B J e E S T l A N i " on
Neljapeval, 20. apriiijj 1978 irsday, pril 20,1978
HAMILTON (VE) - 8. a; 1978. a. (toimus Hamiltoni Eesti Seltsi Segafeoori ja j,HeIlt;ajate" kevate l l Burlingtonis, Holiday Iim'i ligita ballisaalis. Kuna Ha- miltoni laulukoori baliid-peod on suure populaarsuse vitnud, siis selgi aastal oli kogunenud hulgali- selt balli- ja lauiu^opru, et lihisdt ,,Helle!ta}at)e*|; ja laulukooriga as- tuda ifeevadele vastu. Klaliste keskel oli palju noorema plvta- aa esindajaid, muuutes seega terve baUiraliv ,)keskmise" sna noo- reks ja ngusaks.
Peale maitsvat htuski rivis- ' H E . S . Segak(w>r, esiridades
noored lHelletajad", kik kevadi- sdt kaunid ja srasilmsed. Balli eeskavane osa algas hoogsa Ter- vituslaulga" koorilt, Helletaja- telt", trunmiide sa^de oli H. L^^ ja klaverisaade koorijuhi 0. Kop- vlem'i vilunud ktes. Kavas va- heldusid llaulud tekstidega keva- dest, noorusest ja rmust Ivar Rammo meeldivas ettekandes. Ka- va jtkus Lauluga" solist Valve Tali ja Olaf Kppvillem'ihisel et- tekandel, millele jrgnes k{K)rilt ,HeEetajatega" koos Kevad k^'l^ ,,Helletajad"^
hieelxiivalt,,Sirel", ja selle esitasid Vaiye Tali ja Olaf
Kx)pvlllem iJhiseit ,,0i, o i . . Edasi oli kavas solist Hilda Sepp'a, koori jja; Hel leta jat^" hiselt Nii aga se^ kik!" ning Helle- tajaiteilt" Ku!' ja Sinitaevas'S millibed kik said suure aplausi osaliseks. Jrgnes,,Vana hea valsi- viis" -"^ OistMeks V. Tali ja H . Sqpp koos koori ja Helletajatega". Jrgnevalt klas ,,Helletajatelt" ,,Suvekuul". Kiki ettekandeid t- nati tugeva plaksutamisega. Lpu- pailaks oli koorilt ja Helletajatelt'' l!kkak6os!", milline sai vga tu- geva ai>lausi ja tuli kordamisele; Kllap ji seUet vike mte igale kui koorilt klasid read; ,,Pivad halvad vi head/ olema peab ikka koos!", mis nis olevat ka htu motoks. Kava lppes Tervi- tuslauluga" ja sooviga Ipbusalcs htuks.
Majandusliku ja poliitiUsekrsigavOT Itaaliat on hakatud Hmetema Jlba meheks". Haige paranemist raskendavad veel osalt ise otsitud nuhtlused: nrk valitsus Ja tturu ra- Isutused, millele lisaks tuleb thele panna ka vasakpoolsete rmuslaste ha avalikumaks irnuutuyat te- gevust. Soome ajaleht AamuIehti^ * korrespondent Agne Hamri on jlginud Itaalia poliitilisi meeleoli- sid, kus kneaineks on streigi^
Mussolini ajal rongid iliikusid et- tenhtud ajal Nd on streikide; sageduses Itaalia Euroopas esireas ja ksitakse ha tugevama hle- ga, kas ei oleks aeg hakata streigi- igust pi-ama. Sellele vastavad ametihingud jrsu ei-ga. See ongi peagu ainus ksimus, kus muidu ksteisest eemal olevad Itaalia ametihingud oii
Kuid ka kolme juhtiva parteipo- liitiliselt vrvitu ametihingu
(CGIL, O S L , : UIL) 'ringkonnas kasvab ha selgemalt mure, kas vabatahtliku enesedistsipliini puudumisele ei lisandu poltilise taandumisolukorda surumise oht?
Siin kimasolevas, eriti streigirelva ksitlevas arutluses sukeldub vahetevahel esile selline ameerikalik miste nagu ,,over- killing" (sumu surmamine"). Teisiti eldes videtakse sellega, et ka streigirelva vrtrvitamine on ohtlik.
1976. a. streigipaevade mr tu- hande ttaja kohta tusis 2200-le (vrdluseks olgu antud, et Soomes oli see 1490, Prantsusmaal 420, Taanis 390, ^Inglismaal 300, Lne- Saksamaal 40 ja Rootsis 10).
Kui itaallased l ^ a d selliseid andmeid, mida vahete-vahel aval- datakse televisioomsaateis, rapu- tavad nad pead ja arutlevad, kas nad ei raiska astronoomiliste ar- vudega meeletult rahvamajanduse judu olukorras, kus kik maailma majanduslikud targad rgivad
tstmisest Itaalia ainsa
1960. a. suvel oli Itaalias pool- fasistlik. valitsus, keda juhatas kristlikdemokraat Tambroni. See kukutati dramaatistes olukorda- des, mitteksi tliste Genuas peetud tum-istimgite" tttu. Sin- na pidi kogunema fashistipartei MI oma kongressiks, milleks oli ka valitsuse poolt antud luba. K- simuses oli tpiline poliitiline streik, mille jreldused aga olid hiigelsuured. v
Samalaadiline sndmus juhtus 13 aastat hiljem. Sns, aastal 1973, nis juba nii nagu nnestuks MSI-l hetkega valkitada kogu Luna-
sele) haaras maad vimas str^igi- iaine. Siis streigiti rahu eest. Saksa okupatsioon thendas kuidagi taga-, silki. Aga veebruaris-mrtsis 1944 Torinos, MJilaahos ja Genuas streikisid (tlised sellises ulatu- ses, et SS ega Gestapo ei suutnud peatada tstussabotaazhiks mas- keeritud partisanisda.
Nd on ametihingud kasuta- nud streigirelva Andreotti valitsu- se vastu. Aga majanduslike prob- leemide ekspert Francesco pani oma srme valusale kohale eldes tasaselt aga hoiatavalt:
Demokraatia satub suuremasse ohtu hiskonna vastaste reguleeri- matute streikide tttu, kui punaste brigaadide ja vasakradikaalsete
Eestlaste Kesknukogu Kanadas rahvuspoliitiline,komisjon laupeval koosoleku, kus arutati mitmeid rahvuspoltilisi ksimnsi Komisjoni esimees Harald Teder ksitles Metsalikooli ideoloogilisi taotlusi, n nagu need on vljendatud Metsalikooli tntvustavais vljaandeis ja senises tegevuses. Komisjoni lge R.Moks kneles 1980. a. olmpiaadiga, eriti Tallinnas toimuva regattiga henduses eestlastele leskerkivaist ksimusist. Lhiettekandee jrgnesid elavad lbirkimised. Koosolekust vttis osa ka Mitnaeid noore- masse plvkonda kuuluvaid komisjon liikmeid.
Itaalia. Draama keskuseks oli Ka- laabria pealinn Reggio ja ka seal, terroristide atteataatide tttu." oli metallitlistel turu-istung".
Metaltlite,:: Itaalia liselt teadlikuma ametihingu liikumise tegevuse tttu usfashistid taganema.
Tnu ja rn^u lbusast ja hsti esitatud 'kavast'tendas tugev ap- laus ja Mlled solistidele.
B. Ruhno orkesitri helide saatel nauditi jalkeenitusi. Tantsu vahel ilmusid saaU loterii petite m- jad, kelledel oli suur edu looside mliniisei. Hilisemat loosimist toi- metas ibsas vaimus ja muhedate vahenirkustega tuntud nitleja ja kooriliige Edgar Kmk.
Ijbus ball kestis kaugelt le k^k, lahkudes viidi kaasa hul- galiselt kevade hngu"^ mida ju kigil vaja argipeva ts ja mu- redesni i^ krvu jid helisema: ,,Meid ju aeg ei muuda, juuksed
" vaid halliks teeb!
lipuks Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor ja Helletajad" tnavad sdamest kiki loter vitude an- netajaid ning koori majanduslikult hsti toetanud lauluspru. Peohtu hhigeks ja peategelaseks oli koori- jhit Olaf Kopvillem. .
" NEW^ ^^ ^^ Y^ kind- ral Pjotr Grigoi^ enk, kellelt ve- nelased vtsid ^esoleva aasta al- gul teona kodakondsuse, on palu- nud aiilli hendriikides. Kind- ral Grigcironiko, kes on N ; Liidu mjuvimsamaid dissidente ning on vbinud sefcttu^ jpu- M N. Ldu vaimuhaiglates, saa- bus mdunud aasta lpul teuu- eks kuuks, tfcencH&idesse, et k- lastada oma poega ning ravida oma. fervisit. Tema vlismaal ole- kut 'kasuteid N.. Ldu vimud temalt kodaikndsuse ' ravfcml- getks, nulle tulemusena iial ei ole mmivhm^^ N. l i i t u tagasi minna. Kodaikiondsuise ravtmi- sel dklaireeriti Moskvast, et A d r a l Grigorenlko kahjustab N . Liidu 'prestiizhi.
Veel s arv olukorra kohta: ksi jaanuarist augustikuani 1976 kaotati Itaalias streikidega 127 miljonit ttundi.
Aga nd tullakse Itaalia probleemi juurdele: liha sagedamini on streigid poltilised, ainult ksikud on seotud philiste ameti- ja kuitsefeiisimustega, nagu , . . tstmine ja taja li , damine. 1^ 76. a. esimesel kaheksal ktil poliitiliste streikide arv oli ainult 7% kogu streikidest. Vastav arv 1977. a. oli juba 30%. sjasel aastavahetusel nis, et iga khnas streigipev oli oma iseloomult juba
Just see oMorra areng on prae-
ha selgemini yib tdeda, ei v a i ^ poliitilised parteid kasuta- sid ametihinguliikumast (neist kommunistidele on lhenaal CGIL) oma kasuks. Nd on osad vahetu- nud: ametihingud on poliitiliselt aktiivseina asunud rndama. See tuleb eriti selgelt nhtavale, kui ametihingud kirjutavad ette krii- siretsepte valitsusele.
Streigiigus on Itaalias seaduse- ga kindlustatud. See on pandud kir- ja vabariigi phiseaduse 40. para- grahvis ja Itaalia on maailmas kolmas ric Mehhiko ja Prantsus- ma jrel,; kus see on phiseadusse selgesnaliselt sisse vetud. .
ga veel 30 aastat prast p- liiseaduse kehtima hakkamist pole streigiigusele suudetud ko- haldada sobivat seadust.
Just siia on ks phjus olukorraks, mida ha sagedamini paljud; ko- danikud peavad kaootiliseks ja seedimatuks.
Phiseaduse koostajate silmis oli aastal 1947 peetud esmajoones sihnas vabaduse ja demokraatia nudeid. Teisiti eldes: puhtalt po- liitilised mjuitused. Nd saadak- se selleaegsete ideede jreldusi ki-
H. Teder oma ettekandes mr- kis, et Metsalikoole on toimunud Kanadas 1967. a. alates, Rootsis 1974. a. ja kolmanda kohana Aust- raalias. Vaatamata ermevatele asukohtadele oh nende ideoloogia vga samane.
Metsajlikooiil ei ole Mndlat or- ganisatsiooni ja ta on teatud mral kinnine ettevte, kus osa- vtjaid selekteeritakse ja juht- konna moodustavad vikese va- Sieldsega samad isikud. Metsalikooli tutvustamisel el-
dakse, et see tahab olla eesti sp- rus- ja kultuuritihiskonnaks, et s- veneda eesti kultuuri, ajaloo ja tnapeva probleemidesse. Tegeli- kult toetub Metsalikool rahvuspo- liitiliselt teatud mral Rein Taa- gepera doktriinile, mis taotleb Ees- tis mingit rahvademokraatiat ja satelliitsust, mida eriti propageeri- ti Rootsi Metsalikoolis. Poolda- takse okupatsioonvunudega suht- lemist eriti kultuurilisel pinnal. Metsalikooli juhtkond, lektorid j huvigruppide juhid pooldavad oku- peeritud kodumaaga lbikmiist ja mni neist ei hbene tunnistamast, et nad on vahetult suhelnud olcu- patsiponivimu fuktsionridega nii Tallinnas kui Torontos.
Enamik Metsalikooli ettekan- deid ei rata rahvuslikku enese- uhkust ega viita seEele, et oku- peeritud Eestis kultuurilised ene- seavaldused peavad teenima kommunistlikku partel ideoloo- giat. - V - l
Harva tuuakse esinema mni tun-
tud kultuuritegelane tiesti apolii- tilisel teemal. E i ole aga kunagi kutsutud esinema kedagi meie va- badusvitluslikes ksimustes ega Eesti Vabariigi esmdajat Kanadas.
Metsalikooli senise tegevuse ta- gaphjal ei ole selge, mida Metsa- likooli juhtkond taotleb rahvuspo- liitiliselt.' Mitte olles phimtteli- selt Metsalikoolide vastu, tuleb nentida, et nende funktsioneerimi- ne praegusel kujul ei tule kasuks meie vabadusvitlusele. Tiesti ne- gatiivne oli ka Metsalikooli sm- poosionil esitatud T.' Parmmgu et- tekanne.
H. Tederi ettekandele jrgnenud elavatel lbuakiraistel ksitati mitmeid ksimusi, mis henduses Metsalikooliga les kerkivad. Seal tehtav puhtkultuuriline t eestluse huvides ja eesti keeles on positiivne, kuid rahvuspoliitiline hoiak on vabadusvitluslikult sei- sukohalt vastuvtmata. Tuleb leida teid, kuidas vabdusvifcluslikku ideoloogiat noorte juures svenda- da.
R. Moks oma ettekandes ti esile mitmeid fesunusi, mis on hendu- ses 1980. a. olmpiaadi regattiga Tallinnas. Teravamal kujul vib sel puhul les kerkida okupeeritud Eesti klastamise probleem. See vib tekitada komplikatsioone nii vaba eestlaskonna juures kui ka kodumaal.
Koosoleku ksitati lhidalt veel E K N valimiste edukat lbiviimist ja mningaid teisi jooksvaid vuspoliitiiisi ksimusi, j
Heino Je metsamehena
,Vaba bedalt kogeda, kiud tos* poolt, hakkab joonealusena ilmunm p seda ei ole yom^^^^ hutada, on Itaalia tQohsklass streigirelva ab teinud oma maale 5^^ ,^ ^
na vaatleb ja kirjeldab loomi ja gu arutluste peaaineks. Aga neist suuri teeneid. ^ poliitiMest streikidest, ...^^^ ^ ^J -^. nuite^'Mng mrgitavam naide on metaUito- jtkuna fashistidiktatuuri havmgu- tema terair pilk juab seUiste hu liste lovembriimine hgelmeele- ie (ja Badoglio valitsuse upitami- ^jtavate thelepanekuteni, milleii!
iga tavaline metsas jalutaja kuna- gi ei jua. Plise skauditegelase- na, kes on Kanada eesti skautlu- ses tegelenud selle algaastatest peale, annab ta ka levaate Kot- kajrve otsimisest ja rajamisest ning kirjeldab elavalt humoristli- kult kuidas eestlased sinna kau- gesse jrvede ja metsade piirkon- da sattusid ja miks nad selle maa- ala meie noortele ostsid.
Aprilli alul oli kunstisndmuseks Osvald Timmase uute akvarel- lide nituse avamine. Pildil vasakitlainstitea^ Sepp, famstnik Osvald Tnmmas,. -Fdeite Vilmia ja Johannes Vih-
Eestlanfi!
SISEMISED PUUTD
OTTAWA Ottawa poliitilistes ringkondades liiguvad arvamised, et Kanada allakinud postiteenin- dus kujuneb eelolevatel parlamen- divalimistel heks valimiskampaa- nia thtsaniaks probleemiks. Seda arvestades on Kanada tmuster John Munro ametisse rakendanud komisjoni, kelle aruande kohaselt tuleb juuli kuus otsustamisele pos- tivalitsuse mber kujundamine krooni korporatsiooniks. Kanada postiteeni jte ametihmg on juba aastaid nudnud postiteenmduse muutmiseks krooni korporatsioo- niks, kuna see vimalda!^ postiva- litsusel pidada otseseid lbirki- misi ametihinguga, mis praegu toimuvad Kanada varaameti kau-
1977. a. kevadel asutatud West- holmlaste Koondis, endiste West- holmi gmn. pilaste organisat- sioon, pidas oma esimese peakoos- oleku 1. apr. Torontos E..S.-i ruu- mes. Koosolekust ja sellele jrgne- nud kooli 71. aastapeva koosviibi- misest vttis osa 29 liiget, neist ks petaja. Senise ajutise juhatu- se organiseriv t kdeti heaks ja aruanded kinnitati hel hlel. 1978/79 tegevusaasta (algusega 1. mrts) juhatusse valiti senised ajut. juhatuse liikmed tagasi, he loobumisel. Tiendavalt valiti juur- de kaks uut liiget. Juhatus jagas oma ametid jrgnevalt: esimees Endel Toiger, abiesim. Enn Sa- lurand, sekretr Lembit W. Pihl- berg, abisekr. Uno Pld (uus), laekur Rnnar Konze, abilaekur Rein Piiroja ja erilesannetega jhat. liige Uno Tamm (uus).
Otsustati vlja anda Westhhni gmn. 75. a. juubeliks (veebr. 1982) album milleks eeltid hakkab te- gema juhat, liige U. Tamm. Suu- rem Westhoknlaste kokkutulek korraldatakse Stokholmis EST-80 ajal Kuna koondis on lemaaihn- ne, siis eri-maades on loomisel usaldusmeeste vrk. Siiani on tea- da ligi 250 kooli endist pilast ja 6 petajat 14-s riigis, nende kogu- arv peaks olema le 400 vabas maailmas. Entusiasm ja huvi koondumiseks annab lootust vil- kaks tegevuseks.
Liikmemaksuks mrati Kana- das ja USA-s $5.00 aastas, eluaeg- seks ikmemaksuks $50.00. Teistes maades vastavalt rahakursile ko- halikus valuutas, tasumisega usal- dusmeeste ktte. Kohe koosoleku jrele tasusid eluaegse liikmemak- su 8 liiget, petajad otsustati j ar- vata eluaegseiks liikmeiks i m liikmemaksuta. Neist Selma Tauli Uppsalast Rootsist valiti auliik- meks, kes oli Westhhni gmn. petajaks 24 a. jrjest (19161940) ja vga hinnatud kasvatajana. ^
Tel. 422-0783 ^ Lie. B 876
Fllmikatkegideid
Bhapievase filmietenduse eel esitas E . Kott New Yorgist ka se- da umbes poole <tuirriise kestvu- sega filmi, mis oli teihfbud Eest! Raihvusteari (klasikigu puhul New Yorfki, kus esitati P. Abiahainii operett- Havai ll". Film andis lhiosi ksikute tege- laste laulu ja tantsuosadest. F i l - mi olid vaatamas klaskiguga seotud iteatrinimesed ja nende perekonnaliikmed.
Must-Vlgel" koos Prantsuse Lt- seumi end. pilastega. Selle esune- ne number ilmus aug. 1977 jrgmi- ne tuleb mai i lpul sel kevadel. Ajakirja saavad koondise liikmed tasuta, teistele see maksab $1.50 numbrilt. Tasuda toimetusele vi koondise usaldusmeestele.
Peakoosolekule vahetult jrgne- nud koosviibimise avasnad tles koondise esimees E. Toiger htlasi ette lugedes saabunud tervitused. Pidukne pidas kooli 17. lennu vi- listlane muusikapetaja dr. Roman Toi. Hubane koosviibunme kooli- vennalikus vaimus kestis varaste hommiku-tundideni.
Koondise juhatuse ja Must-al- gel" tounetuse aadressid on aval- datud Vaba Eestlase" 1978. a. kalendris (lk. 98). Montrealis on koondise usaldusmeheks Julius R i - dal, aadr.: 5198 Ponsard Ave., Montreal, Que,,H3W2A8.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m KOONDIS
