aei ihiseaduse prc- pole saadud
elanike indivi- ida nd osi isiklikeks abl-
iium. idividw- rvad vga ula- lajanduses, siis aruthisartiklis 129, 26. augus-
Ijrgniist: ;lt on ka uue Jektis kajasta-
abimajapida- skonnas. Nd mis peegeldab kku olukorda.
et elanike amine osaleb noodustamlses otmises. oIle& majanduse la- nt. Isiklik abi- )raeg ka erili- igu tootjaks, sa linnaelani- nist inittenia- eaolu kasvule, dividaalsekta- da." :se mida ieti mise all mei-
[nduses on Islk- omaniise aiu- Kodanike ka-
lla maatkid, osid seadusega Is amiavad abi- ivs aianduseks k, samuti in-
litamiseks" kasutamiseks
[iideks: 1) uf- uaalkrunt, .3)
|ametiniaa ja 5) |aa. igus maa at kigil koda- tel. Selle igu- on aga piira-,
stega. Nii peab a teovimeline
les polevat siis ist seisukohta, lamaks aluseks iivse kasutami- tutusvimelisus selleprast tu-
rja sisse vtta luaalne maa ka- ohustuse .seda iduse ja loodus- heaperemeheli-
laegu olevat aga leid, kus riigi <s antud maad, at, ei kasutata
Iga silmas pida- Ise maakasutuse jLgeli hiskasuta- jiamaa kolhoosi-
blevat maaelani- Isikliku abimaja- Fsiise tstmiseiis, pmates majaa- pnud kllektiiv- line (kas kolhoos I on aluseks pere-
vahendite koo- Ijantlamise ja ise- |iipidel. See v5i- 31 perede vi ise-
ja muude asu- |[4damine. Sa ei
mitte aiandu- lis on peamiselt tuste ja teenis tu- ll, kus toodetakse |'llumajandussaa- ^gut ja milledel
staatus.
Kollektiivsele ?le kui inajapida- ^laalsele suunale ku samasugused hoodustuifed nagu [japidamisele, kui- ne vahepealse ko- hiajapidaniise ja (operatiivse toot- lektiivne abimaja-
eeldused t 'tusuks individu- Jamuti tootmise ise astme tusuks. |u ka selleprast
n^e, et nii taanduh traditsioonilisest tootmisest selle taseme mttes,
a^ hbuvad talu- ^gimuste jnused i mrgatavalt Imna
( rglk. 3)
li
5V-
VLVIRST
N D A L A L P U L 17. ja 18. sept. ori valvearstiks
dr, Mae, tel. 493-7231.
hooaega T.E. Meskori tnavune hooaeg
algab tna, 13. sept. Eesti Maja vikeses saalis kell 7.30 . Nagu tavaliselt, alatakse seda lleh- tuga. Seekord aga, peale snni- pevalaste ja juubilaride austami- se on kavas ettekanne koori kroo- nikult, et meenutada oleviku kr- val ka natuke mmevikku. Koori- juht on valmistanud muusikalise ja snalise kokkuvtte koori eelseis- va aasta uuest repertuaarist, mis meeldivas htu raamis tooks kok- ku mineviku, tuleviku ja ;oleviku.
T.E. Meeskoori eelseisvas tege- vuskavas on ettenhtud: llehtu 13. sept. kell 7.3 . Eesti Majas;; bal 22. okt., juluhtu 16. dets. kell 7 Q. Eesti Majas; Pop-kontsert 15. jaan. 1978; perekonnahtu 25. veebr, kell 7 . Eesti Majas; Va- bariigi aastapeva aktus 26. veebr.- pidulikpeaproov 20. aprillil kell 7.30 . Eesti Majas; kevad- kontsert 23. aprillil kell 5 p.l. Wal- ter Halfis; kontsertmatk on veel lahtine. Talvine tegevusl|ooaeg l- peb peakoosolekuga 6. juunil 1978 kell 7.30 Eesti Majas.
T.E. Meeskoori harjutused toi- muvad teisipeviti Eesti Majas, al- gusega kell 7.30 . Phapevased lisaharjutused mrab kwrijuht vajaduse korral olenedes etteval- mistuste arengust. Uued lauljad on teretulnud.
eestlaste elMsties ngeiesSs Wm\ |a Aavo PQflriSild ji Vaba Eestlase" toimetMst klastasid hiljuti kauged klalised - laanerannik^ ^^ ^
le kontiijendi idarannikule saabunud abielupaar Viivi ja Aavo Prisd koos ttrega. Vvi Prisild on teatavasti populaarse ja lbnud kakskeelse Kokaraamatii" autor, kuna Aavo PiirisUd t- tab Los AngiBlesis insenerina. Mlemad on Los AiQgelesis energilised eesti hiskonna lkmed ja see- tttu prdub ka nende jutuajamine peamiselt eesti hiskondUkul tegevusel ja eestlaste elu vaatlemi.
se!. -
Viivi Prisild on ilmselt ise ka llatatud tema poolt koostatud ko- karaamatu suurest populaarsusest. Ta tleb, et kaks raamatu trkki on juba tielikult lbi mdud ku- na kolmas trkk on lppemisel ja neljas on trkki saatmisel.
Kuna iga kolme esimese vlja- ande trkiarv on olnud 2000, siis on Kokaraamatut** lbi m- dud ligemale 6000 eksemplari.
Raamatut on ostetud ka palju cjhendriikides ja Kanadas siinse- ele inglise keelt knelevatele eesti
spradele kinkimiseks. Viivi Pri- sild mainib, et ta on ise ameerik- astele mnud umbes 100 Koka- lamatu" eksemplari. Raamatu
suure lbimgi tttu on kik ku- ud ilusasti kaetud ja Los Angelesi esti Naisklubil on isegi tekkinud
;eose mgist pris korrak le-
Teeme uusi ja parandame vann mi linnas kui ka i^ nvilates
Insurance Agency
(Algus lk. 2)
ja kla ttajate ollukord ning htltub elulaad, mis on koosr klas phiseaduse projekti teata- va paragrahviga.
graar-ihdustriaalse territori- aalsete tootmiskompleksi formee- rimise kigus tuseb keskasulate osathtsus, kus isikliku abimaja- pidamise traditsioonilise vormi eksisteerimine on raskendatud. Selleprast peaks tootmise kont- sentreerumise probleemide la- hendamisel praegu arvestama se- nisest rohkem ka individuaalsek- torit ning see peaks kajastmna keskasulaste planeerimisel ja majandite sotsiaalse arengu plaa- nide koostamisel.
Sellejuures tuleks senises rohkem hismajanditel anda ela- nike kasutaida vikemehhanisme, abistada ner.d niTillaharimistdel ja heinateol ning saaduste reali- seerimisel. Seda saavat teha sov- hoosi- ja kolhoositootnse hve kahjustamata.
Need on uued plaanid individu- aahnajapidamise mberorgani- seerniseks, kus traditsioonilist talupoeglikku tootmisssteemi, aga palju rohkem sellega seotud vaimsust tahetakse uue phisea- dusega lplikult vlja juurutada. Ometi on eramajapidamised riigi- le nii olulised, et selle asemel on hakatud rkima ja ^kavandama koUektvseid abriajapidamisi. N et riiklike majapidamiste elus hoidmiseks on vaja veel abi- majapidamisi, et riik viks p- sida ja leib oleks nukognide da- Bi&e laual. '
millest 2500 dollarit annetati Eesti Majale remondi tegemi- seks, kuna vanal hoonel kukkus lagi sisse.
Klalised mainivad, et eestlaste seltskondlik tegevus Los Angelesis on vrdlemisi hoogne ehkM mned vanemad tegelased hakkavad aas- tate koorma all juba rohkem pealt- vaataja ossa jma. Los Angelesis ja selle piirkonnas elab kogusum- mas umbes 2000 eestlast, kes on Kallforniasse saabunud sealse kui- va kliima ja vrdlemisi heade t- vimaluste -tttu. v|iks telda, et suurem osa eestlasi ttab peami- selt tehnilistel aladel, kuid aastate jooksul on lneranniku likoolide juiirde tekkmud vrdlemisi kogu- kas arv eesti ppejude, kelledest suurem osa ttavad humanitaar- aladel.
Viivi Prisild kinnitab, et ta on sealse eluga nd tielikult ra harjunud kuigi aastaaegade drastilise vahetuse puudumine annab sageli tunda ning tekib igatsus lumiste idaranniku tal- vede jrele.
Nagu vestlusest selgub, on Piirisil- la perekonnal idarannikuga siiski vrdlemisi tihe kontakt, mis ei ole tingitud mitte ainult igatsusest kodumaise Mma jrele vaid Viivi Prisilla ema elab Buffalos ning temale sidetakse sageli klla.
Los Angelesis elades pHd esialgu suureks probleenijs ka sealsed maavrisemised, mis esialgu aja- sid hirmu peale, kuiia niteks he maavrisemise ajal varisesid nen-
YSTA (EPL) Ystad llehaniila ioOb ra iilustreedW artikli eesti keemiku Tnis Ennefi ettevttest pealkirja all ,JKe- miageenius hoiab seda maad koos"^ . Artikkel kirjeldab vSrcie- misi anonmset kuid vga thtsat ettevtet nimega dhes^ , mis valmistab Himi ja ltematerjal!, olles suur tihendusvalieai- dite aU-varustaja./.;;:
VIIVI PIIRISILD
de mbruskonnas paljudel maja- del kokku korstnad ning maapinna vnkumine oli vrdlemisi tunduv. Nd on siiski sellega juba ra harjutud ja viksemate maavrise- miste ajal ei ole ka kahjud nime- tamisvrsed, kuna uute majade ehitamisel on ehitustehnikas arves- se vetud maavrisemise mjusid ning ehitatud ka majad vastavalt. ,
Mis on teie edaspidised kavatsu- sed? Kas Kokaraamatu" menu ei tiivusta veel midagi koostama, kirjutama ja vlja andma? prime Vvi Piirisillalt
Mttes on mndagi, kuid millal neid mtteid hakkan reaiiseerna, seda on raske telda", saame vas- tuseks. Viivi Prisild nendib, et tal on planeerimisel ka ingliskede kokaraamatu vljaandmine, kuid sellega krvuti on talle nu antud, et ta kirjutaks mlestusteose sak- sa pgenike- ja haavatutelaeva Moero*' hukkumisest Lnemerel 1944. aasta pgenemispev vene- laste torpeedornnaku tagajrjel.
Vvi Prisilla perekond viibis samal laeval ja tol ajal 8 aasta- ne Vvi tmmati meelemrkuse- tult he saksa pstelaeva par-
Ka ta ema ja isa psesid ka- tastroofist ikuid ta vend uppus. Vii- vi Prisilla snadest vib jre^ dda, et mlestused sellest ka- tastroofist on elavad ja valusad, kuJ ta tahaks siiski neid traagili- si mlestusi ka teiste eestlastega ja selle mandri ingUse keelt kne- levate inimestega jagada.
Kokaraamatu" suure populaar suse tttu on Viivi Piirisilda kut- sutud esinema kohalikkudesse te- levisiooni saatejaamadesse ning temast ja kokakunsti raamatust on ilmunud kohalikkudes ajalehtedes pikki artikleid. Neid vimalusi on Viivi Prisild edukalt ra kasuta- nud eestlaste ja Eesti tutvustami seks ning tal on vimaldanud tut- vustada ameeriklaste laiematele hulkadele Eesti praegust olukorda ja eestlastele tehtud suurt leko- hut.
Tnis Ennet tui Rootsi nagu iteisediki pagulased lekoormatud vikeses paadis 1944 .a. sgisel. Eriiai oli kaasas hea kasitsitehtud kohver, milles varikuit keemiast huvitatud nomiees hoidis oma aparaate.
Tnis Ennet puutus treleborgi kummivabrlku uurixnislaboratoo- riumis esmakordselt kokku misitega !liifcemass, mis oli muu- timud aktuaalseks SO-ndaitel aas- tatel seoses elemendiehitustega.
19S1 sitis TEJS; 20 dollariga ja heotsa piletiga USA-sse.
Seal mrkas ta, et laste ujimiis- vestide mitenjali saaiks Ikasutada tea, teistes seostes. Ta paikkus oma ideed hele USA firmale, aga seda ei vetud tsiselt kui- gi praegu just seda materjali ka- sutatalkse elemendiehituse juures iiitemassina.
Tnis ppis Rootsi tagasi tul- nuna veel kaks aaistat keeoniat, sattus siis kokku uuesti liite- massidega ja asutas oma ettevt:,^ te Malms namega Sknska ite- mi. Hiljem ittas ta paar aastat hes Rootsi suurnas vrvivabri- kus ja teostas mitu reisi Ameeri- kasse, mis andsid uusi ideid ja produkte, tiks neist oli isoleeri- miskiaasi liim, mlHe Ennet aren- das vlja sobivaks phjamaistele ohidele. - Samal ajal kolis ettevte MaJ-
iTvst Simrishamni.
Isoleerimisklaasii liim ratas suurt thelepanu Dsseldorfi messil ja on nd ettevtte
. t amid produkte... ^..
Tnis Ennet selgitab: Isoleerimisiklaasist aiknad ja
kiksugused tiendamisproduk^ tid, nagu teoik ained, mis viien- diavad energiaikuilutusit, on vga huvitavad ja o l u l l ^ . Kuidas ka konjuniktuur muutuks, vime otlla kindlad, et isoleerimisiklaasist akende valmistamine aina kas- vab. Need aknad pole eoam min- gi luksusprodutet, mida kasuta-
takse vlimuse vi aknapuhasta- mise vhenemise prast. Neid on lihtsalt tarvis.
Huvitaval kombel ei esine tte= vote kuigi palju oma nime all ja on paljudele tundmata. X
Tegelikult on kasialikmini, et et- tevte- .on, all-varastaja sumre- matele ettevtetele. :
Kaupade turustamine ja jaga- mine maksab le kahe korra enam kui nend vailmisitamine. Produktid oleksid iseseisvatena. tihti 'kallinmd.Selilotittu vidak- se, anonmse all-varustajan ma oma/produkte 'kasulliku-. majt. ' ' '
Adhesealil n hulk produkts, nende ih|seks nimetajaks n ti- hendamine ja kooshoidmine. Just Bd pakub ettevte vrvis^ga- misssteemi liitemasside jaoks, mis^ ^ annab airhitektidele ja kon- Sulttdele hoopis uusi vpimailusl fassaadide jaoks vrvide ja mar jterjali valikuks. -v '
Denveris, Colo. ilmuv Rocky Mountain Joiirnal" toob 6-veerulise kirjutuse rohuteadlasest. Vello T- hest ja, tema abikaasast Hilmast! y . Tht omab Denveris 6th Ave. Pharmacy" nimelise apfeegi. Ku- jutuses antakse levaade Thtede perekonna elii;igust Vene okupat- siooni algusest Eestis 'tnaseni. V. Tht, Tartu t o lj^tanud ro- huteadlane lpetas teistkordselt likooh rohuteadlasena Denveris, et juda oma erialale ja omale jalale". Kirjutus annab mnevrd- se levaate ka kmmude asjaaja- misest" ja nitab pgenikusit eest- lase visadust edasijudmisel:
,.: ; M A J A . Mtj.: 2 magamistoaga bungalow Eesti Maja lheduses, kamin elsteas, pranda vaibad ja, moodne kk. Hsti korras hoitud. Hind $62.
Privaatne. Tel. 421-7778
MONTREAL (VE.) Montreali eesti skautlik noorus lpetas oma tnavuse suvise tegevushoo- aja meeleoluka laagriga Lttemel, Tunnustusavalduseks Montreali Estonia-Kalevlipkomia hlga- vatele lasketagajrgedele mdalinud aastate jooksul ja uue plvkonna ettevahnistamiseks uu- tele vitudele oli seekordne laager nimetatud Ltteme laskrlaagriks, kus tegevuse pearhk o juhitud lasketreenlngMe.
K I R . I P O S T I G A Kanadas:
$48..
Eraldi lagritegevusest, Esto- nia-Kalev lipkonna laskurid vist- lesid le-ikanadaliste skautide ias- kevistlute raamides, saavuta- des vljapaistvaid tagajrgi. Eri- nevaks tavalistest noorteaagri- test kujunes seekordne laager ka seelbi, et kohal viibis llatavalt suur arv noortevanemaid ja isegi vana-vanemaid, kes innukalt kaa- sa aitasid laagri tegevuses ja ise- gi lid kaasa laskerajal, tulles koos noortega toime Hatustaga- jrgedega.
Nooremate poiste klassis , olid vljapaistvamad laskurid Niis Norheim Torontost ja Toomas Phvel Montrealist.
Niis vitis CIL pronks- ja h- bemrgid 22-kaliibrilise pssi- ga 60 jala distants lamades
;. kelt ja Toomas, oihandas CIL pronksmrgi.
Nooremate tdrukute Massis oli' parim samuti kllaline Torontost Linda Norheim. Vanemate tdrukute iMassis olid vljapaist- vamad l e Leitham ja Heli Peets Montrealist.
Lastevanematest saavutas pronks- ja hbemedali tagajrjed ky. Hille Vilres-^Sutt (tipptule-
mus 100-st 100x5) ja- Tamara Norheim (Toronto) tulemusega 100-st '99. Pronlssmrgi nuded titsid Kersti ja Martin Phvel (tipptulemused 100-st 100 x3 'ning 100-st 100>:4). Eriauhinnad kuu- lusid veel lastevanematele Aili Lestale, Elsa Peetse j Haldi Viiresele. Laagri rekordtulemuse saavutas vet6ranide" klassis Henn Arvo 100-st 100x9. Las- keala ldkorraldajaks oli endast- mistetavalt Endel Ruberg, kelle eestvedamisel Montreali eesti skaudid on teinud endile le4ka- nadalise nime.
Eraldi. laskevistluse. raami- des Pepsi-Cola ja Drummohd auhindadele Montreali Estonia- Kalevi skaudid Toomas Tael, Toomas Altsaar, toomas Fed- riks ja Markus Pedriks' olid vljapajstvad.
Vistluse vahekohtunikuna tegut- ses Kalev Ruberg. Kik laskeau- hinnad oli vitjaile anneta^nud Moribreali Eesti S^ts. v
Ndalapikkuse /laagri ldjuhiks oli n^km. Heino Altosaar, km. Hans Peetsi hoolitsusel olid faag-r ri lkke- ja perekonnahtud, skj. Hille ViiresMSuljt
poiste juht, Elsa Peets oli 11 aas- tat jrjest peaHpereemaiks ja te- ma poolt juhitud laagri toitlus- tamine sai niivrd paljude k- dusnade; osaliseks, et laagri kk ristiti Ltteme Hiltoniks". Te- da abistasid pere-emadena Aili Le&tai, Hilja Teose, Laine Alt- saar ja Kersti, ^Phvel. N.slrni., Innar Teose ja n-skm. Lex Soom kandsid hoolt muusikalise ja lauMise osa eest.
Ning-Toronto klaline Tamara Norheim leidis erilist aplausi oma lauluga viimasel lkkeh- tul, kus kuuvalges vaikses met- sas tema lauluga liitusid lin- -nud.- , ' ,1'
hel varasemal pere-htul Ltte- me tares paelus sooja thelepa- nu , Kalev Rubergi valgusptide ettekanne tema ja ta. abikaasa Ingridi hisest Euroopa-reisust, samuti ikui valguspildid nende ka- he eesti pulmast Littemel kaks aastat tagasi. Oma snnipevi ja- gasid laagriga gaidjht. i Les- ta, gaid Susi Sillaots ja omaaeg- se ,,Vikerlaste" trupi juht Harry Kivo.
Sellest laagris/t nis kikidel olevalt
$25.50 @erandaas^8s $13.50
Aadressi muudatus 30 centi. ^ikhumbri hind 35 cexitl.
Kaaaia aadressidele palume mrkida .JPOSTAL COBE** Ja ' - . : : USA aadressidele ZIP CODE"'
Pagatshekk vi ptfeti rahakaart kirjutada fre EstomaiE Pbshers nimele. i
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastafe /
veeraadaastaks tavase / kiripostiga alates
197.Tdlimise katteks lisan -
Nimi'-;' -^ ^^^ T"'