tasxotta
Sudbry Eesti kogudus thistas sja oma 25: aastapeva, milest vt- tis osa ka piiskop K. Raudsepp. P i i P juubeli jumalateenistusest osa vtnud vaimulikud, solist ja koguduse nukogu lkmed. Esimeses reas vasakult; pr. Otto, p. T. Nmmik; soome koguduse petaja J . Joensuu, solist EIna Libe. Teises reas: nukogu liikmed H. Linnard (esimees), R. Ilves, J . Kverik, R. Saaremets, V. Sommers Ja H . Nielsen. Foto: E . Kludcfff
NATO miljDkomisjoni esimees, egiptuse mikrobioloog Mos- tafa Kamal Tolba on esitanud levaate maai lma miljproblee- midest, mis hlmab 15 leheklge. Tolb jrgi on mnes osas teh- tud edusamme; merede ja jgede reostamist li lbi on pratud, osa metsloomi on pandud looduskaitse alla, kardetavate pisaste levilmt im piiratud. ' ,
K u i d see kiht on huke ja tund-  lik ainetele, mis in imesed .saa-
davad hku.
E r i t i nn. spray-pudelites kasuita- tavad ained olevat jub|L vigasita- nud ozni kiht i . Teiseks ohuks ozoonite on lmmastikku sisalda- vad vetisained, mis saadavad hku teatud lmmastikuhendeid, mis olevalt tekitanud ozoonikihis juba 15% ulatuses kahjusid. Vi- malik aatomsda viks teadlaste arvestades vigastada zoonikihti 70% ulatuses.
Hulk vhihaiguse vtme on tek- kinud viimasel ajal miljfakto- rite mjutusel, er i t i itstusmaa- d.es. "Vhihaigused olenevad hust, veest j a iteistest teguritest. Osa teadlastest usub; et l ig i 90% vhi-, haigustest on phjustatud m i l - jst, mis muutub Ikka ebasood- samaiks inimesele.
Rgitakse palju olipuudusest. Aga veel suurem On kr i i s nn. vae- semehe li s. .t. kttepuude osas.
: Indias ja teatud Aafrika osades inimesed matkavad 50'kilomeet- r i t et saada koju puid.
Kttepuude raiumine tekitab paratamatult uusi krbeid, eriti kijiumades ja kuivades maades.'
Sama kardetav on pllumaa, vhenemine, mis toimub lekuiti-' veerimise ja hooletuse tagajrjel.
* Pikese erosioon hvitab igal aastal 2,5 miljadrit tonni mul- da. See on teinud Phja-afri- ka  omaaegse Rooma^ riigi viljaaida  krbeks,
mille elanikud peavad importeert ma toitu. Samuti rikutakse pllu- maad vale kartmise tttu.
Need on alad, mil lel milj- vitlejad loodavad uusi j a rah- Kiisvahelisi - abistamisaktsioone, et i>iiri panna maakera eluvima- luste vhenemisele.
Siiski on neli er i aspekti, mis hvardavad inimeste /tulevikku kohati senitundmatute ohtudega:
Stratosfris on kiht ozooni, ' mis kaitseb maakera elanikke ult-
ravioletsete kiirte eest.
Uus seadusandlus on muutsrad niningaid ttias- kindlustuse (Unemployment programmi
ldiselt, klvulisuse ja maksmise rs8gleid on parandatud. Nd nad kajastavad tpsemalt n t^ ^ leidmise kui ka selle jtkumise lihtsust vi raskust selles piiiirkonnas kusVttusindlustuse nu^^
Parlament on otsustanud/et isimtde,k^^^^ piiiikondades kus on palju ttust, antakse t ^ soodustusi vrreldes iBimestega kes elavad kuskil fea tvimalusi on rohkesti. ^
See m Ju :kik vga. hea.' Kuid mida themdafe see mimesele kes parajasti on oma tkoha kaotanud?"
4-ndal detsembril muutuvad sisseastumise ngimused. Piirkondades kus on vhe ttust, nudlejatel on vaja
kuni 14 iidaiat 'kindlustatud td enne kui nad Vivad saada ttuskindlustse abiraha. See juhtub ainult seal kus on kergem td leida ning seda td jtkata.
Piirkondades kus on palju ttust, nudlejatel 0 vaja ainult 10 ndalat In^aptseerimiseks.
. Kuid 4-nda detsembrini jb endiselt vajalikuks . 8 ndalat sisseastumise eeldusena, vaatamata elukohale.
Kas see mo 0 xi
E i . 2-ndalane philine ootamisperiood jb igalpool endiseks.:;. y:': /^-
Endisteks jvad ka ootamisperioodi reeglid juhul kui nudleja on ise tkohast loobunud kehtiva phjuseta vi kui teda on tlt vallandatud halva kitumise prast. Sellistel juhtudel nudlejal tuleb 'kuni 8 ndalat oodata sest ajast kui teenistus lpeb ja rahaline toetus algab.
. ipNiiig' kui .kauaks vib; seda. toetust: saada?".
' Endine maksimum oli 51 ndalat Uus maksimum mi 0 ndalat.:
Kuid 11-ndast septembrist saadik peegeldab ndalate kogusumma niilleks nudleja kval i f i ts^ ttuse m  a tema piirkonnas.
Praegu meie mdame ttust jagades Kanadat 16-sse majanduslikku piirkonda. Hiljem, 1978-ndal aastal, me jaotame seda programnii 54-*ks piirkonnaks, n et ttuse fcindlusttis peegeldab veelgi paremini kohaliku .
.,yKas on vimalik saada endist ' Xi
Absoluutselt. Ttuskindlustuseabjmafcsu nir o i kaks kohnandikku teie keskmisest k|indlustatavast ndala palgast.
Maksimum on $147., miius riigimaks.
Siis on veel emaduse, haiguse ja 65-aastase vanus toelusmaksud? Ka seal ou mmgisuguseid mundatasi?"
Haigustoetust maksti ainult nudluse esimese 39 ndala jooksul. Nd seda makstakse kskik mis ajal terve abimaksu perioodi jookswl.
15-nMalane emadustoetus ja eripne iihekordne toetus- maks 65 aastaseks saamisel jvad endisteks.
Samad isikud maksavad endiselt programn e^t samades vahekordades, muutmata jvac^ ka tliigid milliseid vib ttuskindlustuseks (Unemployment Insurance) kindhiste^^
,,Kas lhen endiselt samasse tMndlustuse (Unempioyment Insurance) kontorisse?"
Ja . Kuni tkindlustuse (Unemployment Insurance) kontorid nmg Kanada Inimju Keskused (Canada Manpower Gentres) kolivad kokku, muudatusi ei tehta.
Ttuskindlustuse Komisjon (Unemployment ' Insurance Gommission) ning Inim ju ja Immigrat- siooni Osakond (Department of Manpower and Inmiigration) on nd Kanada T ja Immigrat- siooni Komisjn (Canada Employment and Immigration Gommission). Veel mnda aega leiate meie kohalikke kontoreid Tkindlustuse Kontori ja Kanada Inimju Keskuse nimede all . K u i nad uhtuvad, hakatakse neid mmetama Kanada Teenis- tusekeskusteks (Ganada Employment Gentres).
san
2.
Olin veel une haardes, kui vagu- ni ukselt kostis kva koputamist. Tusin psti, tmbasin sdurikuue selga ja lksin avama, olles valmis sissetungijale ette lugema kombe- petust sobimata varajase sisse- tuleku prast. Aga vaguni ust ava- des seisis mu ees Mannerheim! Sel hetkel surusin alla oma rritatuse, Vtsin valveseisaku ja tegin ette- kande rongi koosseisust lem juha- jtajale. Mannerheim ksis, kas Ryti on, juba tusnud. Vastasin eitavalt. Ta kutsus" mind enesega kaasa va- guni magamisossa. Ryti oli rga^ niid koputuse ja meie vestluse pea- le ning seisis oma voodi krval valge-sinisetriibulises pidzhaamas. Marssali vormis Mannerheim, rida aumrke rinnas, astus Ryti juurde j a , surus' tugevasti ta ktt. Nad vestlesid pool tundi, > Ryti rootsi,
> Mannerhen soome keeles. Milline soovitud hetk olnuks see fotograa- file, mtlesin mina Ja kui hrrad olid lahkunud tlesin Sartamale, kes oli ka saabunud Ryti maga- misvagunisse: , j M u l l e tundub, et me siiski suu- dame selles sjas end Maarida
vaatamata kigile sngeile kartu- sile, kuna valitsus ja sjave lemjuhatus on nii ksmeelsed!"
Tund hiljem oli Ryti hoolcalt riietatud ja lahkus rongist peastaa- bi ;Ohvitseriga, et minna nupida- misele. Kui. me samal htul olime teel tagasi Helsingisse kutsus ta mind uuesti oma juurde. Alul ta rkis hoopis muudest kui sja- asjdest, ilmselt ta soovis oma mtteid neist probleemidest lahti kiskuda, mis teda pealinnas jlle ees ootasid. Lpuks ta tles:
5,Sda on kestnud nd ksteist peva. Vaenlane ei ole psenud Terijest kaugemale ja on meie arvestuste kohaselt kaotanud 30.000 meegt, sel ajal kui meie langenute arv on 324. Pealegi pakuvad nd Inglismaa ja Prantsusmaa sjalist abi."--  
Ryti ei vinud enam pikendada neile maadele antava vastusega kas Soome vtaks vastu pakutc abi vi mitte? Oht seisiis selles, e kui ta vastaks nusolevalt, oleks tulemuseks ka Hitleri rnnak Soo- me vastu. Vale otsus viks viia
yastu hvitayae tlemuse kas koheselt vi hjem.
Langenute arvu eri sjatandreil olii Ryt i saanud iteada lemjuhatu- se peyaseist aruandeist. Jin omaette arutlema imestamapane- vat soomlaste edu p^hjust. Tna- sel peval on minul selge vhe- malt ks phjus venelaste eba- nnest sja algjrgus. Venelased olid saanud vale teateid meie sja- lisest ettevalmistusest. Kui vene salaluure andnuks igeid teateid, ohiuks nukogude sjajuhatus eadlik sellest, et me olime vastu-
panuks valmis j kuigi olime halvas- varustatud. Punaarmee juhatus
oli teinud oma arvestused valetea- dete alusel. Meie kaitse ei basee- unud testi imponeerivale massi-
detugevusele, - kuid niteks kaitse- iitu kuulus umbes 100.000 meest, ees olid hoolt kandnud oma sj- ise treeningu eest.; Mobilisatsiooni
korral neist said automaatselt vit- lusvimelised ja ka -tahtelised s- 'durid.
Sja puhkemisel sain ksu min- na uurima venelaste poolt hija- tud" nende suursaatkonda Helsui- gis. Kui vedasin lahti hrra mi - nistri suure, luksusliku kirjutus- laua laeka leidsin pooleldi alusta- tud prantssaia ja kilupurgi. Minist- r oli kindlasti vahetevahel vaja vike pala suhu pista.. Huvitavam
Rootsi vlisminister Richard Sandler, sooja sdamega Soome gber, kis mitmel korral Ryti juu- res ja kohtas ka teisi Soome valit- suse liikmeid, ppisin Sandleri paremini tundma sel peval, kui ta lunatas koos Rytiga Knigi kel- derrestoranis Mikonkatu lhedu- ses. Sandler tegutses kogu hingest
oli siiski, et me leidsime majast I selle mtte heaks, et Rootsi vlit- k 20-30 venelast, kel ei olnudki sus hel vi teisel viisu lubaks diplomaadipassi. Nende paberites- Rootsit aktiivselt toetada Soomet se oli lihtsalt mrgitud eriasja- selle kaitselahinguis. Tema hid tundja". Mida see eriasjatundja" kavatsusi hinnati" sellega, et ta sja eelhtul thendas, on kerge otsustada. Me hoidsime selle rh- ma oma valve all kuni Soome Moskva-saatkonda kuuluvad isikud kodumaale tagasi j
vabastati oma lesandeist - - e i tea, kas selle phjused olid polii- tilised Vi mitte.  :
mind komandeeriti Mikkelisse sa- laluurekooli, et lpetada krkursus vastuluure alal; Ihnselt vaadati, et minusugune vana kriminaalnuus- k i j a " oleks maale kasulikum sala- luurajana kui ratsavelasena.
Mnikord on tavaks rkida ,;argpkslikest salakuulajaist".; Lubatagu naul seda vaadet ienda- da r salakuulaja on harva pelgur. Ta 'Vtab minu teada tahtlikult onile suurima riski,minnes vit- lema vaenlase agentide vastu. Ta ' alustab sellist mngu", Jois vik- seimgi ettevaatamatus vib ph- justada avalikuks tulekut, tJksai- .
Ryti juures olid klaskigul sel ajal ka paljud E r i t i Thtsad Isikud mitmelt maalt. Olin juures, imi inglise ja prantsuse kindralid saa- busid nupidamisele mees- kui ka
 nus spioon on sageli oma maale Sda oli ties hoos ja pealinna palju vrtuslikum kui kogu diviis
ajalehtede kljed olid tulvil  tis valilsusi/ kuivrd ta lesanded vabadusristidega mrgitud surma- nnestuvad, oleneb kuidas tal on kuulutusi. Keegi siiski ei katsu- olni<d nne ja ttasuks on uus, nudki surmata ei presidenti ega. ehk veelgi ohtlikum lesanne. Eba- valitsuse liikneid. Need kik ki- sid julgelt pealinna tnavail vene-
Samal peval Imi venelased alus- tasid oma rnnakut, teatas hiljem nii kuulus raadiohl ,jRyssn Tii- tu" raadios, et n saab Soome lpuks lastele koole, et nad pivad lugema ja kirjutania". Soome koo- olid oli sel ajal sna suureprased, aga venelased olid oma lihtsameel- suses tiesti ebateadlikud Soome oludest ja asjadest . ka niuudes asjades peale .kaitse tugevuse. Hil- jem sain vastuluure ts kuulda pris hmmastamapanevaid ni- teid seest kuivrd rumalaid ette- kujutusi venelasil ol i meie maast.
materjaliabi pakkumisega- Sellel laste pommirnnakute vaheajal. Minu t tundus tiesti otstarbetu ja igavana. Valvasin inimesi, keda ei ninud hvardavat mingi oht.
j Lpuks haldcas olukord muutuma
ajal, kui sda oli veel noor", oli Prantsuse sadamaisse' kogutud 50.000 prantslast ja, inglast ties varustuses. Neid vidi saata Soo- me rindele. Ksisin mitmel korral Rytilt, mida ta mtles teha. Ta ai- nult raputas nutult oma pead. Hiljem sain kuulda, et meie Ber- liini informatsiooni andjad olid taile teatanud, et kui Soome vtaks vastu selle abive, siis sakslased jrgneksid ^venelastele ja rndak- sid Soomet, kes niiviisi peaks vitlema kahel rindel. See oli ihn- selt otsustav phjus selleks, et Soome lkkas tagasi prantslaste ja inglaste abi. Antud lahendus oli kigiti soomlaste vaatealalt lhtu- des vimalikest parim. Ryti oli tark riigimees. ' ; 
vljakannatamatuks, lksin Ryti juurde ja palusin, et mind saade- takse pnevamate lesannete juur- de ridele. Ryt i tles, et ta mis- tab minu tundeid ja lubas, et viksin kohe lahkuda sellelt' kohalt niipea kui asendaja olin leidnud. Valik langes Vino Sartamale, ja rmsal meelel vaknistusin rin- dele minekuks,' et seal videlda ratsavelasena, kuna olin saanud selleks vljappe Udenmaa Ra- kuuna ksuses.
Aga lks siiski teisiti kui ette ku- jutlesin. Rindele saatmise asemel
Qnnestumisel on ta olukord kerge- malt ^ eldes tlikas. K u i teda van-: gistatakse vaenlase. pinnal siis lpptulemus on alati ks ja sama  surm. Ainult haual ei ole au- valvet ja lehes mlestuskirjutust; Sageli juhtub, et oma maa keeldub oma spiooni tundmast, K u i sdur nitab julgust ja pealehakkamist, saab ta ktust rgemendi peva- kpsus I V  I kangelasmedali. Ku i spioonil nnestub oma lesannete titmine, siis sellest ei rgita pe- vaksus, ega taUe anta medalitki. Kuid spioon ei ole ldse mitte pelgur.
(Jrgneb)