n u  n   m i | i | u . l
. , V  B 4 E E S T L A N F " on vobodt eest/aste A/efcti(ndj@
lv
Teisipeval, 23. augustil 1977  Tuesday, August 23, 1977
l imuii : T " i i i i i r i  a ^ sa
LONlioN  Inglise 45-aastane arst r. Jdhn Goundry kirjutas juuli lpul i lmunud, arstide aja- kir jas ,;Pulse''' tormltekitava r- t lMi , kus ta enniistab, et surma p i l l " saab juba selle aastasaja l- pul vahadele iniimesfcele kttesaa- davaks ja vimalik, et koguni sunduslikuks; Seda phjustavat maailma realistlikuks muutuv seisukoht,.ikim maailmas on elu- igus ainult tgevail j terveil.
S Y D N E Y  Austraalias karde- " takse, et kogu maa vib jda lehmasnniku alla. Seda Videti lihe rahvusvahelise uurnisorga- nisatsiooini poolt. Lehmad tooda- vad piimale, vile ja juustule l i - saks ka snnikut ja reostavat igal aastal suured alad.
M B A B A N E  Swasilandi ku- ningas Sobhuba II valitseb um- bes Nova Scotia smirust poole miljoni elanikkonnaga r i ik i . Te- ma riigi elanikud on suulud, kel-
" le vahel ole suguharude vahe- l is i tlisid ning vahekorrad suu- rema naabriga Luna-Aafrikaga on sbralikud. Tema .valitsuse koosseisu- kuuluvad ta pojad,
. viiimehed ja lhedased sugulased ning rahvas suhtub oma 78-aas- tasse kuningasse kui isasse. K u - ningal on palju naisi, n i i et ri igi ametlikud kohad on veel kauaks aj aks perekonnaliikmeile kindlus- tatud.
H E L S I N G I Saja aasta jook-, sul on Soome saatnud maailma umbes 1500 misjonri.. Praegusel h.etkel maailma protestantlikest misjonridest on iga seitsme- kiia-nnes soomlane. K o k k u 51-es maas Euroopas, Aasias, Aafrikas Ja Ladina-Ameerikas ttavad
 praegu umbes 580 soomlast. le pooled neist ttavad kuuesteist- mes Aafrika riigis. Soome niisjo- niiegevus algas 1868 k u i viis mis- .jnri lksid Ambomaale. Aasta-. s?.ia vahetusel tt-asid. nad juba Hiinasr Indias ja Jaapanis. Soom- lased annetasid mdunud aastal le 37 miljoni marga (ligi 10 n i i l - jonit dollarit) misjonit heaks..
W A S H I N G T O N .  Ameerika tJendriikide  huliikluskegkus NASA on vtnud vastu BOe^g Cc-mpany pakkumise maaili
. suurima tuuleveski . ehitamiseks.. : Selle purjede lbimt on 300.
jalga vi ligeinale 100 meetrit. : NASA ja energia kasutamise uuri -
misest ja arendamisest vastutav asutus peavad Boeingiga nu umbes .10 mil joni dollari vrtu- ses sellise tuuleveski ehitamiseks alale, iais keskmine tuulekiirus on 1-4 m i i l i timnis. NASA arvates see oleks vimeline tootma 2.500 kw elektrivoolu. Westinghouse j a General Electrics on juba ehita- nud viksemaid prooviveskeid, et judu selgusele, ikas on vimalik tuule juga arendada kllaldaselt elektrit, et see end mjandusli- I-ruit taul^s.,
H E L S I N G I  Seoses laialdast thelepanu ratanud venelaste leimuki hivamisega, o l i meeste llatavamaks nudaiseks saada pornograafilisi ajakirju. See soov
. esitati samaaegselt karastusjoo- ' kide, sigarettide ja toidu nude-
ga. Nagu muudegi . nudmistega, tideti soonilaste poolt k a see. K u i hambuni relvastatud soome sdurid sellist soovi kuulsid, p i - did nad seljaili lendania. Pole aga teada missugune ametimees kis neid hankimas ja milliseid ta vil- ja valis. N . Liidus on sellist sorti kirjandus keelatud.
N E W Y O R K - Autotrahvide mibtemaksjatele vetakse tarvi-
 tusele eriline seadeldis, mis muur dab atb liikumisvimetuks. Se- da, tahetakse kasutada juhtumi- tel, k u i (kaks vi enam trahvi on maksmata. New Yorgi politseil on htlasi kokkuiepe 8 idaosar- giga informatsiooni vahetaani- seks trahvitud autoomanike ..koh- ta. Osariigi ulatuses on praegu saada 400 mil j mber trahviraha- sid. Sellest 'loodetakse  t e saa- da^ntid 85 mi l j .
Okupeeritud Eestis toimuvad praegu suuifed ettevalmistused kirjanik . H. Tammsaare 100. siinni- aastapeva thistamiseks. Pildil neme kujur Jaak Soans'it viimistlemas Tammsaare kuju, mis piistitatakse ,,Vira'^.hotelli. Ja Estonia"'.'t^^ vahelisele haljasalale. -
vanuseklassidel, kelle paremad teooriaid paksid rakendada:
Ameerika ajakiri Science" annab sellise sensatsioonilise pealkirja oma tnapeva abielu ana- lsivale kirjutisele. Ajakirja andmeil abielus olevate ameeriklaste osathtsus kogu elanikkonnas kahanes viimaste kmne aasta ajal le kmne protsendi. Ajaldri vidab, et abielud lpevad hendriikides enne kui li. Sugiiplvede vahetusel pole maal enam ainsatki abielupaari, kui prae- gune suund ^ i muutu ja perekonna miste jb ohuvndisse.
Kas abielude saatus on sama-, Oma osa selles juurdekasvus oli simstele enne kui nad omi uusi sugune ka mujal? Olukorra pea- lis^kaudsem vaatlus nitab, et vhemalt Soomes polevat seda karta,, kuna abieluliste arv seal pidevalt tusis. Soomlased tun- duvad olevat, pal ju abielutahteli- semad. k u i ; ameeriklased. N i i ol i 1965. a. 41,8% kogu elanikkomiast abielus. 1974. aastakse see arv oli tusnud 44,8%4e, kuid sellest langeb 3% eelmisele aastakm- nele ja 0,7% kesolevale. Juurde- kasv on vhenenud.
Abielus elavate arv kasvas Soomes viimasel aastakmnel paarikmne tuhande vrra aastas.
ataielluniisajad on mdas. 1974. aastal abiellunute arv o l i veel 10.000. K u i d abielus olijate osa kogu rahvastikust on hakanud sel aastakmnel vhenema, mil-
Kas lapsed saavad kasu vi kannatavad, kui na(i jvad ai- nult he abielupoole kasvaia-
Kuidas lapsed peavad vastu line suund, ei ni muutuvat, mis uue abielu, uuesti loodud pere-
 TOIMETUS J A TALITUS , avatud esmaspevast reedeni keUa 9-4-ni,
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega:
K a r i Arro 766-2057  Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi vetakse vastu: ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l l - n i ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella U-n i .
.; K U U L U T A M I N E . VABA- EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase  leviku tvtu.
Kuulutugte hmnad: ks toll hel veerul $3.25 esikljel $3.75 tagakljel - : . _ _..; $3.50
;. KUULUTUSI VTAVAD VASTU:
; 1. Vaiba' Eestlase talitus  135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont Talitus vljaspool taega: Hehni Liivandi 251-6495
laseb jreldada, et k'soome abi- elud on judmas kriisiaega. 
Videte tendused ei piirdu sellega. Slmitud abielude arv on vhenenud. Sel aastakmnel uute abielude arv aastati on langenud kuni 6,9%. Saamti pole abielud enam nn vastupidavad kui enne. >^ Abielulahutuste arv on tusnud . 118% viimase " kmne .aasta
1
2. Mrs. Leida Marley 149 Bishop Ave. Wlowdale, Ont. Telefon: 223-0080
,.,Vaba Eestlases" ilmunud Tommy Tomoni fotosid saab tellida talitusest vi tel: 423-
4558 ja 461-6916..
Aastati abielulahutused ,on lisan- dunud kuni 18,7%,
Aastal 1974 oli abielulahutuste; arV 29% uute abiUmniste arvust. Selline suund laseb vita, et 1990 aastakmnel on rohkem lahkumi- nekuid kui uute abielude solniimi- si .  .~. ;
Abielude vhenemisel on rnlt- meid phjusi. Linnade kasvust johtuvate hiskondlike muuda- tuste jreldusena k a varemini slmitud perekonnad, mugandu- vad uute olukordade kohaselt. Phise tavakohase abielu krva- le on tusnud vabaabielu. Naise koha muudaitus igapevas elus mjutab k a abielu. Thitajalised kokkuleppe-elud, lhiskonnad ja Tabam suhtumine homoseksuaal- susse on phjused, mis on haka- nud nrgendama k a abielu kohta elus. Sotsioloogilised teooriad ei ole sski' ksmeelsed praeguse arehgu tulemusist.
Mned tleyadl, et abielu kadu- mine on liiskondiik katastroof.
Teised ifceooriad jlle vidavad, et abieluga rajatud perekonna hvi- tamine oleks sanmi paremasse eu. Sellest saaiksid.kasu nii lap- sed k u i k a vanemad. See viiks vabamasse, tasakaalukaimasse' ja vhem sekilikku cilukorda.
Mningate eeskujude phj ai -oletaitakse, et eriasuitused, laste- kodud j a hiskonnad (kommuu- nid) oleksid parimad asendajad psrekoamale.
Science" ajakirja jrgi kik teooriad phinevad muinasjutu- listele ja ettekujutuslikele ning ennustuslikele uurimusile. Usal- dayail teoorial peaks siiski olema usaldaitav alus. Ajakir i nuab, et uiibe 'teooriate esitajjad annaiksid selged vastused alljrgnevaile M i -
konna survele? Kas tisealised pivad eban-
nestunud abielust? : . Ka on abielu -vahetusga seotud
surved j pinged viksemad ku i phises abielus?
Mis vib abielu hoida koos? Abielu purunemine vib pealt
vaadates tunduda is ikl iku prob- leemina. See mjustab kuidagi siiski laiemat hikona.
Heaolu, maksustus, sotsiaalne kindlustunne, lastehoid jne., jvad sellistel juhtudel sageli hiskonnale^-lahendada. Ajakir i Sc4ence" neid ksimu-
si vaadeldes leiab, .et kigepealt aga tuleb vastata veelgi laiemale ksimusele: . : '
Kas ldse maksab abielulist hiskondlikku korda psta?
 Laupeval, 27. aug. ja phape- val, 28. aug. ..Seedriorul ..8-dad Eesti Sjameeste Suvepevad. @ Esmaspeval, 29. aug. kell' 130 . Tartu Collegeis Asta Willmami- Linnolti loeng Rahvuslik kest- vus ja kultuuriline jtkuvus eesti luules". N Teisipeval, 30. aug: kell 7.30 . Tartu Collegeis Andres Peek- na loeng Eesti muinaskandlest ja esinemine.  Laupeval, 3. sept. ja phape- val 4.' sept. Seedriorpi VIralaste pevad.
Ilmub! kordG isodcifas - t$isipGev&l nei
ggosms
Mnikord hakkavad inime- sed asja ees teist taga tar- ku asju rkima. N i i see- kordki. Keegi, kes senini oma tarkust vaka all hoid- nud oli, juhtus oma suud paotama ja iitles umbes lin-
^^latiivsuse teooria, mil- le liihtekohaks on relatiivsu- se printsp, klab nii: te- lise loodusseaduse matemaa- tiline snastus peab kehtima iga vaatleja puhul, sltuma- tult selle vaatleja lkumi- sest teiste vaatlejate suhtes. See on fsikiiste nhtuste matemaatUine teooria uute relativistlikkude phimtete aluseL Lihtne, eks ole? Saate aru!" .  .Aga kui miiia omas ;lihtsa-\
meelsuses piuksatada julge- sin, et ina ikka ei taipa ja Al- bert Einsteihi kest jrele ksida ka ei saa, sest tema suri vahepeal juba ra, pe- tas keegi teine heatahtlikult:
<,ra sina, Riin, sellisele asjale pagi matemaatilisest seisukohast lheneda, sest seda sinu pea niikuinii ei vta, aga vaatle seda asja inimlikust seisukohast.. ja siis hakkasid kik teised- ki seda asja muUe selgitama, n et see igati pris klaar oleks.
Vaata, Rnn, relatiivsus sai mulle selgeks siis, kui naist vtta kavatsesin. Ksi- sin sber Kutilt, et" mis tema arvab, kui Lilli ra vtan. Kutt vastas: No mina tema- ga ei abielluks, aga sinu jaoks on ta hea kll." See selgitab muidugi vaid teoori- at. Praktikas tegin Kuti nu- ande jrele, nndsi on Lilli olnud minu naine mitu aasta- kmmet, Kutil aga naist ei ole ldsegi, vaid ta otsib se- da nagu oma saart, mida ku- nagi ei leia. See muidugi on jUe teine ja hoopis tegelik- kuse teooria."
,,Relatvsus on see, kui mees viskab peval pikali ja magab, siis on s i E f e uiak, kui sama teeb naine, siis lais-
.kus."^ ^ .  ' * 
KuiEarla kutsub sgiseks
^ sest: kevadel, sai tuba puhtaks tehtud, siis on see thelepanuvriv. Kui aga nnike kraamib tube suurima hooleita kaks korda nrdalas  siis seda ei mrka keegi."
.Relatiivsus on see, et' kui neeger ei saa tkohta, ss on see rassivaen, kui jU valge mees ilma tta  t- puudus." .
,JCui. vaene' lesknaine 'an- nab veerigu kirikumksuks, sus on see hinnatav suure- meelsus, annab aga rikas kui palju thes ~ kunagi pole kllalt. Rikas eii jua jrele, sest inida rohkem sa suudad, seda enam sult nutakse, mida enam- annad, seda enam tahetakse."
.Reltiivsus: on see, kui peen mees kirjutab: .,Ux on lachti," sest see on ekstrava- gantus, kui htne mees aga kirja paneb: IJgs on ss on see harimatus.*
,,Kui su oma poeg annab teisele labidaga liivakastis phe Oli see lapselik lihtsus ja arusaamatus, kui aga su oma pojukesele I obadus ah- takse, oh see jle toorus,"
Relatiivsus on see, kui hea nitleja esineb keskpra^ selt, siis on arvustus kehv, teeb aga algaja samuti  on ta hinnatavalt lootustandev."
Kui laps ahastab Oma mahatallatud liiyalossi p irast, on see thine, kui ag-a
. insener nutab kokkuvarlse- nud sillaprojekti prast, on see retult tahtis. Ent kes tleb, kelle valu on tugevam, ahastus siiram ja kaotski suurem? Meie ei tea. Meie ei tea, sest kik oh maailmas suhteline, relatiivne. Relatiiv- ne, eks ole!"
Oleksin pidanud saama trgaksy aga ma vist ei saa- nud. Ent kes tleb, kelle mistus taipab hte, kellel haarab teist  kik on ju re^ latvne!
OTTAWA  Kanada ametihingute keskorganisatsioon Cansr dian Labor Congress lkkas tagasi valitsuse ettepaneku vaba- tahtlikuks palkade tusu piiramiseks, mille tulemusena valitsu- se ringkondadest mainitakse, et valitsus ei saa npea lpetada hindade ja palkade kontrolli ning peab seda jtkama vhemalt kuni 1978. aasta lpuni.
Eesti insener Erwin M. Pari, kes spetsialiseerunud maanteede ehita- mise ja korrashoiu alal, ttab praegu Kamerunis, Aafrikas, kus ta Yaouhde lhistel projekteerib luisi maanteid.,
Ins. E . Pari ttas eelmisel aas- tal Burundis, kus ta samuti projek- teeris uusi maanteid. Aafrikasse asus E . Pari ihe ameerika firma spetsialistide koosseisus, 'kuid vii- masel ajal ttab Saksa firma
Canadian Labor Cngressi juhtkond itegi oma otsuse ligema- le .2,3 miljonilise lioneskonna nimel prast seda k u i Kanada I^eaminister Trudeau oli teatajriud,
et valitsus kaotab hindade ja palkade kontrolli M . oktoobril ku i ametihingud piiravad oma nudmisi palkade tstmi- seks. . . .
Peaminister Tmdeau ettepaheku kohaselt peaiksid tlised hoidma
Ilse Lehistel Hse Lehiste, kes ttab Ohio
likoolis lingvistika prfessorma, sai 21. juul audoktori kraadi, Doctor of University, Ingsmaal Esexi likoolilt. Prof. Ilse Lehiste teaduslikus ts hinnati erilis<8lt tema uurhnistd pshhohngvlsti- ka ial, mis on saanud iemaaihn- selt tuntuks teerajajana moodsa keeleuurimise haruna. Bs Lehiste ttas kaks aastat Esexi; likooli juures teaduslikul uurimistl
oma palgenudmised 7,5 protsen- d i tasemel, mis on isegi pool protsenti vhem k u i praegu ette- nhtud .8-protsendiline pajkad tus hindade-paakade kontrolli ahisel. V . Valitsuse ettepanekusse suhtu- sid skeptilisel t ka rielu juhtivad isikud ning
Kanada, konservatiivide partei Juht Joe Clark kinnitas, et va- litsuse ettepanekute tagasilk- kamist arvesse Mttes ei usalda tlised ja ettevtjad Trudeau
, valitsust. . 
MAON & RISCH klaver (peaaegu ms) ja pink $1000.--. Tel. 2704132,
helistada prast kella 6 .
Ema, ma olen juba 15 aastat vina. Kas ma tohin nd h a ^ ^
USA riikliku uurimiskeskise toe- / rinnahoidjat ifcaindima?" tusel.; , - ' v .;\|. :,,Ei,;Rudoll"::::^
iiiiiisisiiiii