VABA : ^ S T L A N E ndjapml, 18. au^t 1977 Thursday, August 18,1977 Nr. 61
ajami u i u i r f n
VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
VLJAATOJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Teeumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA- Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
. ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $32., poolaas- tas $17. ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga UA-s: aastas
$53., poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15. LENNUPOSTIGA lemere-maadese: aastas $62.-,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi liiuudatus 30 c. ksiknumbri hind 35 c.
Pnblished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Teeumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Ameerika hendriikide vlismi- m^ ster Cynss Vance saabus oma sjaselt Kesk Ida rahureisilt Was- hingtoni tagasi vrdlemisi kesiste tulemustega. Vaatamata lbir- kimistele Egiptuses, Iisraelis, Jor- daanias ja Srias ei smitnud ta rahulbirkimiste masinat ka- vandatud plaanide kohaselt kiku rakendada ning selle ebannestu- mise tulemusena on Genfis sgisel kavandatud rahukonverents veel kaugede mgede taga.
hendriikide olukord Kesk-Idas on vga komplitseeritud Ja iga Washingtoni poltiline manver on seotud suurtfe raskustega ning nuab limat delikaatsust, mida Vib vrrelda kietantsija shong- leertmisega tsirkuse lae alla kih- hittud kiel. hest kljest on ameeriklased sidunud endid vga lugevalt Iisraeliga, garanteerides Iisraeli riigi silumise ja abista- mise, mis on tingitud juudi rah- vusgrupi suurest mjuvimust hendriikide ma|anduslikus ja po- liitises elus, kuid teisest kljest peavad hendriikide poliitikud v- ga tsiselt arvestama araabia rii- kide suurte litagavaradega, mis on sealsete riikide tugevamaks rel- vaks ja survevahendiks hendrii- kide ja teiste lneriikide vastu.
hendriikide suuremaks toeta- jaks ja kompromisside otsimise] abistajaks on Egiptus, kes katkes- tas oma vahekorrad N . Luduga ning loodab oma sjavge relvas- tada ja majanduselu jalule aidata hendriikide abiga. President' Sa- dat on mnginud sealjuures vga l iLkantset mngu, sest kui amee- riklased talle mningatfe kalku- latsioonide phjal soovitud abi ei anna, siis on ta selja taga oma sillad ra pletanud ning jb oma probleemidega ksi.:
Praeguste vljavaadete juures on vastuolud Iisraeli ja raablas- laste vahel siiski nii suured, et isegi Sadati vahetalitusel ei ole soovitud mju. Iisraeli uus peami- nister Begin ja vlisminister ibayan on oma seisukohtades jrel- andmatud ning nende arvates kuu- lub 1967. aasta sjas vallutatud
jJordani je lnekallas ajalooli- selt juutidele ning nad ei taha ae- da araablastele tagasi anda. Sa- muti ei tunnista Iisraeli valitsus
Palestiina' Vabastamise Organisat- sooni ning ei ole valmis selle esin- dajatega rahukonverentsil lbir- kimisi pidama. Palestiina araab- laste kige suurema toetajana ja eestkostjana on seni esinenud S- ria, kes omakorda vidab, et Iis- rael peab araablastele tagasi and- ma nendelt vallutatud maad ning tunnistama Palestiina araablaste igusi.
hendriikide president Carter ori selles olukorras katsunud ajada paindlikku ja mlemaid pooli ra- huldavat poliitikat kuid see ei ole tielikult imestmuid ning on isegi suurendanud segadusi. hest kl- jest on Carter vitnud, et Palestii- na araablastel peab olema oma kodu, millega ta vihjas Palestna riigi rajamisele Jordani je lne- kaldale, kuid teisest kljeist rea- geeris Valge Maja vrdlemisi ta- gasihoidlikult kui iisraeli praegune valitsus audis oma tunnustuse Jor- dani je lnekaldale rajatud uu- tele iisraeli asundustele.
Sellises olukorras ei ole ka suuri vljavaateid Iisraeli, Jordaania, Egiptuse ja Sria vlisministrite konverentsi korraldamiseks, milli- se ettepaneku tegi Egiptuse presi- dent Sadat, lootes sellega panna kindlama aluse Gens toimuvale rahukonverentsile. Vlisministrite konverents on juba seetttu m- ratud nurjumisele, et Sria pre- sident Hafez ssad loobus sellest osa vtmisest, mainides, et sellel kokkutulekul enne Genfi konve- rentsi ei ole mingit mtet.
Kesk-Ida olukorra analsijad peavad sealset hkkonda praegu vga pingeliseks ja oletavad, et selle suuna jtkumisel lheb Eesk- Ida vastu uuele sjale. Olukord on seda rahutust tekitavam, et uue Iisraeli valitsuse ametisse astumi- sega on Iisrael muutunud veelgi jrelandmatumaks ja arrogantse- maks ning puuduvad mselt jud, kes mjutaks Iisraeli mdukama- le hoiakule. Ainsaks selliseks juks viksid olla hendriigid, kuid nh- tavasti on hendriikide juhid ja poliitikud Iisraeli ksimuses nii vrd ksist-jalust seotud, et nad riskivad isegi uue araabia likraa- nide kinnikeeramisega vi lihin- dade suure tusuga.
K.A."
Onu Sam: Mister president, mul on timne, et keeg^ kuulab meid pealt. Ma loodan, et see pole'jlle CIA ega FBI .
N. Liit vidab oma propagandas, et Eesti ei ole okupeeritud, vaid on osa N. Liidust. ga jl-^ gides N. Liidu poliitikat neme, et N. Lt vimutseb seal kui imperialistlik vim tema poolt vallu- tatud maa-alal. Selgeimalt vib mrgata seda vefmu sjave hoiak^^^ ja tegevuses.
imigreeryda
N. Vene inimigusi kaitsva lii- kumise pea juhte akadeemik And- rei Sahharov tegi 25. juulil vlis- ajakirjanikele teatavaks, et kaks vana inimest Tshudnovskid, kes avaldasid soovi koos pojaga emig- reermniseks N. Venemaalt, on Kiievis, nende koduiimias, saanud tnaval kallaletungi osaliseks, mis lppes' raske peksmisega. Naise olukord on vga tsine.
Nende poeg Grigori, kes lapsest saadik vigane ega oma vimalust liikumiseks, on silmapaistvate an- netega matemaatik. Ta esines jaa- nuaris emigreerimissoviga, mis tagasi lkati. Tema sooviga liitu- sid vanad vanemad. Viimastele tungiti tnaval kallale kolnie isiku po<j kelledest'tiks sna tsises
Roevijad
NEW YORK P(K)led neist, kes arreteeriti New Yorgis rvimise prast 25-tunnilise pimenduse ajal, omavad kindlad tkohad ja m- ned isegi ttavad linna- vi osa- riigi valitsuse tkohtadel. See fakt tliistab president Jimmy Carteri arvamuse, et rvimise phjuseks oli vaesus ja nlg", le 1000 OTeteerituist oli ainult 85 sotsiaalhoolekande osalised.
mttes raskelt peksis vanainimesi. Naisele - phe ldud hoobid olid nii tugevad, et ta olukord on tsi- ne. Kohale kutsuti miilits, kes saa- bus kolme tiumi prast.
Ilmselt oli kallaletung korralda- tud vimude poolt emigreeruda 'soovijate hirmutamiseks.
Phja-Eesti ramiik on hermee- tiliselt vlismaailmast . eraldatud sinna paigutaitud piirivalvekss- tega. Neid on tihedasiti kogu ran- niku ulatuses. Eestlasi nendes k- sustes pole, sest neid ei usaldata; Piirivalveksused elavad tieli- kulit isoleeritult, piiratud krge traataiaga. Suhtlemine kohapeal- se" eesti elanikkonnaga on mini- maalne. Kllap seegi on keelatud, kski ikohaliik elanik ei pse sinna ilma eriloata. I^rnbrust Mi traataias kui vljaspool,aeda Tal- vatakse vaatkornist. Samuti val- vataikse merd ja merel lkuvaid; paate ja laevu. Tegevuses on ka kjarid (radarid).
Kui saabuvad sgisesed pime- dad d, siis rakendatakse te- gevusse ka helgiheitjad, mille- de valgusvihud ristlevad vas- tasneeme Iielgiheitjateg.
Eesti aial on koondatud suuri sjaveksusi ja seetttu on ka Eestisse toodud sjatstusi, nen- de hulgas m. s. sjagaasitstus mis asub Phja-Eestis. Nood s- jatstused ehitati les Vene- maalit kohletoodud tjuga lamiskesktest vljspoole, metsaga varjatud alale, ja piirati mber krge okastraataiaga. Ko- liapeaJlne elanikkond ei tohi tea- da, mida neis tstustes toode- takse. Tlised pandi elama ko- halikest elanikest eraldatuna.
Sjaveosade rohkuse tttu on Eestis ka mitmeid militarbaase ehk keskusi, mis on tugeva sja- velise valve all ja piiratud krge okastraataiaga. Eraisikuil on sinha ps rangelt keelatud.
Eestlasi ei paigutata Eesti alal ofeusiivseisse sjavebaasides- se. ' ' '
Baaside juurde kuuluvad ka ra- ketirambid, millede alused on kraadisttud ja ettenhtud ob- jektide lasikefeaugused ra m- ratud. Samuti on thtsamate ob- jektide, nagu nit. Kopenhaagen, Stokholm j . t. nimed laske&uuna ja -ikraadide juurde mrgitud.
Kui N. Ldu ja Soome vahel juti, kokkuleppele Porkkala s- javebaasi thjendamiseks, ..siis ei kadunud sellega, mitte N. Lii- du sjavebaas Soome lahe val- vamiseks, vaid see paigutati P- rispea neemele Eesti maa-alal ja seda on laiendatud hiljem isegi Juminda, neemele: Nd on see suur baas varustatud moodsate Tp^ketirampidega.
Mdunud aastal teatasid uur distebrood maavrisemisest Eestis. Oletati,, et selle tekitas aatom^allveelaeva plahvatus. See vide olevat siiski aluseta. Koha- like elanike arvates oli sski te-
gemist puht loodusnhtusega maavriguga.
Tele vastab aga, et venelas- tel on Eiestis ks suuremaid allveelaevade baase, asuvana Pakri saartel.,
Kahe saare vahelihie ala on sule- tud ja vlja ehitatud allveelaeva- de sadamaks, kusjuures tegevuse- ta olevad allveelaevad hoitaikse varjul kummagi saare alla ehita- tud- suurtes- varjendisadamLais. Eestis esineb veel paaril vikse- mal, saarel allveelaevade tugi- punkte sa.arte alla ehitatud vr- jendsadaimatega. Kuid nende thtsus pole vrreldav Pakri-baa- siga.
Keslevar aastal lbis ajakir- jandust teade, et N> Liit kavatseb ehitada Baltikumi atomj-ujaa- mu. Eestisse ehitatavat ks selli- ne. Tegelikult ongi juba tnases Eestis vhemalt, ks vikseim aatoinjujaam, mis varustab elektrijuga sjavebaasi Paldis- kis.:.'
N. Liit ostis lnemaailmast suurel hulgal teravilja.,. Vilja ei ostetud mitte selleks, et katta te- ravilja puudujki ikalduse taga- jrjel, vaid selleks, et tita N.. Liidu strateegilist plaani, vimali- ku sjapuhkemise puhul. Teada- olevalt on N. Liit varunud endale seitsme aasta toidutagavarad.
saabub keskustesse sellSstes kogustes, et seda ei juta t- delda Venemaale saatmiseks.
Eestisse saadetud vene ameti- meeste arvamine ori ldiselt, et eestlaste osathts^ st tiiletos v- hendada n kultuuriliselt kui majanduslikult^ veelenam aga po- liitiliselt. Kui venelaste sissernd ulatub .le 50% Eesti territooriu- mi elaniikikoninat, siis on yima-. lik tielik: lajiiBiek vene kui ametlikule keeiete. ^
Teadvus venestamiisohust -tu- gevndab eestlaste rahvuslikiku hoiakut. Usurt;akse, et eesti rahvas suudab kaitsumistele vastu panna ja psida n keeleliselt kui kul- tuuriiiselt tugeva lhikima.. See seisukoht kehtib eriti noorte juu- res, hoolimata mb5;;itsevat mil- jst ja sunduslikust poliitkasva- tuset. V;.
Sellega henduses on phjust meenutada mulluseid lipilas- rahutusi Tartus. KGB pildistas demonstrante ja selgitas osavt- jate isikud. Need eemaldati li- kcolisit. Eestis kneldakse, et ko- gu lugu saanud alguse nn. ^ suit- suvorsti-shov^t": lipilased tul- nud ideele klastada. Tartu toidu- ainete puuduse taustal lihakombi- naati ja itrnsporditrusti ja heli- lindistada. paljastavat reportaaz- hi (miks liha turule ei jua) nn. suiteuvorsti-shows" liipilast^ koosviibimisel.
Sellest raporteeriti aga KGB-le Ja jrgnenud aktsioon jidgeolekvimude poolt val- landaski protestilaine ja de- ntonstratsioomd.
Eestis, Tallinnas, kib viiimasel ajal rohkesti vlisturiste. Et need lhemat informatsiooni ja, mul- jet tegelikust elust ei saaks, siis
tidetud. Ka Eestis on liha tieli- imx^^^m^ kult raiigt feadunud.Isegi.prae.
Need on paigutatud relt osalt kas aatomkaitsevarjendi- te lhedusse vi kuidagi hen- dusse varjenditega, et jtkuks toitu leelamiseks varjendeis viibijaile aatompomnii lhke- misel tekkiva radioaktiivse ai- nese krgamis jrgu lpuni, mis on venelaste arvates kuus aastat.' / '
Seitsme aasta toiduainete va- rude- tiendamine jtkub ha. Sest veel ei ole ikik varupaigad
pekki pole vimalik ridest osta. Rahvasuus liigub tabav iitlus: ,Meil on nd lnest parem iiudepesupuiber see ei jta
rasvaplekki taldrikule!" Eestis on peale lia. puudus mit- mesugustest tarbeainetest. Isegi sellist lihtsat artiklit nagu ham- bahari pole Vimalik -osta. Seliest j.reldub, et N . Liit thustab; s- jamoona variunist ja: masinate tootmist.
Eesti rannik on kllaitki pikk ja kalastus on tolmunud etteikir- jutatud plaani kohaselt Kala tuuakse kolhoosidesse, kuid vrs- ket kala lirmaturult osta ei saa. Mnel mral on mgil, toiduai- nete-rideS; sgavfehnutatud k- ia, aga ka: mitte; alati.
Vrsket kala lastakse mgUe . ainult sel juhtumil,. Vm kala
bimise kestel. Need, kes peatuvad kauem vi on koguni rezhiimi-k- lalised, saavad erilise thelepanu ja hoolitsuse osalisteks. Neile nidatakse nidis- ja musterma- jandeid ja teisi ,iPotjomkini k- laside- /V'^
; E P L .
L O N D O N IngUse ^^alltsuse poolt avaldatud rapordis tdetaks se, et kuna Inglise mjuvim rah- vusvahelises poliitikas on kahane- nud, siis on ettenha traditsiooni^ lise diplomaaditeenistuse kitsenda- mist.-
Eestis pagulaseestlastele pub- litseeritav propaganda ajaleht Kodumaa", niis %n meldud peamiselt nooremale generatsioo- nile, kuna Eestist kommunistide eest pgenenud vanemat generat- siooni odavate vajedega nagu-nii mjutada ei suudeta, phendaj) onia viimases numbris (nr, 31, 3. augustil) peaaegu lehekljelise artikli eestlasest suurele nuko- gude sjamehele August Korl^ile, keUe snnist mdus 4. a u ^ t i l '90.aastat.,
Kodumaa" ei ole kitsi kiidu- snade jagamisega August Kork'ile ja selleks on ka phjust, kuna August Kork sooritas p- rast tsaari aj;al kiiidralstaablaka- deemia lpetamist ja Esimesest maailmasjast osa vtmist legen- daarse karjri punasel Vene- maal. T oli 1919. aastal Vabadus- sja ajal ka Eesti Punaarmee staabilem ning kavatses mnin- gaste andmete kohaselt eestlaste poole le tulla, kuid talle polnud vimalik anda' sobivat kohta ja neist plaanidest ei tulnud midagi vlja. August Kork paistis oma jiiiitimioskusega eriti ^ M a Krinmii laliingutes. kus ta oli armeekomandr.' Rahu saabudes kulges ta karjr Itiiresti les- mge-j 1921. aastal oli ta 34-^s- taselt Harkovi sjaveringkonna lem, 1922 Turkestahi rinde lem- juhataja, 1925 Lnerinde juha- taja, 1925 Kaukaasia armee ko- mandr, 1927 Leningradi sjave ringkonna iileni, 1928 sjave- atashee Saksamaal, 1929 pimaar- . mee tagalalem ja 193537 Frunze nimelise sjayeakadee- iiiia lem. Oma sjaliste teenete eest oli ta kroonitud krgete nu- kogude aumrkidega.
Kduma" tahab mselt ni- data, et eestlastel on August Kor- gi eeskujul vimalik teha nuko- gudemaal suurt karjri kui nad salgavad maha oma rahvuslikud tekspidamised ning on valmis kogu elu ja energia phendama Venemaale ja kominunistlikuie parteile. Nii maiiiib ajaleht, et ,,Eesti trahva poja August Kork'i nimi seisab vrikal kolial Nukogudemaa kuulsate vejuli- tide nimede seas," kuid ta ei mai- ni poole snagag ,^ kas August Kork on elus vi,surnud ja mil- line oli Nukogudemaa tnu ees- tispost andekale sjamehele, kes phendas oma elu kommunisiha vidule viimisele. ^
Kodmaad" tiendab Eest! Nukogude Entsklopeediad*, kus mainitakse August Korgi surma kohta: ,,Hukkus ebaseaduslikult represseerituna, posthuumselt re- habiteeritud." See thendab se- da, et eestlane, keda Kodumaa* nnetab Nkogudemaa kuul- saks vejuhiks" langes Stalini puhastusoperatsioonide ohvrilis ja hulcati Moskvas kuklalasuga 11, jiiunil 1937. aastal ainult paar kuud enne 50. aastaseks
(Jrg lk. 3)
pehmendi fensuuri
Rumeenia k tee iteatas ots datavat. ajaki tsensuuri. Riik ta'kse ,,omats trkiseads k teid rassismis vallast, rahva latud on sotsi kmine, vlisr like saladuste meeoiia iihisk vtsid tsensu te vastu rahul sega, et kes sega luuakse kirjanduse, ku arenguks.
Pole vga k tsensuuri ole teistes kom Nd vta omaks. Krem neleyad aga basit'' vene >t ole Venes ka
m
' -T<
'saamist.' Ni maa oma ki| vrikatele d fakti eil ,Kodumaa'| oma hbelii
Kanada k| se kuuluv Oberle esiti litstLse kohi vga omapij nides, et n nud RCMPJ ganisatsiooj kirja ,kes alust tegev] ohtlikc. ministritele nad oleksil ohtlikinidej ja isikutes!
Parlameil teadaanne poliitiliste! J ude aj matuit su^ minister .seilised kiil letakse sel da ning k ministerii sed, mis mnda ori ohtlikuks
^ da. , , Konservi