15 40 25 25 13
40 25 2G 2
15 40 30 30
.40 40 40 20
kaua kui Seaor'id
iTiaha nagu kaks fda de Alvaro Ob Paseo de Refor- hotell asus. kuigi pool miil i jaluta-
i-ahe! Terve tnav [i oleks seda sja uud. Aknad Od ; iin-seal oli mni :piga l a p i t u d , ^
[kivipuru ja snni- peid. he.vikese p ing i aiamajakese pke tammise ukse
vetud vtmega milline kodune
^astu? ainult kaks tuba.
milles paks tm- I imik magas. K- -egi rinnakas chi-
Nicholas?" h- H ust kimas kuu-
ioslta - ja sber m o r . . j a Nick
|minu poole. pakkusin mina. Kork."
(Jrgneb)
i
JuubelBnumber Robert Kreem Kesoleva sgisnumbriga this-
tab eesti naiste ja kodude ajakiri . .Triinu' ' oma veerandsaja aasia- list eluiga. Ajakiri on leidnud hin- natud koha eesti kodudes ja toime- taja oma veerul e i hakkagi juubeli puhul oma senist j kigile tuntud kekiku -kirjeldama, vaid suunab pilgu tuleviku suunasj et: ajakiri viks veelgi enam spru vita ja kohta leida eestlaste, eriti aga noorte hulgas.
Uues sgisniimbris kirjutavad praost A. Hinno Kolm jumalikku vge kandvat sna", V. Poska- Grnthali ,,Mttemlgutusi Trii- nu'' juubeliks", V. Luguse ,,le- maaibnne Noorte Aasta", M . n- iiamaa ^levaade UBA-BATUNi Tst" , M.-A. Karup Idla Cen- ter sai teoks^', E . Klemmeri Stok- liolmi Eesti Lasteaed", M . Laan- soo Peopevad Vancouveris", L . Ostrati Organiseeritud ksitte- gemisest Bradfordis, Inglismaal", J . Kurmani Unustusse jetud kul- muride nitus New i Yorgi?", E . Kimgla ..Olmpiamngude ' rada- del", A. Truuverti Juttu Are Hel- bemega", E : Ridala jQoni Jn :Vilmsi elust 18891918", P . Kula- salu Raha paneb rattad ki- ma . . . ', V. Hubeli Vimalusi eesti rahvaprase puutnduse edasiarendamisel" ja, M . Lepiku ..Meie kallis emakeel". '
Ksit ja rakenduslikel aladel kirjutavad W. Vahtra Puitmater- jali5t llevaas", E . Runge Rakve- re likond Virumaalt", R. Planki ..Tstamaa naise vkirjaga l i - nik", E . Tarmet-Toombergi mb- lemise oskuslikke tvtteid", H.- Aima ,,Sohvapadi vi seinakaunis- tus Juuru kiste li l lkirja ainetel", E. Tarmet-Toombergi ,,Sgis- moest 1977", R. Planki ^Hargla naise vkirjaga l in5 : " ,E. Runge ,.Seinatasku", J . Lehoste- ,,Teie iiu"\ A. Prlini Toiduretsepte", samuti retsepte uuest eesti koka- raamatust. Lpus mned juubeli- tervitused:
liuk-janduslikku. klge hoiavad elus A. Unti, A. I. SolzheMtsni,:E. Kull i , T. Kirss i ja M . R. Pruuli luu- letused.; Ajakiri on piltide rohke.
YABA E E S T L A O T tsdsipMval, 13. septembril 197?, Tuesday, September 13, 1977 I , I l l i l t rnr'''^^'^''^^Trtni I I 11 i m i ' . , , ,
kirjandys MUST V A L G E L nr. 1 - 1977.
Westholmi gmnaa^siumi ja Prant- suse Ltseumi kasvandike sideme- pidaja, millise vljaandmiseks oli soov Baltimore'is peetud kokkutu- lekul on esimese vljaandeni judnud. 16-iehekljeline trkitud ajakiri annab toimetaja P i i lu sis- sejuhatuse, 0. Ehiste luuletuse ..:\Ilestusena Jakob Westholmist ja Westholmi koolist", lhemaid rakendusliku iseloomuga kirjutusi^ informatsiooni, juubelikirjutusi ja organisatsioonilisi teateid. Ajakir- ja sisustavad fotod; endistest kooli- majadelt ja kokkutulekuist.
Jutlesin mnda ag New Yor- gi Jaan Kraiapasega USA ainsa laste suvekodu ie ,;Kiusuklas" New Yorgist 72 mi i l i eemal. See on 10-;aa(kr|line eesti; maa-ala, millel 5 baraskii peahoone, saun, spordivljak, korv- j a vrkpalli platsid, ujula, II 'maailmasjas langenute mlestussammas jne. Koht on ilus. Sinna koguneb igal suvel lapsi. Sel aastal oli neid 51, viibides seal 5 ndalat.'
Tundub, et suure USA kohta on laste arv vike kui seda vr- relda meie paarisaja laagrist l- bi kinuga, mis ka on vike arv. Laagrimaks on esimeselt lapselt $45, teistelt $40 ndailas. Muidugi- mista mitme lapse korral pere- konnas teeb see suure siunma vlja.
Knnapas kui suvekodu kura- tooriumi abiesimees tleb, et laagri juhtimine nd on noorte oma ktes. Tnavu ol i juhatajaks Viive Vaher ning vanemkasvata- jateks Toomas K i l u ja pr l . Lau- be. Keele kohta tleb Knnapas, et esimeseks keeleks laagris on eesti keel. Laagrisse tuleb hulk umbkeelseid noori, mis inglise keele kasutamise paljudel juhtu- del Vajalikuks teeb.
Jaan Knnapas jutustas ka oma ttrest Kaiest, kes on mitte kaua aega loodud Eesti Noorte Seltsi ; esinaiseks New Yorgis. Noorte oma seltsi loomisega on ka N . Y . Eesti Maja rohkeni elu sisse saanud. Korraga on seal n palju noori- Kohtasin ka K a i d ennast, kuid tal ol i ees mitmeid proove ja iendamisi nn, et pike- malt polnud aega rkida .^ .
III
Meie Killamngude mite o l i USA inimesitele huvitav.
need mrkmed Lake- woodist vlissektori tga. Juhan Smonson. Lakewoodi mees, t- leb, et tema Imibruses elab hulk eestlasi, kes ehituse ja majandus- aladel on k vljaspooie saanud tuntuiks. SeMeprast on seal ka eesti poliiti l isi ksimusi kergem vija&poole esitada. Siimonson on eesti organisatsioonidele annud nu poltiliste kontaktide kasu- tamise osas.
Esmalt tuleb mrkida, t Lake- woodis on kaks ajalehte ,,Ocean pounty Daily Times", mille vljaandjaks on Siimonsoni naaber ja sber. Nimetatud leht on alati nus eestlaste uudiseid tooma. Teiseks leheks on Ash- bury Park Press", mida loetaikse kogii New Jersey rannikuil. K a see leht on eesftlastesse suhtunud vga hsti j llegi Siimonsoni toimetajast sbra Fred Poy kaas- abil. K a mina kohtasin Foy d Lakewoodi Eesti Majas. Foy l- petab iga. eestlaste kohta kiva art ikl i snadega, et Eesti veti N . Li idu poolt le.
Ilmumisel on praegTi raamat New Jersey etniliste gntppde kohta, kuhu eestikeelse osa kir - jutasid meile juba tuntud uurija Voldemar Kiv ja Lakewoodi Eesti hingu endine esinaine V i i - ve Pustrm. Projekti koordinaa- toriks oli jllegi Smonson.
Siimonson rhutab isiklike si - demete thtsust vlisvitluses. I l - ma sealsete sdemeteta on raske
midagi Eesti kasuks teha. S- monson jutustab kuidas tal are- nes isiklik tutvus Kongressi l i ik- me James Howardiga Wshing. tonis. Nd -teeb Howard iga E. V. aastapeva puhul ettekande Kongressis, Eesti ksimuse koh- ta. K u i Howard klastas USA- N. Li idu spordivistlusi Vene- maal, siis nimetati .ht N . Eesti sportlast; Tnu Lepikut, Ameeri- ka ajakirjanduses venelaseiks. Ju - han Siimonson iendas ja saatis koopia ka Howardile. / Viimane analsis ksimuse tagaphja ka Kongressis ning viitas Siimon- soni avalikule seletusele. See jutt nitab, et eesti vlisvitiuslikku ja tutvustavat td.saab iga hea eestlane teha. Selteks ei pruugi olla valitud. Ainult head /tahet on vaja. Selleprast on Siimonsoni jutt meile kigile petlik.
Stokholmi Kassari .lahvatant- surhmast . sitis 16-lnkmeline grupp Wales i Inglismaal, et Udo Tohveri juhatusel peal osa vtta LiangoUeni rahvatanjsupidustu- sist, miUele koguneb 20 rahvust: Pidustused lppesid 10. juuli l , misjrele trupp tegi ringsidu Inglismaal. .
Meie lehe 1. sept. numbris ilmunud reportazh Vancouveil Eesti hendatud Koguduse juubelindalast ei olnud piiratud le- heruumi ja kiire tometust tttu kahjuks kuigi tielik. Jid vlja paljud meeldejvad sndmused j a momendid ning tna- mata need, kes korraldamisega ja klaliste heaolu eest hoolitse- misel olid suurt vaeva ninud. Loodetavasti sl)rad Vancouveris andestavad seda eelmiste ja alljrpievate ridade kirjutajale.
^ ENNLFRiD, ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust T O W C F , Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Torouto Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-17f7 24-tundi telefoni valveteenistus
Peale jumalateenistuste toimus juubelindala jooksul veel pal ju muudki ja seda kik selleks, et klaliste ancouveris viibimine oleks n hvitav ja meeldiv ku i vimalik. Kagudus korraldas; es- malt ringsidu Vancouveri linna- ga tutvumiseks. Sellele jrgnes pevapikkune etekursioon Van- couveri saarele, kus tutvuti kuul- sa Biitchard Gardensi lilleaiaga. B. C. pealinna Victoria lheona vaatlemise tegi kahjuks ' vima- tuks tugev vihmasadu.
Ilmataat ol i aga hoopis sbra- l ikum, kui ndala lpus sideti 80 mi i l i kaugusel Vancouverist asuvasse Harrisoni .^tervisekuu^ rort i " . : :
Koht on saanud tuntuks oma vvlit sisaldava kuumaveealli- k a tttu. Allikast.tulev vesi Ju- hitakse suurde sisebasseini,
milles ka. enamik retkest osavt- jaist ujutas end lootusega koju tagasi prduda parema tervise-
ga.
J 0 H M E. S O O S A K .
Chsrteredl ccnntaat
Don Mills. Ontario
483 638, 42-4944 .
Kiki sujuvalt laabunud.vlja- site oli organiseerinud Ti iu J- ger, r^ukoosv i ib imise l tnas te- da pastor A. Proos, samuti kla- liste majutamist ja . toitlustamist korraldanud E v i Kuuske ja Leida Kuuske/ Omalt poolt tahaks k i i - tust avaldada ka kigile, kes pe- renaistena ja abistena olid te- gevad kohvilaudade ja eriti linna ringsidule jrgnenud suurepra- se limasQgi puhul. ,,Barbe- k juul " .kpsetatud lhekala oli delikatess, mida ida poolt tulnu saab nautida vahest ainult korra krnne aasta jooksul..
Vancouveri eestlased on tmi- ind oma klalislahkuse ja ava- tud sdamete poolest, mida taas vis kogeda. Kik klali- sed olid majutatud koguduse- liikmete kodudesse, kus neile sai osaks hoolitsus, mugavus ja armastus, millest suuremat 012 raske .ette kujutada.. ' , Oma ilusajtes kodudes korralda-
sid vastuvtte kigile Paul Lepik ja Artur Proos ning Richard K e l - der oma lunapool p i i r i asuvas Point Robertsi suvilas. Neile l i - sandusid arvukad, kllakutsed paljudelt teistelt. Ajapuudus ei
vimaldanud kahjuks kiki "neid vastu vtta.
Pastor Proosile oli juubelindal veel eriti rmUstava;ks seetttu, et klla saabus ka ta Rootsis lav poeg Lemm koos abikaasaga. Lemm Proos, kes nagu ta isa, on ars.t j a suurte kunstihuvidega, ttas mitu aastat Beilgia Kongos misjoniarstina.
Sealoldud ajal kogus ta suurel hulgal prismaalaste kunsti Ja tarbeesemeid.
Osa neist Vis imetleda vljapan- duna ta isa kodus. Jah, kahjuks ainult osa, sest paljud vrtusli- kud esemed olid langenud varas- te saagiks teel Kanadasse.
I lm n alati ldiseks' kneai- neks. Vancouver on.kuulus oma vihmaste ilmade poolest, kuid se- da ei olnud ta kll sel suvel. L i - gemale kuu aega o l i linnas vait- senud pud ja kuivus. Seda ni- tasid paljudes kohtades pruimid murud ja kuivanud . taimestik. Ainult paiguti vis nha muru- kastjaid vett pritsimas. Ilmselt puuduvad paljudel vancouverlas- tel vajailikud masinad", sest ta- valiselt .hoolitseb seal kastmise eest loodus:ise.
Kuid. suur torontolaste grupp ti nhtavasti endaga kaasa osa siinsest rohkest; augustikuu -vih- mast. Prast paari pikeselist ja siis pilvis peva avanesid; taeva- luugid sellisel mral, et kohalik ilmajaam registreeris peale eel- nenud pua veel teise rekordi" vihmasaju nol.
Kahe pevaga tuli vett alla roh- kem kui kunagi varem kogu au- gustikuu jooksul! Klalised said seega nha Vancouveri I l - mastikku igast aspektist. Kokkuvttes ei eksi vist
pal ju vites, et juubelindal ku- junes kigile osavtjaile ilusaks ja kaimiks meeldejvaks snd- museks ni i usulisel kui seltskond- l ikul pinnal. Slmiti uusi tutvusi ning vanad sbrad kohtusid jlle mitme aasta jrele. Sdamlik t- nu, kigile, kes selleks kaasa ai - tasid! M e m e meelsasti jlle, k u i kutsuitaikse. Ning teretulemast Torontosse!
ISI
Eesti petajate Keskhingu h- lekandja BLLETN (nr. 25 - 1977) avaldab oma 48-lehelailjel H. Rajamaa ettekande teisel le- maailinsel eesti petajate konve- rentsil Eesti rahvusliku kasvatu- se ideol(jogiast ja sihiasetusest". Sama konverentsi materjalidest avaldatakse veel E . Krneri Ees- ti kooli pikutest" ja J . Ungeroni pperaamatute kirjastamisest". H. Lompi Eesti rahvuslik kasva- tus Austraalias", G. 0. Randvee Meie psimise alused", L. Kn- gae ,,Eesti Tienduskool Klnis", A. Rentiku Eesti keel Rootsi koo- l i s " , E . Saluveeru Eesti keele petamisest Inglismaal", H. Raja- maa Eesti raamat ja eesti noor", P. Laane petajate edasiharimi- ne", H. Rajamaa Mrkmeid rah -^ vusliku kasvatuse tvljalt", L . Rosenthali tJleskutse seminaris- tidele le kogu maailma", infor- matsiooni Eesti petajate 2. le- maailmselt konverentsilt ja kirja- kauta leheklgedelt. - "Need artikhd on peamiselt m- dunud aastal BaltimoreMs II le- maailmsete Eesti Pevade ajal petajate konverents peetud ette- kanded, mis valgustavad igaklg- set pagulaseestlaste rahvusliku ha- riduse probleeme ja katsuvad neid lahendada vi tulemusrikkamaks muuta. Laiemas mtties on see levaateteos ajajrgust kuhu ole- me judnud. Sellelt pinnalt suun- duvadki siis. meie koolipetajate pilgud tuleviku poole, sageli mu- retsevate sdametega mitmesu- guste raskuste vastu videldes, se- ni aga vitjaiks jdes. '
Kuulutamine
89
'SB
EA SISSITULI
Peaaegu igaks on tnapeval huvitatud, nssugust raha ta vib saada elamiseks kui pensioniaeg ktte juab. On- tario Government on mranud Royal Commission'i, et uurida pensionide ja pensioniea sissetulekute kiki aspek- te mlemast, ni i avalikest kui ka eraalikaist. ^
Commission ksib arvamusi, hinnanguid ja informatsiooni kigt asjasthuvitatud ksikisikuilt ja organisatsioonidelt. Ettepanekud tuleb teha Commission'e kirjalikult allpool antud aadress tnase peva ja 31. detsembri vahel.
Veebruari ja mrtsi kuudel 1978 peab Commission avalik- ke istungeid Torontos asukohtades, mis hiljem teatavaks tehakse. Aprlis peab Commission avalikke istungeid Ha- miltonis, Londonis, Ottawas, Sudburys, Thunder Bays, Timminsis ja Windsoris asukohtades niis enne tehakse teatavaks. Igaks kes soovib ne istungeil omapoolseid vaateid esitada palutakse sellest varakult enne istungit Commissionile teatada. Tpsed ajad sooviavalduseks j a kuupevad, kellaajad ja istungikohad tehakse teatavaks varakult 1978.
Koopiaid Terms of Reference offthe Royal Commission on the Status of Perisions in Ontario" on saadaval nud- misel Commissioni Office'ist, 180 Dundas Street West, 22nd Floor, Toronto, M5G 1Z8, Ontario. Telefon (416) 598- 0413..'
Marie. Corbett :Consel
Donna J.HaIey,Q.G, Chairman
Alfred H. Cordell, CA. ' . Donald G. M. Cdxe Terry Meagher ' , ^ - Waiter G. Upshall
: .Commissioners .
Kodumaal muidu naljalt Rahva Hles" kedagi hurjutama ei ha- kata ega mahajmusest ei r- gita, pealegi tnavusel oktoobri- revolutsiooni juubeli aastal. Nd on siiski lugu saarlaste viljaliku- sega nii , et ttempo olevat mit- mes majandis vga madal. Head ttulemused olevat Kingissepa- nimelises ja Kaarma majandeis, aga Karja sovhoosis oli ndala juurdekasv augusti viimasel nda- lal ohud ainult S^ o^. Kuid ajal, mil enamik majandeid on alustanud juba taliviljaklviga, pobiud Karja nidissovhoosis nende tde 'laht- risse veel midagi kirjutada. K a Srve ja Kljala sovhoosides ning Muhu kolhoosis viks ttempo krem olla. Pealegi pole ei Muhus ega Srves- klvatud htki hektaa- r i talivilja.
Stokholmis Ida-Euroopa Soli- daarsuse komitee poolt peeti loen- guMu, kus Enno Klaar, kes suvel viibis Tallinnas keelesemiinaril, p i - das rootsikeelse ettekande teemal: Milhne on olukord Eestis:" Ette- kannet tiendasid diapositiivid.
Tsiseid raskusi olevat klvimaa ettevalmistamisega. Ainult 58/ maast olevat kntud, vga keh- vasti aga Kingissepa-nimelises ja Kaarms, kus likus oli paremini edenenud. Mitmel pool phjusta- vat tagasiminekut traktorite puu- dus, kuid teises kohas traktorid seisvat kuni juhid ttavat kom- bainidel. Reservi aga ei leidu, ku- na traktori juhi kutsetega mehi po- levat saada. Mureks olevat ka as- jaolu, et 2000 hektari talini ja tule- vat klvata sellisele maale, mis praegu on. veel teiste viljade all. ugustilpuks oli klvatud 2 hektari ettenhtud .5200-st;
VancMveiris^thlststn,pidulikult Eesti liendatud Kogiiidiise : jrabelit erilise jiuubelindalga,.km ' peale jumalateenistuste oli korraldatud klalistele ringsite. Pildil grupp osavtjaid hendriiMde poolel asuvas Point Rberts'i poolsaarel R. KelderisuvUa lhedat Ookeanist kaldale uhutud M - geltvedel istuvad vasakult P.. Kups, A. Proos, ""E^lL^ps, Asta K^^ ^ Hans-