^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
. VABA EESTM]?5E teisipeval, i. jaanuaira 18^ 8 I t e t k y , Janiiai^ 31, Nr. 8
V::-
VLJAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth f PEATOIMETAJA; Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O:Bos70iSts. C, Toronto 3, Oet. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 354-7521, talitus (tellimised^ kuulutused,
' ekspeditsioon) 364-7675 ' -
aastas
Fliblislied by Free -Estonian Publisber; Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3/ODt.M6J2H2
&4 ^ i^^^c-^V/^ J
v i .
-3^
Kanada riigikaitse vimud olid ^ da kaitsejudude staabilem ad- phjendatult hiritud kui N. Lii- miral Robert Falls sai hvarda- da valitsus ei andnud neile min- git I uiformatsiooni tuumareaktq-
vast ohust teada alles ndalape- vad tagasi t31ieiadi1iMde-Eaii^^
rjga varustatud raketi aUakuki hise hukaiteorganisatsion! kumise vimaluse kohta Kanada j NORADI kaudu nin^ samuti ei territooriumil. Ehkki Kanada j teadnud luuresatelliidi ohtlikust vimud katsuvad ksimusest iseloomust kaitseminister vrdlemisi tagasihoidlikult mda minna, on kogu vahejuhtum era- kordselt irriteeriva iseloomuga^ mng kinnitab, millisesse ohtlikkux saada tehnilisi andmeid allakuk-
son. Diplomaadid Kanada saat- konnas Moskvas vtsid kontakti N. Liidu vlisministeeriumiga, et
olukorda on kogu maailm sattu- nud maailmaruumi vallutamise ajastul.'
Kvii ^ ^M^^^QO. rimisandmed kinnitasid, et venelaste luurers- keti miUe pardal oli le saja nae- la krgekvaliteedilist uraan!, maakera huruumi langemiseJ peaaegM tielikult ra ples ja Kanada! ei ole karta hvitavat kiirgust, ss viimased uuri^ i;nised nitavad, et allalangenud raketi; cmd Suf-Orjajrve Ehedal kr- gavad siiski tugevalt radioaktv- ' sust, mis vib ohtlikuks kujuneda elavatele olevustele. Kanada kait- seminister Barnett Dnson mai-
kimud satelldi kohta ning neile selgus kiunmalisel kombel, et N. Ldu vlisministeerium ei olnud ldse hiritud vahejuhtumist ning ei pidanud seda ohtlikuks. Selli- ne seisukoht iseloomustab eriti kujukalt N. Liidu kommunistliku valitsuse hoiakut ja likskiksust teiste rahvaste suhtes. .
hendriikide endise kaitsemi- nistri James Schlesingeri andme- tel on venelastel maailmaruumis veel kmmekond samalaadset ohtlikku satelliiti, mis vivad maapinnale langeda ja kujuneda ohtlikuks tuhandetele inimestele
Kesk-Idas on mrgata liiga elavat tegevust rahu saavu.tcmiseks. See Imrib senist meile soodsat olukor- % kus valitseb vastastikune umbusk, :tlif ja
^Vaba Eestlase eelnses numbris avaldasi^^ Kimmeli artikli Kulla osathtsus ra- haturu reguleerimiser'. Kesolevas Vaba Eestlases" Jtkab autor Aavo Kimmel oma levaadet rahvusvahelisest mngust rahaturul ja kuU osathtsuse langemisest rahavrtuseloon^
' Ameerika va l i t ee kulla kasu- kilod pidi riik ra ostma ja:kul- tmise keeki rahvusvaheliste ri-1 la tagavarad tusid ,7 miljardilt tehingute sl.mimisell971. aastal [ dollarilt 1934. aastal (hinnaMd 35 ti' pevavalgele probleemi, mille-^ | dollarit gramm) 20 miljardi dol- ga hendriikide riigikassa oli pi-iarile. Selle sammu lplik tule-
J , , kui need langevad alla rahvari- nis, et uks osa a U k u l t o d luu-1 j ^ ^ ^ ^ ^ Seda arvestades resatelliidi tuumareairtorist on ikusagil Nrtiiwest Territooriu- mii maapinnal ja levitab ohtlikku radioaktiivsust.
Kuid vhe seUest. hendrkide ]i Kanada vimud kardavad, ei oht inimeludele ei eksisteeri mit- te ainult luuresatelliidi allakuk- kumise prkonnas vaid ka Chi- cago ja ^ Toronto huruumis ning Suur-Jhistu aladel, kuhu vib olla kaiidunud radioaktiivne pilv. ks Lane-Saksamaa teadlane prof Heinz Kaminski mainib, et vikesed radioaktiivsed osad hak- kavad langema paari ndala p- rast ning praegu on raske telda kuhu need langevad.
Kige vhem huvitatud sellest vahejuhtumist on ilmselt selle phjustajad - venelased. N ei pidanud nad ldse vajalikuks Ka- nada vimusid informeerida alls- kukkuvast tuumareaktoriga va- rustatud luuresatelldist kuigi nad kaotasid satelliidi le kont- roli! juba kuu aega tagasi. .Kana-
tuleks Kanada valitsusel vahejuh- tumi kohta vtta rangem hoiak ja vtta tarvitusele abinusid, et sellised nhteid enam ei korduks, kima need vivad lppeda katast- rfaalsete tagajrgedega. Peami-
danud vitlema : viimase kuue- kimiie' aasta ^ jooksul. Nimelt mdi toodetavast kullast ikka vhem ja vhem riigipangale. Eraviisiline nudmine kulla jre- le nitas jrjekindlat ja ; kiiret tusu nii ehteasj ade tstuste kui ka tagavara soetamise laienda- misel. . /
Riigipanga ja era-majar.cluse kulla ost j ad on pidevas vistluses omavahel. Kui nudmine suure- neb helt poolt, ss paratamatult
mus ji aga ngemata, sest Teise maaiimasj a puhkemisega andis nudmine sjamaiterjalide jrele td miljonitele. ;
Silmapaistvaks kullaki'si ajas- tuks osutus 1950. aasta teine pool. Aastate ;19491960 vahel hend- riikide rgikasa kullatagavarad Isahanesid 24 miljardilt 16 mil- jardile. Selle positiivseks kljeks tuleh lugeda, et see pani aluse maaiMakaubanduse laiendami- sele. Kahjuks ilmnes aga, et need kulla tagavarad, millised
se naela vastu kadus 1967, aastal ja kulla vool erasektorisse tusis 1.6 miljardi dollari vrra.
Jrgmine kriis oli paratamatu, sest 1968: aasta alguses nudmi- ne Londoni kullaturui ulatus ?00 miljoni dollarile. Investeerijad sattusid paanikas-
teihe pool kahnajtab. Raha kind- lustava 'kulla jrjekindel puudus^ olid teiste riigipankade ksutuses, on ohiud sellelcs, phjuseks miks osutusid sski liiga vilekspa^ tarbeasjade hindade nivoo oh; nseks kiiresti tusva maailma-
ni;ter"Ti^d^''iiijeiSust^'^ tusnud kiiremini; kui -klla hind j kaubanduse rahuldamiseks: jaselpressiknverentsU vib ss- dollarites, naelades ; vi teistes , hvardav kailla vhesus oli ki oletada, et Kanada ei kavatse vlisvaluutades. Ajavahemikus.
1914r1950 Ameerika hulgimgi astuda venelaste hoiatamiseks drastilisi samme. Ta mainis, et ta hinnad tusid 125 protsenti, sa- ei taha kaotada oma und selle p-
! rast kui keegi teda hoiatab, et midagi'' vib kukkuda maailma- ruumist alla. Trudeau vitis, et ta ei sdista htegi maad phjusel, et see jtab tema infoiineerirriata esemetest, mis vivad langeda Kanada territooriumile. Nende
j snade varjus ei ole erilist kaalu ka vlisminister Jamiesoni vide- tel, et Kanada hakkab taotlema rahvusvaheliste tagatiste organi- seerimist tuumareaktoritega va- rustatud rakettide vastu.
K. A., :
mai ajal aga.kulla hind tusis.ai- nult 70 protsenti. Perioodil 1950 1970 esimene itusis 35 protsenti kuna kulla hind ji muutmatuks.
Praktiliselt on see thendanud
1960. aastal USA presidendi valmise ajal heks vaielusaluseks ksi- museks Ameerikas. President Nixon sdistas president Kenhe-
se sest nhti 1930-nendte aastate kordimiist;. Nad kartsid nael vrtuse tagasilki, mis oleks toonud dollari languse kulla suh tes. Gldi arvaanisel, et. M l a vr- tus rahaliselt tuseb; vhemalt ka- hekordselt. Potentsiaalne profil di saamine oli ahvatlev. Sel ajas- tul erakapital ostis enam kui 3 miljardi eesti kulda, millest suu- rem osa tuli, kuigi mitte ametli- kult,' Ameerika riigikassast. '
Sarnane suure ulatusega speku- latvn^ lesostmine simdls Amee-. rikt ja teisi Euroopa riike eral- dama era kulla turul raha kind- lustava kulla turust. Rgipangad hakkasid nd mma ja ostma kulda ainult-lcsteiselt. See samm kutsus esile asjaolu, et kill oli
KommunJsie on nimetatu ,>iniiii- liinge 4seneride^^ kuna 'Qen^ propagandamasin ttab vga iu- t<i;nsiivK<;lt niii^ nukogude miniest hakatakse kasvatama juba maast- madalast truuks sotsiaUs-mimain Ijodanikuks ning Lenini austajaks. Ja kummardajaks.
Lnemaailma vaatevnnldisr vaadatuna vtab see pedagoogilicp propaganiia sageli otse pentsikud vrvid. Vtame, niteks lo oku- ' pf^ firitud Eestis ilmuvast ajakirjas} ; ..Nukogude petaja", kus kirjel- datakse lasteaedade insnclrtonlj' ja dJrektoriUi nupidamist Viljan- dis, millest osa vttis ka N. Liidu haridusministeeriumi eeikooliealis- te laste institutsioonide administ- ratsiooni direktori asetitja N. Ko roleva. Kuulake ainult, railli.seid . m.struktsioone olid sellel krgel po-
/sitsioonrl oleval ; daamil telda eesti eelkooliealiste laste kasvata- jatele:
Lasteaias olev Lenini portree peab olema realistlik, loomulik ja eestpoolt vaadatud. Profiil ja si ruett ei anna lastele tiepkn mul jet tema nojoontest ja iseloomust. Portree vi bst peavad asuma silmatorkavas kohas, ning nendt ees peavad alati olema vrsked lil- led. Nituseid ja vljapanekuid, mis on seotud Leniniga, ei tohi paigutada koridoridesse vaid klas- siruumidesse, kus ne?d on alati laste silmade all. Paralleelselt Le- niniga tuleb laste juurde koju viia ka oktoobri teema . .
Vene lasteaedade ekspert sele tas lisaks, et eelkooliealiste laste kasvatamisel nutakse vanematelt tihedat koostd. Vanematele tu leb selgitada, et nad petaksid oma lapsi mtlema sotsialistlikus (st. kommunistlikus) vaimus ning isasid ja emasid tuleb tiivustada, et nad rgiksid oma lastega bk- foobrirevolutsiooni juubelist, Levii- nist, ning elust sotsialistlikes ja kapitalistlikes maades. .
See thendab teiste snadega se- da, et vanematelt hakatakse nud- ma propagandaintruktorite les- annete titmist. Kommunistid on ajajooksul selgusele judnud, et nenijad ei suuda nooremaid gene- ratsioone kommunistlikus vaimus les kasvatada kui nad kodudega koostd ei saaviita. Ja nd nu- takse ka eesti kodudelt selle rez- hiimi propageerimist ja lastele leskiitmist, mis meie iseseisnisi! ja suure osa meie rahvast bn hvi- tanud. Olukord kodumaal on testi masendavam kui meie simdme seda sE vlismaailmas ette kuju
dyt raiskamises, mille tagajrjeks; nd kaks vrtust. Paratama- tult tootjad eelistasid nd ma oma kulda era ostjatele, sest r- gid jtkasid tehinguid kus kulla
oli paratamatu hindade tus. Ae oli -kps sp^uiantidele tegutse- miseks. Esimene hvardus dollari
seda, et kulda tootvate tstus- kursi langetamiseks kerkis esile j hinhaiks oli 35 doHrit gramm, te kulud on tusnud' kiiremini kui ks vike grupp investeerijaid] llatuseks kogu maailmale lan- kui mdava kulla hind. j suurendasid tunduvalt oma kullages ikulla hind isegi lhikeseks Raha kindlustava kulla piiudus' tagavarasid Londoni kullaturui. ajaks allapoole 35 dollarit, kuigi
andis juba end tunda kohe p-, Mitu ndalat jrgimda letasid; mitte kaua^^
STOKHOLM(EPL)--Stokhohni piiskop Ingmar Strm on mne peva eest andnud intervjuu Espressenile, milles ta muu- seas lausub: Kui ma pekslsi valima, siis m a elaksin parema meelega N. Liidus kui US-s*V: : ^
S ^ pskopi vljendus on ra- tanud ^ thelepanu ja laialdaselt pahameelt. 'Kristlik aktsiooni- gnipp, mis on 500 liiget eri usun- ditest, on vtnud teravalt seisu- koha piiskopi vljenduse puhul; Grupp on avaldanud jrgmise
;deklaratsiooni: : Kristlik aktsioonignipp demo-
kraatlike vabaduste ja iguste e^t, kes mitmel puhul oh toeta- nud ^naiskirikuopeta jid, protes- teerib teravalt piiskop Ingmar Strcmi rahirmutava tegutsemise vastu:viimasel ajal, mi l ta on ee- listanud Veiiemaad USA ees. :
Eelistades totalitaarset' j
t, on piiskop Strm diskredi- teerinud nii ennast kui ka en- dastmistetavalt vitlust nais- kirikupetajate eest. Selleprast nuab Kristlik kt-
sioonigrupp demokraatlike vaba- duste j iguste eest, et piiskop Strm kohe ametist lahkuks".
Vastuses seUele deklaratsiooni- le tleb pnskop. Strm, Dagens Nyheteris 11. 1. 78;, et ta poleku- hagi midagi kuulnud taolisest aktsioonigrupist. T ei kavatse oma ametist lahkuda: enne pensio- neerimist mais 1979.
Pskop vidab, et tema se^u- kohad polevat ajalehes priselt
ateistlikku riiki, kus' toimuvad ieti edasi antud, usu tagaktusamlne ja teised pi- j I^ fa tlesin, et minu meelest devad roimad Inimiguste Tas-' on merkantilismi: .surve USA-s
rast Esimest maailmasda ja py sis kuni 1930. aastateni mulal toimus lemaailmne paberraha^ kursi alandamine. 1934: aastal pti kulla hinna tusu paljudes; maades tlgendada kui uue vr- tuse leidmist kullale, kuid tege-
oli see saimm. ettevetud, selleks, et^tvustada hendriiki- de sisemajandust. President Roo- sevelit oli veendunud, et kui kul- a ' hinda tsta 20.67 dollarilt ^
42.00 dollarile, ss Ameerika ma-; jandus saab jlle jalad ^ alla ja koos. sellega ka teised tstusrii- gid. Mte seisis selles, et kui ku- la hind tuseb, siis hakatakse .59- da. tootma enam ja selletttu on
nende ikuHaostud uue kullatoo^ 1 Kahe hinnassteemi mkenda- dangu. Sarnases olukorras Ingli- se rgipank (Bank of England) on alati hakanud mma kulda oma tagavaradest, et ra hoida kullahinna tusu -le. 35 dollari gramm. .Tasakaalustamiseks oli pangal plaan osta kulda hend- riikidest. Aga ennem ikui see sai teoks, hoiatati Inglismaad mitte- ametlikult, et ameeriklased vi- vad keelduda.seekord kulda m- mast..
misega kerkis esile X^una-Aaf rika kullatoodangu mmise ksimus. Nende aastane toodang oli 1 mil- jard dollarit. Luna-Aafrika loo- mulikult tahtis ma seda kige, soodsamalt. 'Plaan oli sarnane; et kajks kolmandikku sellest miiak. se eraviisiliselt, 38-40 dollarit hik ja riigipangad saaksid osta siiski veel 35 dollariga.
Saavutati kokkulepe, mille alu- sel teatud tingimustel Luna-Aaf-
Otsekohe katkestati kulla mk rikal lubati ma piiratud hulk eraisikutele ja otseseks tagajr- kulda 35 dollariga rgipankadele.
Kahjuks aga see ei saanud kunagi jeks oli kulla hinna tusmine 40 dollarile.
Tolleaegses olukorras selline vimalik vljaand enam dolla-; tus nis olevat erakordselt jrsk, reid. Lplik valik uue kU hinna suhtes aga osutus ebarea^seks.
Selle sammu otseseks taga- jrjeks oli, et tekkis letoodang..
Seaduse alusel iileliigsed kulla
tugev ja laialdane, kima mulle-nib, et vene rahvas.
gviim.asel ajal on muutunud edu- meelsemaks ja avariieelse-
kuid siiski thtsusetu 'kui seda vrrelda tarbeasjade hindade tu- suga. Riigipank hakkas 1973. aas- ta lpul, siiski jlle nima kulda eraisikutele aga esimene kulla- kriis oli- aset leidnud;
Kuna valitsused ei olnud vi-
teoks, sest jrjekindel inflatsiooni kasv ei jtnud mju avaldamata ja erasektor oli valmis kogu too- dangu ra ostma 40 dollariga hik-.'/' ; .:
Kriitiliseks kuuks osutus 1971. aasta august, millal jusse astus kulla .eraldamine rahvusvalieliste kaubatehingute ulatuses, \^jaar- vatud kcmmunistliloid riigid.
. O n ilmne, et pskopil puudub phjalikum informatsioon Lii- dus toimuvatest usutagakiusa- mistest ka viimased ajsl. SamtA- sis 50 ^dollarile. Lneriikide pan- ti'ei ni tal olevat; liujutliist selle- kohta, millist osa N. Liidu: polii- tiUses elus mngib yene rah^ras" ja mililist knrniiinistlik rezliihn-'
melised leidma mjuvaid vahen-1 Siil peale kulla hind hakkas pide- deid kuidas, itasakaalustada ^kulla j:tarbekaupade hindade . vahe-^ vastu seaduset ka ameeriklased korda, ss tuli paratamatult ar- vivad kulda osta ja ma. tu- vestad suurendatud nudmiste- ga kulla, jrele. Toodang - 1985. aastaks ei suutnud enam sammu pidada nudmistega ja hind t-
Lnemaaiima ajalehtede? ja ajakirjades mub sageli artikleid, analse ja kommentaare, m l^e-
^^ es valgustatakse praegust olukor- da Balti riikides. Sageli on need artiklid vrdlemisi naiivsed Ja balti rahvastele pealesunitnd vene kommtmismi suhtes neutraalsed ja tagasihoidlikud, kuid paljudel juh- tudel minnakse ka asja tuuma juurde ning kirjeldatakse olukor- da nagu see tegelikidt on ning hii- das I^Iskia vimumehed Balti rii- kides kik inimigused aUa on su- nmd Ja need riigid koloniseeri nud.
Hiljuti ilmUs iiks selline pikem artikel i\Inchenis ilmuvas ajale- hes ..Bayemkurier", mille vlja-" andjaks on kristlik-demokraatilku parteiga koos ttava kristlik-sot- siaalse uniooni Juht tuntud parem- poolne poliitik Franz Josef Strauss. Artikkel ilmus kesoleva aasta 7. jaanuari \^ljaandes pealkirja all ,,Bamased nukogude ikke all" ning selles valgustatakse lhemalt Balti riikide vabadusvitluslike or- ganisatsioonide, ksik\'itlejatt' ning dissidentide tegevust. Ajnleht mainib, eti N. Liidu knismi kohta annab kige parema tendi vene- laste hbematus sel momendil kui Heljsingis 1975. aastal inimigusi kindlustavad kokkidepped alla kir-
valt tusma ja kui USA-s ve!?!!!!!'- ^ '^.^^^ f """^^^ yeue^po
gad msid. PO miljoni ee^ kulda selleks, et heida hinda 35 dollari tasemel. Olukord halvenes ES#S- tttu tunduvalt et. usaldus Ingli- \ banduse reguleerimisel.
sis iiind 200; dollarile heks usutavaks tukejuks oli sski lootus, et valitsused tsta- vad ka oma' kulla hinda. Kogu nende operatsioonide tagajrjeks oli aga, eit kid ndsest .peale U kaotanud oma -domineeriva posit- siooni ; nii sise- kui ka 'vliskau-
liitiline politsei KGE Balti riikides erakorralist rilgast tege^iist. arre- teerides inimesi seni .selgiLniata arvul.
Ning' ajaleht lpetab oma artikli resmeega, et vanade Balti riiktdJ: esindajad prduvad pidevalt l nemaailma poliitikute poole, juht- des nende thelepanu inimigust^} ja isikliku vabaduse pablreegUte
. ' ' (Jrg lk. 3),-
4. ja 5. veebr, r. Vanaselja, teil
muuseEamikl
Eesti Meremuus ammu biud vi masolevaid ekspo nidata, kuna ne 21000. Mnda aega .suemile uut asuko otsustatud, et sell 1529. aasta ehitati: .ividlustusyndi o Palcsust Margareet vai asuvast vilise da nimetatakse Rannavravaks. R litsusel oli juba a seumi uute iiiumi jekti koostamine, guses klastas Tall la restauraatoreid mei^ emuuseumi oma kanda vtm muuseum on just de llieduses. -
Paksu Margaree je tulevad maa-al sehoov kaetakse k .ruga ning siiuia kiureniad anl-ud lejnud neli kori vljapanekute ja| krgeimalt avan suurtkiavade ma le ja Tallinna lah sed peavad olem.
olmpiamngud
^ DetiToidis viibi duslkumise julil] r^ tetsiko, kellede on Saksamaal, MJj .sealtdibimise . pj likestaitud Rahvs iiuvtu. I^stlaste 1 !ost osa Vitleji vaid tegelasi Pee|
Lehekljelise uue ERKU esind \i Pi-isiUa side kiri TheBig Vai siid jutustab selle metest, puudutad^ genemist sovettk jum-es on jaki foto Piirisilla pi jululaua mber f kes samuti on Vvi ja nende kik raJivarUetes.l
Eestil <t58 Broadview
Tel.
(Algu
rikkumisele Bai ncftd phiigus f| fiine poolt uuel riikide esindajl viliust oma kd mise eest ka ei| msama valitsi neile selles vit| ma,
Sellised artikli davad ning kin| siiski veel spvj da mistavad, ja pead jaanalii ei pista. Necti meile ka 3udu| luse jtkamisel vad, cl meie ksi ehkki sai mtted meid v
'-'iV^r-^ wm
