iri ttis hUjutI
streikima I lennuliikluse ideti uuesti
k asi on kor- j valitud esin- liHku sstee- ^emaks vi-
streigi koh- ^ndis kiimits}^ Ite streik on luga Kanada lusele, rki- [tavate reisi- liannatustest, le sellist luk-
iski nii Hbt- lendis seda
likud tulid kliikliis ei ole ts. Lennukid /ad Kanada hilinemisega
jiinnitiid isegi ima. Sellega kontrollamet-
Kanadas ei mitte parla-
rase mn?;ii [rne ja sil - on vrdlemi- ukorra l ik\ i - itrpllametnike iSelUsed strej- tult mulje, et
valitsemis- t vimeliue viisi l valitst-
[iselt vajali- gasi mng ja [nonstratsiocn tsas sektoris
fklus, kriipsii- seda mtle-
Hillega strei- kontrolli alJa htsatele ala- wnetuhandel logu ri igi nor- tada tohutuid sid ja inim- jtab mulje,
leem on vaba- last varjatud
la alla, kuid pteld ning al-
t vljarabele-
li okupeeritud ku juhtkonna (vad, kui palju leid ja kaupa-
ja kui vilets Istis. Meie kuu- * ageli kommu-
|ja rahva ke- raade, millede le rahval on I'iha vtta ter-
et nukogude itud moodsata
ning et tal ei lades ootesaba-
bult ilusad s- nbutatud kige Indaga. Tegeli- tjs kinud in i - [ipasid ja toidu- |a ning et nende
ilets. N i n ^ i s e - liseks tuleb sa-
viisi vsitava-
remis esinevad id sageli tagasi- >8s ajakirjandu- kski leht ega
kehtivat sstee- tu parteid ega uhte puudutada. LPravdas" aMes (ine pikem artik- )kraatidele juht-
esinduslikuma- tseerimiseks.
la mber kogu- jad, et paremaid
jiUmalik produt- Ise korras, kuid jada teha. J a nii listlik Venemaa
pevast-rpeva ite poliitika kau- L'maailmast ma-
tehnoloogiat ja pd. Kommunism lobune, mille sei-
ntel ei tole enam [pata ja sit l-
edasi lpuks
A M
s i
VABA.ESESTLHE teisipeval, 30. aiigustil l?? - -Tuesday, August 30, 1977
VALVEARST M D L L p d l
3. ja 4. septembr on valvears- tiks dr. Peters. teL 766-7611 ning 4. j a 5. septembril dr. Sauks, tel. 461-0912;
Toronto hommikiileht Sun'' kirjutab / et Toronto . eesilinnas North Yorgis ' on mgil kir jani- ku Mazo de la Roche endine ma- pa, mille mmisega kinnisvara- de vahendajal Harry Hintoni-1 on raskusi. Harry Hinton mainib, et ta n^olukorrast vga pettunud, kima suur 18-muimline maja kuulub elamute; tsooni ning te- ma plaanid selle ajaloolise vi kunstide keskuse majana m- miseks pole realiseerunud. H i n - ton ostis selle hoone 1976. aasta mais 320.000 dollari eest, pstes maja lammutamisel eest. Nd klisib fta selle hoone eest aga ju - ba 600.000 dollarit.
Teatavasti plaanitses selle maja ostmist ka Eesti Kunstide Kes- kus Torontos,, kes saatis kohali- kele eestlastele vlja vastavad an- keet- ja korjanduslehed, ksides mgil oteva maja ostmis&ks an- netajatelt 3000 dlilariiisi panu- seid.
raamatuid Scarboro
Scarboro . linnaosa avakkude raamatukogude vrgus ttava eestlannast raamatukoguhoidja Aino Mllerbeci algatusel on Scao-boro avalikkudesse raamatu- kogudesse hakatud ostma eesti- keelseid raamaituid. Aino Muller- beck mainib Vaba Eestlasele", et ^ti lceelsete raamatute muret- semiseks on antud vrdlemisi suured summad ning ta pab n i i paJljai. eestikeelseid teoseid hanki- da kui vimalik: Praegu-^ ei ole teada, millisesse haruraamati^o- gusse kige rohkem eestikeelseid raamaituid paigutatakse, kuid tenoliselt vetakse sel puhul andesse suure eestlaste grupi ko- guasmist Eesti Kodusse".
Vefiestamisaeg v@9D@
kogyfeoses Tnavu ilmus Columbuses USA-s
vSlavien Publishers kirjastusel D. K. Rowney ja G. EOrchads toime- tusel koguteos ',,Russian and Sla- vic History'', kus heks artikliks on dr. Toivo Raun'a t National Elutes and Russification in the Baltic Provinces of the Russian Empire, 18611914: The Case of Estnians" (Rahvuslikud eliidid ja venestamine Vene impeeriumis Balt i provintsides 18611914: eest- lane olukord). Artikkel on koos mrkmetega kuni 25 lk. J
Sellenimelise ettekande pidas:ta tna\iisel Banffi konverents j a mdunud ndalal Torontos Tartu Instituudi loenguhtul.
Tuleval aastal ilmub teine aja- looline koguteos, mis -hlmab Soo- met ja Baltimaid mdunud sajan- di II poolel kuni I maailmasjani. Raamatus oleksid Soome ja Balt i - maad tsaarivalitsuse vaatevinklist.
Umus nr. 98 - i - SgJs
Mgil Vaba Eestlase" talitcses
KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr. , Saite 281
Rexdale. nt. M9V 3Y7 TeL 745-4622
Kuna esmaspev, 5. september, on Imnateenijatele pha, ss ei toimu sel peval jtmete i
ihe toiiBb teisipeval Ja teisi-
Kolmapevl, 7. septembr, e i toimu ajalehtede, siiuremate ese- mete, jkappide, majatarvete, puumaterjali, okste jne. ravii- mist. Need esemed viiakse ra kolmapeval, 14. septembr, 1977.
igeaegseks vljapanekuks leiab hinda-
. R. M . : B R E M N E R . Commissioner^ of Public Works aty of Toront
Sabne ja laan Meie l ld <oma veoauto juures enne jrjekordset v woodis.
oma kodust North HoEy- Foto: Avo Piir is i ld
LOS A N G E L E S Eestlased on paguluses sattunud vga mitmesugustele taladele, mille- dest nad kodumaalt lahkumisel ei osanud unistadagi. Suurtes riikides, nagu seda on Ameerika hendriigid ja Kanada, on vimalust palju ning tkad ja energilised eestlased on need-vima- lused ra kasutanud. he omaprasema elukutse j a tala endile on valinud Los ngeleses elav abielupaar Salme ja Jaan Meie l ld , kes ostsid endile suure veoauto, millega nad toimetavad kau- pu le kogu Ameerika mandri, sites maha tuhandeid miile, MeieFite statistika nitab, et nad on Itahe aasta jooksul autoomanikena selja taha jtnud 270.000 mii l i ja sitnud lbi kik hendriiki- de maismaa osariigid vljaarvatud Florida. Nende teekonnad on neid isegi viinud Kanadasse B r i t i Koiumbiasse, Albeirtasse ja Quebeci. .
Abielupaari vestlusest selgub,! et nad on tavaliselt teel klimme- kond peva ja (teevad siis kodu- kohas North Hollywoodis, .Kali- fomias, vikese peatuse. K i r j e l - dades oma sidukit mainivad nad, et nende veoauto j a selle jrelvaokri pikkus' on kogusum- mas 60 j alga ning kaubaga tide- tu l t : kaalub see auto-vagun 80.000 naela.
Tundub nagu uskusnata, et fsiliselt habras Salme Meiel, kes Eestis tegutses Ugala teat- ris nitlejana ning on seda kunsti harrastanud ka Los Angelesis eesti hiskonnas, saab hakkama sellise tga nagU se- da on suure raske veoauto juh- t imine , ;
K u i d Salme Meiel on sitnud au- tojuhina juba aastapevad kuna ta abikaasal on kahe aastased kogemused. Salme sai esimese Massi suure yeoautojuhi loa en- dale isegi eksami esimesel katsel ning sageli sidab ta kmme tun- di pevas,; mis on mrustega lu - batud maksimaaMe sidutiiiidide. arv. Meiritei on toimitud leping he firmaga, kes hoolitseb selle eest, et nendel alati oleks kaupa vedada ja kui nad kusagile mi - dagi viivad, et nee siis ka an- takse midagi tagasi toomiseks. Nad transporteerivad puuvilja, juurvilja, : pesumasinaid, auto- kumme, plastist esemid jne.
peaaegu ikike, .mis ei nua kl- mutamist. nuda pevaraamatu nitamist.
Suurel veoautol on 13 kiku, milliseid ikike -tuleb kasutada.
Suuremaks takistuseks Ja pa- handuseks tee peal ori madalad sillad, millede alt suur veoauto sageli ainult vaevu lbi pseb.
E r i t i kurikuulsad oma madalate sildadega on hendriikide luna osariigid. Tdleb ka arvesitada ras- kete ilmastikutingimustegaj- ga, lumega j a suiu^te vihmasadu- dega, mis nuavad hid nrve ja suurt siduoskust.
Kahe aasta jooksul ei ole Mei- eritel s i iski ohiud htegi nne- tust. Firmad, kes ;kasutavad neid suuri veoautosid oma kaupade vedamiseks, hoolitsevad k a juh- tide heaolu eest, ikuna igas hendriikide osariigis on suurte maanteede ris n. n. ,,truok- shops", kus n vimalik soodsa hinnaga bida ning kus servee- ritakse maitsvaid toite.
T i h t i ' sidavad. aga Meielid. ko- g-u kestel, Itusjuures ks a-u- tojuht magab vikeses maga- miskabnis, kuna teine sidab.
Neil on autos k a vike televisioo- niaparaat. Teel tuleb pidada ka pevaraamatut, kuhu mrgitaikse sisse, mitu tundi on sidetud, mitu ndi puhatud, kust teekond algas j / a kus see lpeb. Politsei
vib alati peatada ; veoauto j a Ka tuleb i f c ^ l olles lbistada kaa- lupunkte, kus laadungi raskust kontrollitakse. Igas veoautas on ka CB raadio, mil le abil veoauto- de juhid ksteisega kontakti pea- vad.
Sellise suure vagun-auto le- valpidamise ikulud on kaunis suu- red. Autol on 240 galloni suuru- ne bensiinipaak, mis vimaldab lOOO mi i l i lbiitmist i lma ben- siini juurde v t e i a t a . Aastas uia^ t u k d bensiini kulud 240.000 dol- larile. Auto parandus ja remont maksavad umbes 16.000 dollarit ning kindlustus ja-teede maksud ligilhedalt 10.000 dollarit.
Nagu sellest nhtub, on kulud vrdlemisi suured ja vastavalt sellele peavad olema k a tulud, et katta vljammekuid j jtta elamiseks lejki. Enne veoauto omandamist ol i
Jaan Meiel 20 aastat maaler, hendriikides.vbimise esimeste aastate jooksul rentis abielupaar endale vikese italu Indiana osa- riigis, ikus nad kasvatasid toma- teid. K u i aga lkesetorim hvitas neil 40.000 tomatitaime, siis loo- busid nad aedniku elukutsest. Eestis tegutses Jaan Meiel ajakir- janduse alal ning o l i autojuht ja kindlustusseltsi inspektor. Salme Meiel oli aga Ugala teatris nitle- ja ntag n ka Los Angelesi eest- lastele lavastanud mitu teatri-
Eesti Naisselts Montrealis kor- raldab laupeval, 15. okt; kell 6.30 Erasery Library suures audi- tooriumis, Kensiiigtoni 4855 : j a Sommerledi tnavate nurgal (sis- sekik ja autode pakkimine Ken- singitoni tnavad) kirjanduse h- tu. Avab E N M esinaine Tanni P i l l . Kogu htu kava tidab kirjanik- nibleja. Asta Wil'lmann uudse originaalse kayaga, Asta Wi l l - mnn-Linnolt on Eesti P E N klubi peasekretr' j a kesoleval sgisel delegaadiks Rahvusvahe- lise PENri kongressil Austraalias. Tail on kavas kolmes suuremas Ausitraalia eestlaste keskuses sa^ miasisulise kavaga (kirjandush- tud., Asta Wililmnn, kelle ailaline elukoht on Paroriingtonis, USA-Sj ikus ta arstist abikaasa on haigla juhaitajaks, on vmasei aastail
P O N T I O B U I G K Co. Ltd .
348 Danfrth Ave., ToroEto
F O N T I C / ^ F I R E B I R D ' L E M N S A S T R E
' BUIC35 VENTimA II G 3 I . C . veoautodl
-1
TeSefon: ris 461-3561 kodus 4235716
kujunenud ihks kaaiuikamaiks Eesti P E N klub i e^ t vitlejaks ja heaJks ikuMur-ambassadOiriks Eestile. :
$30.-^ $16.
E I . E I P O S T I G A USA'S:
S T O K H O L M ( E P L ) ~ N. Liidu surve Norrale- kestab. Moskva on esitanud Norra valitsusele jrsu protestinoodi, kna Norra mras mni aeg tagasi Teravmgede mber 200 meremli laiuse vndi kalapgi kaitseks.
N. Liidu valitsus esitas noodi juba juunis, kuid selle sisu hoiti salajas. See sai avalikuks alles 14. juuUl marksistliku norra lehe Klassekampe kaudu. Kui parem- poolne ajaleht Morgenbladet pr- dus Non^a vsministeeriumi poo- le, keeldus see kinnitamast vi mber lkkamast, et N . Liidu noo- di sisu on niisugune, ngu Klasse- kampe cm selle edasi andnud.
Ministeerium lannitas kll, et Klassekampe artiklit on ksitle- tud kige krgemal tasemel mi- nisteeriumis.
Andmete jrgi, mida Morgenbla- det on saanud isikutelt, kes on ni- nud nooti, on Klassekampe andnud selle sisu igesti, edasi.
Vlisministeerium oli varem ai- nult teatanud, et ta oli saanud noo- di N . Liidult. Sisu kohta oli aistd
ainult ebamraseid ja tunduvalt pehmendatud vihjeid. .
Norra poolt Teravmgede mber mratud vnd kalapgi kait- seks ei diskrimineeri htki r i ik i . See thendab, et Norra mrab, missuguse hulga kala. kik maad kokku vivad pda.
Moskva noot on jrsutoomlme. Selles eldakse muuseas:
, ,N. Ludu valitsus peab vndi mramist kalapgi kaitseks Te- ravmgede iimber uueks Norra- polsdcs sammuks,
mille eesmrgiks on oma iguste lubamatu laiemdamine Teravm-
ti
Torpnto. Ontario M4K 2R6
Aadressi muudatus 30 centi., ksiknumbri hind 35 centi
lanada aadressidele palmne mrkida .JPOSTAL C O D E " Js. . ;USA aairessidele ,,ZIP C O D E " V
Paogatshekk vi posti rahakaart kirjutada Fre EstomauPobllshers nimele.
J N A L M E R m> p I
Morgenbladet mrkis, et N . Liit on traditsiooniliselt olnud selleks riigiks, feelle kalapk Teravm- gede vetes on olnud ki^e ulaitusU- kum, p. et eelpwl nimetatuid vn-
Teeme uHsi ja parandame vanu nii linnas kui ka suvilates
Palun mulle saata V A B A EESTLANE aastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripotiga alates
197 Tellimise katteks lisan $
iga / r.
di mramine puudutab jrelikult N. Liitu rohkem kui htki teist r i i - ^ , Norra kaasa arvatud. Peale sel- le on norra ja nukogude merebio- loogid eriarvamisel seUe suhtes^
palju kalla nendes vetes vib et tursk hoopis kaoks.
Nimi
