hintslitmmet, mis lajasse snumi loo-
liseks.
ipeerida esitatud heks osaks roheli- [astikud, teerajad fl, kus valgtis Ja
>avad romantilise lastu klma m.^ pde
timiestuiiud Mo- llis, mis oma kolo-
letippude jkl-
Irgman on oma stii- li ei ni enam uusi itsetusi tegevat ei-
Umikas. See on rea- mis ta tdes ela- knelema hakkab
)odus oma vrvide fuga on inimsilmale
lloovate' iiapuls-
noorema generat- ilaselt Henn Reba-
The 10 Axioias Predlcament". Au-
la tsist probleemi loisega, juhtides t-
[faktidele, mis ener- 5. Herm Eebane, ;
jlebase poeg, on ka (kogu liige ja Kesk- ltsi esimees.
simatu lugeda ta alti kitus ta doktor ' ei: naeratarmd ega ^ Onodera teadis, et
[lennuhin?uskoos- ; iolonel Stahlega, et id eestlaste vedu
|i J a e t n i m n l oli ; AB ja teiste len-
fisdega.
sain uue kutse ismindkhe saa-
Itule. Ta soovis, et phendriikidest Air - Ijakirja, mis ilmus |saldas if^asuguseid
idiseid. Ta soovis Himasewjmbri ka- psul. ksiknumbri iksma omast tas-
tiesin, et ma testi :ja o v'malik:
lEisin teha, mis vi- ; oma eesmrgi
Ika ABA teenistu- I poolt tundsid m- ja-^lendureid. Just jinral mtelnudki [soovi, iiagu ta ise ; [mad hankisid aja- ; '
J jaks. Samal ajal f esimene number,
see oli hangitud, [jidas selle saami- .
*alile rkima, rika lendurid olid ja toonud le At-
inlasile n thtsa |iidugi oli, et leht >tsi:Ameerika dip- ^ipostis.
(JrgneW
Salme Ekbaum, tJhistegeVis Pffi pike. (Autori kirjastiis),
' 1977. 207 llS.;'
histegelane Artur Ekbaum on Jtnud Toronto eesti hiskonda omale piisiv koha: Toronto Eesti hispank ttab edolt samas vaimus Ja eesmi-kidega. Aga kogu tema eiu on oliiud rahva teeimine histegevuse l i in i kaudu, leidesret, henduses on um* tugevus, et see on nagu pike, mis kogu ehile jr du-anisab.
Seda huvipakkuvat isikut j a tema elutd on lahkunu abikaasa Sal- me Eki)aum ad mlestusraama-
,;tuks kirjutanud.; koostanud J toi- metanud. Nagu>\itor tleb, on see ka lihe seni ^titmatu lubaduse l- puks kaante vahele panemine, ku- rn .Eid)aum on korduvalt soovi- tanud, et ta kirjanikust abikaasa temagi isatalu 'eesti ^khrjandusse tooks. Tidems on hd kahepalge- line, nagu kujundaja y . da on viimiuseski rhutanud, iihel pool autori enese Aastad Artur Ekbaumiga", niemuaarlik ' ja sub- jektvae tagasivaade, teiselt polt E . Jivesoo, K . Inno jt. ta elutege- vust vaatlev j,histegevus on pi-
i Ekbaum ise ei J ffluaaride kjutamisciii, ta oU agar kirjamees.
Seda tegemata td alustas kirja- nikust abikaasa ja snagi peatselt, ma es lasknuks kllaldast distant- si kaasaelanu lahkuinisele tekkida, heit poolt see tingi veel nagu selgumaiute tunnete liigse subjek- tiivuse, teises on aga p ^ t tehni- liselt veel ji-el kasutamata mater- jali ja selekteerimata tid, mis. toimetust on jatnudmne rutta^ niise jljega. Kuid iugu seitsmest vennast olnuks huvipakkuv ka B- kirjandusllkix teoi^ena, pealegi ku- na n^nde elusaatused nohiud hoo- pis . traagilisemad himuvendade omast
Saime Ekbaumi| memuaarid on tegelikult tunnetesoe armastuslu- gu. Teatud eelise tagaphjaks an-
Mneaastase vaheajaga ilmub ,,Interhtional Who's Who in Poet- ry 'V Biille viies yljaanne, haara- tes aastad 1977 8^ judis tnavu astaalul trkist.^ 711-lehekljelises biograafises leksikonis n eesti luuletajaist Ivar Grnthal, Ivar Ivask, Kal ju Lepik, Hannes- Oja, Karin Saarsen-Karlstpdt ja Arved :Vi ir iaid . '\ : V' , Lisaks biograafilisele osale on selles veel rohkeid lisandeid hiiile-- organisatsioonidest, a jakir jadei , auhindadest ja maaUma luuletaja^
'te lo cmingust, mis oh saadaval he- plaadistatuna. '-'i
nab samast maakohast
Paarilehekijellse sissejuhatuse sellele on lahkunu ise kirjutanud.
N lbi alajaotuste snnikoha ta- gamaa kirjeldamisega, elamused Napsi taluga, esimesi kokkupuu- teid, aastad Arturiga, okupatsioo- nide aastad kuni kodumaalt lahku- miseni. Pagulasaastad Rootsis ja asumine Kanadasse, T .E. hispan- ga ajalugu, kongressid ja reisid hing Hmatafe, see kaunis suvitus- koht, kus ta looduse rppe varises- k i . See rikas elu on liigagi vhes- tele leheklgedele kokkusurutud, kus leheklgi on tidetud klalis- raamatusse,Mr jutatud phenduste- ga vgagi prominentseilit isikut, nidates, et tlus, kes on su sb- rad, sellest tuntakse sind endki, on kohaldatav Ekbaumi koduga. Salme Ekbaumile omane uusi snu keelepruuki otsiv ja kasutav stiil on teinud need lehekljed kergelt loetavaks. Need on ku-jutatud suu- re sisemise soojusega, kus paljutki ahakse superlatvides. Eks olegi ju memuaaride j a mlestusraama- t u : lesanne kjasnalise monu- mendi ehitamine.
Selles on tekkinud. olte, kus teose peategelaseks pole mitte liivr lahkunu, kiu sageli kirju- taja ise, kelle thelepanekiiist, muljeist ja elamusist mbritse- tuna oa elamiii mees, kes suure kiindumusega ja piihndatusega tegi Mskondlikkw td.
Teises osas, Artur Ekbaumi tst ja tegevusest" on biograafili- ne ja bibliograafme kokkuvte A. Ekbaumsit, B . Jrvesoo on kir - jutanud objektiivse, ja levaatliku
Ekbaum pllumajandus- ja . K . too on and-
nud iilevaate A. Ekbaumi kirjan- duslikust tegevusest histegevuse alal. ' '
JJ
ja sna- vtud A. Ekbaumi enese suust ja sulest, fotokoopiad kurjadest. L- puks ^relhiideid ja kh:ju leinava- le lesele. Arvestades ta teistest rahvastest spradega on E .Jrve- soo ingliskeeMe kokkuvte vaja- lik. Raamatu tekstiosa vahel on poogen fotodega, mis nitavad te- da kodumbruses ja koos sprade-
^Vlimuselt, pllumeeste';.kogu-: de rohelises lipuvrvilises kites raamat on kahepalgelise aspekti- ga ja toob A. Ekbaumi alaliselt
; -elavana, meie Juurdek-. ;
Ta sbralik naeratus ja vastutule- likkus igal kohtumisel oH meelde- jv. Seda piksepaistelist iseloo- mujoont on suudetud raamatusse
HANNES OJA
ADVOKAAT-NOTAR Rv<}m Am2, Koyai Tnsst Tower,
Toronto Dominioa Gentre Pastisadressr P.O. 326, Toronto nst , : (Bay & King) M S K J E ? ;
Teiefoa: 869-1777 2fi-tundi telefoni valveteenistus:
E . S O
Tel. 862-7115
31. detsembril 1977 laiikus dr E lmar Jska Kanada -pHuma- jaindusajakirja .^griculti ire Abroad" toimetaja kohalt pen- sioniikka judmisel. AjaJkirja poolt on avaldatud pbenduskir- jutls pealkirjaga ,3:sti vljatee-
Alates l . aprilHst 1978 esimese Massi kirjad ja postkaardid le kogu Kanada Ja U S A . . . W
Tervitusi kinnises mbrikus Kanadas... 120
Kirjad ja postkaardid kikidesse teistesse maadesse... 300 Tielikku mformatsiooni
ksige oma kohalikust
iciBigitys 0 0
ID (J 0 .
Hon. J . Gles
Kirjutisest selgub, et E . Jasika asus ajaikirja juures tle 1949. konoomina, missuguses tegevu- ses varustas k a a jakir jamitmes Euroopa keeles munud ajakir- jade onajterjailiga. 1951. a. jaanua- rist alates sai alaliselt seotud ajakirjaga, hakates ttama toi- metusliikniena ja abitoknetajana. 1964, a. oktoobrist alaibes ttas toimetajana, kattes 'niiviis^^ aasta jooksul ajadrja- ilmumist.
Nende aastate jooiksui ta, on suurepraselt olnud (kaasosaline asjaolule, et. a jakir i on saanud hinnangu k u i ks maailma pari - mjaid sel alal, 'kus maailma pllu- majandust nu urimiselcs ku^ k a pdtillseiks otstarbeks on vaadel- dud n i i Kanadas k u i k a vljas- pool. Paljud ta a r t M i d on i l m u - nud: teistes trkistes m viismaal Imi k a Kanadas.
Seda suurt ja edukat td ar- vesse vttes, tnatalkse teda hsti
xninnes.
mis paratamatult kaasub iga suurlin- na eiupidiga, on New York otse maagilise klgetmbejuga linn. erutav ja abvaev, paiguti otse hullutava tempoga j a seiMusohu- ga, ent mis samas p a l t o d a vib ka ral iul ikku vaatlusaega, vaikset elu j a : enesessetm-bumist, ku i selleks sobival kobal aega vtta osataiks.
Omajagu riskhnist tuleb vtta sellegagi, ku i i lma pikema plaa- nitsemata; ette vtta teatrireis New Yorki , kuhu ette pole telli- tud teatripileteid ega majagi. Igahele rahustuseks vib siiski vita, et hotelle ige paljud neist le 1000 toaga o n New Yorgis 'kllaldaselt, n i i et m^aj saamisega tavaliselt raskusi ei teki, vljaarvaitud ehk sna era- kordne j a erandjuhus hooajal, kus mitmed suurnkohverentsid samale . ajavahemikuie pealuid juhtuma.
ej. saa mata just sirma hotelli, kuhu plaanitsetud on, ent
'; si iski . Ja : pffSs k indlast i
Sama kehtib k a teatripiletite kohta. Ndala alguses eriti on kmdlasiti saada samapeva-pHe- teid teatrikassadelt, vajaduse korra l aitavad vahetalitajad, a n . TiGfeet brokerid", T K T S (Times Square Theatre Centre) vi Tiokerton (kompuuter.-kontrol- liga teaitripiletate vaiiendus), eriti M vaja on vaid hte vi kahte piletit. Hindade suhtes vabest ehk n i i palju, et paremad kohad mida J u harvaitumal niikum ee U5tada tulefes Broadwayl on $1?. tarni $20.--^, I ^ t r o p o l Operas aga erakordselt k a kuni 345. (tavaliselt $25.--- mber) ja New^iYork City Oporas olid nad sealoieku-ndaiai $12.50, mis on erakordselt soodne hind.
Teatriklke alustasin Broadway muusikalidega, miHSseist ngin kotoie. ^
THE CTT" on sna kahvatu szheega muusllial lauljatarist, kes Las egase ja TV staarini vlja Jisalj, p z a MinellSga pea- osas.
Latiluaneloodiasft e i ole eriti meeldesbivat, ent lavastus oma paigutiste uudsete koreo- graafiliste vtetega, iltisate kos- tmidO j a lavapildiga on snagi huvitav. Dirigent Stanley Le- bwsky, kes Broadwayl on juha- tanud selliseid menukusi hagu Jesus Ohrist S u p e r s t a f I r m a La Douce" j J t . dirigeerimisel esi- nev suur orkester o l i paigutatud lavale k u i tagaphjale, i lma et see tantsunumbreid seganuks.
Liza MinnefMi jpeaosalisena esi- nes tie omasesmtiniis, nagu se- da ngime talle Oscari-auhinna toonud filmis. Kabxee", ent see- kordne o l i otse meeieheitlikulb pingutav osa, mUie ta imetlus- vrse energiaga lbiviia suutis, kuna tal laulda t u i ! ikl: kretem- polises tantsus ja igasuguseis lauluks ebasobivais poosides pea- aegu kogu etenduse kestel, v
: iTa tantslb4aiuaa:b. listi. Jttes kik muu lavastusest tahaplaa- nile ja tookordne tissaal publi- kut andis talle selle eest psti-
;v seistes marulise aplausi. > ^
Pealagi olid esinemised Li M i n - nelli hiljutise haigetiunise j a koJdsuvarisemise jrele eriti oo- d a t u d .
rLove Ut 1pe '\ Midhael Ste- warti ja Cy Colsmani muusikal, on vga naljakas j a paljude koo- miliste stseenidega varemksit- letud lugu kahest n o o T i ^ abielu- paarist, kes igapevasuse mitoie-
v-
Lavastajaiks on geniaalne Gene Saks, ke-lie Broadway lavastusiks on ka Same Time Nesst Year" j a Ga- l i fomia Site'' j a filmilvastiisist sellised prlid, nagu Barefoot In The Park" , The Odd Couple", Caotus Flower" j L ^ mis juba iseendast tagas sedtordsegi vai- muka lavastuse. Muusilcali tant- sud Onna White koreograafias kuuluvad originaalsesse klassi ja! on samuti tuntud koostaja uiatus- likufiit filmitst. Nidendi peate- gelased, meesosaiised eriti just si-j tuaitsioonikoomikas, o l id kigiti | omal kohal ja koosmng eeskuju- l ik . :
Broadwayl kige kauem jooksnud lavastus olevat 50- iidate aastate muusikal-kom- dia Grease*', mis nd juba kuuendat aastat laval on, ent mhtuist meeldis ta kige v-
S T O K H O I M (EPL) Bootea amatr-sukeidujate ajakirjs Sportdykaren" hr. 6, 1977 aval- dataikse arheoloogi j a amatr- sukeldaja Christer Westerdahli a r t i M i t e s ^ i a ,,Marinarfeeoil6gi'* kolmas osa. Selles esitataiks. esl^. algsed; uurimistulemused rifekali- k u mnitideieiu kohta N o m i . Upplahdis, Lvstaiahes. ; ^ /
Mistatuse lahendamise avaida/taikse 'tnu eesti uurijale Rgiairhvis Ilmar Arensile, kes avastas, et seal d i tegemist S- derhamnjst vljunud ri ig i raha- laevaga", mis sgistomis 1666 hukkus nn. ' ,,Kllairbergtil' Lvsta lahes. Aiikoloog Wester- dalTl on mainitud kohas mdu- nud suvel proovisukeiduniisttei juba leidnud laevavraki osi.
Phjalikumate sukeldumiste ja uurimistega kavaitseikksi Kllar- bergetil alata Juba eloleva suve alguses. , ,:' .
Vga lrmafeas muusika,ili-ikre tfempo j a paljude vulgaarsustega jttis ta tolleaegsest gmnaasiu- m i lpuMassi pilaskonnast kll ootamatu mulje. Tegelaskond, mis valitud kaitsetmistega paari- tuhandelise noomitlejate-pere hulgas, et saada k.tte lavastuse 16 tegelast, o l i kahtlematulit kr- getaseihelme valik, kellest paljud vljaipaistvad juba sitaariseisuses- se tusnud n (nit. Johri Travol- t, suuresprane M f i l - masit ,,SQitui'day Night Fever"). ent ikuna olime \ ^ i k u t a saanud oma feohad esiritta' j i is itorkestrl - svendi juurde, sus o l i muusika paiguti krvadele otse talumatult tugev, ns iseendast juba se nautmiist -tiustas. Teismelised vaaitaj askonnas aga elasid nhtu- le -kaasa otse lekeevas val-mustu-
Lincoln Centre on New Yorgi ' /teaitrieiu srava (tht, ikus ava-
rale maa-alale on ehitaifcud ; neis uurhoonet, igaks rinefva "aihi- tekti poolt, ent koosklastatult' erinevate otstarvete
1
i
Philharmoica H a i on hea akustikaga tohutusuur kont- sertsaal, teiseks Metropolitan) Opera House, millisest hoonest suur osa on kasutusellavatagu- se dekoratsioonide^ kostmi- de, lavastusiks igasugu eriatr rafesioonide, ttubade ja muu jaoks,
