liliiSii
Nr. 84 T A B l  ^ T L  N E teisipievl,-15- novembril 1977  Tuesday, November 15, 1977 L k ?
DKADll
3.- 35 4.30 35 9.- 35
-uskogu) 3  /15
.8.50 40 4.~ 25
26 r'; 1.50 20
6.65 40 2.1C 40
1 ' 2.2 20 r ' ' 20;- ;.';;40.
1.50  '  15 ld n 4.- 40 Iv 14.-' \  .30
4.- 30 8.80 40
4 35
fcs juba paar d jrjest: Ttuli. Misast' kohale tulnud [eidsid Liinbeki kivimiiraka c^/seal .2 d-peva tIe Jif. kes "lilgides mda
Kokskri', Pakri, Suuropi [a tuletornid ::ehitati umbes, stal. Tornid olid seest n- |:reppidega. Lehe andmetel prn-Sternberg Kaasani lin-
ta ennast mi-gitas Siberi i i . Reporter on nhtavasti |uc| Kiiumaad, ja pajatab:, [angutades. jutustavad Hiiu 1,/eMJngerni kae lbi luge;: l l i^ inimesi on tapetud; Veel i (1928) tulevat .rannalii- [iduid  vlja. Sellest hakka- )halikud !aflikud vikest:
Luidja; lheks hd- ^ 1928. a. oli Eestis 81 me-
 tuletorne, tuleboisid ^evu. mis riigile maksma
miljonit:.senti (?) . : . ; Ine tuletorn m.aailmas oli . tuletorn.; Aleksandrias!.
|s.: i^imetatud torn, mida ^jal peeti :;.seitsmendak?;. [-s'\ kujutas: enesest hiigr
karkkuju,: miile jalgade b v a d spitsid lbi. Kaeva- ima ajal leidus tuletorne, jrionumentaaisemad Corun- )rduan. Aegamda mindi
|ttelt>kunla. li ja gaasiV i^ ele: Kuulsat Edistonitu-
|lnglismaal valgustati .27 inlaga, mis olid kahes reas idega levige ^:kinnitatud.^ Ilja tuled on automaatsed, I kas elektriga :vi atset-: )3ig. Uduga oli vanasti
randadel helistada kella- hd, ja ;hiljem vtsid laevad |e sireenid.  LPP
sl'
OKAAT-NOTR J, Royal Tnist Tower, 0 Ddminion Centre ss: P.O. 326, Toronto y & King) M5K 1K7 lelin: 869-177T ^ elefoni valveteenistus
Gliartere Aecoiiiitaiit
Don Mil ls , Ontario
\ Tel. 5314251 
412. RONCESVALLES
Seltsi blletni viimases kesole- va aasta numbris on LP-t XII1
:; L E P Vancu\^ris", Mikel Pnms- ki Vancouveris'V kii^jutsed Katrin Snmaa, Andres, jpasalu snni-
; pevade,; Oskar ja Alma Pastikute kuldpuhnade puhul, Vancouveri Eesti hendatud kogudus 25-asta- ne", ^.XIIILEP Noorte olmpiaadi ja^ spordivistluste tagajrjed", E . Lepnurme Vlispoliitilisi vaatlu- si ' ' , B; Tesnovi Esiraees XIII Lneranniku . E e s t i Pevadest", A. Kuiidre^ Bernhard Grnberg Vanepuveri Eest! Pensionride Khibi' esitneheks", ..Vaiicouveri Eesti Seltsi Tienduskooli tegevu- -sest"-, LP-t , ,Kikerpilli linnapead", V. yeeni,ees ,,Suvi Meotsal", selle
' krval'kuulutusi ja informatsiooni.
:Kmme aastat' tagasS, ^ 8. no- vembril 1967, sai Tartii College Ontario valitsuselt teate, et tema phikiri, mille kinnitamine oli muretteltavalt pikale veninud, oli lpuks heaks kiidetud ja eel- td meie plaanitsetud projekti osas visid jtkuda, Eiimme aas- tat ei oleks nimetamisvrne aeg kui mitte muutunud tingimused ei oleks mjutanud arusaamisi nagu see on viimase kmnie aasta jooksul juhtunud. Tagasi vaada- tes ja mletades seda optimismi ja julgust, mis krvaldas kik kahtlejate lnnakud ja lpuks testas, et julge pealehakkamine ori kui just mitte pool, siis vhe- malt suiir osa vidust, viks kll peavangutamist ja imetlussnu esile kutsuda.
Viks tleda, t Tartu Collegel idee ja saamislugu oii tielikult 60-nendate aastajte majandusliku optimismi produkt, kuna praegus- tes mnavete aemtamistingi- mustes oleksime kll mne kivi otsa kinni jjnud.
Eeltd n i i Tartu Gollegel or- ganisatsiooni kujundamiseks kui ka ehitusprojekti osas alga- sid juba mni aasta enne 1967, aasta 8. novembrit kuigi V vii- mast kuupeva tuleks pidada Tartu CoUege'i ametlikuks asu- tamispevaks. Tartu Collegel esimene esimees
j a praegune mnedher E r v i n Mgi r^ Qhutas oma ettekandes ju- ba 1984. aastal Eest i Korporatsi- oonide Li idu 49. aastapeval aka- deemilise, kodu vajadust. Olin: oma f irma tprogrammi raami- des 1965. aastal teinud ostupakt kumise Bloor-Madison; tnavate nurgal asuvale maale ja astimud lbirkimistesse T. T. C.-ga. par-
Tartu.CoUege, mille alumisel korrusel asuvad .eesti akadeemllis-- te orgaoisatsioonide
le, a^ ndes Toronto lipilaste ma- j U t amisp r obls emide  le evendam i- miseks tunduva osa.
Tartu klledahi eesti organisat- sioonidele kuuluv osa: ori nd tielikult isemajandav,, kusjuures ruumide kasutamine organisatsi- oonide isetege^Tisks. on tielikuLt
tasuta. Samuti on ruumid kasuta- da kikideks Akademilise ' Kodu ja Tartu Instituudi ritusteks.
kimisala rimiseks. Minu esita- K u i kikideks nendeks; ritusteks tud kava Tartu Collegel ehitami- o3-eks^ ruumid ritud, siis k a ki- seks kiideti 1967. aasta oktoobris peetud akademiliste organisatsi- oonide koosolekul heaks ja koos- olek nimetas ko lm direktorit 
VRRAK m:. >- 1977. U l ^  inglise keelelise piirkonna eestlas-
te lugeja-kirjade kuukirjas , kirju- . tavad: L. Koobas Vitlusel .pu: dub hoog"],: , , E R F . E e s t i Rahvus- londi inimigu-ste-aktsioonid",: E. Kant ..Saadikud kolniandas Roo-
 mas" , H.:"KuusilaiTagasi Eestis- ./  \ sjamlestusi aastast '1944, V.
Tuusa ::,.Propaganda hiigelteos  Moskval olmpiaad"', l.k. Mned .^enelast:: iseloomustavad^ mrk- , -^.tusega, 
 med" , R. Kont Lilli lendab", V.
E.. Mgi, E . Waldin  j  E.. Tam- pld, 
kelle lesandeks ji organisatsi- ooni struktuuri vljaku,junda- mine, nii et see oleks vastuve- tav Toronto likoolile, Ontario iikoolivalitsusele ja keskvalit- suse laenuasutusele.
Tartu Collegel asutajatena kir ju- tasid avaldusele alla Ants Elken, Vello Muilmia, Johannes Pahapill, Tnis Laar, Edmund Waldin, K a i - us Meipoom, E r v i n Mgi, E lmar TampldjErgo Karuks . j a Juhan Toomes.;
Peab' esile tstma,  et majandus- like kohustuste osas on Tartu CoHege alati ; olnud korrektne ning kik kohustused on igeaeg- selt tidetud. See on eriti thele- panuvrne, kuna teised. sama- laadsed ettevtted on sattunud kik majanduslike raskuste k- si.
Tartu Gol!ege'i rid on vist- lusvimelised ning maja on ala- t i olnud kasutamisel tiskoor-
ge tagasihoidlikuma hinna juures tuseksid organisatsioonide ri- kulud kmnentesse. tuhandetesse dollaritesse aastas^ Samal ajal on Tartu College oma liikmetele nende 100.000-liselt"7-protsendili- selt:alglaenult: kasumina ; vlja, maksnud 71,324 dollarit ^ :
ning jaganud 7750 dollarit sti pendimnideks eesti lipilaste- le, kattes sellele Tartu Instituudi tagasihoidli- kud asjaajamiskulud. Tuleb jtta igahele otsustada,
millise osathtsuse omab ^Tartu College meie akadeemiliste orga-
riisatsionide elus. Kigel okilisem oleks ^ siiski jaatava vastus ksi- musel e: Kas Tartu Collegel eksis- tserimine on aidanud tuua noori meie aikadeemilisfcesse organisat- sioonidesse? Meie teame, et aka- depmiiistel organisatsioonidel qn suiir osathtsus oma liikmetel hi - lisemas suhtleanises meie rahvus- grupiga. Nende organisatsioonide vilgas tegevus ja tsiasi, et nende juhtimine on j.uba siinsndinud generatsiooni ktes,-hitab nende organisatsioonide \ elujulisuse vajadust. :
Meie iilipilasorganisatsionide asutamisaegadel lesseatud ifrged rahvuslikud ideaalid leiavad nd tsiprktilise ra- kenduse pagulaspevade tingi-
:mustes.   .  - ,.  ' K u i Tartu College on suutnud
, , selles ts abiks olla. siis kik lisaks-.veel  , , , ,
. need, kes on kaasa totanud vi- vad igustatult lihked olla. Tartu Collegel 10. aastapeval. .
Pealmised ohutusnuete vastu eksimised on jrgmised: ei arves^ tat Hmastikutmgimusi, ignoree- ritakse paadis viibimise nudeid, paati ei veta kaasa pstevahen- deid, kaaslased suhtuvad rmi- selt vastutustundetult ohtusattu- nu pstmisse, kuid kige suure- maks kurja juureks on alkohol. Enamik vintis paadijuhte ruttab lle parda kukkunud pstma sel teel, et hppavad vette ja upuvad ka ise. elleasemel oleks olnud vaja heita ainult psterngas.
Helsingis avati Eesti kaupade mgindal samaaegselt toimuva eesti kunstnike nitusega. Mgi- ndala ning eesti kujutava ja tar- bekunsti meistrite teoste nituse avamisel viibisid soome riiginu- nik M. Miettnen, Soome. firmade esindajad jt.
Tartus thistati likooli jlleava- mise 175-ndat aastapeva. Selle juures antud informatsioonis nime- tati, et kigi aegade jooksul on Tartu Hkoolil olnud kasvandikke 40.000, kelles pooled on kooli l- petanud prast 1940-ndat aastat Selie juures nimetati veel, et mdunud sajandil said likooh hariduse sadakond eestlast, kuid 1916. a. ppis seal 360 eestlast. Tartu likoolist on eraldunud kaks ndset iseseisvat ppeasutust  Tehnikainstituut 1936 ja Plluma- janduse Akadeemia 1951. Aasta- peva puhul antud pressikonve- rentsil avaldati ka , et likoolil on praegu kavas luua terve. likooli- kompleks, mille eelarveliseks hin- nalcson 70 miljonit rubla. Kavas on ''Veel mberkorraldused botaa- nikaaias, kuhu ehitatakse kehakul- tuml iione ja likooli muuseum vanasse teaduslikku raamatuko- gusse Toomele. 
E L M A R TAMPLD Tartu Collegel esimees
:: (jbet,,Lembitu jlgedes", jrg eel- ' misest n|imbrist,lkus-seekord ksit-
letatakse K. Ermaste; H.- Laretei,.  A. Taliste, m|estusi Eesti Vaba-
dussjast, Thv\ Talvak Kriitise pilguga", ja palju lhemaid artik-
; leid, nalju, informatsiooni, :teis- : test lehtedest vetud mtteid, nen-' ' d e hulgas syur osa inglise keeles.
Ajakirja vrtuslikumad osad on 0 kindlasti sjamlestused, lihtsalt
sel phjusel/ et teised vljaanded neid ei kogu ega avalda. Vib olla saaks seda osa veelgi enam suu- rendada inilipkeelsete tekstide rajtmisega? y
. USURNDUR m 6  1977;. '. .Eesti ; Baptistide :Maailmaliidu  hlekandj a tnavuse juuheliaas-  ta vmne . ja htlasi :ka julu- ; number avaldab |R. Kaupsi ,;Val -
: guse pliha",. K . . R a i d i ,,Telgitav sna", qotamata klalised julu-
:. htul", R. Kaupsi Jeesuse neit- sist snd". K . V a p a Sina val- gustad mu' pimedust!", A. Raagi ,nna andeks, meie [ vlad :\ ,
E . Toompuu|,Teteri snasalvest", A. Roosi . Kust. otsida Jumalat?.'', E . Mnni ,)Richard K3,ups 80-aas- tane", arvukailt ihemaid kir jutu- si, vaimulikku iluulet, teateid^ ko- guduste elust ja koguduste hing ksikisikute joulutervitusi.
testades, et meie ettevtlikkus oli vajalik ka Kanada hiskcmi- j Tartu nimi Tartu Collegel sissekigu juures.
Norras toimus XVII Skandinaa- viamaade ajaloolaste konverents, millest vttis osa Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi sek- torijuhataja ajaloodoktor professor Raimo Pullat. Konverents oli p- hendatud linnanduse ajaloo ksi- mustele. Konverentsist vttis osa 400 eriteadlast Rootsi, Norra, Soo- me, Taani ja Islandi teaduslikest uurimiskeskustest, likoolidest ja arhiividest, kes arutlesid kolme jrku: keskaegne linn, 1617. sa- jandi linn ja nn. kapitalistlik linn. Kokku peeti konverentsil ligi 30 ettekannet. Jrgmine konverents otsustati korraldada 1980. aastal Soomes.
Tallinnas viibis .leldulise Au- toriiguste. Kaitse Valitsuse klali- sena tuntud Amerika-Itaalia oope- rilromponist Gian. Carlo Menotti, kelle td on judnud paljudele muusikalavadeie. ,,Estonia" esitas klaskigu puhul tema lhiooperi Telefon".; Koos G . . C. Menottiga^ viibis etendusel ka Ameeilka hendrnkide tuntuima ^ muusika- kirjastuse G. Schirnieri. abipresi- det Mario di Bonaventura. Klali- sed vbisid veel eesti heliloojate- ga kokkusaamisel, ks ariitati vi- malusi eesti muusika .laiemaks tutvustamiseks hendriikides. .
Eesti Teaduste Akadeemia'K- ,New T o r k i klastas ja kohtus berneetika: Instituudi rakendusma- sunsete tuttavatega prof. Nikolai [temaatika ja' -mehaanika; sektori Alekseijey . Cambridgesi,: Inglis-', maslt. Prof.  V.^ Aleksejev viibis
tipi
. - .  . , ; . * - .  . . . 
Seni on kodumaal korraldatud laupevakut, m tlised mne lesande titmiseks sunnitakse ta- suta tle: Nd on ks leidlik mees asja veelgi] targemmi korral- danud ja partei keskkomitee kiitis heaks Tallinna ettevtete .kollektii- vide algatuse korraldada alates 1. oktoobrist hoogkui talve-eel sete tde lpuleviimiseks ja linna heakorrastamiseks.. 22. oktoobril oli ettenhtud oktoobr-evlutsioo- ni 60. aastapevale phendatud laupevak. Laupevakul ttasid ; paljud tootmisettevtted ja eliits- organisatsionid. ^ Kigusj olevaiele ehitus- ja remondiobjektidele lk- sid ehitajaile appi paljude linnade asutuste ttajad|H6o^kuu esime- sed laupevakud on juba seljataga ja need olevat nidanud pealinna ttajate . suurt . tentusiasm!. Korrastati iialjasalasid, parke, as- falteeritud teid ja platse tootmis- hoonete mbruses.. Kuu'lpul toi- munud laupevakust sunniti osa vtina ka pilased ja lipased.
0
Mustlas elav pensionr Minna Seero hangeldas alkohoolsete joo- kidega. 1975. a. aprillis karistas Viljandi Rajooni Rahvakohus, teda selle eest kaheaastase vangistuse- ga tingunusi kolmeaastase katse- ajaga. M . Seerot see aga, ei heidu- tanud, sna varsti jtkas - ta o.nia ritegevust: ostis kauplustest mit- mesuguseid alkohoolseid jooke ja ms neid om^ korteris viinahi- mulistele meestele lausa restorani- . hinna eest  6 rubla pudel. Ostjaid \ leidus. Sagedaseniad kliendid olid Tarvastu kolhoosi tlised: hing mned Krstna kolhoosi mehed Et Tarvastu mail joodikuid ei soo- sita, karistas hismajandi juhatus oma tlisi karmilt: nd jeti ilma kuupreemiast ja veerandi suuru- sest aastapreemiast. Krsthas aga suhtuti meeste sellisesse harrastu- sesse sna leebelt.
kirjandusalaser loengutetumril .hendriikides, mis teda viis mit- metesse linnadesse.; Ta on oma- aegne tal 1 ihlane ja 'ppinud  Tal- linna Vene gmnaasiumis, li- kooli lpetas ta Prahas.
Tnavust aastat nimetati kord alguskuudel eesti keeleaastaks. Kahjuks on see algatus aga unustusse vaibunud, ilma et keelega seotud ksimusi oleks kusagil katsutud ksitleda. Oleme leid- nud mitmeid keelealaseid lhimrlmieid, mida aeg-a,ialt kavat- seme avaldada eesti keeles leiduvajte keerdslmede lahti haruta- miseks. Need mtted prinevad m itmelt autorUt, leitud mitmest snagi aegunud vljaandest, kuid annavad siiski seletusi, mis meile oltdised.
JRGI JREL  J  R E L E , jrel tles t..,.^^ Peokne; jrel   ^  ' algas auhindade ktteandmine. Thendusliku vahe pidamisega
on- siin raskusi. See muutub :aga : J  R , E L E esineb: paljudes t- kergemaks, ki kahe esimese ta- hendustes  kus: ei sobi jrgi hendusedrappida, mis. on sed-: ega jrel. Nit;:. Lause jrele (ku-: gemini piiratud.. hu?) pannakse punkt. Poiss jook-
sis lendlevale liblikale jrele (ku- hu?). Lksin poodi leiva jrele (leiba tooma). Tdrtik tundis igatsust kodu jrele. Tekkis va-^ j adus tju, jrele (saamiseks). Siis kahmasid kik k o l m kahvli jrele (vtftniseks). Wi imaks ji \spet-sialiseeritud  thendust  tihkumine jrele (ra). Tiindmu-1 korduvalt, pidevalit laenuks and- sed: ei andnud aga jrele (alla).|nia. vljalaenamisega tegutsema:
punkt. Sulgesin ukse enese j- Jrele (le) jid ainult mlestu-| Raamaitukogust laenutatakse raa- rel. Koer hakkas minu jrel ki-: sed. E m a pid i valvama laste jre- matuid iga pev kuus tundi, ma. Samuti: Vhese mtlemise le (le). Samuti: jrele judma  Ee.
JRGI th.: (miriegi) eeskujul, (mililegi) kohaselt, (midagi) alu- seks vttes. Nit.: seaduse., jrgi, mruse jrgi, autori jrgi, kelle- gi arvamuse j fgi, meele jrgi.
JREL th.: (ruumiliselt:) ta- ga; (ajaliselt) prast (midagi).
. Lause, jrel on tavailiselt
Jrele jtma, jrele mtienia, j- rele prima, jrele tegema, jne. .
L A E N A M A J  ^  E N U T  M A
: L A E N A M A (midagi-kelleltki vi midagi kellelegi) on kahesuunali- se thendusega laenuks vtma ja.laenuks andma. Laenasin te- malt 100 doMarit. Raamatukogust laenati mulle ks raamat...
.LAENUTAMA (midagi klMe- gi).: k u i . uus snatuletis omab
juhataja,' Liidu Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Rahvusliku Komitee ning N . Liidu Teaduste Akadeemia Akustikahukogu liige tehnikadoktor Uno Nigul viibis talasel lhetusel Ameerika hendriikides. Ta- vttis osa ka organiseerimiskomitee liikme ja he ettekande pidajana smpoosio- nil teemal Kaasaegsed problee- mid elastsete lainete leviku teoo- rias".. Ta esines peale smpoosio- ni veel teaduslike ettekannetega kahes likoolis, Pittsburghis ja Washingtonis. \
Estonia"kontsertsaahs thista- ti asjakohaste kontsertidega kahe eesti muusikamehe aastapevi, ks neist oh kauaaegse konserva- tooriumi ppeju Herbert Laane 70. snnipev ja teine Mart Saare 95. snnipeva thistamiseks^ miUe tervikuna sisustas lastekoori E1- lerhein" esinemine.
Vlisriikide muusikuist on Tallin- nas sel sgishooajal esinenud
sja oli asi jrjekordselt kohtus allutamisel. Seekord misteti M. Seero kolmeks aastaks vanglasse. Karistuse mramisel pidas kohus raskendavaks asjaoluks, et ta pol- nud esimesest karistusest jreldusi teinud j jtkas karistuse kandmi- st ajal kuritegevust. 
1974. aasta suvel leidis mbliLs- tootmiskoondise ,,Baltika" Viljan- di tootmisjaoskonna remondilukk- sepp Rein Rang vintpssi ja pad- runeid. Neid ta ra ei andnud, vaid hoidis oma elukohas i lma loata. 19.77. aasta mrtsis andis ta pssi koos padrunitega hoiule oma tutta- va ktte, kust miilitsad selle l- puks ktte said. R. Rang veti lo-immaalvastutusele. \^ljandi Ra- jooni Rahvakohus - mistis - talle poolteist aastat vabadusekaotust tingimusi hes uunamisega tle N . Liidu SiseminivSteeriumi niii- ratud kohas. Viimane nib oleva; omaprane karistu'svMs, saad lill tingimusi, aga siseministeeriiini . saadab niteks Siberisse tle:
Tallinna ,,htul6ht" kirjutab: Rpina juurviljakapluses ms
Laine Lepson alaealisele poisile Jaan Kohavale pudeli Ekstrat". Poiss ji end kohe purju ja peksi;> tnaval fbi esimese Vastutul 1- j a . . . '
Pltsamaa kandis mrgelda.s hel peval grupp 1617-astaseid noormehi, Pgelmanni-nimeli^Je maakutsekeskkooli pilasi. Enne seda olid nad saanud Adavere kauplusest kotitie kangeid jooke, se.st mjad HeU Vooro ja Malle Nmmik ei tihanud nii suurtelt poistelt*' passi ksida . .