adsad on need, fess Issandas surevad!'^
Haa. 14:13
> 1 !^ 1"
BERflARD. JE abikaasaga EDGAR MARTEN perega TELMA HOLMBERG AARE KOLG perega
mmm MHKSMEIE
S A L M E R N B S L atoS&aasagsi R N E R A N D S A L U perekoMiaga H E L J O M U U L perekonnaga N A A D I K U P P abikaasaga L E I D A M A R L E Y perekokga
S U R M LBfy^HKM SPRA
sndinud 30. augustil 1894 Saaremaal, Agulss surnud 19. mbmaril 1978 Vancouveris
Surm sai Sul pstjaks kurja ilma seest Hinga rahus kuni Looja, ratab Sind haua seest
.leinavad sgavas
Surnud i mrtsil 1978 Stkholmi^
: ./^Leinavad.
Stokholmis
ea
L. J U S K E - . K . K I I N - S L U R N D : L,LEST-SUTf : ' S: TAJMBERG-SPRENE M. VIILUP- . ;VIILUP-T0MINGAS K. VOIKO
mmmmmmmmim
mluvad
: KESS, O T T O M A R : :
ISHLS, A G U , . :PRAKS,:iVAE - PUHM, OSKAB REMMELKOR, ASmOL RISTME, OSKAR VIKSTEN, RALF
4812 YONGE STREET
:WIILO#I|)LE
T
teenimine; "
^ ^ ^ ^ . m
3. 'mrtsil s.a. lahkus elavate kirjast Kart Varik, kes oimas meie Vabadussjas lesnidatud vapruse: eesti Vabadiisristi 11/3.
Kaal Varik sondis 11. mail 18&8 Rannu vallas Tartumaal, L- petas 1917. aastail TarUiReailikoo- li ning alustas 1918. aasta sgisd pinguid Riia Poltehnikumi kee- mia osakonnas. Samail ajal orga- niseerus Riias 1900. aasitl asuta- tud eesti korporaitsioon Vironia sse. Aga juba sama aasta no- vembrikuu lopui saabus' kodu- maalit iteade, et vene ved, saksa okupatsiooni vgede; lahkumise puhul; on sakslastete kallate tun- ginud ja ootavad soodsat hetke Eaati rndamiseiks;
IN MEMORIAM
FLOWERS & GIFTS
Rgltakseetl,mti ja inglise keeli
Sina; kallis koolide^ puhkad juba kodumaa mullas, aga mina rndaai veel vrsil. Minu mles- tusis oleme ikka ved Tudulinna, selle omaprase ja armsa kla (mitte linna!) algkoolis ja istu- me k-rvuti pingis. Olid elav ja koersft tis, vedasid mindki kak- sa. Ja siis seisime: kord inlemad tahvli juures nurgas, sest just siis, kui jooksime pinkide otsas, tabas meid koiime|ster kaasik. Sina irvitasid, mina aga tinasin. MHne hbi seista nurgas! Ulusin veed fcoduteelgi! See nurgas-seis- mine ji mUe esmaseks ja vii maseks.. ga kui tore oli siiski kaasa teha kike, mis Sulle meel- de M i ! Aga edaspidi olin ette- vaajUikum. Aastaid hiljem istusin Sinu ja Su perekonna ilusas ma- jas Tartus poole ni, juteldes minevikust Aga siis kadus kon* takt mieie,vahel. Kuulsin, et olid kinud rna pojal klas Kanadas,
30. novembril kutsuti ajavtma- 'tult kokku Vironia' ruumidesse koosotok, millest osa vtsid ka Tartust saabunud Eesti lipi- laste Seltsi esindajad ja kuhu olid paiutud ka, kik Riias ppi- vad eesti ;lipilased. eMel koos- olekul 'kutsusid vironlased kiki kaklm tulnud iilipllasi otseikoh astuma vabatahtlikuit eesti. rah- vavakke ja 2. detsembril Tallin- nas, Estonia teatrimajas aset- leidnud Vironia koosoleikul otsus- tati seda ka teha in corpore. Karl Varik atUs ratsapoliku, mille le- maks oli vanem vironlane ritt- meister Gusitav Joonson ning mrati -3. eskadroni kuulipildu- jate rhma. Batsapolgu ajalugu kirjutab, kirjeldades Vru all.Va- reste ikla juures 7. aprillil 1919. aastal .peetud lahingust muuseas:
Mdunud phapeval thistas T. E. Baptisti kogudus oma pe- taja Raidl snnipeva teisme- ISse laulude htuga, kus koorid ja solistid esitasid helilooja poolt 1938-^1 loodud koorilaule ja he instmnientaalt. Helilooja E. Eaid ise kommenteeris seda aja- jrlm, andes lhtekohti mjutus- test loovtle asumiseks ja tut- vustas seda sprusringi, Ims ta looming kohe kooriliteratuurina kasutusele veti, htul olid kaas- tegevad T. E. B. K. segakoor P. Kaupsi juhatusel, noortekoor Ai- me Hanslepa juhatusel, laulso- listina Asta Kaups ja instrumen- taalsolistlna K. Raid, kuna orel! ja klaverisaatjaiks olid G. Kipper, Anne lkok ja K. Raid. Lisate esitati kaks K. Raid! koorilaulu heUIindUt
E. Raid iseloomustas 191530- ndate aastate vahel sndinuid kui miett pivkonda, kes on pida- nud sjakannatus! lbi elama ja selle traagikat oma hinges tund- ma. Aga ta teismelise aastad Od sski nnelikud koduga Nmmel, kooliaastatega TaUinnas, muusi- kalise tga Nmme baptisti ko- guduses, kus ta iaidis kooris ja tegi oma esimesi katseid kompo- neerimisel. Nende aastate jooksul kirjutas t 30 koorilaulu ja paar- kmmend Instrumehtaaltd. Neist tuntuimaks ori saanud . Haava snadele loodud Jrv lee- gib ehapaistel", mis T . Meeslaulu Seltsi poolt auhinnati Suurima populaarsuse ori saanud E. Enno snadele kirjutatud Hgami. Me" segakoorile, mSlles on kogsi- ril teatavat prohvetlikkust.
Kui vabane juba hest kla 1 '5^<J^ eeled^ n tmmatud le rest sees oli, j^ udis kohale noo.! y' s see vesi on ndseks rem allohvitser' Karl Varik oma] fpdumaa vahel saanud .vga. lai- kergekuullipilduja ,Jjewis'g". Unibes 30 sammu (kauguselt avas
sks. Ta Mr jeldas oma loomingulaads
us-Meremaa fitiniitht Loui-- n^gib i ihh^ naisdetektvi osa. se Pajokee isa eestlane, ema PHm ongi juba esitamisel Aust- Inglanna, esines mitu aastat Uus- raalia TV-s. Peale selle filmi esi- MearemaaIV--filmide5. Mdunud neb Louise Pajo veel TV-reMaa- aastad siirdus ta Austraaliasse, mides Austraalias. Julu javhe- kus ta praegu kaasa mngib Mel- m&ul viibis ta kodulinnas, uok- bounies filmimisel olevas 13 epi- landis, 3slastad.es / lavat
oh, kuis oleksin Sind jUe koha-! vaikse ja tagasihoidliku mehena, nud! Aga ma ei teadnud; et olid
ta tule. Vaenlane, ji pes^tmi^. ^ AMivitser Varik sai raskesti ^ keerukust ja mni t on haavata, kuid tulistas sellest hoo- algeline ning koEsrllk. Enamus linnata oma ,,Lewis'iga" seni, kui varu kohale judis." See vast iseloomustab kige -paimini lah- kunut, keda tundsime teovimsa.
Baieris Augsburg-HodMeldi ipge-
saanud loa tulla vlja kodumaalt. Mtlesin: jrgmine kord, kui tu- led, otsin les Su poja aadressi ja ten Sinuga kohtama. Ei enam! Meenus rmus ja mure- tu, lapseplv, lugedes Sinu surma- teadet. Mil sdamlik kaastunne S pojale ja teima perekonnale!
\ MARTA B l A J M - ^ ^ . :Sain.FranciscscBv-.^ '^ ' /
Prast Vabadussda ppis Kaari Vanlc Tartu likoolis keemiat. Ta railceudas oma t^eadmisi keemi- toa Tailihnas /E Bkstrakitor'! Taimevii ja oliteha.sfs.
Siirdudes pgenikuna 1944. aas- tal septembrikuu lpul aksa^ ma,aae, kus tts (lhemat aega Karl Dursomidit'i Laid ja Vmit- satstuses Assinginis, mille
1 9 4 5 - 1
1950. aastail enigreerus Kaa:? Varik (koos - oma perekonnaga hendriikidesse kus asus talama Syracusel, ttades pikemat ae- ga enne pensionile minekut Sd- vay Process Div. Allied Ghemical Coip. juures tomikuna.
Nd kus s^ tubli mees on lahkunud elavate-kirjast, jb tema spradel Vironias, samut kui tema Vabadusristi vendadel soovida: Puhka mhus vapper
snade autoreist o M autond ja vabakoguduse vaimu- lilmd luuletajad, kige rohkem omaokooriliikmeid, kellest peagu igaks luuletas. Need on mon^ juhul ntulce krobelised, aga eht sa, tsentraalse kristlilnii tmmetii^ sega.-...
Rkides muusikalistest. mj?i- tustest, ta seletas, et ISraastaseli koolis kies o!i koolivendi kel oH muusikalis! huvisid, mni pois- test komponeeris. Siis hakkas ka tenia katsetama. Neis katseis o siirust, need on tulnud testi s- damest..
Nende kommenteerivate mr- Iniste vahel koguduse segakoor P. Kaupsi juhatusel laulis P. Siul. ki snadele loodud ..Elu", ..M. Rukki snadele loodud Kevad~ vs hinges", M. Orava \snaMe loodud See rist" ja M. Kalviln snadele loodud ,3Iu Jeesus". K. Raidl voolavas ja hanrioonise^ helikeeles kirjutatud td paisu- sid, viimaste juures vimsaks ko- raaliks. Segakoor oma arviilja llaneskonnaga ja heade hltega ning usulise vaimukllusega lau- Es iga helit imulajate sida^ meisse.:
Noortekoor Hanslepa juhatis> sel laulis ,,nnelik noorus" (sv nad E. Krma) ja iNooros Itristlusele-* (snad V. Niit). Vii- mase lauluga hines noortekoo- riga ka K. Raid.ise tundes, et aastate vaheriiaa selle lmisest oli nagu kadunud. Klaveril sar Anne Alkok, orelli G. Kipper. He- lilindilt esitati H5gamine" (E.
Ja |Igatsus , koju" (L. \ ver). Nende k]rval mngis K. Raid ise tshellol oma heJitoo ^argo", klaveril saatis C. Kip-
per ja Asta Kaups laulis'Igat^ sus" (snad M.,Kalvikult), kuna
Raid saatis klaveril. Ka noor- tekoor on arvulta Bikmeskonnaga koor, kelle noored hled ja vai- mustusest hSgavlauluhoog ti esile kaugelt noorusmaalt noras^ llku loojaihnega heI!loja.
Et nidata vliet selleaegse Ja tnapevase noorte poolt looda- vate helitde juuies, laulus noor- tekoor he G. Kipperu ja ijhe E. Luupi koorilaulu, mis olid vr reldes K. Ra!di meloodilisuse js harmoonia krval rikkamate rt mide Ja akordide valikuga
Selle muusikalise sndmus^
A/s. Eesti Maja Tore Une peakoosolek toimu! vai, 19. mrts s.a. kel Eesti Majas, millest kj Bre palume lahkesti
Ainult aktsionride sul hse peakoosolekust ja osavtuga tagatakse hlslcodule, Eesti Majal aktsionridele soovikol tus.. '
PEVAKORRAS: 1. Koosoleku avamine
damlne 2. Tegevus ja majandi
- ai" ' 3. Tegevuskava ja 4. Valimised 5. Koosolekul algatatuc 6. lbirkimised.
Kui ettenhtud kellaa mi kohal ei ole, siis olek ks tund hiljem J kokkutulnud aktsionri
Ne aktsionridel, peakoosolekust osa v alusel, on vimalik o| hli lekanda mnele ti Maja aktsionrile va se kaudu. Organisatsil oma esindajad peato vtmiseks varustada
' tusega.
L , S A A R N I I
940 AlNESSl , DOWNSVIEWJ
5-tollised jtkudetj veerennic
metsarolieli Varustame ISETEGIJ
(mitte keret^
n linnas kui ka
thistas kogudus oma petaja ja ta kaksike snnipeva^ mis Jat-
peale kontsert! all saalis snnipevakohvi ja kookide juu- res, kus nee koguduse poolt 91a-
ja kiaxke toodi.
Ka renUmii Saadaval kik