V A B A E E S T L A J ^ , 13. septembril 1977 Tuesday, September 13, N r . 6*r Nr. m ii^iiimtimi
ARMAST SPRA
mlestavad kurbuses
OLLY jaAXEI TcnLi N E R S K A ; - \ . REET ja ANTON PIMDAM ELLA ja VIKTOR KSOO
KALLIST, UNUSTAMATUT-SPM"
. EESTI EV.-LUTERI USU PEETRI KOGUDUS TORONTOS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1. I M k u tel 483-5847
p. Oskar Puhm 84 Dinnick Cres., Toronto
M4N 1L8 tel. 483.4J0S
PMPEVAKOOLI AVA-jy- MALATEENISTS ptimpeval, 18. septembril fcel 11 hcwimiJsiil. Solist Evi Valge.
PIIBLITND feeli 10 hommi- kul, juhatab Friidu u&man. Leeri^elsed.
itOGDUSE 29. AASTAPEVA JUMALATEENISTUS phape- val, 25. septembri ikel 11 hommi- Icul. Laoilaib Caiiitaite Bomiuo Chares Kipperl juhatusel.
LEERIPETUS algab 23. ok- toobril. Registreerida peifcajale.
PETAJA KNirrUNNiP teisi- peviti ja neljapeviti M. 6--8 htul.
Hiljuti varises Torontos manalasse Aleksander Kreek, Eesti oma- aegne rekordimees ja Europameister kuulitukes. Nooremale plv- konnale ei thenda ta nimi vibolla kuigi palju, kuid vaneme seda rohkem. Kigile, kes olid huvitatud meie sportlaste saavu- tustest aastatel enne II maailmasda, oli Kreek suurkujuks ja me- heks, kes oma tulemustega tutvustas vikest Eestit kogu maailma- le. Et ta oli tuntud, tendab niteks juba alljrgnev. Kui 1944. aaste sgisel paljude teiste nimekate eestlaste hulgas nnestus ka K r e ^ Rootsi pseda, tid mitmed sealsed lehed sellest eraldi teate koc tema pildiga ja pealkirjaga: ,,Kwilituke Euroopameister pn asH- Mid Rootsi".: '^
ERNA Ja JAANUS
HEAD KAUAAEGSET PEREKONNATUTTAVAT
roronto (Sherbounie'i jaam on kiniai krval), petaja O. Guadenteich.
112 Fallingbrodk Ed., Scarborough, Ont. :
Telefon 698-7977 vi
p-
petaja knetunnid on iga kuu teisel esmaspeval keU 68 kiri- ku kaotseleis, ftelefon 921-9417.
mlestavad kurbuses
KAAS-NARVALAST
. - . ' M. WAYNE FuneralDirector
New Yorgi eesticised
HeUstada tel. 489-8811 4S9-
BONN Lne-Saksamaa valitsiss m Shveitsi aivokasdi Bernis Payofi kaudu kontakti vtnud terroristidega, kes kditasid nda- lapevad tagasi Klnis tuntud tsturi Hans Martin Schleyer'i nimg mrvasid tema autojuhi ja kolm ihukaitsjat. Bandiidid nuavad 11 praegu vangas oleva teiToristi vabastanBiist Ja nende kasutusesse lennuki andmist vlismaale pgenemiseks. '
Lne-Saksamaa valitsus on sea- ori bandiidid advokaat Payofi tud Hans* Martin Schleyeri kdi- kaudu esitanud Bonni valitsuse- tamisega vga raske probleemi et- le ultimaatumi, kuid selle sisu ei te, sest kurikuulsa Baader-Meinho- ole avalikuks tehtud, fi gngi kuuluvad terroristid on tuntud oma julmuselt
ning kui valitsus kurjategijate soovi ei rahulda, siis ei kohku nad tenoliselt tagasi pantvan- gi mrvamisest, eriti kui nende hingel on juba terve rida teisi mrvasid.
Valitsus ei ole viimasel ajal onia lbirkimiste kohta^ terroristide- ga ajakirjandusele informatsiooni andnud, kuna see vib segada kUr- jtegijiate jlitamist. Genfist saa- dud informatsioom kohaselt
minii II percitsboffD NAIROBI President Idi Ami-
nil Ugandas oli operaitsioon, nnille teostas ks N. Liidu arst, teatati Radi Uganda poolt. Raadiouu- distes iteataiti, et arstid Miilago haiglas Kampalas ei vinud aval- dada presidendi haiguse iseloo- mu, aga lisasid, et N. Liidu saa- dik Ugandas, Yevgeni Moussijko ja nali Ammi last olid saatnud
''teda haiglasse.
Suvisele USA eestlaskonnale tuli rabava ootamatusena teade, et nende armastatud arst dr; met. Jo- hannes Srra on 76-aastasena lah- kunud. Surm tuli lhikese, kuid fa- taalse .haiguse tagajrjel New Yorgis 15. augustil, jttes lhe- maist omakseist maha kaks noort arsti ja noorima poja, kes valmis- tab ka arsti kutsele. 79-aastase eesti koguduse kirik Lexington avenl ei mleta iiii rahvarohket matusetalitust nagu see toimus 21. augustil lahkumisteenistusel dr. J. Srrale.
Traditsioonilisest koguduse lei- nalaulust kui ka ehtsalt tunnetatud snavttudest hgus kikide suur lein: oleme kaotanud mitte ks- nes aJ^ mastatud arsti, vaid ka suu- reprase inimese, rahvuslikult ja kristlikult inspireeriva eeskuju ning sbra, mida viimseks hvas-^ tijtuks vaikses protsessioonis kirstust mduv mitte lppedtah- tev rhyuskaaslate kolonn kinni- tas. Siiralt avaldati kaastunnet sa- mas kutseliselt isa jlgedes sam- muvale kolmele pojale. Puusrgil oli valgeist krsanteemidest rist ja omastelt Metekk kirstul, kuna teiste matuseliste llede summad on saadetud Eesti pilasseltsi Toetusfondi dr. Srra nimele.
Matuseknes praost R. Kiviran na ti lahkuja hingekarjasena pa ralleele Eesti ajaloost ja Fr. R. Kreutzwaldist. Samasuguse phen- dslikkuse ja suure ekspertiisiga on dr. Srra arstina teemnud eesti rahvast sja ajal, pagulasena ja Ameerika hendriikides. Tema patsientide arv tuseb mitniekm- ne tuhandeni. Tema tpeval pol- nud enne lppu, kuni ta ise judis Suure Ukse lveni.
Legendaarsele arstile oli Lli Anne Parlo phendanud nilestus luuletuse ja jrgnesid jrelhded Eesti lipilasseltsilt, Eesti Rah- vuskomiteelt USA-s, Tartu Treff- neri Gmnaasiumi Vilistlaskogult, Eesti arstide perelt, N. Yorgi Ees- ti Skautidelt, koguduse ja sprade poolt ja Lakewoodi eestlastelt.
Dr. J. Srra maeti jrgneval es- maspeval ja puhkab nd Kensj- co eestlaste kahnistul. Tema ra saatmisele leinakabelist oli tulnud rohkesti spru ja patsiente.
TORONTO EESTI ; EVANGEELNE KOGUDUS Stone Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja H. Rdmik P. O. Box 234, Toronto 18, nt.
Tel. 233-5390 lSSNUMI RAADIO JUMALA- TEENISTUSED i^al pliapeval, homm. kell 9,3010.00 lainel CHIC-790 kc.
Raadiojutluse teema 18. sept.: VAIMLIK.KASVAMINE''.
Phapeval, 18. sept. kell 3 p. 1. JUMALATEENISTUS. Lauiuetteu kanded, jutlustajb H. derholm. Laste phapevakool algab kell 2.3a-p. 1.
. T O R O N T O E E S T I BAFTISITI V^-. . I ^
883 Broadview Ave. Tel. 465-0639
Pastor K. Raid 10 Lamport Ave. Apt. 307 Toronto 5, nt. M4W 1S6
Tel. 961-8391 V B D U S E K U U L U T U S E ' * .
raadiosaated igal phapeval kell 3~?.30 p. 1. W H L D 1270 kc.
18. sept. ikeli 10.15 homm. PHAPEVAKOOLI AL- GUS. Kell 11 JUMALATEENIS- TUS, kneleb K. Raid, noortean- saimbel. Kelli 6 . kneleb K. L. Marley, solist K. Medri.
TORONTO E E L K JAKOBI K O G U D U S " .
ICirik: Redeemer Luteri kirik, (Blopr ja Indian Rd.)
p. T. Nnmiik, 501 Davisville Ave., Toronto M4S 1J2. Tel. 483-^ 2478.
Phap., IS. sept. kell 1 p. 1. KODUMAALT LAHKUMISE JU- MALATEENISTUS. Jrgneb nais- ringi koosolek.
PETAJA KNETUNNID on teisipeviti fce 67.30 petaja kodus. Muul ajal kokkuleppel.
E E L K TORONTO VANA ANDRESE KOGUDUS Carltoni ja Jrvise nurgal
petaja Andres Taul 17 Frank Cresc.
: Toronto 176 Tel. 65^ 6-5248, kirik 923.5172
Phap., 18. sept. JUMALATEE- NISTUS kell 11 homm.
Phap.. 25. sept KODUMAALT LAHKUMISE MLESTSTEE- NISTUS kell'4 p. 1.
PETAJA KNETUNNID igal teisipeval ja neljapeval kella 6-^ htul kiriku krkambris.
Aleksander Kreek sndis 21. 7. 1914 Lnemaal Lihula vallas talu- omaniku pojana. Lpetas Haapsa- lu gmnaasiumi 1936. aastal. Lap- sena oli ta kidura tei^ visega ja tar- vitas haiguse tttu karke. Nii nagu meie kunagine suursportlane Lu- rich (kes ka oli Lnemaa prit- oluga), hakkas Kreek tervise pa- randamdse eesmrgil samuti tege- lema spordiga ning see andis hid tulemusi. Juba 13-aastasena ratas ta thelepanu noorte vistlust^, lemaailiselt sai ta tuntuks aastal 1934, tugates kuuli 13.60. See oli tol ajal Eesti oludes sna hea tu- lemus, eriti 20-aastase. noore koh ta.
Jrgmisel aastal pseb noor kuulEees esmakordselt ,rahvus- meeskonda. Viimane I koht maa- vistlusel Soome vaistu ei pidurda aga Kreegi pidevat arengut ja
olmpia-aatal 1936 koputab ta juba rahvusvahelise klassi ukse le tulemusega 15.21. Selline resul- taat viis teda kohe olmpiakan- didaatide nimestikku.
Kuid Berliini mngud toimusid iisiki kahjuks ilma Kreegita, sest Eestil oli tol ajal kangem kuuli- tukaja 16-meetri-mehe Arnold Viidingu nol. Vahest aga rohkem kui nimetatud asjaolu mjus see, et Kreeg ei olnud nne. Eesti olmpiakatsevistiused mngudele saadetava meeskonna koostami- seks toimusid peval, mil Ki'eek sjaves sundaega teenides oli en- nelunal sooritanud pika ja kurna- va jalarnnaku ning htul prast seda pidi asuma kuuliringi. Spordi tttu igasugustest muudest kohus- tustest yabastamine, nagu see on ldiselt moes pi*aegu, oli selajal veel paljudes maades tundmatu asi: Vsinud Kreek ei suutnud tu- gata rohkem kui 14.85 ja seda ei peetud kllaldaselt olmpiavrili- seks.
Kuigi see oli ige, vib tgant- ji'gi siiski kintiseerida meie selle- aegsete spordijuhtide otsust.
Kreegi asemel saadeti Berliini 1500 m jooksja E . Ub, kel ette- teatult ei olnud absoluutselt min- geid shnsse maailmakonkurent"
sis.
On vimatu nd oletada, mida Kreek oleks saavutanud seal^ kuid see olnuks tenoliselt usam plat- seering kui R. Uba oma. Vhest isegi parem kui nrkade vistls- nrvidega A. Viidingu 8. koht :(15.23):/ . ,
Al. Ki'eegi paremad aastad ja suursaavutused olid aga tulemas. Ajutiselt loobunud A. Viidingu ase^ mel astus ta mitmeks aastaks Ees- ti kuulitukajate troonile ning soo- ritas 1937. aastal oma esimese pi- kema vlisreisi akadeemilistele ningudele Pariisis. Seal tuli talle vit sna kergelt, olles ainuke tu- kaja le 15 meetri. Sellele jrgnes mujal vit he USA selle ala tipp- mehe Allee le. Sgisel kaotas ta Tartus kahe sentimeetriga', ,eome-
: TORONTO EESTI ; DVENTKOGDUS
(Eesti Maja, lhedal) Y .691-2848
Laup,, 17. sept. kell 9.30 homm. hingamispeva ikool. Kell 11 jut- lus asnel: JUMAL JUHIB AJA- LUGU''. Kik tere tulemast! Kiri- ku kaasasiduks helistada tel. 691-2848.
backi" teinud Viidingule ja se- da viimast korda.
Jrgmisel aastal oUKreekiiheks ' keskseks kujuks suurvistlustel Stokholmi staadion. Esmakord- selt lendas ta kest kuul le selle- aegse maailmaklassi pihi 16 meet- ri 116.05. Kuid aasta krgpunk- tiks kujunesid II Euroopa meistri- vistlused Pariisis.
Eestlase suurimateks konkuiren' tideks seal olid sakslased Woell-
"ke ja Stck, vmate olmpia- mngude kuld- ja pi-onksmedali-
\ mehed. ' ;
Kohtudes treenmgui enne vistlusi^ pdsid sakslased eestlast viia verest vlja'' tlustega nagu et Te olete veel luga noor vitmi- seks", miliele Kreek rahulikult vastas ,-,kuid te olete juba liiga vanad!"
Ning vistluse kik nitas, .kellel oli igus. Pehmel tukepaigal saa, vutas Kreek esimese' kaitsel 1583 m, mis ei olnud just eriti higav tulemus, kuid sellest piisas vi- duks. See pani kuulsad' sakslased nrvitsema ja kigile pingutusile vaatamata ei suutnud nad seda letada. Vike Eesti oli seega teist korda jrjest vitnud EM-ttli kuulitukes. Esimest korda sai sel- lega hakkama mletavasti A. V- ding neli aastat varem Torinos Itaalias.
Olmpiavitja Woellke ei saanud revanshi Kreegi le ka kahel jrg- neval vistlusel Rootsis, kus nad uuesti rinnad kokku panid. Esime- sel Karlstadis sai Kreek 16.16-ga ka eesti rekordi oma nimele. Tei- sel oli ta kaotuse veerel kuid saa- vutas prast suurt kontsentratsioo- ni viimase tukega 15.92, mis jlle ti vidu.
1938. aasta vidud ja saavutu- sed tegid IKreegi : mitte aiault hooaja parimaks kuulitukajaks Euroopas. lalnimetatud 16.16 m andis talle aasta maailma edeta- belis/teise koha! Ka jrgmise aasta rahvusvahe-;
Ustel jukatsumistei esines Kreek ihsti, kuid vite oli;'mnevrra vhem kui aasta varem. Eliitmn- gudel Londonis li ta kll USA meistrit Ryanit, kuid Berhinis pi- di ta esmakordselt alla vanduma Woellkele ja akadeemilistel maail- mamngdel Viinis tuli tal vastu vtta viieisentimeetriline kaotus Stckilt.
Oma parima tulemuse 16.40,5 saavutas Kreek 1940. aastal. Ka sellega tusis ta aasta maailma edetabeli eiimese kmne hulka.
Pagulasena Rootsis vttis ta raudmuna pihku uuesti Mpea,ik:ui selleks avanesid vimalused. Olles 30-aastasena letanud juba sport- lase parna ea piiri, ei olnud ta loomulikult enam vimeline kor- dama oma endisi resultaate. Kuid 14.9j)m ti talle Rootsi 1947. aasta edetabelis siiski vnend koha. Ning kmme aastat prast oma esimest suurvitu Stokholmi staar dion (1938. a.) oli ta vga lhe- dal selle kordamisele. Tema esi- mest tuget 15.59 letas vmasel katsel ainult Rootsi rekordimees Ronald^ Nsson. Visteldes aastail 194750 palju kordi mitmel peol Rootsis tulemustega le 15,5 meet- ri ja ratades 'thelepanu, ji ta parimaks tulemuseks 1948. aasta 15.62 m. Sellega oU ta kolmas Rootsis, seitsmes Euroopas ja p- ses ka maaihna 25 parima hulka. Sel aastal vttis ta Rootsis osa 13-st visthisest, tulles esikohale seitsmel korral.
Peale kuulituke harrastas . Kreek n^gu enamik selle ala mehi maailmas ka kettaheidet. Heites 47.40 ji tal vhem kui pool meet- rit puudu 0. Eriksoni eesti rekor-
. TORONTO EESTI VBAKOGUDUS
Tel. 461-2077 Jnes Ave., Toronto 6, Ont. ' dist. Hea tulemus sel ajal oli ka Jutlustaja E . Saraoja 20 Thoracliffe Ave.,
Toronto 6, Ont. Tel. 463-6223
Fhapeva, 18. sept. kell H homm. .JUMALATEENISTUS. Knelevad jtilustaja K. L. Mar- ley ja Kesk-alrika misjonr E . Mlin., .
hjem Rootsis saavutatud 46.45 m. Emigreerunud Kanadasse loobus
A. Kreek tegevspordist, kuid selle- ga ei kadunud ta nimi eesti spordi annaalidest. Seda kandsid edasi ta pojad Holger ja Raoul, kelle tuge- vamaks alaks sai korvpall. Mle- mad on mnginud Toronto vist- lustel karika vitnud Estonia" meeskonnas. -
Eesti al( Sl
Algkooli endskoolisl 958 Broadvil 26. septeml tui. Esim tus n hi^
alates toii esmaspevE
Koolieali^ ja limbrus sed> kes aastased, nemaid p| lis senini
Eelmiste sel aastal ahistada yaildava.te
Kooiiaag des pail
. selleks, et oleksid k( uued pih jas toinn sest Vivi korral os uute c_ esimesed sides.
: Palume lugejaid ta, et se| konda 'kui ri. Kog las!tevan( vimalusi I hariduse
Keskkt
Keskikol Tiendusi ^58 Bax) septembri
KesMu kes On K dusikoolil ne teise kooli kii vatuvt koolipe;
TorontI reede duskoolii ppekavj mida v^ aeg. K U I aastat.
Kortei-