist olukorda Ontarios Geneva ParkMs toimunud 46. eouchichingi konverenisil.
Sellele konverentsile kutsutakse alati . Kanada kige nimekamaid eksperte paljudelt elualadelt ning seekord olid nende arialsid K a - nada tuleviku suhtes vrdlemisi pessimistlikud.
E r i t i tumedates vrvides kirjel- das Kanada tulevikku Quebeci pro- vmtsi suurettevtte Power Corp. abiesimees Louis Desmrais, kes kinnitas, et 15 vi 20 aasta prast kuulub Kanada maailma uende maade hulka, kellel enam midagi ei ole. Meie kik jlgime liiindu- nult seda kuidas peaminister Tru-^ deau ja peaminister Levesque mngivad pokerit meie poliitilise tulevikuga, kuid samal ajal bi- seb meie maa mitmel rindel alla- mge, tles kneleja. Louis Des- mrais, kes on htlasi Kanada btuse Nukogu esimees, vitis,
::;^ V.(Jrg..lk.3),^.
13. Ja \\ dr. V . K
Idar] tee St Ignats) liieelea^ iniimii kokikut kuse koosneb I ga noort kavait sioon maiusi
ei paiku
Sama kc teisel landis j j med ani del giist, et daoihi
Belgi pdis m i nriitee 1< 25. asitfflt viHkomiJ mub nudnud l i M t siis las i diis
145
Teem
Riiil
valits j kasva) omifv^ dusclij kaasal
. Sa paljiu ning J mrg^ seks he K i i se k| kogu lUklij senti I
hv^i :vad
Cadej mk da. da krf res et
