Munud phapeval toimus Mus^^^^ siheksaBiat aastat jrjs^ Millest vttis osa ka Ugemale 50 eestlast, peamiselt aga matkklas- siies. Vistluse peaala 30 km suusatamise vistlusklassis vitis Thrander Bay's elav sobine pritoluga su!Bsata|a.RelJo:Pi#^ ajaga
Muskka suusarada oli'vlsthis- Cheryl NiemUer (Jack Rabbit tks heas korras, kuid null kraadi juures oli raskusi ige mrde va- missGja. Vistlused toimusid 12- Ees eriMassis, milledest 10 Individuaalsed ja kaks ettenhtud meeskofiidadele.
Kaheteistkmnest klassist klassi vis<
Peaklassis 30 km suusatamises d i d paremad tulemused: 1. Reijo :^uiras (Thunder Bay Reipas) 1.47.19, 2. Ken Hwthorne (Musko- ka Ski Oub) 1.48.30, 3. Bi Brooks (Peterborough Suusaklubi) 1.48.56. Parimaks eestlaseks peaklassis osutus Eesti Suusaklubi liige Ro- bert Vellend ajaga 1.52.30.
Naiste vistlusklassis vitis tht- sama ala 10 km suusatamise 'n i i t seitsmendale kohale.
Uus Torontos) 49 53, 2. Petra Hele- wa (Jack Rabbit) 49.54, 3. Sheila Macdonald (Jack Ptabbit) 50i)l. Samas klassis vistles kaasa eest- lanna Katrin Kannel Kalevi Suusa- klubist kuid ta ei tulnud esimese kuue hulka. Kuuendale kohale tuli Eesti Suusaklubi liige soomlanna Kerttu Pohjda ajaga 53.41.
ll 16-aastaste poiste klassis 10 km distants olid vistlused samu- ti erakordselt pinevad. Esikohale tuli David Staidl (Trinity College) 49.52, 2. David McVittie (Muskoka Ski Club) 50.09, 3. Glen Geddes (Eesti Suusaklubi) 50.20 ja 4. eest- lane Allaii Mgi (Eesti Suusaklubi) ^1.33.
30 km suusatamises veteranidele tu Eest i Suusaklubi lge Uno L i -
Laup. 14., phap. 15.; ja teisip, 17. jaan^ on susaihuvilstel vimaUis nha Kanada kige paremaid murdmaasuusatajaid vistlemas Horseshoe Valley's. Lisaks Kanada rahvusmeeskonna tuumale vtavad vistlustest osa veel kaks parimat suusatajat provintside tsoonidest. Noorte 'klassis vistleb kaasa kahe eelvistluse tulemusena meie Ro^ bert Vellend.
Vistlused algavad k e l i lo h. ja toimuvad iga pev eri distantsilv Uus rada Horseshoe Valley's on vjga nudlik. Vistluse jlgimi- seks on pealtvaatjatele kon-aldatud raja l ^ v a t e erikohti.
17. dets. peeti Torontos teine P .-m. Balti Spordiliidu koos- olek. Koos ol i tosin spordihuvilisi 3-st rahvusest. Uueks sporcli- ldu nimeks veti Baltic thletic Federation tn North America" . BFN. Kuna sel aastal on Balti riikide 60-es aastapev, tsr hbtakse vistlusi lbi vila pidulikult
liedu Spordiklubi Olevelaiidis, vembril tnis on eriti edukas, soovis kor- raldada mitmeid vistlusi, ning lbi vi ia mitmed allad samal na- daMpul. 1978. aasta kavas oloks:': uusatamismelstrivisu- sed 25./26. veebr.: Toronto ligidal ieeaiilaste korraldusel (mesi- dud ja pikamaasutisatamine).
ltlaste (korraMusel.'
Harkovis peetud N . Liidu uju- miskariikavisfclustel konkureeriti mitmevistluses. Seliujujist sai esikoha t a M a n n a Kaire Indri]:- son, kes lbis esimesel peval 50 m 31,20 sekundiga, 200 m 2.24,36-ga, teisel peval aga 100 m 1.06,52 ja 400 m5.3,63-ga. Samas peetud uju- mistreenerite konverentsil autasus- tati N . l i i d u 25 paremat ujumis- treenerit, nende hulgas ka Kairi ema Ulv i Indriksoni.
Enne karikavistiusfc vistles Kirelndrikson Berliinis, kus tu 100 m seliliujumises rumeenianna G.Bunaciu jrel 1.08,43-ga teiseks. 17-aastane Gunnar Toiming aga pstitas samas 200 m komplel- ujumises Eesti rekordi 2.15,79, mil- lega ji aga neljadale kohale.
, ,Kalevi" ujumismeistriyistlus- tel pstitati kaks Eesti tiskasva- nute rekordit 50 m ujulas: 14-aas- tane Ilona Kuuskla ujus 200. m rin- nuli 2.50,44 ja 15-aastane Maiu Herzmann 400 m kompleksujumi- sei 5.21,56. Oleg Irabzin uuendas noorterekordit 100 m seliliujumises 1.05,24. Livio Vilberg Kohtla-Jr- velt saavutas kaks 1314-aastaste rekordit liblikujumies: 100 m aj-
K a r l Laanitee. E S T O N I A N VO- L U N T E E R S I N T H E P I N N I S H A R M E D P O R C E S 19391944. faitrlsk. ^Yearbooik of Estonian Leaimed Society in America*' (Ees- t i Teaduslikiu Seltsi Ameerikas aastaraamait) 23 ik ; levaade k^ sitieb Talvesda, Ema" gmpi te- gevust j a JtJlmda.
Eesti Evangeeliumi Luter i Usu Peetri Koguciuse E L U nr. 2 (54) 1977. 40 ik . aijakiri. sisaldab H . P i i r i , J . Terase, E . Lootsma, H . Lauri , A. Tauli j a piiskop K. Raudsepa jut lus i . ja ettekandeid, K , A. ICadaik meenutab p: O. Puhmi 65. snnipeva thista- misit, Ti ina Tuvikeselit on lhike julujuitustus, praost R. Kiviran- na)lt ^Leeripeitits eesti noortele", leerlpilaiste nsmri , leerieelse- te Budiseid> K . KauriElamusi lenriuil Lneranniikule", ,;Kont- sertmatk hendriikidesse", Noor. bekooT Lootuse ja V a i m u l t a Or- lestti ansamblite ja sc^lisitide s-
mimi.
Laskevisitlitsed 16. sept. eest- l a s t e korraldusel.
Koht veel teadmata. Golf i ja jagpalilivistiusite koh-
ta tuleb informatsioon hjem.|ga 1.03,39 ja 200 m ajaga 2.20,31^ Ltlane Bielskus, kes p ikk i aas- taid vga edukalt on Bal t i sporti organiseeriniUd, palus end vabas- ka Maisfcer Chaimpionships", .
:tada neist ikohustusist. Uoieiks j 40 a. j a vanemaitele. Kik vistlu- presidendiks valiti ltlane" Zen- sed kindlatele kuupevadele viia tins, sekretriks ji Bielsikus, alates 1979, et vistlejad saaiksid abijuhtaj aks pr. M . kreem, lae-1 varakult endid ebtevalmistada. kuriks ji edasi itlane Furvis '
Iga rahvas Kanadast ja USA-st annab vhemalt: 34iikm)elise de- legaitsiooni Bailti Spordiliitu. Eestlastest on selleks hr. Jaagiis-
Vrkpall, Ikorvpaill, lauatennis! te, hr. Oiling j a pr. Kreem. Kerge- ja tnale toimuvad : 11>-12.: no-.1 justikus tatietakse sisse vtta
34unnilin koosolek Leedu kiri- ku ruumes lppes kindla lootu- sega, et Bati 60-nda aastapeva mlestusvistlused tootksid kokku mitmekordselt rohkem noori ja vanemaid spordihuvilisi k u i seda;
j senised vistHused on nidanud.
giskontsent", T. K . jUitus Kodu- Eestist .Va.Bmne ikuningas", pal- ju lhikirjutust, laste loomingut lahkunute fotod, 'krisiblikke nudi- s i d : kodumaailt, levaade usupu- hastuse tulekust eestlaste maale; koguduse kroonikat j a kiriklike talituste, ristimiste, abielluimiste ja matmiste nimedrl. Lpufes k i - rikliikike teaiteid elol0vaiks vee- randaastates.
V A L G E R TOLLUP fir. 62 detsember 1977. Toronto Eest Baptisti Koguduse Misjonitoim- konna, vljaanne. Uues numbris M . Polasheiki Issanda tht", ar- tikkel ,JKui lu i lmus", misjoni- kirju Luna-Aafrikast, Uus-Gi- heast, Kesk-Idast, Keeniast, B r a - sliaat, Argentiinast, Malawist; Papuast ja; mujalt. Nende krva muid vaimulikke kir jutusi mis jonialnelistelt aladelt nidal misjonride td, nendie raskus j muresid, aga k vsimatut us ku oma kuitsumuse endamis
TULEHOIDJA nr. 3 (239) 1977. Eesiti noorte Sijaikirja k i r - jutavad, Anla Suve viimsed k i n - gid", Jmesre lugu - tulesna- dest, kirjandivistlusel III auhin naga kroonitud Rein Kirss ' ! too Eesiti postmark minu margiko g-us", H . Michelsoni Noorte Aas ta" , A. T. ,.Tnulik si i l ike" ; "Noor- te E l u Austraalias, Kanadas, Rootsis, Ameerika hendriikides ja Saksamaial, mis' nitab liaita- valt siurohlcet ja huvitavat tege- vust. Noortele lugesniiseiks ja tr tamiseks on ,,Meie Nurk" , selles on lastejutt,,Sipelgas ja putu^ kas", nooitidega laulumng , ,Talu- rahva mng"' ja lau l Gaidlus".
Dme Ivandi Pargi Kuldne tainjuietni Nidendid
ettekanded noortele L. Wahtras Lvaldass Ravimtaimedi, 25 retsept Enn Nu ~ Vastuvett Amia Ahmatova Marie Under H. Michelson SkaatUkuI teej H. MichelsoS Noorsoot radafieB H. Michelson Eesti radadelt Eduard Krants ~ Lomeliitlased Bona Laamaa Mis need sipelg
(hiuletuskogu) KstoM&M 0$Sal Gaide Paul Laan Mttelend Pilte Herbert Salu Utoopia Ja futuroloogia Karin Sarsen LohengrlMl lahkmniKa
K. Inno Tartu University la iEstonia A. Kub ja ^ Kadiinad kodud - A. Kub ja Mlestusi kodasMrel^
E . Uustalu ja R. Moora Seomeposid 42S lk.-I-64 fotosid
Leho Lumiste Alamuse Andres line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste Atlandi akBal L. Lumist Killad klas A. Voaua Ristsnad I ^ A. Vomm Eistsnad II A. Vomm Ristsnad III A. Vomm Ristsnad IV Ants Vomm Minu hing (luul K. Eerme SiirEmd laevad ja
K. Eerme Pevata pevad ja ta d I S. Ekbamn jatar (luuletuskogu) Aarand Roos Jomalaga, Ears ja Ersiiirnm J. Pitka Rajuslmed T i Tainm Need teod sdistavad II
Kbin Vaim ja muld Urve Kanites Kodako5idiair;-(luuletuskogu)
13 2.50 n
" 5 . - 0 B/ITl
AM A Kirt
40 ' . 1
6 . - , 20
ppe- ja traamat lastels| peta mind lugema I (ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) peta mind lugema II ppe- ja traamat
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) Eesti' keele Harjutustik 1
Alti
HliHI.]IHllH.Tp1
i 1^ . - a. mrtsikuul, hakkas H e l - singis levima ettekujutuslik kuul- dus, et soomlased uurivad r ^ u - te^emise vimalusi Nukogude Liiduga. Kuuldus judis k a Broo Celtariuse juurde. Meie thelepane- kute kohaselt olid isakslased juba neiide plaanitsemiste algjrgus v- ga hoolikalt Jlgimas olukorra arengu iga vjiksematki ksikasja. Minu iulem Joel Svante Wallden ^ovis , et ma ttaksin nd n, et sakslased vrvaksid mind neile lidavaiaiike teadete hankimiseks soomlaste rahuprghnustest ja nende ettevahnistustest. Plaan n- nestus, sna varsti saislased nee- lasid meie sda. K u i kisin hel peval Cellarise broos ta fcsit-
i e s : : ' ' ; , jCas sul o midagi selle vas-
tu, et abistaksid meid mne vik- se teate hankimisel? Mei l on vaja sadada selgust neist liikuvaist kuul- dusist, mille jrgi soomlased^ val- miistuvad rahunupidamisteks meie selja taga. Oberkommando der/^eihrmacht on meie kallal, aga
Arutlesime asjale mitinest as- pektist lhenedes, enne kui lpuks teesklesin nustuva ettepanekuga ja lubasin hakata otse temale and- ma erilisi teateid. Kuid mitte kee- gi teine sa'ksa vastuluureosakonna esindaja ei tohtinuks teada meie koostst, llsegi tema lem Saksa- maal tuli jtta sellest kui uuest i n - formatsiooniallikast teadmatusse. Cellarius lubas seda, samuti ta pakkus mulle abi eest thelepandav vait suurt tasu, aga lkkasin raha
Kirjutati nagu tlesin mrts 1 selle ajaloolise" lennu ajal istus; Ve^ielased oma poolt soovisid, et 1944. Hitleri armeede, hujudude j rooli juures oli rootsi lennukapten j hie lendaksime peva ajal le Sy^ ja laevastiku taganemine toimus Marshall Lindholm. K a kik teised kigil rindel ja oM juba tsiasi, mida pidid fanaatilisemadki natsid thele panema. Igal juhul saksa di- viisid hoidsid oma valduses veel suuri. Nukogude Liidu alasid. Ph- ja Jmerest Musta mereni; Soom- laste ksused olid positsioonil kau- gel Laadoga taga Ida-Karjalas, samuti Kannasel Leningradi vahe- tuses lheduses. Venelased olid
meie oma luureosakond ei suuda leida selle lnga otsa", mistttu me oleme selles asjas tiesti vl- jaspoolsed; Ebamugav on istuda teadmatuna toolil. Selle asemel s i - nu tkoha tttu^ ^^ ^^ o^ sul hlbus saada olukorrast selgust ja mind i'lklikult informeerida. Mida ar- vad?' ' ' -
M u l tuli muidugi vormiliselt vas- tata: .
Armas vennas, see pole just p- ris sobiv. Mina olen kll meie osa- kondade vaheline sidemees, aga ma olen k a soome ohvitser, ega vi omapead vahendada hiisugu- seid teateid, mis on vastuolus sel- lise ametikohaga.-' ' Siiski lubasin pakkimiisele m.- .telda.
Kulus terve ndal enne kui Cel- yttis uuesti hendust, ja
kutsus mind oma korterisse. Sel korral ta tundus olevat veelgi roh- kem huvitatud, et mind mjutada omale ttama hakata. Ta soovis teada, mida Paasikivi sel hetkel teeb, kas ta oli kodumaal vi rei- s i i " , kas mnd valitsuse luge oli vlismaar Ja nii edasi.
tagasi, kuna, nagu talle tlesin, te- heidetud kaugele neilt aladelt,- ma soovide titmine ei phjusta mis neile olid loovutatud mrtsis mulle ei'ilist vaeva ega'too ohtu. 1940. Ta vis vaadata saadud informat-
kaasasitjad said huvipakkuva len- nu osaliseks, mis n kergesti ei unune.
Lennukapten Lindhohn jutustab : Lennukil oli olemas ka sisemise
sabotaazhi oht. Stokholm meenutas sel ajal sipelgapesa, kus kihises kikide nende maade spioone, kes hel Vi teisel viisil olid huvitatud Euroopa ja Phjala sjategevu- sest. K a Aerotransport, miHe len- nukil me lendasime, oli spioonide poolt ohustatud. Lisaks oli olemas oht, et Lnemere kohal viks lennuki alla tulistada mni saksa
Relvavendius sakslastega haikkas sioonile 'kui sbralikule teenistu-1 tunduma raskena ja ebameeidiva- sele. Ohtlik o l i selles asjaolu, et niana. Meie luureosakond oli juba missugune see informatsioon pidi j ammu olnud selgusel, et Saksa olema, ja n rkisin kolonel Wall- kaotab sja, jutt saljasest rel- denile, et sakslased soovivad nd vast" ol i ainult snamng. Meie testi .minu abi. Cerius ei lepiks igapevane ksimus oli : kuidas ainult teadetega rahmiupidanii^ oleks meie poolt parem vs seda se^t, vaid ta sooviks raporte ka relvavendlust lpetada? Valitsus Malmi lennuvlja liiklusest, eriti oli ksnieelsel arvamisel, et sepa- aga neist lennukeist, mis ei olnud raatrahu Nukogude Liiduga oli sja- vi lmlennukid, samutn vltimatu ja ainus lahendus. Aga | v a M i s eskadr^^^^ hvitajaid mitteametlikest" sndmusist v- kuidas toimida, et Saksa bwehr ja | ja Lemngradi kohal peeti alalist
teised saksa luureorganisatsionid Soome pinnal ei saaks enneaegseid teateid meie plaanidest? Hdaoht, et Saksa sellise teate saamisel viks okupeerida Soome, oli ilmne ja akuutne.
vri. rmdeligu. Soome mmister Gripenberg ktis selle ettepaneku heaks, aga kust saada kasutami- seks vajalikke kaarte? Soomlased, nagu venelasedki ei tahtnud loovu- tada oma kaarte. Probleem lahen- dati lpuks nii , et soomlased loo- vutasid lendurile kasutamiseks ve- nelaste piirkondade kaardid ja ve- nelased soomlaste alade kaardid. Kohn peva hiljem oli kik val- mis lendamiseks.
Stkholmi olid saabunud kige suuremas saladuses, niille eest Cellarius olol?:s maksnud kes teab mida, riiginunik Paasikivi, mi-.
hutrjepatarei. Mei l tuli lennata nister Carl Enckell ja peastaabi hsti madalalt. Poleks olnud; vaja luureosakonna esldaja major mimd kui mne patarei ekslik vi Georg EnOkeU, samanimelise kind- antud' mittetulistamise ksu tit- ral i sugulane. Ta valdas kahtteist- mata jtmine mratud ajaks, ja kmmet keelt, nende hulgas 'ka rahusaatkonna reis Moskvasse oleks lppenud. Vene saatelennuk pidi kohtama meid rindejoone tei- sel pool. Lisaks oli Helsigis stardi-
lismijiisteeriumis ja muud.
Kolonel WaUdeii andis mulle vo- lituse tegutseda oma rangemise kohaselt ja n ss-hakkasin talle informatsiooni andma hest ja tei- sest. Nustudes sakslaste palvega me soomlased samaaegselt soovisi- me ise saada selgust kelle kaudu sakslased oma informatsiooni han- kimist korraldasid ja m'iilise seisu- koha nad vtaksid kud kuuldused peaksid paika. See oli teline kahe- kordne mng.
saa- di lpuks paigalt lkuma rootslas- te vahendusel. geda sjate.s^evuse kestel Paasikivi lendas^ Moskvasse rootslaste poolt talle kasutamiseks antud DC-S lennukil. Lnnu ajal tu- levahetus kummalgi rindepoolel rauges. Soome rahusaatkonna .len-
huvitlust. Ohuvimalusi oli pal- ju. Lend oli kindlasti pnevaim mu elukutsega seotud paljudest lendu- dest."
Nupidamine algas soome j ve- ne volinike koosolekul Rootsi vlis- ministeeriumis. Osavtjad pooled ei saanud nu pidada samas ruu- miis, sest nad olid 'ju vaenlased! Kumbki osavtja istus oma ruumis ja rootsi vahendajad kolmandas ruumis nende kah vahel. Soom- laste ja venelaste saadikute ,,.side- mehed" kiirustasid hest ruumist teise; nendeks olid saatkonnanu-
suurepraselt vene keelt. Nad sit- sid Helsingist Turusse rongiga ja sealt lennukil le^ Phjalahe. N i i - pea kui lennuk laskus Bromma len- nuvljale, nad asusid kohe DC- 3-sse.
Kohne minuti prast olime hus. Ametlikult ol i meie sihtpunktiks antud Shotimaa ja alul lendasime lne suunas. Aga peagi tegime prde idasse Moskva pwle, le Ahvenamaa lunaosa, le Hanko, phjapoolsest Helsingist le ida suunas. Viiburi jrel prasime lennuki Syvri rinde-loigu suunda Laadoga phjapoolel.
Mulle O antud kaks tundi aega rindest lelendamiseks. Neil tundi- del hutrjekhurid ei tulistanud hiild lemiukit.
nuk pidi psema kahjustamata ei-keUegi-maa ja judma v i - mk Sderblom, minister Boheman
gastamata.Mckvasse. Mees, kes ja osakonnalem' Calie Florman. -V
kJ
IN
hete mi peaiicsime ^ kll aja jooteul asi olgu hisikondlikul mistetavaiks jadus sgvc sndmusi ja on olnud sel aastast a j osaks meie: gi olukordi da valusam' ja, et a;lles kaob keegi, tallanud hi rme ja ml saab sulle M pale, sgavu tu koht sinii
Sirvides \^ meid mdu leiad sealt mesid, kes keslcelt lahk] jd peaituni! juures, kuna] maid tehku j messe kigx kui sinu mj tema elut, ga leida Vastj line. oleks praegu, kul i niteiks. See tlijemad tuste ja elai loks ohiud i batotendi mtteleaide helendajva sel?" Sa olnuksid nee noorteiodu
paisitelisite ja narudetal oru?" Ja li Milline eesj ise, kui sul lust kordki dte kaasnij ennast he nagu omal Kas suudaks
'da Esimestel Pevade avj rite tausital, liblesit hooval vaimu ja n
KaUis A n oma ksimi dutanud atrnl
' nende vlist j let ja mju- Ukult minull
' teoks sai, si lesit Seedriol lased polnuc suudaiks mj
ges selles, Seedrioru handetele k i on sbuiuc esile kerkis i Utuste tuhii duste mlli
Juba Kod^ Sma end 01 ja seda missi
\ se' teekonnal neri Eesti- s\ aga SeedriO'] j undamisel tnapeval. .|
Sesdrioru ka Sinu (fc
isilois ikaotaii lelt ksida
.ple enam lohutuseks mus vime edasi ksida I tievikus kl vaimne pn de.
Oleme kinl Seedrioni m| suuname oni poole, siis S5