, . V A B 4 EEST LAN B" on vabade eestlaste hSlektittdla
IlmubZkQrda nSdlm
mW YORK - N Y osariigi Na- tional Guard'i asekomandr briga- diirkindral F . J . Higgins teatas, et temale allutatud ksustest oiiiuks 2000 meest New Yorgi limias ak- tiivt^enistuses lhema 4 tunni Jooksul, kui selleks tulnuks korral- dus kuberner.Careylt 25-tunnise pi- menduse kestel. Kuid seda korral- dust ei tulnud. Kindi-al teatas, et tema mehed on tielikult etteval- mistatud niisugusteks juhtudeks, nagu tulnuks tegutseda pimedust kasutanud rvlite ja huligaanide vastu. Kuberneril olnud knelusi limiapeaga Need kaks ei astunud htki sammu linna teatud rajooni- de elanike ja riomanike kaitseks. Na.tional Guardi ksuste koossei- sust elab pool N . Yorgis. Kuberne- r i hoolimatus on kasvatanud hi i - gelpahameelt korralikus elanikkon- nas. :
G E N F Mepi iko delegatsioon Genfis esines protestiga Nuk. ^aLegatsioni liikmete itsensuur- katsete. prast U N - i desa jm^r i - mise komisjoni protoJkUides. Delegaat Mfoiiso. Robles tegi kindlaifes, et nukogude nude ta^ gajrjel on koosoleku protokol- lis 28. juulist tehtud muudatusi ja sisse voetud vljendusi, mis koosolekul pole eldfid.A. Robles nijikis, et niisuguse tegevuse ta - gajrjel muutub seisukohtade vljendamise vabadus puhtakuju- liselt fiktsiooniks.
Teisipeval, 13. septembril I97rTuesday, September 13, 197T
Mida kir\uHy^d Smme koolitcapsed heti iniities IselM^iKasfystsf Mdunud kevadel anti Soome koolilastele teema, kus oleks loetud les hea inimese iseloo-
musMs. Algkooli madalama nelja Massi piUustc amniised paljudes hea inimese omadustes olM htivad; Kuid see nitab vga ilmekalt, milliseid ideaale on noortel hea inimesel maine kirjelda- misel, pilased ise pidasid seda^kirjatd raskeks, kuid vtsid vga tsiselt, vljaarvatud mned poisid, kes lhenesid ksimusele naljaga ja pidasid viinavtjat heaks inimeseks. Ttarlapsed aga suhtusid asjasse suure tsidusega. Mitmed ohkasid, et hid inimesi ei ole palju maailmas. Vik-
- semate laste kirjutusi lbis he pomise, phjusena, et hea 'inimene ei kiusa
RHODES "ks kreeka mees ja saksa naine, kes avalikult armas- tasid alasti keset kesklinna tna- vat, said politseilt sdistuse eba- sndsa kitumise prast.
L U Z E R N RahvTisvaheiline Ma- Jeiiit hvardab lhki minna. 23 l- neriiki deklareerisid Luzernis, et nad asuvad ludust vlja, kui N . Lt ka edaspidi kasutab ltu oma poUitiHstes huvides. Tli tekkis selle tttu, et lt idarilkide ja ai-engurkide hltega (suhtes 28 23) otsustas maleldust vlja heita Luna-Aafrika, kelle maleta- jad ise on ka apartheidi vastu, aga sellest ei hoolitud.
N E W y O R K Autoosad on t- napeval kal l id j a muutuvad ha kailimaiks. Kindlustusselts Ameri - can Mutual Insurance Alliance ostis 1977. a. Ctkevrolet topajla hinnaga $4681 ning 'laskis ss kik selle autoosad uutega asendada. Osade jrele kokkupandud tpselt samasugune Impala lks maks- ma $2L471. Kindlustusselts tleb: ri autoc^adega on linud nii metsikuks, et mnel juhul ei ta- su enam ^aari, aasta vanust au- tot remontima hakata.
B E R L I I N Esmas-peval sai ida-Saiksamaailjt pgenemise kat- se juures surma kaks meest, kes katsusid veoautoga pritkikest lbi sita. Ekspressrongis katsus kuus meest ronida katusele ja hpata sealt le mri aga neid takistati reisijate poolt. Dresdeni-Stuttgardi vahelisel rongil tmmati j pingi alt vlja kaks noorukit, kes lootsid; sel itsel lnde pseda.
P R A H A Prahas teatati suur- test hinnatusudest, eriti toidu- ainete alal. N tusis kohv hinnas 50%, maiustused 34%, villane riie 33%. pned kaubad lksid 'odavamaks. Vallitsus on ettevaat- likult kodanikke valmistanud ette hindade tusule, vdates sellele, et tshehhi majandus pole priselt eraldatud kapitalistliku maaiWa ina-jandusest. Tegelikult impar- teeritaikse lnest tunduvalt roh- kem kui sinna elporditakse.
NEW YORK - 9 ri igi iemkoh- tumkku ronxis ja Manhattanis on viimase 9 a. jooksul andnud vlja 460 mramist titma hooldajate ja teiste taoliste lesannete kohus- tusi, mlede eest on tasutud $526.353, missugused summad on linud peamiselt kohtunike omas- tele. Kohtunik Abraham Gellinoff olevat andnud niisuguseid mra- misi 458, millede koguvrtus m- jon dollarit. Kjsimuse vttis les N Y Times.. .
Teise iklassi pilane K a r i k i r - jutab, et hea inimene peab olema karske, ta ei tohi juua vgijooke ega suitsetada. T a ei tohi mtel- da ainult enesele, ega saa olla isekas. Bm inimene peab olema phas, siiras ja ikorraliik. Tal peaks olema palju spru. Hea oleks ikui tal oleks mni kodu- loom. Vahetevaihel ta peaiks ki- ma oma sugulasi iklasitamas. ^
Samuti teises Miassis ppiv Mrkiku kirjutas, et hea inimene on alati valmis teisi aitama.
K u i sbrad on kurvad ja ma- sendatud, ss hea inimese kaas- tunne aitab masendavat meele- olu kergendada.
K u i inimene on aina valmis paha tegema oma ligemistele, siis ta on tiesiti ebaklblik heaks sb- raks j a i n t o e s
Teise Massi lpilane Jyrk i k i r - jutas: Hea inimene mtleb ainult teiste eest. T a ei hlga oma sp- ru ohtlikkuse prast. Ta hutab oma spru parenliate tagajrgede saavutamiseks tebolis. Ta aitab vanemaid ja hindab neid ja teeb omalt poolt kik, et nad- oleksid nnelikud. Ta ei suitseta, ei joo viina ega harkootikat j a aitab teisigi nende ainete kasutamise lpetamiseks. Ta ei ikakle muidu kui enesekaitseks, ei sihi pssi ega pstoliga teiste poole ega hei- da pussiga. Ta l on pailju harras- tusi, n i i et ta ei iogele tnavail. Ta ei laena teisitelit midagi.
Teises Massis ppiv A r i annab musterinimese ipevase ^tegevus- fcava. See rkab tavaliselt kell 6 hommikul, harjab oma hamb^aid, retub eelmisel peval pestud riietesse ja sb hommikueine, mis on histi toitev.
Selle jrel ta viib koera jaluta- ma; keUe ta on hankinud polit^ seilt, kuhu omanikud jtavad o A . koerad.
Siis jta annab koerale sa j a k u - na t^ asub rivitpi korterimajas, susita jtab siseaia ukse lahti, t koer pseks sinna asjale. Ss ta sidab autoga tle, olles selle juures, limalt, ettevaatiiik. Oma ttaja kaardi ta tembeldab tp- selt kel l 8. Holikaiit ttades ta sooritab oma tpeva j a lheb -koju. K a koju sites ta on vga ettevaatlik. Teel -peatub ta oma tavalisse restorani sma kui ta on poissmees. Restoranis ta tellib
toitvat rooga j a iMaasi piima. Al - kohoolseid jooke ita ei tarvita ldse. K o j u tulles ta viib uuesti orata koera jakitaim j a puhastab ning .toidab seda. Selle jrel ta vaatab veel htuseid uudiseid ja lheb umbes k e l 7 magama.
Esimese klassi pilane Jri aga annab oma ettekujutuse heast inim^esest, eldes, et t a . tidab kiki hid kombeid. Ta ei varas- ta, ei islita ^ tnavaile, ei lhe ava- likele kohtadele, on viisalkas sp- rade j a vanemate vastu, ei suit- seta, ei joo, ei (kasuta narkooti- kat, viibib ikllaildaselt vrskes hus, sb tervislikku toitu, ei vea kihla, ei mngi hasartmnge, ei ikiusa viksemaid, ei vannu, ei hoidu kodliat vi tst, toidab loomi, ei r iku loodusseadusi, ei kakle.
K u i sellest punktist vaadada, ss ei saagi hid nhnesi olla, aga inimene on juba sna hea kui ta pooled need nuded ti- dab. Teine esimese Massi pilane
Satu arvab, et hea inimene on hoolikas iteistevaitu ega kipu alati igas paigas esimeseks. Hea inimene mistab vaikida k u i m- ni teekski valesti. Ta on sbralik, ka siis k u i on ki ire j a kik lheb vastupidi. Hea inimene ei vannu, ei j 00 ega suitseita. Tema arvates inimene vib o l la hea k u i ta ei ki kirikus, isegi imitte juiu ajal. Hea inimene hoiab topsi, ega vi- hasta nende peale. Samuti teui t ei vihastu tiskasvanuile, kui need on just mne asja ra rik- kunud. Hea inimene ei peta sp- ru , t kaitseb neid ikui neile liiga tehakse. Hea inimene ei valeta, ta rgib k a ss ttt k u i on halvas olukorras.
Samais klassis ppiv Kari ar- vab, et hea inimene peab olema aus, aitaja j a s'bralik. Ta peab olema tpne kuigi e i tarvitse olla tark. Teine samaealine pilane, Tatu arvab, et hea inimene peab olema abivalmis 'ja arusaaja.
Ei vihastu vikiseist asjadest, vaid andestab. Ta ei riku sea- dust ega Vannu. Ta on karske ja liigub palj vljas. Ta soo- ritab oma t nurisemata.
Tdruk toob niteks Kalle Kun- (tola isjku, kes on hd hea.ini- mene, kuigi ta enne oli klas hal-
f lil.
Rootsis korraldatakse autojuhtidele kursusi, kiis nitlikult sel- gitatakse alkoholi mju inimesele ja usutakse, et sellega vidak- se autojuhte hoiatada, et alkohol Ja'autoJuhtimime.ei'saa iti
virn joodik ikes ainult ji. K o l m aastat .tagasi ta psis ige ^pa- hast pohmelusest j a haiMsas asja- le mtlema, eit ei temast tule mi - dagi 'kui ta ennast ei paranda. Sele jrel Kalle lks tle, haik- kaiS looduses l i ikuma, loobus* tu- halkast -ja oholiat.; Ta ei r ikku- nud enam seadusi, vljaarvatud kui ta llss le tnava vastu pu- nast tuld. Kal le hoidis raha kok- ku, ostis m a j a . Siis ta ostis maa- ala, ikust ta leidis vasemaaJki, mi l - le ms rikompamile. K a l e sai rikkaiks j a kinkis raha misjoni- t jaoks. Temast tli kigest lugupeeti^d j a hea inimene. K u i temat viimati kuuldi ol i ta B i m - bo-Bambo maal ljpatajaha ja pastorina. T petab veel praegu- gi k u i mni ta pilasist pole teda ra snud. Vist arvas noor filo- soof, et hea inimene maitseb ka keedatuma. '^
K u i teised arvavad teadvat hea inimese philised iseloomujjoo-.
fied, ss esimese iklassi pilane Oskar itles, et ta ei tunne ijihtiki ige head inimest. Igahes on mned halvad \, iselomuj ooned. Mned Icasutavad hid (kombeid ainulit hea mjutuse itegemiseiks ja samal ajal on hoopis teisiti sebija taga, ige hea inimene aitab ras- keis olukordades ja on aus.
K a n i i viks olla, et kui kedagi kiusatakse, siis hea inimene l- heb kiusatule appi, aga mitte ni i nagu tavaliselt OSI, et poisid hakkavad kik. koos hte k iu - sama.
^Vapemaite klasside, .pilastest Heidi, IV Mass, leiab et hea ini - mene thendab abivamit ja kan- natlikku inimest, kes mistab ai - data haivemiaisiki olukordades.- Head inimesed on idiseit vane- mad, kuigi neid on k a nooremaid. Pooled Soome tskasvanuist pea- vad lastest lugu, k u i teine pool ei pea neist prmugi.
ldiselt on samad iseloomujoo- ned (korduvad. Imestamapanevalt palju nuavad lapsed, et hea ini - mene e i joo ega suitseta. K u i see phimte neile endile vananedes eesmrgiks jb, siis tagalas see tervema hikonna. Kas see on nende ikodude kaisvaituse mju vi televisioonist saadud arvamine, seda kirjutuste levaate tegija ei maini.
Tead," pigistab Toora Kolla lbi hammaste, nii palju juttu on viimastel aastatel kuuldud ko- dumaal kijate ja sealt tulnute kest, et mitte enam ei teadnud, kiis igus ja kus puhas koeksis- tentslik propaganda. Tsise rah- vusliku eestlasena ei saanud tei^ siti kui pidin selle teekonna ette vtma, et ise nha kuidas need asjad seal o n "
Krihkrhkeri Sass ji tolle vist veidi segaste sihnad^a otsa yaa tarna: mees, kes aastaid muud pole teinud kui teistele malaka- ga shvanud, neile igasuguseid poliitilisi, eriti just halvamaiguli- Si nimetusi andnud, vttis ise eUe hukkamistetud rnnaku ette. '
,,Noh, minuga, oli ikka teisiti!" jtkas isus julgustatult. Mma ver nelastelt selleks luba ei ksinud. Kik asjad ajas korda reisibroo. Kas mina oleksin saanud minna nende orjastajate ja terroristide kest luha ksima oma isade maa pinnale astumiseks. Ls reisib- roo iendab ise nendiega ja raha klaarib vahekorrad."
Aga sa oled j u . . . " tahtis Sass talle varemantud lubadusi mee- nutada ja eldud snu tagurpidi suhu toppida. Kuid kaugemale ei sas^nudki, sest ge seletuste hoog lmmatas Sassi rkida tahtmise.
Mis ma olen varem elnud, on kik ige ja ma jn iga oma s- na juurde. Kodumaal kimine on kahjulik meie vlisvitlusele."
N et tahtsid siis meie vlis- vitlusele kabjhoopi silmade va- hele virutada vi? Nsugune sir- gejooneline mees kui sa muidu oledki?"
Kolla hakkas imestama: ,,Kuidas mina saan seda kah-
justada? yaata> mina. kisin ka- siti. K u i kik saavad nakatatud punasest pisikust, siis mina. . . "
Hoidsid taskurtikut cuu ja nina ees, et pisikud kopsudesse ei pseks vi?" sai Sass talle ootamatult ksimuse snade va^ - hele suksata.
,3Iina olen immuune sealsele korrale ja pliikale. Minu kik oli nii teisiti, et tegin hoopis meie vlisvitiusele suure teene."
Sass pidi jlle oma silmad suu- reks ajama. Nkku tekkis snsw deta ksimus ja llatuslik ilme:
,,Kuidas siis sinu kik teene- kaks osutus? Kas sellelbi, et seal raadioreportereile jutuaja- mise andsid vi?"
Sass oli seda uudist juba kodu- maa naabrimaal asuvalt sbralt kuulnud, vhe sedagi mida KoUa seal oli rkinud. Nd oli E(!ii!la kord imestada:
,;Ah, spioonid on mulle jrele pandud? See jutt raadios oli ti- esti juhuslik, nii elda etteplaa-
Noof naine lheb abielunu- andlasse ja kurdab, et tema mees on jnud tema vastii tuimaks, Abietauandla ametnik on moodne inimene, ta soovitab nai- sel riietuda hsti sexilt j a selliselt meest ko ju tulles llatada.
Naie teeb riuande jrele. K u i mees -tuleb 'koju ja hakkab tugi- toolis ajalehte lugema, paneb nai- ne selga musta lbipaistva rinna- hoidja, musta sukahoidja ja mus- tad pksikesed. Heidab siis d i i - vanile ja hab meest.
Mees laseb lehe langeda, vaa- tab kohkunult naist j a ksib: Mis on juhtunud? Miks sa mus- tas oled? Kas su ema suri ra v i ? " ' /
Krahvinna klalistele: Meie vime oma sugupuud tagasi luge- da keiser Barbarossini. K u i vana on teie perekonna s u ^ p u u ? "
Klaline: Ma ei tea-seda tel- da, meie perekonna paberid lk- sid veeuputuse a jM kaduma."
Mnchenis astub neeger tram- mi, blond nitsik 'kevangus, ks tranimisistuja pahandab: .
Ei ole sel aga pnnugi hbi kia neegriga!"
Kuulge, teie preisi siga," vas- tab teine. Meil Baieris ei tunta rassivihkaraist."
T.E. Meeskor pidas sja ma ju- hatuskoosoleku, kus tulid jagami- sele juhatusikmete ametikohad eelseisvaks" 1977/78 tegevusaastaks! T .E . Meeskoori juhatusse kuulu- vad: Harri Toi koorijuht, Rag- nar Pohlak esimees, Edgar Tiilen abiesimees, Viktor Libe sekretr, Urmas Migur abisekretr, Sven Rass laekur, Rudolf L a l l abaekr, Richard Pulk varahoidja, Jako Luide toetajate liikmete sekretr, Alver Rika koorivanem ja Heino Vammus abikoori va- nem. Koori postiaadress on: c/o Victor Libe, 38-4 Yorkminister Road, Willowdale, Ontario M2P 2A4. Tel. ai6 ) 221-7754.
liitsemata, ldse' ks. kokkusattumine, kus pidin mned snad tlema." \
jjiuria sa varem tlesid, et te^ gid kodumaa klastamisega meie vpsvitlusele teeneid, kas ss oma raadio intervjuul^ tlesid k- vu snu venelaste ja kommunist- Ijke okupantide vastu?"
Mis sa nd seda ootad, ega raa Siberi piletit tahtnud teenida. Mul oli omal laevapilet kapitalist- likku maailma tagasi"
Nende jutt oli asjata teatava te- rava tooni saanud, kuigi otsest norimist polnud Sass tahtni^d te- kitada/Aga kange tahtmine oli kord mehele mrku anda, kmdas tema tegusid vidakse hinnata, mida. ta seni oli teiste juures suurima karmusega hukka mist- nud. Ss tuli aga kohalp ka Kolla abikaasa ja ilma et ta meeste se- nisest jutust oleks olnud teadlik- ki hakkas innukalt iseletami^ :
,4ga seda ma tlen, :et meie . Kolla oli seal lahtiste sihnadega, mitte hviisi kui teised eestlased, kes ei ne asjade iget- olemist. Teised lhevad sinna koeksis- tentlike sihtidega, tema aga vaar tama kuidas ta endine kodomaa paistab. Kas ldse enam palub- ki venelaste karja alt. Kas ongi enam igeid inimesi olemas, vi on sealgi kik puha punasteks muutunud, nagu vabas maailmas olevad eestlased! Tema mistab vaadata ja nha Ja kui ta iseile oma ajaleheintervjuus ja rsadio- vestluses mne tunnustava sna viski telda, siis oli see kogema- tai liii elda juhuskult, mitte nii- viisi kui teised kes kodumaad k- lastavad, kes oma seal kimisega meie vabadusvitlusele kahju tee- vad. Kollal (un kik teisitir*
- J U T U J U K S :
National Trust
KINNISVARA OSTU VI .MGI KORRAL^
TO0TS : Tel. kontoris 487-333S
Toimetajad kodus vljaspool taega: V
Kar l Arro ?66-2057
Reedeli IS. septembril kell 8 . Tartu GoUegel ruumides: AK tutvumishtUo
Laupeval, n. septembril kell 11 homm. JNorthvie^v Meights kooli staadionil, 550 Finch Ave., West Balti kergejustiku vlstlu-
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi,vetakse vastia.: ndala, esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l l - n i ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella i l - i i i .
: - K U U L U T A M I N E ' . ' ' r^ ^^ ^^ :, v V A B A - E E S T L A S E S : .
on tasuv ajalehe laialdase leviku toitu.
Kuulutuste h l M a d : ks toll hel veerul . . . $3.25 esikljel _ ^,75 tagakljel _ _.. . . _. _ _ $3.50
KUULUTUSI ' VTAVAD . ' VASTr^
1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecuinseth |Street : Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn .C , Toronto 3, Ont: Talitus vljaspool taega: Helmi Liivandi 251-6495 Irs.-Leida Marley 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont, Telefon: 223-(
Vaba Eestlases" ilmunud Tommy Tomsoni fotosid saab telda talitusest vi tel: 423-
4558 ja 461-6916.