T 7 W ^ . . ^ - t v r , (0
irath aniBber
i
ILMUB IGAL TEISIPEVAL JA NELJAPEVAL
Hr. 3 (2446) XXVII aasta&ik Neljapeval, 12. jaanuaril 1978 Tlrsday, J a n u ^ 12,1978 savaaaxascecaa
Kaks Ontario kohalikku ajalehte (Ushridge ja prast Sutton) uue suurmaantee ehitamisest lbi dora, Idast lne, mSs
kodu Ja sealsete eestlaste svitusalasid.
hil juti pikemad ar- Jekm laste suv-
Juba. kaks. vilmat aastat on peatud [koosolekuid provintsi tee=! deiniinisteeriuimi ja kohalike vadia- j yalitsusfte esijidajate ' vaihel, et ' leida lahendust kolge, kasulikuma . ja. praktilisema uue|Tliendustee rajamiseks ida ja lne vahel nr. 400 -ja nr. 7 vahed (phjapoolses osas). Jrjest suureneva ijMuse ja samuiti mootorsidukite rhku- FJ3 tttu on avaldatud soovi he UU9 tee ehitamiseks, t kergenda- da lldust nr 7 maa-nteel^ mis on praegu ainuke otsehendus ida ja. lne vahel Simcoe jrve lu- ;np>oiselkaldaly
Selle uue j^rojektiga aga kaa- suvad igasugused proljjleemid Jaks nendest on Jekru su- vitusaladega vga lhedalt seo-
,:: tud.. :
Tjusjmaantee suunduk otse ltar tJdora M l a j a Jdt^ JLna vi phjapoolsetest maa-aladest vg^ lli6dMt '^da.
B t ra hoida igasuguseid ette- ngemaituid okikoTdi, mis. kaasu- vad selle :tee ehitamisega, on tri i ingEesti Suvekodud Jeikiiil.
Juhatus astunud vastavaid sam- m.e, et vimaiue korral ttiuuta niaanftee suunda kas luna /vi
phja poole Jeil^ru maa-ala-1 dest. mhenkaudsetole talumar nikele j a samuti ka ksikelamute omanikel oli saadetud kutsed, t osa yitta kohalikest informatsi- ooni vkoosolkutest, mis peeti 13., 14. j a 15. detseoiibril
Udora. rahvamajas peeti koos- olek 15. defs.> millest kiki as- jast huvitatuid oli palutud osa vtma koos . E. K. J . juhatu-
. \se esindajatega. '
hingu juhatus andis sisse kir- ja l iku vastulause omapoolseite ar- vamuste .^avaldamiseks. Uue maantee ehitamine lbi Udora mjub vga takistavailt meie su- vekoclu korraldamisele ja on ;h- daohitlik lastele. Juul i j a augusti kuudel on praegusel maanteel v- ga tilie ilitkls ja k u i sellest te- hakse suurmaantee, muutub see' nu jalutajatele ikui k a jalgrattu-; ritele vga hdaohtUkulcs. Samu- ti mjub,. see kahjustavalit laste ujulale j a mbrusikonna seedri-
hefekidele kuna talveperioodil kasutataks toeeanilisi aineid j a sooila teedo korrasiholuks.
"Umbes neljakilmne knmd i ks klgedest on maantee poole j a selle tttu uurliklus saab m- juma kahjustavalt teersetel puudele j a psastele, millised on istutatud juba 1520 aastal; tagasi ja tuleksid nii i id maha-
. vtniisele. ; '
Samuti on paljud krundiomani- kud hakanud hoolitsema lindude ja loomade eest, mille tagajrjel neid - leidub Jkru nibruses klluses. SuurliiMuse sissetoomi- sega hvineks kik see, mida on aastatega saavutatud. . Kik neid aijablusid arvsta>. des juhatus leidis, eft midagi peab selle hdaks itegema, t meie saak- sime k a edaspidi suivekuudel kor- raldada lastesuvkodu ja veeta ndalalppe maaelu. vaikuses, i l - ma et peaksime kuulma mootor- siduikite mrinat oma akna a i .
Viduplia kiilamngudega uus juhatus. Istuvad vasalmlt Vally Johanson, R. Kreem ja Anne Tll, tesses-reas ,KeMer, L, RitsoOvI^^^
Foto: Vaba Eestlane
Eestlaste Kesknukogu Kanadas vliskomisjon pidas nd laupeval koosoleku, kus otsustati algatada Kanadas aktsi- oon Eestis vangistatud vabadusvitlejate abistarrseks. Koosol- kt veti vastu sellekohased ettepanekud E K N juhatusele. Aklt- siooni kava neb ette Eestis poliitilise tegevuse prast vangista- tute ja nende perekonnaliikmete moraalse ja majandusliini abis- tamise organiseerimise. Arutusel olid ka mitmed teised E K N vlispoliitilisse tegevusse puutuvad kiisimused. Informatsiooni osas komisjoni esimees L. Leivat mrkis E K N poolt viimasel ajal .arendatud tegevust'Ja Belgradi konverentsi asjas astutud
"samme.
Anton Kasemets knetoolis
Torontos suri mdunud kol- naapeva honunilmi tuntud W u - sikategelane, helilooja, koorijuht, ldlaulupidude juht ja endine Estonia" teatri direktor Anton Kasemets, kes mdunud det- sembris sai 87-aastaseks. . K a - semets elas pagulasplves pike- mat aega tfhendriikides Detroi- dis kuid saabus mned aastad ta- gasi koos abikaasaga Torontos- se, asudes elama Eesti Maja lhi- konda.' -
Eestis vangistatud: vabadus- vitlejate abistamise aktsiooni, kava algatati, mni aeg tagasi Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) vliS-- ja kodumaa ksimuste ko- :misjani poolt j a otsustati phi- mtteliselit R E E viimasel E s i n - duskogu, koosolekur. Sel koosole- ku l itehti R E E juhatusele ja va- lis- ja kodumaa ksimuste, ko- misjonile tlesandeks selleks
I Rootsis kutsuda ellu vastav orga- nisatsioon ja teha teiste maade keskorganisatsioonidele ettepanek samasuguste eesmrkidega orga^
I nisatsioonide loomiseks. ; ^
Kogu aktsiooni koordineerivaks keskuseks on kurii Rootsis vas- tava eriorganisatsiooni ellukut- sumisen! R E E vlis^ ja kodu- maa ksimuste komisjon.
E K N viiskomisjonis ' selgitati : feavaitsetud
ksimusi, otsustati aktsiooni pool- dada j a veti vastu vastavad et- tepanekud E K N juhatusele. Et te - panekud nevad ette Eest is van- gistatute abistamiseks E K N juu- res' ritoimkonna moodustamise j abitamistegevuseks erifondi loomise. '
Komisjoni koosolekul ol id lhe- malt arutlusel Vabariigi 60. aas- tapeva puhul tehtava selgitust ksimused.
OSLO ~ Norra ajalehe A!tenpos(leii'i" vlispoliitilise osakonia toimetaja Niis Udgaard on vlja an* Hud raamatu N. L i i t nutu hiiglane", milles ta kirjeldab muu hulgais ka N. Li idu vlispolutika telgi- taguseid. Udgaard peatub pikemalt he Moskva parteifunktsionri kne juures, millest selgub, et ve- nelased tegid Lne-Saksmaa omaaegsele kaatslerile Willy Brandtile majanduslikke Jrelandmisi, ^ tema kantsleri positsiooni kmdlustada.
Udgaardi andmetel esines Mgsk- lneriikide poliitikat anal- knega 1074. aasta aprillis
Moskva parteifuxiktsionr Ilja Ru- bin. Kne toimus parteit.egelastele kinniste uste taga ning selles mai- -nitV/.' s
' et N. L i idul ' on Juba - pikema aja Jooksu! olnud raskusi Bonni va- litsiisega, kuid N. Ldu valitsus eelistto Bonnis kantslerina roh- kem realistlikku Brandti kui seiklusi armastavaid, opositsioo- nipartei juhte. ^ ^
henduses E K N . . vlisklaliste vastuvtuga Vabariigi aastape- val pressikonverentsi korradda- mine. , / ^ ; /Koosolekul olid aruitusei ka 1980. a. Tall i ima olmpiamngude .i*gatiga .henduses olevad ksi-
Sellest seisukohast lhtudes toetab N. Lt Brandti ning on 1974. aasta mrtsis slmii\ud; kolm suuremat rilist koMmlepet Lne-Saksamaa kontsernidega, mis ori philiselt ka- sulikumad Lne-Saksamaale kui N/Ldule.
Rubin mainis, et prast Teist maailmasda taotles: N. Li i t kahe suurema Ylispoitilise eesmrgi saavutamist-- esiteks Teise maail-
pa riildde poliitilise ja majandusli- ku hinemise takistamist.
Rbiis kinnitas, et esimene ees- mrk on juba saavutatud kuid teise eesmrgi prast on vitlus kimas.
Ta mainis, et detente. poliitikaga on N. Li i t saavutanud siiski juba suuri tulemusi, imna see on vapus- tanud NATO-t ning hirinud tundu-
masja tulemustele M p s u alla- vait lneriikide vahelist koostd tmbamist ja teiseks Lne-Euroo- ja-lnemaailma vahelisi sidemeid.
mused. Regati propagandaks on Kaa lut i vimalusi, I TaUinna antud vija raamat, kus
aktsiooniga ::henduses V olevaid
kuidas Eesti ksinause kohta '^ ki- vat informatsiooni viia Kanada : ajakirjandusse ja Kanada laie- masse avalikkusesse. Selleks ka- sutatakse kiki olevaid vimalusi.
Er i t i pratakse thelepanu i n - formatsiooni Kanada .viksema-
te keskuste ajalehtedesse saar miseks, milleks eestlaste kesku-
. si varastatakse vastava mater- jaliga.--
Toronto osas n kaalumisel
regatiga henduses olevate ma- terjalide krval Tal l inna tutvus- tamisel <tehals5e otseselt tugevat koramimistliklm propagandat j a moonutatakse Eest i ajalugu. N i i on olmpiamngude regatt juba varaikulit enne oliimpit tehtud propagandaettevtteks.: Otsust sellele juhtida n i i Kanada d i i m - piakamitee ku i ka Rahvusvahelise Olmpiakomitee thelepanu, pro- testeerides oliimpiamngude re- gati TaMinnas fcorraildamise ja re- gati venelaste poolt kommunistli- kuks propagandaks kasutamise vastu.
BRSSEL NATO vimud ei ole kuni seni ajani le saanud sho- Mst, mida tekitas ida-Saksamaa spioonide paljastamine Bonni kait- semmisteeriumis. Spioonid olid pikema aja jooksul valevtme abil varastanud salajasi NATO dokumente ja neid fotograffeerinud, saar tes dokumentide rakirjad edasi Ida-Berliini..-
Lne-Saksamaa NATO: ltlased leiavad, et Bonnis kiakse liiga kergel kel mber suurte Ja tht- sate sjaliste saladustega. N i i ei saada Brsselis NATO peakorteris aru, ; V .
miks tiitsad-NATO salajased do- kumendid olid Bonni kaitseminis- teeriumi sotsiaalosakoma Juha- taja-valduses,'
lama sellel ametikohal ei ole mida- gi otseselt tegemist sjaliste ope- ratsioonidega.
Bonni praeguse sotsialistMku' va- litsusega opositsioonis oleva krist- lik-demokraatliku: partei thtsam Juht Franz Joef Strauss mainib, et spionaazhiafr kait&eministeeriu- mis oli tingitud suurest hooletusest ja ettevaatusabinude puudumi- sest
Strauss nudis kaitseminister Georg Leberi omalt kohalt taga- siastumist Ja sdistas sotsialis- tide valitsust, V .
et see eelistab krgetele ametikoh- tadele anult sotsialistide partei l i i - dereid ning ei pane mingit rhku isiku kvalifikatsioonile.
iiilfliiiilllMISiPllli Algab Etnograafilise Ringi