V ^ A E E S T L A O T tBS2p?al, 13. jseptemM 1977 Tuesday, September 13, 1977 N r . 67 N r . 67
V A B A D E E E S T L A S T E HLEKANDJA
VEJAANDJA: o/ Vaba Eestlane, 135 TecuxD^ei St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl AJTO
TOIMETAJA: Hann^ Oja POSTIAADRESS: P.O. Box-70, Stn. C, Toronto 3, Oit. M6J 3M7 TEIJJFONID: toimetus 3M'7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
$53., poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15. LENNUPOSTIGA lemere-maadess: aastas $62., poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50 Aa4ressi muudatus 30 c. ksiknumbri hind 35 c.
I Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuniseth St,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
N . Li idu ja hendikide vahe- korrad, mis muutusid mned kuud tagasi president Carierl inimiguste poliitika alla kriipsu- tamisel vrdlemisi teravaiks, on Iiakanud taas nitama stabilisee- rumise tendentsi. Kahtlemata on pandud N . Ludus kik eksperdid ja diplomaadid energiliselt tle, iii Valge Maja hoiakut inimigus- te rakendamise ksimuses muuta ning Kreml kasutab ara kik oma tutvused ja sidemisd amee- riklaste hulgas, et avaldada ni i presidendile kui ka ^Kongressile mju rangest inimiguste poli it i - kast hoidumiseks ning detente poliitika juurde tagasi prdu- miseks. .
Praegu on veel varajane telda, kui suurel mral president Car- ter oma meelt inimiguste pol i i - t ika rakehdamsie suhtes on muutnud, kuid n selge, et Valge Maja hoiakus on teatud muuda- tused toimimud ning president on muutunud N . L i idu dissidenti- de tagakiusamise ja inimiguste rakendamise poliitika suhtes t im- duvalt leplikumaks kui ta oli m^ iied kuud tagasi, m i l ta saatis vene dissidendile Andrei Sahha- rovile isikliku kir ja ning nudis niitmts knes inimiguste raken damist N . Liidus.
Nd on Carter mrgataval t mdukam ning mainib juba, et kuigi ta jb inimiguste poliitika nudmisel oma seniste tekspida- miste juurde, ei taotle ta nende rakendamist pidevalt vaid peatub nende probleemide juures ksik- juhtumite esile kerkimisel. See on kahtlemata suur samm taga- si kui vrrelda Carteri esialgseid rangeid ja selgeid seisukohti inimiguste printsiipide rakenda- mise l Ning kui vahepeal Brezh- nevi ja Carteri omavaheline koh- tumine nihkus ha kaugemale mgede taha, siis nd on Carter
I juba avalikult andnud msta, et ta on valmis Brezlmeviga kohta- ma kasvi ainult selleks, et
lhemalt tutvuneda ja tiheda- maid isiklikke kontakte slmida. Ning ka Kremlist on hakatud Washingtonile nitama lahkemat ngu, sest kui vahekorrad Carte- riga paranevad, siis tekivad jlle vljavaated detente poltika ra- kendamiseks, mis loob taas olu- korra, kus Washingtonis Krem- list vlja sirutatud krediite ja tehnoloogiat anuva ke pihta ei lda.
Kreml on Umselt koheselt Car- teri vihjest kinni hakanud ning N . Li idu propagandamasin on loobunud Carteri ja hendriikide rndamisest. Isegi Brezhnev on muutunud oma vljendustes tun- duvalt leplikumaks, kuid samal ajal torkab N . L i idu ajakirjandu- ses ilmuvatest kommentaaridest teravalt silma, et N . Ludu ja hendriikide vaheliste suhete pa- randamine ei olene Moskvast vaid Washingtonist. 1 Oti huvitav jlgida, millise hoiaku vtab Valge Maja vene- laste sellise lbe poltika suhtes. Tegelikult mngitakse Kremlis praegu sellist mngu, et ameerik- lastel on vaja venelasi ja mitte venelastel ameeriklasi, mis on paradoksaalne ja tiellailt vastu- olus tegeliku olukorraga. On ras kesti usutav, et president Carter prast ni i energilist avamngu inimiguste ksimuseks hend- riike alandavale poliitilisele l i in i - le lheb ja Kreml i ees hakkab kununardama, kuid Washingtoni vlispoliitikas on varemgi juhtu- nud kummalisi ja arusaamatuid asju miks ei viks neid juhtuda praegugi! hendriikide suurri- mehed ning ameerika tehnoloogia ja krediitide jrele ihkavajd kom- munistid on mitmel puhul erine ulatunud ksteisele ke j a vivad seda teha ka president Carteri ajal. Igatahes asjad selles suunas on kimas ja kuidas need lpli- kult vlja kujunevad, seda peab nitama tulevik,
K . A.
Kanada sum-nitusel Torontos Oli heks thelepanuvrsemaks osaks neljal peval toimunud lennudemonstratsioonid. Kuigi esimesel peval juhtus hel vigurlennul nnetus j a lendur sai surma, olid teised pevad nnestunud niteks tnapeva lennukeist Ja nende vimeist. P i ld i l gnipp propellerlennuketd-Ontario. piae'i. kohal. Foto: : Vaba Eestlane,
WASHINGTON (VE kirjasaatjalt) - Praegusel ajal, kus rahvusvaheliselt on kllaltki tegemist nK- daelda tavaliste" poltiliste probleemide lahendamisega ning tlikoUete kustutamisega, on maailma teaduse ja tehnoloogia arengu lttu peale tulemas terve plejaad uusi rahvusvahelisi probleeme. Jrjest rohkem hakatakse suurriikide pealinnades thelepanu prama ksimustele, nagu kuidas hivata neid maapue |a loodusvarasid, mis asuvad Antarktika kontinendil vi selles vetes, ning kellel on i- gus seda teha? Sama probleem kehtib tohutu maaUmamere osas, sest ookeanide vetes Ja phjas pei- tuvad tohutud rikkused. Ning kuidas korraldada maailmaruumi, Kuu ja edaspidi planeetide kasu- tamist mitte ainult teaduse huvides, vaid ka praktilist ja majanduslikku kasu taotlevateks eesmr-
kideks? '
Australian Broadcasting Com- mission on saatnud ametliku kirja New Yorgis asuvale lemaailmse- le Eesti Kesknukogule Balti r i i - Idde ksimuses, mis puudutab N . Liidu poolt tehtud annekteerimise tunnustamist vi mittetunnusta- mist. See annab selgust neile vas- tuolulistele teadetele; mida on m- nes eesti ajalehes avaldatud. Sel- lest selgub siiski, et Austraalia praegune valitsus on Balti riikide annekteerimise mittetunnustamise thistanud samal viisE nagu see tunnustus Whitlami valitsuse ajal anti. SeUega seoses on Austraalias asuvale Lti konsulaadile, mille te- gevus Whitlami valitsuse ajal l- petati, teatatud, et konsulaat vib tegevust jtkata.
Ametlikus kirjas eldakse: Liberaalse maapartM valitsus on
ra muutnud Whitlami valitsuse otsuse tunnustada Nukogude kontrolli Balt i riikide le.
Vlisministeeriumi esindaja Can^ berras tles eile (see loeti raadios ette juba 3. jaan. 1976) htul, et ot- suse on teinud vlisminister Mr .
Lbi Stokholmi toimus umbes 2000 inimese osavtul protestirong- kik, mille parooliks oli Venela- sed Thehhoslo vakkiast vlja!'' Rongkigus marssisid enam kui 40 organisatsiooni esindajad, kodan- like erakondade krval ka maois- tid ja Ida-Euroopa Solidaarsuse Komitee.
Rongkik suundus N . Vene saat- konna ette, kus kneles kirjanik Svante Foerster. Saatkonna perso- nal oli tollal olnud maal vljasi- dul, teatati ajakirjandusele. -
Peacock umbkaudu kaks ndalat enne julu.
Ministeeriumi esindaja tles, et teade availdati ainult tniele presse, kuna sotsialistliku valit- suse originaalne otsus, tunnustada Venemaa kontrolli Lti, LeedU ja Eesti le. oli eravsine ja ei ole edasi antud Nukogude Liidule:
Selle otsuse ramuutmine ol i sa- muti eraviisiline.
Austraalia ambassadorile Nu- kogude Liidus on teatatud, et ta enam ei klastaks htegi Balti r i ik i .
Selliste probleemide lahendami- seks'on rugid Jaotunud laias laas- tus teldes kolme erinevasse grup- pi. Kige kaugemale arenenud teh;. noloogiaga Ameerika hendriigid koos teiste arenenud lneriikide- ga, taotleb juba sna peatset maailmamere, Antarktika ja maailmaruumi ekspluateerimist. Nukogude Li it koos .oma satellti- dega soovib aga kindlustada enda osa nende potentsiaalsete rikkuste hlvamisel ja ei soovi nha, et Ameerika temast ette juab. Jre- likult taotlevad venelased lepin- guid pariteeti ehk vrdsuse alusel ameeriklastega.
Nndanimetatud kolmanda maail- ma riigid ehk arengumaad on aga seisukohal,
et meres ja merephjas, Antark- tika kontinendil ja kaugemas perspektiivis Kuul ja mujal maaUmaruumis asuvad loodus- varad peaksid kuuluma tervele inimkonnale
ja seeprast peaksid ka n^mad nende valitseniisest ja. kasutami- sest osa saama,
Lunanaba piirkonda hlmav Antarktika kontinent moodustab he kmnendiku maakera mais- maa alast. Seitse r i ik i pMendeeri- vad osadele Antat-ktika kontinendi territooriumist. Nendeks; seitsmeks riigiks on Argentn, Austraalia, Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Tshiili ja Uus-Meremaa.
N i i Ameerika hendriigid kiii Nukogude Liit omavad teaduslik- ke uurimisbaase Antarktikas ja mlemad on esirinnas selle maail- mapiirkonna uurimisel, aga kumb- ki neist ei ole amethkult preten- deerinud oma osale selle territoo- riumist. '
1959. aastal slmiti kaheteist- kmne ri igi vahel rahvusvaheline leping Antarktika suhtes.
Selle lepingu kohaselt on ntark tika avatud kigile riikidele ja nende kodanikele rahumeelseks kasutamiseks Ja ieafc l ikuks uu rimiseks.
Leping omab kolmekmne aastase kehtivuse. Need seitse r i ik i , kel on territoriaalseid taotlusi Antarktis kas, nustusid oma suvernsust vastavate piirkondade suhtes hoid- ma passvses seisundis, kuid nad siiski e i loobunud oma phimtte- lisest suvernsuse taotlusest.
Kaheteistkmne Antarktika le- pingurgi hulka kuuluvad peale eespoohnainitud heksa veel Jaa-
bariik. Lunapolaarpiirkonna - uuri- misest* on veel osa vtnud Lne- Saksama ja Rootsi.
Hiljuti peeti aga Londonis semi- riaritaoline konverents Antarktika tuletiku ksimustes.
Sellel juti Jreldusele, et nia- janduslikel phjustel Ja samuti rahvusvahelises poltikas valit- sevate pingete tttu on ebate- noline loota, et Antarktika pi-- kond pikemas perspektiivis Jb vaid teadusliku Murimist salaks.-' Mitmed nn. kolmanda maailma
riikide esindajad avaldasid semi- naril rahulolematust eespoolmaini- tud kaheteistkmne riigi lepinguga ja nudsid endale kaasarkimis- igusi Antarktika pnrkonna edas- pidisel kavanciamisel ja kasutami- sel, vimalikult hinenud Rahvas- te rganisastiooni kaudu-
Umbes samalaadiliste problee- midega maadles mitu kuud hine- nud Rahvaste, organisatsiooni al- gatusel kokku kutsutud Mereigu- se Konverents, mis samuti peeti Londonis ja mille istungid lppe- sid juulikuus. See oli teline mam- mutkonverents, millest vtsid; osa 145-e ri igi esindajad.
Vga komplitseeritud j. pikale veninud lbij:kimistel ja arute- ludel ei jutudki mingitele konk- reetsetele otsustele ja peeti vaja- likuks ,1978. aasta mrtsis uuesti Genfis kokku tulla.
RO peasekretr Kurt Waldheim iioiatas, et kui ei suudeta koJkku leppida tervet maailma hlmava mereiguse seadustikus, siis iga riik vib hakata hepoolselt ra- kendama kes teab missuguseid
ni i merevees kui merephjas pei- tuvate ressursside suhtes.
Ameeriklased on praegu ainuke- sed, kes omavad kllaldaselt teh- noloogiat ja kapitali arendamaks ookeaniphjas lamavate loodusva- rade kaevandamist. Asjatundjate hinnangul on mitmed Ameerika korporatsioonid valmis asuma ma- janduslikult tasuvale ookeaniphja ekspluterimisele juba varsti p- rast 1980-ndat aastat.
M i s puutub maailniaruumi kasu- tamisesse, siis ka selles osas peeti suvel ulatuslik konverents, nimelt hinenud Rahvaste Organisatsioo- ni Maailmaruumi Rahumeelse K a - sutamise Komitee istung Viinis.
Juba varem oli vastu vetud mitmeid lepinguid. N niteks on keelustatud tuuma- vi muu-, de masshvitusrelvade orbiiti asetamine mber maakera keer- levate satelltide poolt. rbdis olevate satelliitidega ko-
gutakse rikkalikku, andmestikku, mis on kasulik n majanduslikuks planeerimiseks kui teaduslikuks uurimistks. Samahsti saab se- da andmestikku aga kasutada ka sjaliseks luureks. :
Kolmanda maailma riigid nua- vad, et satelltidega kogutavat andmestikku antaks ka nende k-
Lahendamist Ja rahvusvaheliste seadustega kodifitseerimist va- javad eelkige kaks peamist k- ^ i i i T m e e S
'ldiselt nus,:
tJheks on riikide halduspiirkonnas olevate territoriaalvete ulatus. Tei- seks on ookeanide phjas peituvate loodusvarade ekspluateerimise korraldamine.
Territoriaalvete laiuseks on. v i i - masel ajal kujunenud 12 meremli. Kuid seoses kalapgi kujunemise- ga suureks majandusharuks hing samuti seoses mereall peituvate livarude ekspluateerimisega on mitmed rgid hakanud laiendama oma territoriaalvesi kuni 200 mere- miilini rannikust. See on muidugi kaasa toonud rahvusvahelisi aru- saamatusi, ja konflikte, ldisele, terve maailma hlmavale kokku- leppele selles ksmiuses on vga raske juda. ^
Aga ka vljaspool 200 mii l i ula- tust asuvad ookeanide phjas rik- kalikud loodusvarad, mlede kasu- tamisigust kindlaks mrata on veelgi raskem-
aga Nukogude Liidu esindajad Viui i konverentsil olid vastu de- tailse informatsiooni ldiselt avalikuks kasutamiseks \ teata- vaks tegemiselie.
Ihnselt kardavad nad oma sjalis- te saladuste prast^ samuti aga ka seda, et andmestik vib neile pro- pagandaliselt halvasti mjuda.
Venelastele tekitab suurt peava- lu propaganda valdkonnas aga veel ks maamaruumiga seosesolev probleem. Nimelt ameeriklastel on vahnimas tehnoloogiline apara- tuur, mida kasutades vib orbndis olevatelt satelliitidelt saata tele- visiooniprogramme otse vastuvt- vatesse televisiooniaparaatidesse, ilma vahejaamade kasutamiseta. See oleks sufceks sammuks edasi informatsioonivahetuses. Milliseid uusi perspektve taoline menetlus avab, peaks olema selge. ,
N . Ldu uue phiseaduse pro- jekti arutlemisel pole saadud mda minna k a elaike indivi - duaalmajandeist, mida nd cm hakatud nimetama isiklikeks abi- majapidmisteks. K u n a mdividu- aahnajandid tidavad vga ula- tusliku osa riigi majanduses, siis eldakse hes arutlusartiklis (IJlahva Hl'1 nr. 129; 26. augus- ti l 1977) muuseas jrgmist:
Tiesti igustatult on ka uue konstitutsiooni projektis kajasta- tud elanike is ikl iku abimajapida- mise koht meie iihiskonnas. Nd juba uuel tasemel, mis peegeldab tielikumalt te^elilsku olukorda.
Edaisi eldakse, et elanike isiklik abimajapidamine osaleb is ikl iku omandi moodustamises ja tju taastootmises, olles sotsialistliku pllumajanduse la- hutamatu komponent. Isikl ik abi^ majapidamine on praegu, k a eril i - seks kaubatoodangu tootjaks, aidates selliselt kaasa linnaelani- ke ja abimajapidamist mitteoma- vate klaelanike heaolu kasvule. Seeprast tuleb individuaalsekto- rit tsiselt arvestada." \
Siis tpsustatakse mida ieti is ikl iku maakasutamise al l mel- dakse: FllmiiajariduSes on isik- l iku majapidamise omamise alu- seks maakasutus. Kodanike ka- sutuses vivad olla .maatkid, mis r i ik j a kolhoosid seadusega kehtestatud korras amiavad abi- majandi pidamiseks aianduseks ja kgiviljanduseks, samuti in - dividuaalelamu ehitamiseks"
Individuaalseks kasutamiseks antav maa jaguneb kasutusviisi ja -thtaja jrgi peaasjalikult jrgmisteks alaliikideks: 1) ue- aiama, 2) individuaalkrunt, 3) kgiviljamaa, 4) ametimaa ja 5) heiria- ja - karjamaa, igus maa kasutamiseks olevat kigil koda- nikel vrdseil alustel. Selle igu- se realiseerumine on a^a piira- tud teatud tihgimustega. N i i peab maa taotleja olema teovimeline isik. Selles viimases poleviit ss k i veel parist hist seisukohta, kuid heks thtsamaks aluseks olevat maa efektiivse kasutami se vime ja vastutusvimelisus selle tagamisel, selleprast tu- leks uude phikirja sisse vtta klausel, et individuaalne maa ka- sutaja annaks kohustuse .seda maad rahvamajanduse ja loodus- kaitse seisukohalt heaperemeheli- kult kasutada. Praegu olevat aga kllaldaselt niteid, kus riigi poolt kasutaniiseks antud maad, sageli veel viljakat, ei kasutata otstarbekalt.
Vajalik olevat aga sihnas p ida- da, et individuaalse maakasutuse puhul on maa sageli hiskasuta^ misel nagu ueaiai>iaa kolhoosi- des.
Viimasel ajal olevat maaelani- kud leidnud tee isikl iku abimaja- pidamise efektiivsuse tstmiseks, seda eriti tugevamates majan deis. Olevat tekkinud kollektiiv, ne abnajapidamine (kas kolhoos kolhoosis?), kus on aluseks pere- de t ja isiklike vahendite koo- peratsioon isemajandainise j a ise- juhtimise printsiipidel. See vi- vat olla kas grupi perede vi ise- g i tervete klade ja muude asu- late hine majapidamine' Sua ei kuuluvat siiski mitte aiaudus- kooperatiivid. mis on peamiselt linnas elavate tUste jateenitu- jate abknajandid, kus toodetakse vaid vike osa pllmnajandussaa- duste kaubatoodangut ja mUledel on jurdilise isiku staatus.
Se^ga On toimmnas individu- aalse^ maakasutuse > lhenemine kooperatiivsele. KoUektvsele abimajapidamisele k u i inajapida- miste funktsionaalsele suunale laienevad praegu samasugused 'igusnormid ja Soodustused nagu isiklikule abimajapidamisele, kui - gi ta vtab endale vahepealse ko- ha isikliku abimajapidamise jn hiskondljku-kooperatvse toot- mise vahel. KoUektvne abnaja- pidamine loovat eeldused t produktiivsuse tusuks hidividu- aalsektoris, samuti tootmise hiskonnastumise astme tusuks. See protsess on ka selleprast igati jirogressiivne, et n i i taandub vinane haru traditsioonilisest talupoeglikust tootmisest selle tootmismeetodi taseme mttes. Koos viimastega hbuvad talu- poeglike ttingimuste jnused ja vrdsustub mrgatavalt Enna
NI Vi; ja l |
dr. Mae,
. E . fipodet
T.E. M algab tn vikeses tavaliselt, tuga. See pevalaste se on kav nikult, et vai ; ka n juht on V snalise va aasta meeldivas ku minev
f . E . ' M e vuskavas 13. sept. ball 22. ok 7 . Eesti jaan. 19: veebr, kel bariigi veebr.; p i kell 7.30 kontsert ter HaU'i lahtine. T peb kell:7.30 ]
T.E. M muvad te gusega lisaharju vajaduse mistuste on teretu
Pecme n i l
SelH rohkel nike abist ja hei seeriii hooSi-l kahji
Ne aalmj seerir taiup j aga vaims duse Oraet le nJ ha]kaj kollel Ni i elus maj
( a r g lk. 3) nike