, V  B  E E S T L A N E teisipeval, 13. detsembr 191%  Tucsday. Deo^mber 13, mi Mr. m
III
iilksikiik mis sulias lalietada pilk Kreeka manxiermaailt le Sgeuse mere, igalpool hakkab silma juba mmltaardigi.jrgi roh- kesti saari ja saarekesi. Neid on metsikult rohelisi vi ka-ljuseit pistloodseid hall-valgeid, vi ka linnakeste ja liii^ aiste suvitusran- ddega piiratud; ja iksusiikiult vijaarendatud kuurordialasid, nt neil kigil pn siiski oma hen- dav M i paijude ajamrkide ja sama ifciinkiissimse Vahemere vee tittu, imis; nende kigi randu
Palju iidset ajalugu, legende ja mte on seotud Kreeka kultuuri- loga, seda peegeldub neis saar-
Meie VahemereMreisil on peatu- sed kolmel K r e ^ a saarel ja on sobivaid knelda neist hesfeoos, kuigi nende iklasiamis-jrjekord polnud iSeHine, vaid nad olid kui ksikud Milid lkitud teistel maa- del ipeatumiste vahele.
Kreeta, on suurim Kreekamaa saartest, praegu elab seal pool milj .inimest, neist viiendik pear linn Heraklionis, mille suur ja elavailiiklusega sadam asub otse vanalinna taga. liinna 'kaugeks ta- gaphjaks on Zeusi prof iiliga m- gi^ Kreetat peetaikse Zeusi sn- nipaigaiks.
Eriliseks h loolaste Mekkaks on aga vlja- kaevamised, mille alustas kuulus Briti arheoloog Evans juba enne a. 1900 ja mis vaheaegadega kest- sid'kui 1931. aastani. Nii koorus maapuest vlja esimene sde Euroopa tsivilisatsioonist: Mino- se 'kuningriik, mille eelajalooline linn Knossos kerkis 2000 a. e. Kr. s. ja oma paleede, troonisaa- li, vanima sillutatud tnava, vara- aitade ja palju muu juurdekuulu- vaga on imetlustratav. Silinud on ka meisterlikke seinmaale, ku- jusid, juveele, ja graveeritud vaa- se, millest suur osa on talletaitud Heraklioni arheoloogilises niuu- seumis, mida peetakse heks hu- vitavaimaks mitte ksi Kreekas, vaid terves Euroopas. Et selle- aegne paLee ja saunad oli varus- tatud kanai^ ja veevrgi- ga, on otse hmmastav. Esialgne
H iii
i, 28. (etsembril, 1977.
ICnossos sai kannatada maavrin- gu tagajrjel, ent ehitati uuesiti 17. sajandil e. Kr. s.
Seistes Minose kuningate pale sammaste vahel, tefldb paratama- tult tunne, t 4000 aasita jooksul pole aphiteiktuurial mitte vg. palju edasi judnud, on ehik vaid oma palet muutnud ja mitimiake- sistunud.
Samas on vljaikaevajiilselal/aiS- titud vanim omja, pool-koobas allaviivate tmpiastmetega, prit 8000 a. e. Kr. s. (lO.OO aastat va- na), samast ajast on ka keraami- lisi leide: Tundub, nagu kaoksid vanusel igasugused prid.
madude hvitamiseks, mida ta omia  teravate sarvedega teeb. Suureprane hirvekuju krge samba otsas tervitab tulejaid ju- ba sadama lhistel.
Rodose linnast 56 km phja poole saare idakaldal asub Lin- dose dhe ainnuriils krgel me- tipul, mlHeitsenguaeg oli juha 3000 aastat tagasi. Tarkusejuma- lanna theaia auJks ehitatud kr- gete sammastega tempel jtab eriti vimsa mulje, vaade tervelt kolmnurgafcujuiliselt Acropoliseit, mille restaureerimine aina jt- kub, all laiuva imere ja maa poo- le, o n ^ ]
Bodos oma subtroppikalise kl- nia, rohelisuse ja laiade ivaraii- dadega on ks tnaipeval hinna- tud puhkepaiku peamiseit Skan- dinaavist saabuvaile suvitajaile. Kuuldavasti veedab oma puhku- aega seal ka -rohkesti Rootsis el- neiraid eestlasi.
Asukohaga Trgi ranna lhedu- ses kuulub Rpdos n. n. 12-saare- rhma hulka, mlUest ks "vhe- maist on Kos, Euroopa arstitea- duse-isa Hippocratese kodusaar ja mrkimisvrselt tuntud.
Sgisesele lhiajalisele saabu- jale pakub Bodos eesktt huvi oma ajaloolise tagaphja tttu. Saare pealinn,' nimega samuti Rodos, kaonab oma moodsa osa krval ka keskaja ja trgikultu- ri sugemeid, - saar ise aga on ki- nud kest ikfcte ja alles 1948. a. vabanenud itaallasbe vimu alt> ja hinenud Kreekaga. Linna heks smboliks ori suuresarveline. hirv, kes olevat saarele sisse toodud
Et jiuda les Lindosesse, tu- leb ra marssida 650 trepiastet, pool 'teed on 'kll vimalik les sita ik eesli: seljas, mille eest 'ksitakse $1.50 ja mida paljud turistid kasutavad. Aega vtab See aga samapalju kui jalakimi- negi.-,
Mykonos vaatamata on viksu- .'Sele ja lagedale mgimaastikule on, ks tuntumaid Kreelca suvi- tus^aari. Isenioodi tuuleveskid ja tervelt 365 kirikut vi kabelit  paljud neist, phendatud huldai- nud meremeestele  annavad saarekesele oma ilme ja veelile- vad hotellidega suplusranaad koos intensiivse eluga suvehoo- ajal meelitavad rohkesti turiste.
Valgete, sillutatud  ja puhtaks- ' pestud kitsas4navatega; mille res aina, trismipoed ja resto- ranid, jtab Mykdnas vga oma- prase mulje. Hooajal tuleb saa- rele 510 turismilaeva" pevas
Sel feval ei toimu jtmete kogu- mist Esmaspevane kogumine toi- mub iteisipeval, 27.' 1977.  ' . : 
 Jl L  Sel peval ei mist. Jrgmine kogumine teisipeval, 3. jaanuaril, 1978.
Suurepaste esemete ja ajaleM.raviimist d tolmu 28. detsembril, 177 ja i . jaamuarill, raviimisega alustatakse uuesti kolmapeval, l l^jaanu^^
Teie lkosft Jtmete' vsl|epifiemise&s tgel peval leiab hindamist
' R . v M . B R E M N E E Com|missioner. of Fublie Works Toronto jini' '  .  ^ 
sisse ja see toob tohutu hulga ostjaid Ja huvilisi; nd on: hoo- aeg lppemas ja suurem osa ri^ tegevust pannajkse 23 .kuuks tiesti seisma^
Suured laevad^ nii meiegi oma - - jvad seisma reidile ja reisijad tuuakse tenderitel ,otse poodide juurde sadamasse. S- inas -saimimub tulejaile vastu My- konose kuulus ja taltsas pelikan, kes kskiksena sadamakail kala- kastide vahel jalutab ja otsemaid turistide poolt kaameraltsale vetakse. Paljudes poekestes koo- takse ostja nhes vrvirmsaid kangaid, millest hiljem valmista- taikse kleite, seelikuid, kardinaid, linikuid ja muud.
hes, oma eelmises. numbris vaatlesime tnavuse eesti kerge-j justiku tiemusi hpetes. See- kord vtame vaatluse alla heited.
Kuulitukes on kolm nieest j udnud le 19 meetri. Heino Sild on tpselt 20 meetrini joud- hud, mis aga paarkmniend sm eelmise aasta parimast saavutu- sest halvem on. Teisel kohal on . Tammert, kes on tuganud 19.19 m. Kolmandal on E . Rohula, kes tnavu judis le 19 m piiri, tugates 19.03 m. Veel on le 18 m tuganud A. avest, kelle tule- mus on 18.77 m. .
L I M I T E D > R B A L T O R EESTI KINNISVARA OSTJTOGI FIRMA Toronto piirkonnas eestlastele abiks Juba aastast 1954. Meid pikaajaline praktika Ja sbralik teenimine on teie huvid pa- rimaks kaitseks. Kohest teenimist hi. I4nholm'llt telefonil
486-7752, htuti helistada P I D E V NUDMINE ELUMAJU MGIKS BMDM i
Kettaheites on Eesti rekM Veljo Kuusemelt aasta suur- sndmus^ . Kuuseme lennutas ketast 64.54 m. Talile jrgnevad K, Klv 59.56, S. Suur 56.54, I. Sefpp 56.34, R. Nmmik .55.92 ja A. Tammert 54.98 m.
Vasaraheites arvestatakse / K. Laansaju nimel ka uu^ Eesti re- kord, kuna ta sgisel heitis vasa- rat 68.42| m. Tegelikult on aga J- ri Tamm eestlane, kes vasarat kige ikaugmale on lennutanud. Ta on nimeiit saavuitamud 72.44 m, aga kuna ta praegu pib Kiia. vis - - kaugel ikodulinnast Prnust  ei hoteerita tema arvel Eeti rekordit.
Odavise, mis alati on obiud ks eestlaste lemmikaladest ei sisalda praegu suuremat huvi, 'kuna saa- vutused on tkeskprased. AinuJt Heino Puuste on visanud le.. 80 meetri, nimeiit 82.56 m.
Eohe agget & Kompanii lahku- mise jrel proua af E . ja arhitekt S. muutusid vga Nad v^tlesid telefonis sageli sakslas- test, rkisid kui mitu saksa sja- laeva olid saabunud Helsingisse ja n edasi, hes v^tluses arhitekt S. teatas, et tema firma on saanud tellimise merekaartide kapi .val- mistamiseks admiral vn Boninile. Kui oma uurimist veelgi laiendasi- mie saime selgusele, et keegi proua af E. sugulane elas samas majas kui admiralgij ainult korrus mada- lamal. Arhitekt S omalt pooK teinud tutvust Bonini autojuhiga. Mngu osalised hakkasid ksteise jrel oma ^kohtadele sobima. Kik viitas sellesse suunda, et selle seitskoiina ,,amatr-spioonid" ttasid innukalt hankides teateid sakslaste kohta.
Juba algusest peale oli selge, et nende spionaazh oh suunatud saks- laste vastu. Selletttu proua af E . tsis'k!i selliseid kohti ja seltskondi, kus krgemad saksa ohvitserid l i i - kusid. Aga ta helist^ hel htul ka mulle ja Soovis jooki paltkuda. Ta olevat ksi ja igatsevat jutukaas-
last. Vastasin ilma pikemat .mtle- ihata nusolevalt. Thjendasime pudeli rummi j vtsime veel tei- seltki korgi. Proua 'kurtis, et ta elu- on murelik j a tunneb end ksikuna kuna ks ta paremaist sbranna- dest, Eeeii Dagget oli reisinud ra. Kesktundidest le judes prouavaf E. tles end tundvat rum- mist ja rohkest rkimisest vsi- nuna ja soovis miniia -puhkama. Mul oleks tulnud olukorda kasuta- da. Aga see ei; sobinud minu ka- vasse ja proua oli teliselt vsi- nud, tlesin talle siis head d j leppisime kofcku uueks kohtumi- seifs kunagi hiljem. Homme ta pidi nimelt sitma oma mehe juurde Riihimele. , . . . ,
Minu mehed telefonifcuulamisQ osakonnas teatasid, et proua a f E . oli kohe prast mu lahkumist he- listanud arhitekt S4e. Ta oli r- kinud minu klaskigust, mis ei. oK nud sjuiiud tema kavatsuste ko- haselt; minust pohlud psenud lahti mitte midagi vrtuslikku". Need ^nad panid minu pea smi^ sema. Edasi oli proua rkinud, et ta nbu leitnant Peter Sederhlm
saabuvat ihemaU pevil lunale. Kiilalise auks oli meldud vikese pidustuse korraldamine. Noh, leit- nant saabus, j asjade kontrollimi- sel selgus, et ta oli juba vrvatud meie luureteenistusse. Tema isa oli vana tsaariarmee kindral, nd ju- ba surnud. Ema omalt poolt oli minule tuntud haistest veetlevaim, vaha aadlisugusse kuuluva pere- konna luge.
Kogu see jutt arenes edasi kli- idelt, kild lisaiidus killule. Kuna ttasin sellega ksinda, sus mi- nul vtti^ mitu kuud aega enne kui lplikult kogu asja sain selgi- tatks. Siis minu lem otsustas, et asi oli nd kps ja andis korral- duse alustada tegevust selle grupi vastu. 
Vahistasune proua afE; , arhitekt S., tema sbratari ja ilmnes, et ar- hitekt oli-suur naistektt, leitnant Peter Sederhohni, dm-al Bonini autojuhi ja mned , teised, kik kokku umbes 'kmmekond inimest. iiiidistus oli spionaazhlik tege\ais Inglismaa kasuks. Alul kik eita- sid jrsult oma sdi olekut ja asi nis libisevat meie kest. Tundus juba, et pidime nad vabaks lask- ma. Aga meie ebakorraprases ts oli igus mjutada ^ sdista- tavaid ka isikupraselt, sel juhtu- mil alatiselt naiselikkudele nrkus- tele thelepanu suunates. Tegin se- da. Lasksin proua Margotil kuulda heliilinti, k^u olin taUetahud ta armsa Maxi ja Stockmanni sbra- tari kudrutamise telefonis. Proua Margot muutus pris Raameks. Ta istus kaua aega hletult ja siis toodi kik ese mida. ma soovisin kuulda.
Tngiased olid proua EileenDag- ge i . vahendusel vrvanud neid
spioneerima selle Jrel kui passi- osaknd oli suletud ja briti amet- nikkond reisinud tagasi oma kodu- maale srjakuulutuse tttu. Ingla- sed vrvasid inimesi sellistesse lesannetesse nii suure kiirusega kikjal Soomes, et nad ei judnud neile enne mingisugust vljaG p^et anda. Nad arvasid naiivselt, et kllalt krges seltskondlikus ringis olevad inimesed on vimelised end klaarima oma abiga. Puhas ja j- me valelask!. Briti spionaazhigrup- pi ikuuls teiste hulgas ka vabahr- ratar von Stackelberg, samuti ko- gu grupp teisi tuntud inimesi, kes olid suiiisilmaiiselt liustunud E i - leen Dagget & Kompanii meelitus- te peale saatma Londonisse saks- laste liikumisest, ja ksustest ko- gutud informatsiooni. Nd nad pi- did kannatama oma lihtsameelsu- se prast. Nordenskididinkadu res olev korter oli varem olnud Eileen Daggeti ja ta allagentide kohtamispaik. Niiviisi inglased, kes valmistusid maalt lahkuma organi- seerisid Stiernschantzl grupi, olid korraldanud korteripakkumise kuu- lutuse Huf^ mdstadsbladetMs" haisukoerte-' eksitamiseks ja proua af Enehjelmi kaitsemiseks. Sellisena mjus stu korteripak- kumise kuulutus, mille tttu proua af E : oli. asunud i,Walter Brauni" jrel sinna elama; WalterBraun pii tegelikult muidugi Eileen Dag-
gei..- . Alul kujutasime. ette, et selle
kiimnelise grupi poolt Londonisse saadetud teated olid sna. thised. Aga peaegi, selgus, et nad olid n- gitsenud, omale suure hulga tht- said asju. Informatsioon .ei psinud kaua Londonis, vaid lks edasi meie. peavaenlasele venelasele, kes
O inglaste liitlane. Omalt poolt see asjaajamine oli mulle vastumeelne j oleksin meelsasti loovutanud; a|- hitefct S. lekuulamise oma lhp^ male lemale, igusteaduse doktor Paavo Kastarile. Aga ta soovis, et viiksin asja ebameeldiva lpuni. Kui tulemuseks olnuks rahvusvahe- line i,fiasko",t saanuks sdds- tada mmd, ja kui kik lheks hs- ti, oleks au siiski temale tulnud. Kstari nustus vbima lekuula- mise juures -koos kohtuniku abi Gans Gustaf Snelhnanniga; viima- sena nimetatud oli Broo Cella- nuse ja meie vastuluureosakonna vaheline sidemees.'
Minu ksitluse kohaselt meil ei olnud palju vimalusi arhitekt S. sdi tunnistamiseks. Ta eitas koike midaproua af E . talle sks pani. Mtlesin, et mida ma ise te- ma asemel oleksin temud, mis tea- teid oleksin thtsaimaks pidanud, lekuulamisel oli mu ees akt, kuna paberile oli muu hulgas mrgitud, et Norra sjalise esindaja Tangen Han^teem Helsmgist tagasi Nor- rasse lahkumisel, kuf5 ta thelepan- davalt kiiresti tusis" majorist kindraliks ja lemjuhatajaks, ta kohtus veel Adloni baaris iptoua f E . ja arhitekt S-ga. Meie sber Max oli jtnud talle iimbriku. Selle sisust ei olnud meil vhimatki tea- det. Ma ei vinud vahistada major Hansteeni keda kaitses diplomaat- lik puutumatus ja Norra kodakond- sus. Kaks kirja anti talle le, kolm ^eva prast seda, kui kolm'vi- kest saksa sjalaeva oli lennanud hku Katajanoka sjasadamas. Plahvatusel sai nelikmmend saks-
'. last surma ja prast seda oli le kuulatud palju isikuid. Hakkasin
aimama . mingisugust hendust nende ^sjadega.
Mtlesin sel vsil: kui mina oleksin ohiud inglise spioon seUe plahvatuse ajal, siis seUesarnane uudis oleks muidugi olnud esimene minu informatsioonehel. (Prast sda sain' teada, et sabotaazh oli tes inglise pritoluga). SeUe j- '-ei jtkasin lekuulamist.
Max S. istus lekuulamise ajal ruumis kaamena, knalt pilkava ilmega  tundsin hsti sellesugu- seid krksameelseid tpe. Kum- mardasin ettepoole oma istmel ja tlesin:
Proua af Enehjelmilt saadud andmeil olete peasdlane inglas- te kasuks tehtud spioneerimisel. Minu ar>ates viksite kasutada ausat dzhentlemani tava, ja les tulistada. Tean ka rkida seda mida olete senr lekuulamisel sa^ lanud." /-.y
Max Stiernschantz tles: ,Jutus- tage sellest! Selle jrel ma vin rkida."
Selle olukorraga on alati kaasas asjaolu, et lekuulaja vib lekuu- latavat llatada ainult iJhel kor- ral. Ja kui llatus on pshholoogi- selt vi muul viisil ebannestunud, siis see on kindlasti viimast korda' Mina siis tlesm:
Te ei tea ilmselt, et olen poolel- di norrakas, et minu norra allikad teatavad, et olete jtmjd mbriku hrra Hansteemle, kes selle jrel koheselt reisis kodumaale ja koh- tas seal teie tandjat' IVfiriu kes on teie poolt taUe jetud kir i . "
(Jrgneb)