Nr 3 VABA EESTLANE neljape:v^al 12. jaanuaril 1^78xhursd^y January, 12, 1978 Lk. a
M S
liitseerima out I? Seo oh selli- i^ b^ kik honed
kuid iT-rinnt) sed." PfMnmi pji Jras^itsda' sJa- iuurte punaar-
loodud hofd:de- IiendAiildde . .. jiiba avalda-; :
lktsbo-ii and- jeisnkaliti ning }orami velmis kongressi ririg-
on alistanud vtmise vas-
Id-ntMe artHvli- ?ld2take aoiit- Ireks tri^ ^^ ma^ -i"!- Innitatakse, ; et |,prcgr?5'^-iv''"efi i';tam!d r:f^ edat
lastu. Izvesv Shirua lJ;
[es Wa?:n*ngi!)- ; li v"lin'st?mj-
l-msdef^made- . :^ lle rdva p?o- ' ' 'np'd t''^n"5!:{. Itab, et nendel pngrossi ring- as bbby , kes
iimsL scfiduse-
E-a hines ka I'. president ja ]nev, kes pidas v [asi^ av '^jk-}]f rimi valmista-
t..tin'=^ eest, et k^ii 2.jn ee-
listest ei loobu, rtud ka omalt
na vastavaid tavatse ida Ita jaks. |ly jb moist-
imentaatorite nselt neiitron- e tuumarelva- mm ema snii' \ ei ole ver:l;|i :'ly, yidakst- ronipcmm ai- larne, et vene- iee .mtieinis-
i^ nev iJt!-;'b, et [vastu, ja ka- ;'miscks K[:;ns- '!b^ see seisu- Ui"t-kuna ja
jegelikult on hendriikide
|a uurivad Y8 '^ka neuti":^ ni-
cil venelas- lir kuna SJiroa
D m a valdusse sduseci Prast ht ei ole net-
;,b?!rba:;nie*'.
i4. ja 15. Jaan. on valvearstiks ik.M: ILeesment,;. telr 487-6834.
' S58: Broadview . Ave.^ ; Toronto, O n i '
M4K 2R6
"
; 145 King St. W., Rc^on^ 1900 Toronto, Ont. M5H iJ8.
Telefon peval 364-1131 iitul 925-6812 i
Stokholmi Eesti Meeskoor dekoreerib oma aastapeval teenetemrkidega .aktiivseid lauljaid. Pil- dil neme koori esimeest Ado Joandi't teenetemrke jagamas. Vasakult: Lembit Nugiseks (10 aastat kooris)^' Ado .Joandi; Alfred Eaidia.(25 :aas-tat kooris), -Peeter HaldEia (15 aastat kooris) Ja .Kauboi TuulSk'(15 aastat kooris). . T . IBV^
(Algus lk. 2 ) / |
vaid strateegiline vi taktikaliiae i>oram nii ngu seda suvatsetak- se paxajasti nimetada.
Pras seda km teie loete Kana- ?la mmekate ajalehtede veergdeU juhtMrja kus mistetakse hiikka betidrkide lennuve pommirn- aakud Kambodzha riigi ja rahva hvitanud kommunistidele vi sar- jatakse Tshiili sjavelist valit- sust, kes krvaldas vimult sealse iarksistliku rezhiimi, on pris kosutav lugeda ka mnda sellist, kommentaatorit, kes vaatab maail*
loomingus oma rahvusliku keele
isele kui objektiivne vdb keegi olla oma kultuuriprandi juures ja selle andmisel Ameerika ldisse .ellu, ta vastab et objek- tiivsust vidakse harva saavutada.: Kll on uute emigrantide seisund
rrrrsr asjadele teistlaadi pilguga. Nii aiteks kirjutab hendriikide
;ijalehes The Denver Post** km- mer,taator Patrick J. Suchanan, et cheiidriikide rikas ja vaba rahvas kani-tab lhingelikkuse all. Ta neidah pilgu tagasi Kagu-Aasia himdmustele Ja kinnitab, et see tragdia, mis seal sndis, ei ol- riud paratamatu. hendriikide rah- vas, kes hvitas nelja aasta, jooksul virusa Jaapani samal ajal kui ta
. parenr ksi tegutses Hitleri Saksa- maaga, oleks kindlasti Ihvitanud P3h1a-Vietnami invasiooni lhema aja jooksul kui ainult Washingtonil oleks olnud sellist vastupidavust, i.lsustamisvimct ja tahet nagu seda cli Moskval ja Hanoil. Meie SfLjiisMuse tulemusena saadeti .iOO.OOO hendriikide spra kont- sentratsioomlaagritesse, i tuhanded hiimesed pgenevad ' viletsates paaiides Vii^tnami^ ning miljonid
' inimesed on surptid Kambodzh.as ;dates sellest ajast kui sinna saa-
Nbg see tohutu tragdia, mil- les meie mngisime tsentraalset rjsa, huvitab Ameerika ametivi- miisid vhem kui he musta niehe surm Luna-.Aafrika vanglas. L- nemaalhn, hvardab v sajandite suurim oht N.Liidi^ tohutu sjama- sina | a seda kontrollivate suurte ambitsioonidega meeste poolt. Sa- mal ajal aga kui hvardused vaba- de rahvaste vastu kasvavad, on Chendriigid kakanud neid hvar- dusi ignoreerima.
Buchanan mainib, et Carteris- iiade kohaselt cleme meie le saanud oma hirmust kommunismi ^5;/- ning vana diplomaat George Kennan tleb, et N. Liidu rezhiimi eesotsas on knseryatiivne ja m- dukas mees, kes ajab keskjoone pnluiikat. Kuid neli aastat kestnud deicnie kested on Brezhnev inspi- reerinud Kesk-Ida sdasid, ori Igr Qoreerinud vParilsi kokkuleppeid, on toetanud Hanoi invasiooni Lu- na-Vietnami, on saatnud Kuuba s^ durid Angoolasse ja Abessliniasse fting on suurendanud oma konvent- sionaalsete relvadega yanistatud sjaveksusi Kesk-Euroopas ja paisutanud oma tuumarelvade ta^
' gavara.' -. Need Ameerika ajakirjaniku
kommentaarid on niivrd tabavad Ja praegust olukorda liseloomusta- vad, et need ei vaja enam meie-
, poolseid kommentaare. AML.
Ameerika vanim pevaleht .,NewHaven Register", mis asutatud aastal 1802 ja ilmub koosts Yale'i likoo ajakirjandusbr avaldas oma laupeval, 27. nov. ilmunud numbris toiketaja Israel Amitai vestluse eesti luuletaja ja kunstteadlase prof. Alcksis Rannitiga n Estonian Seholar DiscussesTIie-MeltingPot'". le kolme leheklje ulatava artikU juurde on lisatud
, /kaks fotM Ja luuletus Talv". eesti Ja.ingliskeelses tlkes' A. Ranniti enese kunstipraselt kaKinis ke-. .kirjas,- i / .^;
A. Rannit on valitud phjusel, et teise hiskonda, ta vastab, et ki- ta on eriti sobiv vastama ksim-! gil. rahvustel n vimalus itsemi- sele, mis pn Ameerikas paljurgi-! seks. Ta tleb, et ldsusele on tdsuiatuspott. Kigepealt antakse [ teadmata, et mitu Euroopa kirja: ulatuslik, levaade A: Rannitist, ta nikloi on Ameerikas jtkanud oma rahvuslikust kuuluvusest, lapsepi- yest, haridusteekonnast, tema koh- tumistest suure arvu niaaihn tun- tuimate kirjanikega ja luuletajate- ga, kuhu lisatakse ta loaming luule- tajana ja esseistina.. Mdunud aastal ilmunud ,,Guide to Litera- -ture's" mrgib prof. F. J . Sypher, et Ranniti iuules on muusikalist yoolavust ja sisemist enesevaat- lust, kuna prof. V. Terras vrdleb teda Paul Valery, T, .S. Elioti; ja teiste tuntumate moodsate luuleta^ jatega. ^- .-J
Rannit vastab, et ta ei tea kust see vljendus sulatuspott' on tul- nud,
kastcmist. Enamus neist on tun- Ameerika saavutuste vastu posi- tud ainult nende oma rahmsse tiivne, kuid mned on kriitilised kuuluvale rahvale. ;
Ksides mulised vimalused on hel kultuurihiskonnal dominee- rida teisi nrgemaid vi vikse-
id,-ta vastab,. "
aga selle populariseeris 1908. a.. nitekirjanik Israel Zangwill, ni- metades et Ameerika oh Euroo-1 past tuhnite suureks sulatuspo- tiks. '
et vikerahvaste kirjanikud sei- savad kik elukorra ees, kus nad
''jpeavad vhemalt .Juuks:- kirjuta- ma 'oma keeles. . '
Selletttu on inglise kultuuri domi- neerimine probleemiks, kus Amee- i-ika on pidanud kaotama mitmeid maailmakuulsaid nitlejaid ja et- nilised teatrid pole saanud valitsu- selt toetust. Siin ta toob eeskujuks Kanada, kus pn loodud vastav mit- mekultuurisuse ministeerium ja antakse toetusi etniliste kultuuride
Praegu on siisi solge, et kik saa- / Viljelemisel bunud rahvad pole seHes sulanud, j ^^^^ig^^^j^^ pj'ib; milline kolmest vaid on silitanud oma^ rahvusliku , f^i^ioHst,: kirjandus, tehnok)Ogia identsuse, oma keele ja kuluiri. vi teadus annavad suuremat pa- Rannit rhutab, et millme kellegi | ust ^kultuuriprandile ja Rannit rahvuslik- tagaphi, keel, usk olek- sidki. Ameerika kodanikud peavad' poliitiliselt olema lojaalsed .Amee- rikale. Midagi. ei' masenda teda rohkem kui inimesed, kes on pge- nenud tranniast. vi. diktaatorsu- sest ja kes prast Anieerika koda- kondsuse . sasmist hakkavad spio- neerima teise maa, jllegi nine tranni vi. diktaatori kasks. Ameerika poliitiline demokraatlik kord h nnistuseks, mis peab p- sima,:-
Ksimusele," kas ks kultuuri- grupp vib itseda kui istutatud
vastab, et objektiivne usk. ainu- laadsesse kiiltuuriajalukku ja tule- vikku on juhtiv faktor. Mned gru- pid vivad kultuuri aial vhe kor- da saata, teised aga nitavad,. et neil on tugevad juured- oma xik kasse kultuui?fprandisse ja loovad thelepandavaid tid.
nende onia saavutuste osas. Amee- rika on siiski mitmekultuuriline or- kester j a mitte ks sooloinstru- ment. Me vajame kiki hli, ga mitte etnilise mra" tekitami- seks. vSee ei anna midagi ka nen- dele gruppidele enestele. Ta nime- tab mitmeid etniliste gruppide liik- meid, kes on rilcastanud Ameerika kultuuri.
Kas itsev Ameerika Imltuurl- liiskond mjub" positiivselt oma vwJe kodumaale? Raimit vastab, et kahtlemata ja mrgib seda janu \|llsinaise kultuuri vastu, mis on. praegu N. Liidus, kus he vlis- maal trkitud raamatu eest ollakse valmis andma oma kuupalk.
Viimane ksimus on: millist nu vite. isiklikult anda inimestele vikseilt maadelt nagu teie kodu- maa Eesti? Rannit vastab, et vik- sed raaad vivad ainult harva end sjaliselt kaitsta suur j udude vas- tu, aga kui neil on-vimalik, nad vivad siluda kultuurselt. Isegi kui nende rahvus pn kustunud ja nende rahvas . likvideeritud, nagu on saanud osaks etrskidele, samu- ti mitmele N. Liidus olevale vike- rahvale. .
HAMILTON (VE) ^ Ill-ndal Kristuse tuleanise pJial toimus Hamilitonls gaidide ja sfeautide knlavalge jumalateenistus. K i - rik oli meeldivalt feaunisitatud valgete knalde ja kuuseokste- ga, sisendades igale kirikulisele phaliku joulutunde. Ralivast oli kirik tulvil, kuna see jumalatee- nistus on aastate jooltsul traditsi- ooniks (kujunenud n noortele kui ka vanematele, p . Tnis Nm- mik pidas pevakohase jutluse, lauluga esinesid gaidid ja ,3elle. tajad", vibnaste ridades.. enamus gaide. Kanti ette , ,Oh, Betlohem, vike -limiake" 0. KopviU(m'i ju- hatusel j a pr. EVa Rammo oreli saatel. Phakirja. lugesid .'vgd. Tiina Sult, Susah Suit, palve sk. Andres Tamm ja usutunnistuse
Eesti Gaidide Liidu peagadd gdr. Hilja Kuutma sitis Torontost aas- tavahetusel kolmeks ndalaks Austraaliasse, et vtta osa . seal toimuvast Eesti Skautlikud Noor^ Austraalias heksandast suurlaag- rist Harju*'.
Varem olid juba Kanadast sa- masse laagrisse sitnud Eesti Skautide Malev Kanadas sekretr skm. Valter Piigli ja Ee Skautf mastrite Kogu Kanada Koondise: abiesimees skm. Karl Stis.
kinnitas rinda Kungla" mmm' ngdr, Ellen Lindaja.
Jumalateenistuse lpus toimus ka tavaks saanud julukorjandus Saksamaai viibivatele sj avigas- tatutle julurniufe. Laekus
vsik;. Mart Himma. Liturgillse osa i $47.00^ miliele ,,Kungla." gaidsalk lpi andis oma hellakese lubadu-1 lisas oma panuse ning julu- ja se Anna Gerasimchulk, kellele kae-' uueaasta soovidega lalutati teele larti sidus ikaela hellaikeste juht 1.120 D M Taliulduselcs saatjatele ngdr. Merike Koger ja tibumargi j a rmulcs saajatele!
Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti hispanga madalaii laenuintresslmrasid.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on
Personaallaenud on laenuvtja surma vi jdava tvimetuse puhul kindlustatud $10 000.---ulatuseso
' H E N D U S E S ON JUDr^^^^
. KIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS
Rhode Islandi iilikoolis pn ppe- kavas laiahaardeline etniliste kirjanduste ajalugu Ameerika hendriikides. .
Kui selline suurem uurimine -kord avaldatakse, .ameeriklased on l- latatud selle seni peidetud mitme- kultuurilise rikkaliku kirjanduse le nende maal.
Maksab- Kanadas: Vljaspool Kanadas: .
Pele olemas suuremat kuritegu kui see mida roomlased tegid et- rskidele vi mida venelased teevad tnapeval Eestile j a teis- tele niinimetatud nukogude va-
: bariikidele.^ . '
tiks asi oh siiski kindel: meie 400.000, rahvalaulu, meie keskaegne eepika, meie Mrjandus ja meie kiuist on juba dokumenteeritud mnes keeles ja mnel maal ja vib hsti elada pikemat aega, ise- gi kauem kui enamus eestlasi.
:$17..
K l R I P O S T I G A
Puhastan keemisclt (steamclea- ning) Teie diivanid Ja toolid, vai- \md seinast seina ja lahtised Teie oma kodus. Hei. Erik Lokbik
447-9834 V^- - : . ;
Kodumaal suri 27. detsembril me lavastanud arvukalt-; ni- seatee teatrielu juhtivamaid ja dendeid. On esinenud ka: filmis. ka.aluka!maid isikuid,, -teatritege-; 19?5. a. kaitses ta..A. Lunatshars,- lane ja ilavakunstipedagoog Volr ki instituudis oma kandidaadivi- demar. Panso. Tpset surma ph-! tekirja. Ta on kirjutanud .ka m.i- just pole .antud, kuid mrgi takse, tu- reisiraamatud et' raske haigus viis .rahvakunstni- j . Y: Panso lavastustele oli omane ku eJavate hulgast. filigraanne ' mttetpsus, .^ suur
kur :iline jud, mis ta t tegi . V. Panso on sndinud 30. nov. 1920 Tomsikis. Teatrialase harldu-
Insurance Agency
Tel, 745-4622
hini^atavaks. Tal on ka suuri tee- rrr r.' ' T , - . , , . , r " -'^ ^^ ^ Eostl t e a r i p l v k o H ^ ^
se^ sai ta Tallinnas Rokhlms La-, apet)na j a kuji^ndaja^ia, m r - y " ^ ^ ! ? : ^ ' ' . . ^ f ^ ^ f s ^ g i t - ^ s e okup. Eesti ajakirjandu- 1941 a. HBljom lpetas Lunats-, ,^3. ^.^^^^ - ^- haa^rnmielise .teatnmstituudi...{^tatud mitmesuguste ordenite On oinud-. nitlejaks :TaLlmna ja preemiates ' Draamateatris 194150 195558 " * . oaimas lavastajaks, ohiud Taillin- 7- Panso matus toimus 30. det- na konservatooriunai lavakunsti- seiubril.- Hvastijtt lahkunuga kateedri 'juhatajaks,; Rkillku algas Estonia"" ' kontsertsaalis Noorsooteatri j a , Akadeamilise keelil 11, matusetalitus kell .13- ja Draamateajtri peanitejuhiks, Ta niuldasngitamirie Metaka-lmis^ on /dramatiseerhiud : mibnieid.l^^^ ke^ 15^ : Matuse korraldami- Ta^mmsaare, Lutsu, Kiv i j.t. teo- .seks^moodustati eriline .vailitsu^^ seid, kirjutanud filmistsenaariu- komisjon.; .: , :
LENNUPOSTIGA iilemere-masdesse: . Aastas $62., poolaastas $313, veerandaastas $16.5
Aadressi muudatus 30 centi. ksiknumbri hind 35 ceati.
' Kanada/aadressidele jpalnme mrkida; ,>POSTL;CODE" ja : USA aadressitdele SIP CODE"^ / . S
Pangatshekk vi posti rahakaart kir Fre Estonian PnbUshers nimele.
MSJ 3M?
veerandaastaks tavalise / kkiiwstiga alates - - - - - - - -
Nimi.. '-^
nraocaccca