25 20 20
15 40 30 30 40 40 40 20
50
40
40 35
)lt soovisid, et |va ajal le Sy- yome .minister [Ue ettepaneku Jada. kasiitami- |te? Soomlased,
tahtnud loovu- robleem lahen-
J^omlased loo- sutamiseks ve- Ikaardid ja ve- iUade kaardid,
oli kik vai-
bnud kes teab f.aasikivi, mi -
ja peastaabi bdaja major inimelise kind- [idas kahtteist- ide hulgas ka feelt. Nad sit- k e rongiga ja fhjalahe. Ni i -
Bromma len- gid kohe DC-
r.t olime hus: sihtpunktiks
le Hanko, |i?ist le ida ?1 prasime l^igu suunda
p tundi aega 5:s. Neil tundi- I, ei tulistanud
(Jrgneb)
I
1
I N MEiMORIAM .
. helcs mimiikiiks nrkuseks peafcsime kll lugema ^tsiasja, eit aja jooksi muutub meile mnigi asi olgu' see siis isiklikus vi hiakondiilkus elus n i i endast- mistetavaiks, et .meil kaob va- jadus sgavamalt hinnata asju, sndmusi ja isegi omi spru. Nad on olnud seal pevast' jpeva ja aastast aastasse, , kujunenud osaks meie elust ja meie ei oska- gi olukordi teisiti kujutleda. Se^ da valusam on tuniietada tsias- ja, et alles siis k u i sinu krvalt kaob keegi, kellega oled aastaid tallanud hiseid radu, jaganud rime ja muresid, et ailes siis saab suile selgeks asjade teline pale, sgavus ja sbra asendama- tu koht sinu sdaimes ja lus. ..
Sirvides aastavahetusel mrk- meid mdunud aasta kalendris, leiad sealt terve rea sprade n i - mesid, kes aasta i jooksul meie; keskelt lahkunud. Paraitamatiit jd peatuma Arnold Voltre nime juures j kuna tema ikui, ks hilise- maid lahkujaid on jtnud sda- messe kige valusaima'haava. J a kui sinu mlestustes rullub laht i toma elut, siis tahaksid korra- ga leida vastust ksimusele: Mil- line oleks' 'meie hiskonna pale praegu, :kui poleks ' meil oaiud, niteks, Seedriorgu" Kui pal ju tlij emad olnuksid meie - mles- tuste ja elamuste laeil^ad, k u i po- loks Olnud peid loendamatuid va- bahuetendusi,, laulupevi j a mttelende kodumaale keskl helendava mlestussamba . esi-
; sel?"' Sa ksid edasi: Millised olnuksid need sajad Seedriom
.noortekodu kasvandikud pikese- Jg' eest maksja! paisteliste suvedeta, rmudeta ja naerudeta, mida annd Seedri- oru?" Ja' lpuks ksid eneselt: .^l i l l ine eestlane olnuksid sina/ ise, kui sul poleks oilniiid vima- lust kordki aastas viibida,than- dete kaasmaalaste keskel,-, tunda ennast he rahva lkmena, olla . nagu onial maal Omade , keskel? Kas suudaksid a kunagi unusta- da Esimeste lemaaiilm.sete -Eesti
. Pevade avatakti roheliste seed- rite taustal, igast tvest ja rohu-
' liblest hoovamas sinu esivanemate ' vaimu j a rahvuslikku prandit?"
KaHis Arnold Volti-e, ma olen oma ksimusites j a mitetes puu- dutanud ainult sndtnud tsiasju,
nende vlist ikigile nhtavat pa- let ja mju mei rahvale j a isik- likult minule-. Enne ikui see kik teoks: sai, sndis n i i paljugi; mi l - lest Seedriorgu Mlas tava l eest- lasel pimud ettekujutust. I Kes suudaks mta Sinu panust ki- ges selles, m i s toimus enne; kui Seedriom oma vravad avas 'tu- handetele klalistele. Mles-tusse on sbinud tiks vljendus,: mis
- esile kerkis kevadiste tde ja ta- Jtuste tuhinas, (murode ja sega- duste mllus: ,-;KllVoltre teab!"
Juba Kodu-Eestis ppiendasid Sina end oma rahva teenistusse ja seda missiooni titsid oma mai- se teekonna lpuni, kll Kitche- neri Eesti Seltsi esimehena, erit i aga Seedrio-ru asutamisel j a k u - jundamisel selleks mida nsme
. tnapeval.;. Seedriom pere, n i i noored k u i
ka Sinu kaastlised on Sinu isikus; kaotanud pailju, sest ^.kel- lelt ksida head nu nd, kus pole enamVolitreit".; Siisiki,. meie lohutuseks on, et mttes ja vai- mus vime Sinuga edasi rkida, edasi ksida j a Sinu head nu k a tulevikus kuulda v & t a : Sinu vaimne prand ipsib le^ aega-.
Alljrgnev reportaah on koos- tajtud BlVa Kultuurimajas hel tantsuhtul ke l l 00.30.
Hoone nurga tega on gmpp poisse ja tdMauid, mm&L neist sigaret hambus, ringi kib mingi pudel, iks noorikelst toetub hoidmiseiks vasitu majaseina.
. ,,Miks siin o M e ? " ; ' ,,Tuiinie jahutama" ^Milleks teil pudel?. Glebe Ilm-
selt pilased?". . ,;reie, pilased m e| dle." Mis teie sbrast saab?" (Too
ol i maja sesna rde maha vaju- nud.)
01gie mureta, t irime kaasa, pealegi ei ole tema pilaae."
Kultuurimaja esik, fuajee^ Ja baar on tis suitsuvingii. Baari laudadel kokteeliklaasid, paar k- smt Maas i k a eheda konjakiga, lejnutes pole alkoholiannust vimalik kindlaks teha. Baaris is- tub k a pilasi, Maasid ees. Plva keiskkooU pilastest, keda on s i in mniteistkmmend. K u i palju on aga pEasi Tartusit, hjalt, Kane- pist, Vmst vi -muja l t? Plva kooli pedagoogid ei tea niteks kui palju nende pilasi kib tant- supiddei Tartus, n nagu Tal - l inna j a T a i t u pedagoogid ei tea midagi oma kasvandike kitumi- sest suvedel Vrskas, kus ko- haJkud inimesed ei suuda nende tegusid ei seletada ega taluda.
Koonsomoli patrullid tegutsevad mitme Meeskooli juures kli, kuid tantsuhtute vigu ei suuda nad ei ennetada ega krvaldada,. Klituu- rimaja ttajad arvavad, et ri- tustest osavtjate arv vheneks tunduvalt, ku i sulgeda baar vi keelata suitsetamine.
(Noorte Hl, nr. 12, 1977)
K u i g i viinamgii kehtib klni tiesti selget keeldu: alkoholi ei tohi ma alaealistele tega pur- j i is Inimestele, mmisel kinni pidada tpsetest kellaaegadest. Kige rohkem siiski eksitakse esi- mese keelu vastji. V^ib vaid imes- tada k u i kergesti saab mnes ko- has noormees vi neiu, kes e i ole veel 18 aastat vana, taile keelatud joogi ktte. Tallinna Puu- ja K- giviljakaubastu kaupluse nr . 6 mja T. Perevzaaikova miis alaealisele poisile mitte he, vaid tervelt viis pudelit veini. Mjad mvad virna VI veini kasvi las-
tuusiku" Otep pultokodusse ning kutsus Mat i a^jpi asju pakki - ma. Viimane oli lahke aitaja, ni- j tas isegi, ifcuhu peita pareimaid as- j ju ja M i a . K u i Salume sitis minema, tegi M a t i korteri th- jaks.
Jutustades rohketest uppumis- test Eesti veekogudes, krjutab keegi H . ^Lutvei, t T a r t u ' ; vete- pstjad oilid heainsa j m e v a jooksta jest vlja topnudlO p u ^ jus pipujat. M i t m prasit toi^ btamist vi idi edasi kainestus- majja.
lEJlvas pstti 7 Inimest ning " paa-
VAB EESTLJ^ zTjapavsl, 12. ja^uarU i9?8 - T h u r s ^ y , Jaaiims^
auamnaaaafacaaBao
Vanematele kodude omanikele majandusliku abi andmiseks on City Council voUtanud Gity Trea- surer'i lubada elamute omanikele 100 DOLLARI suurust maksusoodustust 1978. aasta maksude ar- vel sellistele kinnisvaradele, millede omanikud vastavad jrgmisele kvalifikatsioonile: ,
tele, peaasi, et lapsel on raha sel-
Tantlasle Priit; Saamale rati rahatrahv selle eest, teda pstma t i i lnud . i jaie vaistu
:^ue tehnilise toote laskis N . L i idu kaubandusvrk tumle. See on jiainude j a rivaistse kuiva- tamiseks. Selles neljakandilises kastis on 45 kraadini soojendatud hk, mis juhitakse nelja -vooli- kusse, jalatsite j a rivaste kuiva- tamiseks kuluvat 20-r25 minutit. Sellise instrumendi l h m vaija- dus on si iski selguseta, kas seda kasutataksie sel vi peval ja kus nende jalatsite oimainik ise sel a ja l peab viibima. , .
Kurn mdunud suvel oli kodu- maal puudus sealihast, siis on nd kima pandud hoogtd sea- liha produktsiooni tstmiseks. Ni i on Prnus valminud koloosdeva- heline sealiha tootmiskompleks, mis hakkab andma aastas 4300 ton- ni sealiha. Vabrikus ttab 150 ini- mest, he tsentneri sealiha tootmi- seks kuluvat 'kuus inimtundi. tle- mata on aga jnud, mlest neied mimesed sealiha toodavad, :kul si- gu .ei ole.
Menukalt esines Tallinnas Kana da tuntud koor The Festival Sin- gers of Canada'' peadirigendi: E.; Iseleri juhtimisel. Estonia" kont- serdisaalis toimunud kontserdi programmis olid hdisautorite teosed. Kontserdil viibis ka Kana- da saatkonna kolmas sekretr F. Nadeau. Tagasi Kanadasse judes on nad kirjeldanud neid suuri pet- tumusi mis nad oma klaskigu puhul pidid lbi elama.
A . 65 AASTAT VANA vi vanem 31. mrtsil 1978, m& on viimaseks sooviavalduse sisse- andmise thtpevaks.^
.B/Peab saama igakuiset G A R A N T E E R I T U D SISSETULEKU . L I S A N D A , saus antakse Oid AgeSecuri|^ Aeti (Kaaada>
C. E L A M A KINNISVRS^ miUele O B m^^^ maksud Ja
D. Peab olema olnud pidevalt Toronto linnas MITTE VHEM K U I VHS AASTAST to- Eatud kimiisvara O l M V f f i emie 31/rt^^^^
Kui te kvalifitseerute sellele abile ning ei ole veel saanud sooviavalduse formulari, siis palutakse HELISTADA CITY C L E R K S ' S dFFICE ' ISSE 367-7036 ning tee saadetakse valja sooviavalduse formular. . .. -
Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, W see garanfceeri se, oh otsene toetus linna poolt ning e i nua min gisug^^
informatsiooni j abi saamiseks M e b h e l i s
:. ROY V. H E N D E R S O N
3
1. Kesoleva aasta jripeval jb psima ainult n i i kauaks,
33-aastane K i i n a Kapunova, ka- he lapse ema, hakkas rndama mda Eestit ringi, muie kestel soodts rohkesti vargusi.: Ta oli selleftaolisi vargusretki teo'stanud juba Venemaal. Judnud Tallinna, tahtis ta varastada Mar ia Mogil - seid puudusi", jovskaijalit 160-rublast naaritsa- mtsi. Varas aga tabajti ja lks kohtu aa.
Mned.uudised m sellised, t jvad paremagi tahtmise juures mistastusllkeks. N i i pn tublid emisetlitajad Leida IBakhoff, A i - no Smirnova, Aino Alt, Salme Valg, Ly ja Mat i Mathiesen teinud Veiievereis head ; td, mistttu majand sai sel perioodil eelmise- ga vrreldes 2500 prnast roh- kem.::
htuieht" toob pika veeru ni- detest, kuidas :inimesed on usal- danud oma vrskeid tutta-vaid, kes aga on osutimud retsidivisti, dek.
Niteks tul i Talilinnasse ^Lenin- gradi insener" Valer i i Bondar. Tallinna venelased' Filippovid tut- vusid temaga rongis ning kutsu- sid enda poole. Bondar sai loa FillppVite juurde ajutiseks kor- terisse' jda. Ta 'Sai korterivt- med. heil peval odi insener" kadunud koos Filippovite pare- mate asjadega. Inse(ner'', tahati ja see osutus tuntud vene aferis- tiks.^:; ' Jaaik Salume Tailinnas tutvus
kellegi Mat i Valliga, kes kordu- valt kohtu poolt karistatud. Joo- di veini ja: svendati sprust. .Sa- iimie jutustas, et ta o l i saanud
Taliimia parteiaktiiv pidas 21. dets. Tallinna linna parteiorgani- satsiooni koosolekut, kus muude murede hulgas mrgiti, et ana- lsides. kapitaalehituses valitse- vat olukorda, konstateerisid koos- olekust osavtjad, et siim on tsi-
kuulutasid Keskbrood vlja le- maailmse skautlike Noorte Aas- ta. '
Noorte Aasta kestab k u n i maa- ilmalaagrini, mis toimub jrgmi- se aasta juulis LakewoodisUSA-s. Sellest Noorte Aasta 15-kuulisest perioodist on juba peaaegu pool mdunud; Kik Malevad ja pal- jud ksused on kesoleva aasta tegevusprogrammi vtnud ritusi ja \otsuseid, mis peegeldavad Noorte Aastat. Need e r i tegevus- punbtid on rajatud kas Keskb- roode poolt vljasaadetud kava- dele vi ksuste oma, plaanidele.
: Kuid Noorte Aasta ei ole mel- dud ainult Malevate ja lcsute' t sisustamiseks, vaid iga skaut- i ik noor peaks oma skautlikku te- gevust revideerima j a silmas p i - dama jrgmisi punkte: arendada moraalseid vrtusi
ku i Iga luge teeb : oma parima. Selleks^soovime kigile head ta- het ning tsist indu.
2. Skaudi hooisusdiplom koos mrgikadmise igusega on antud:
1. Lomax, Villi (Toronto Lem- bitu, :
2. Luksep, Ivar (Toronto Lem- bitu),
3. Soosaar,; Robert (Toronto Lemhitu). : v
3. No oremskatmastriks on edutatud:
1. :Sepp, Toomas (Toronto Lem- bitu),
2, Terts, Andres (Toronto K a - ^lev):..
4. Skautmastri vitekirja kaits- mise igus on antud:
1. Jgi, Mart in (Toronto Kaley)/ 2. Buhge, Egbert ( E S M K ) . 5. Kikide eeltoodud edutuste
aluseiks on Eesti Skautide Maleva
Just juluphiks ilmus Evald Uustalu soom^poiste aren^lugu Ja vitlusteekonda kirjeldav ing- liskeeilne teos; Por Freedom Only " (Ainult vabaduse eest). Raamat on vlimuselt sama kau-i nis ja silmasiduv k u i on mni aasta tagasi ilmunud mahukam , teos ..Soomepoisid". Teose a l i - pealkirjafcs n T!he Story of. Es - tonian volunteers in the Finnish Wars of 19401944". Kirjasfci- jaks on Nonthem. Publications Torontos,
Raamatus vaadeldakse Bal t i riikide ja N . Li idu vahelist vas- tastikust abistamise pakti , Balt i ' riikide annekteerimist, heaastast N . L i idu okupatsiooni, sieliele jrgnevat Salisaolmpatsiooni ku- ' n i ebaseadusliku mobilisatsiooni- ni , mis phjustas eesti noorte Soome pgenemise.
Pikem osa ksitleb pgeneinist, vljapet j a sjalist tegevust.
.: oyoKAT-NOTH ; ^oom /1912,. Royal: Trust: Towe?.
Toronto Domlniia Centre Postiaadress: ;P.O. 326, Toronto
0 a t (Bay & King) : M 5 K : 1E7 . TdefpBt 869-1777
M-tundi telefoni valveteenistujj
' P A R K . ' : ^dvokaadid-notari
'65 Bay St:, Sraite 401. . E M . ;3-M51
. htuti m . 7-2017 vi 929-3425
kinni pidada .vajalikkudest: j^ g,p_^ (^ .a^ ^^ Eesti Skaut-. Selle krval on eripeatkk eest- distsiplninuetest
tutvuma phjalikult skautlku j a sihtidega
rhutama oma rahvuslikku kuuluvust^ kutsuma kaasa uusi l i ikmeid meie tegevu'sse.:
Skautlike noorte organisatsioo- nide hea nimi ja hinnatud tegevus
miastrite Kogu Kanada Koondise juhatuse otsused 7. novembril.
' E B M I SOOMET stom Eesti Skautmastrite Kogu Kanada. Koondise esimees
S I L V E R K A S K , skm Eest i Skautide Maleva
Kanadas juht ^
'Oleme kindlad, t k u i meie Seedriom mlestussamba, esisel |^^^ sber! suimame oma pi lgud. ferguste poole, siis saame: taas vastused
oma ksimustele, sest siis oled Sina jlile meie juures. Seedriom ilma Sinuta pole meldav... : ; Kigi Sinu sprade ja kaast-
i li.5te nimel ~ puhka : r ^ u s , vsi-
E D G A R K I N K
, Chartered' ccoissjtant .'
Toronto, Ont. M5J 2ET
T e l 8G2-7115
juhtiv fotograafia ajakiri Photo Life" avaldab oma eelmise (1977) aasta detsembrinumbris rubriigis Lgejate kunst" eesti rakenduskunstniku ja nitekunsti harrastaja Peter Le5^deni seletuse, miks ta arvab, et ta fotod kuuluvad kunsti miste alla.
P. Leyden seletab, et olles elu- kutselt rakendus^kunstnik, kes alus- tas fotograafiaga alles neli aastat tagasi, oleneb tema lhenemine fo- tograafiale puhtalt looval pinnal, mis, thendab,, et kaamera on sil- male nn." jtkuks" ja lpptulemus vljendab ta rakenduskunstilist f i - losoofiat. Ainus aspeM tema foto- graafias on' pildi loov kujundami- ne, kuna edasine protsess on j- nud teiste teha.' .
Tema fotodest on toodud kaks vrvilist nidet, hel aken pudeli^
lastesit Soome mereves. Jrgneb kodumaale appimrneku osa salle motiivide, otsuse j a tagasimineku- ga ning vitlused Eestis. Pikeratalt: leiab vaatlust eestlaste Iiated oma riigi iseseisvuse saavitami- seks Salssa; okupatsiooni ajal; mis ei titunud. Lpuks purune- nud lootused ja kokkuvarisemine: Raamatu' lpus on 30-lehekljell- ne valik eelmises raaimatus i lmu- nud fotodest ja kaartidest. '
Raamat on meldud eestlaste Hannoveri muustelikoolls p- vitluste tutvustamisel^^ oma maa
pejuna ttav helikunstnik Car l - vabaduse eest vljaspool meie Otto Mrton nimetati Alamsaksi keleprfeonda kuuluvaile. See haridusministri poolt professo- sbib vrastele,- aga muidugi ka: riks ja temale anti igus" eluaeg- eesti noortele, k u i nide he tei- seks professoritiifcli kandmiseks.!se generatsiooni noorte unistus- Hannoveri ' muusikalikooli . l i g i test ja. vitlustest. 150 ppeju seas on professori- tiitleid omavaid a l la 20.
Carl-Otto Martsoni j a tema lauljatarist a b i k a ^ a E v a Wilson- Mrtsoni td eesti muusika tut- vustamisel j a nende abi Saksa- maa eestlaskonnale' tunnustati mdunud suvel neile Saksamaa Eesti hiskonna kuldteahetemr^ gi aametamisega.
@ Sao Paulos tegutseb iseseisev Eesti Bv. Luteriusu kogudus, mille ellukutsujaks oli omal ajal Aksella Luts, filmimehe Th. Lutsu abikaa- sa. Kogudusel puudub oma pstaja. Seda teenib aeg-ajalt Buenos A i - resi esisti koguduse vaimulik Ar- gentiinast ja teised, juhuslikuH l- bisddul viibivad, vi Sao Paulot klastavad eesti vainiulikud. No-: