iJfe 6  Nr. 44. 'Biruii
T. E .  . J . taMTaldsel toi- miis 27. mai l 1978. a. laskevist- Im toivlipssist E r i t i pinevaks kUijunss vistlus ikahe esikti Hv Kuusiku ja E r i c Bussi vahel kus esimesel ja teisel vistlusringil saaviiitasid 0 ^ esiktid vrdseid tagajrgi. Vistlus lp^ peS ikoMnainda^^ tule- &BUstega: Erie Pss 00 punkti sa- jaiSt vimaltiM, seega E r i c P i i s kaitses MndlustusseM K i r i - k u poolt vljapandud rndikaTi- kat 1978.  a ^ . Teisele i k o M e M i H . : E u i  p m M i g a , te maiidMis A. Nd, jrgriesid I. Sambla, M . Veskime, Edgar Pss, E . Saar ja . iiUlk^
Seltsi feevadiselhavipgi vlst- iuselSimcoe jrved, Coo&s Bay' l
 3. juuili l 1978. a. M i esimesele ko- hale P. Kimstimees 6 naela j a 8 untsilise haugiga, millega P. Kunstimee^^ (kaitses T . E . J . S. j uhaiusie poolt vlj apandud rnd-
\ karikat 1978.. aastal. Teisele ko- : imle M ^ kolmandaks ..H:'Suuma.^'--
Simcoe j arves ori tea j rve-hiig- iasi, mida vib tendada seltsi esimees . Villme, kelle. nge vttis kal^, miS; juuresolijate ar- vates vis kaaluda 40^50 naela ^ /f.est vljavtmiser purustas, k a ia pgiriistad, vlj atste vrgu ramni ja kadus jrve sgavusse
justikuvistlusel uue maailmare- kordi teivashppes ,5.71, mis ori he sentimeetri vrra parem endi- sest inaamareikordist., 21-aastane lipilane hakkas tsiselt teivas- hpet harrastama 1974. aastal olles viimases Massis. K u i 'ta. tulemus oli 1973. aastal 3.50, siis 1974. a. le- tas ta juba 5.10,1975. a. parim tule- mus oli 5.43 ja 1976! a. 5.44. M- dunud aastal hppas ta 5.60. Endi^ ne rekord 5.70 kuulus le  D ^ e RobertsMe ja;: on 1976. a;astas|;. :
Teivashppe rerigu tous vma- seil aastail:
M f e Tuiiyf USA^ 1978 . - ^ 1 - - - - 5.7i Dave Roberts, USA 1976 5.70 E a r i Bell, SA 1976 5.67
Eozakiewicz, Poia 1977 . - 5.66 BobSeagren, USA 1972 ----.-.^^ Tadeusz Sluzarski, Poola 1976 5.62 Larrj^ Jessee, USA 1978. 5.61 Kjeli Isksson, Rootsi 1972 . _ 5.59 DanRipley, USA 1976 5.59 V. Trofimeriko, N L 1977 . 5.59 V. Kishkun, N L 1977 i 5.55 J.;Prohoreio, N L 1976 5.53 Antti Kalliomki, Soome 1976 5.53 Don"Baird, Austraalia 1977 . . . 5.53 MariusKlimczyk/Poola 1977 5.53
E M J S
Eomaaa  343 lk.
(6 raamaitut) (12 raamat.) br. kit. br. br.
: Tnavused Ontario orienteerimi-- se| meistrivistlused peeti 3.4.
. juuiiii Coburgist phja pool North- humberlanfi Gounty Forest l(lel. -
Vistlusest vtsid osa ka mitmed eesti orienteerijad. Kohal olid Mai]
: Peepre, Kaljo Mandre-Manno, Theo. Veltend ja Raimond Mandre- Manno. Neist tu^ ^^ klasr. sis Ontario meistriks Kaljo Mand- re-Manno. (kahe peva aeg loeti kokku). i v i a U P e kolmas^
: ji^lsfe iahties klassis; ja: Raimond. Mandre-Manno viies nooremate
K...MANNO:
Phapeval, 4.; JMiiiaiM' mstati Vana ri, keda prast klvati le lillede Ja nhi red Ene Mm Tombak (vasakul) J koguduse esimees A. Koost,
v i i koguduses leeiriiioo-
Piida leerinoo- Mi Piil. Nende vahel Foto: Vaba Eestlaaie
SA ja Kanada $ 5.80 8.~ 33.- 46^- 64,~ 8 0 . -
Kaan^hind mittdiikmeilerb^^ $8., kit. 10.50 ; ,
ESiNAJAD KANADAS: i
A. ViirkW, 63 Glen Davis aesc., T  r ^ Ont; SsUh niaa Publishing jCo. Meie Elu" , 958 Broadview Ave., Toronto M4K 2R6, Ont.; E . Kalm/ R. R. 2, B i ^ u , Ont. NOB IMO; E . Kivestu, 588 Westlufee Ave., Montreal H4X 1P7, Que.l 0. Laaman, 1415, 28 St, W. Calgary TSG 1L8, Aita; V. Lenk, 511 LawsonRd., London, Ont. N6G l Y l ; H. Lille, 1 E r i k a l e Rd., Etobieoke M9C 2B5, Ont.; V. Metski, 6 Dawn Rd., St. Catharines L2N 4M7, Ont.r L. Normet, 343 Cannoo St. E . Hmton, Ont. U L 2C1; K. Pikker, 3876 Pandora St, N. Bur- naby, B.C. V5C 2A5; V. Sprague, 2313 Samuel Drive, Ottawa KIG 3G3j Ont; The Scandinavian Shopft, 41 Ghailes St. W Toron- to, Ont. M4Y 2R2; U. Veedler 47 Kent Ave., Sault Ste. Marie,
^ o n t . - .
kirlcesfysel i l m u E i u d racam '^
poiste klassis.
Ameeriklane Mike' Tully.- tegi Crvailis, Oregonis peetud kerge-
; Eesti sporlastele oli kergejusti- kuhooaja esimeseks suurvistlu- seks Balt i riikide ja Valgevene nelja maa vaheline vistlus Kau- nases; Tiskasvanute vistlustes oli Eesti Valgevene jrel teine, juunioride kohtumises aga ji Eesti tasavgises Vistluses Valge-' vene ja Lti jrel kohnandaks. Eestlastest olid; vidukad Jaak udme koMikhppes tulemusega 16,47, E n n Rohula ja Heino Sild kuulitukes, tagajrjed vastavalt 18.97 ja. 18.78, Gennadi Qrganov 200 m jooksus ajaga 21,3, kuuludes ka 4x100 m teatejooksu meeskonda. Naistest^ vitsid Sirje Alev 3000 m ajaga 9.47,3, A i l i Alliksoo 100 m tkkejooksus 14,1 ja,Heli Mgi kau- gushppes 6.03. Meistersportlase normi letavate isiklike rekordite ja teise kohaga paistsid silma Henn Piirisi ld kaugushppes 7.67j Tarmo Valgepea krgushppes 2.12. Juunioride hulgas oli silma- paistvaim Silva Oja;, kes vitis 100 m-tkkejooksu 13,8, krguslij^e 1.75 ja kaugushppe 6.14; viimane on Eesti noorterekordist parem.
M a i algiil ilmus New Yorgis kirjanduslik teos pealkirjaga JuiJtide kuningas M autoriks: endine rootsi-eestlane Aarand Roos, ikes siirdus tuna- mullu : Washingtoni, liitudes meerik; Hle'! .eestikeelsete saadete itoimetusega. Jrjekordne iliiikirjanduslik sndmus, n seo- tud; mnegi mtlemapaneva asja- oluga: kigepealt on tegemis t kuuenda teosega autorilt , . keda peame pagulaspamassi ' noori- maks: esindajaks!.
Tema. debt 1960-ndate aasta- -te keskpaiku' toimus^ \ ajal, m i l meie k ir j andusp llul tihealnsa aasta j ooksul kerkis esile kolm uut- italenti: tollal 24-aastane Aa- rand Roos,. 27-aastane E l i n Toona ja 31-aastane Helga;; Nu. .Hiljem e i ole neist nooremaid judnud iseseisva- teose; vljaandmiseni ilukirjanduslikus ,zlianris.  Kll aga. leiame aeg-ajalt Tulimulla" j a Mana" veergudelt, luuletusi ja lhiproosat pris noo-rtelt harras-
: Roos ilmus areenile Lehm'atap- jaga", jtkas" keskonnahoolde vaimust kantud poeetilise Tal-
lermaaga*' ning marurahvuslike luuletustega Om kol i , oma vor l i " , milles ta uperpallitab sna- de ja assosiatsioonidega sel- lest n ilmunud kaks trldci. See- jrel kirjutas eestluri nime oman- danud Roos novellikogu ;,Esto- Atlantis", mis': andis New Yorgi eesti noortele .inspiratsiooni, tu - lemusega samanimeline noorte- koor. Vi imat i ilmus Roosi sules (samuti kahes trkis) Trgi eest- laste .elulugu kirjeldav Jumala- ga, Kars j a Erzurm". :
Ja nd saabus, k i r j andusluale-  Juutide kuningas Tallinnas" {^Maarjamaa'' kirjastus, 100 lk., IQ vinjett! autorilt,, bind 6 dolla- rit) . M i d a kujutab endast uus toos? Roos peab seda ise sisult jutlustekoguks, sljiililt aga mi l - lekski esseistliku ja fantastika v^ hemal Niisiis raskesti iiigitatav teos,":. . . Autor krvutab ristiusku eest- lusega, selleks otstarbeks kujut- ledes Jeesust j ta jngreid tegut- semas keskaegses Tallinnas, kus ta j lgib meie esivanemate ja rahvaluule sangari Kalevipoja reaktsioone; ta polemiseerib Vis-
Jri Uluotsa Eestlaste lepingud vrastega XIII sajand" Uku Maasing Udu Toonela Jelt'' . :  .,;   Piiri(ele Pyyes'*.-_:^--.-^^^ poety estoni"  eesti luule antoloogia itaalia keeles Kalju Lepik  Death has a hild's Eyesj 4 SalasQ ja Salo  Vlis-Eesti perioodika _ _ V i Salo - R i ik Ja kirikud Anfhrung zu der Etnischen Spracli (Esimene katse eesti keele grammatika Ja snaraamatu koostami- seks H . StaWi sulest aastal 1637) _ - . _ _ _ Reedik Villem Willmanni Valmid"  H . Salu -Eesti vanem kirjandus Blaise Pascal - -Mtted _ _ _ _ _ Antonio Possevino  K i r i Mantova hertsoginnale i Arno Vihalemma Kunstnik eesti kirjanduses" _ l Aarand Roos  Juutide kuningas Tallinnas"
2.10 5.25 4.20 6.30 4.30 2.70 2.70
2.^ : 2.70 2.70 2.10 2.10 2.10 6.40
napuuga, aluseks luulemeistri tskkel Knelusi Issafidaga"; ning annab lopuiks oma usutun- nistuse -ja prdub leskutsega kaaseestlaste poole. . 
Neile; kes -Roosi^ isiklikult ei timne,^ vib nida kummalisena, et Lehimatapja" nimelise, kr imi - null i paroodia autor tosin aastat hiljem kuulutab ilukirjanduslikus vormis evangeeliumi: Heites aga pugu tema loomingulisele teekon- nale, selgub, et juba . 1969-ndal aastal i lmunud luuletuskogus esi- neb kristlikke motiive ja seisu- kohti. 
. N i i ei tule usuliste teemade va- lik lausa , llatusena. Teoses Juutide kuningas .Tallinas-' an- nab . ta selleks vastava taustakir- jelduse, nides oma osana v,esine- da kristlasena rahvuslaste keskel" j a osutada, et eestlastel on testi asja juutide kuningaga ning et kontakt temaga rikastab eestlast ka eestlasena.- :
Teos  n , saadaval jrgmiste esindajate kaudu: Torontos ..Va- ba. Eestlase" talitus, Meie E l u " : talitus,"Idrjastaja. Vello Salo, pas- tor Kal jo Raid ja Toronto Eesti Baptisti Kogudus; V?jQcouveris dr. Artur Proos ja p, T. Vaga.
14.
Territoriaaligse ailusel tmbas ta iga| sel mber mu prgitn- ni,sorteWistoidujnuseid ja tas- sis sdamatu prgi laiali. Prast metsa-aluse koristamist paaril hommikul tegin seaduse: kik s- davad jtmed; lhevad taldrikule pesnkaru jaoks, mittesdavad aga prgitnni.
Asi ei piaranenudpnnugi: P- ral t taldriku puhastamist yttis ine fciilaline ikkagi prgitnni k- sile. Otsustasin peskarule 'asja selgitada vimalikult tenia kee les" j piserdasin htul prgitnni trpentniga. Pesukaru andis mul- le vastuse kohe Jrgmiseks hommi- kuksl ta teatas, et see on tema territoorimn. Pesukaru visiitkaart oli mul keset sgilauda. Koerad, kassid aastasadu juba koduloo- mad  ei ole seda territooriumi mrkimist unustanud. Suur osa metsloomi teeb sedasama.
Inimesed, eriti kasvatajad pea- vad taltsutama oma emotsioone ja
 eriti siis, kui on tegemist loomade Vi lastega  kellel arusaamised puuduvad vi ^n vlja arenemata Sqll^ vastu patustatakse igal sam- mul. Iniiiesed vihastavad looma-
i dele ja peksavad neid, vanemad ja 'petajad ^kai-juyd : laste peale Mitte enam noor, aga kllalt rumal
ei osanud ma seda visiitkaarti sel ajal nii mista, nagu see oli meldud.-./^
Jrgmisel hoihmikl vtsin ma :arul naha maha. See oli siis,
kui vt-orvad peaaegu ^kippusid mu noa alla- M'a ei saanud seda nahka parkida, sest parkalid nua- vad jahi- vi itrappimise loa esita- mist. M a prepreerisin selle naha se {see oli veel tiks huvitav koge-
mus ) ja see on mu metsakod sei- nal meenutamas aega,v miUal ma ei osanud lugeda' hte maailma primitiivsemat dokumenti. Terri- ;orial claim.
Inimese
Jutt pole nendest ksikutest jl- gedest ega tuleasemetest, mille jtsid hulkuvad indiaanlased vi valged trapperid juhuslikul peatu- misel, tiks A^ihmavalang vi ks tuuline pev ja need n linud.; Inun-tsivilisatsiooni jljed ei kao nii kiiresti: raudnael, lhkme pa- da, potikillud, mkja nurgakivid vi alusmr, need seisavad sajandi, vaata veel et mitu.
Eelmise sajandi keskpaik, 1840- 1850. .Kanada n nd kindlasti
oma. Prantslastega klaariti
P E S U K A R U - RCCOON- .PROCYON-LOTOR '
Kogu Anieerika mandril le- viiienud imetaja kiskjaliste sugukonnast pika, hea, pruu- nikas-halli karvaga, nol must mask". ja sabal mustad rin- gid. Tunnustatud karusnaha- loom, nahk ,,Alaska karu", ,,Alaska soobel" vi ,,ra- guun", hinnatud 'kuni 65% saarma vrtusest.
Lemmikpaigaks segametsad veekogude kallastel, iihe pere- konna territoorium ikuni 200 aakrit. Aj-vatavasti^ ^^ mono- gaamne. Paaritab veebruaris prast italveundy rasedus 63 p^va. Snnitab 26 poega, kes- on 19 peva pimedad ja imevad kaks 'kuud. Pojad, ke- da isaloom aitab hooldada, jvad perekonda kuni uue pesakonnani. Vangistuses poe- gimisel isaloom tapab pojad.
Toit: putukad, h i h ^ , vee- loomad, vike-imetajad, mais, kodulinnud. Sotsiaalne ja selt- siv lopm, noorena puutult ko- dustatav. Linnastub kergesti, elab korstnates ja pningu- tel ning /toitub jtmet^t; Nurka surutuna metsik vit-
 ristldiUkuteks kriipsutatud, samuti^ nagu praegu.
See pole ikkagi selge, kas uue asuniim perekonnanimi oli Fle- ming (flaamlane  kimagi Euroo- pa mandrilt Inglismaale asunud) vi Montgomery. Maamtja poolt kaardile mrgitud asunike nimed on kord ni i , kord naa. Neile nidati koht kaardil ja nad vtsid selle vastu. Raske oli paika leida maas- tikul . ; - , -.  . 
Igatahes mingid hooned ldi les j muretseti loomad, rajati h- daprased teed- metsa ja laastati pldu. Elamise; sai j kuid raha mit- ;e. Siis hakati Ontariosse teid ra- jama. Need tehti mnni-pakkudest; Euroopas vajati puukoort naha- par^kimiseks. Asunikud asusid met- si langetama  mnnid iksid t- kis tiega, tsuugadelt lkati koor maha, pakiti kimpudesse ja jeti alasil tved vedelema. Raha, raha!
Kotkajrve algasukaid varitsesid nnetused. Kord lks terve talu kari lbi j jrve. K u i uus kari oli asemele muretsetud, puhkes to- hutu metsa^kahju-tuli, mis laastas terve Muskoka piirkonna. Pere- kond viibis seitse peva mmis- puust ruhikuga jrvel. Leegid ki- sid le jrve kokku, ples ra, ka maapinna orgaanilme osa, huu- mus. K u i asukad hiljem, ritasid tuhal pldu teha, kogesid nd e^ steriilne maa ei kasvata midagi. Vihmad ja tuuled kihutasid tuha lohkudesi^e ja suured kaljud. ilmu- sid vlja. Neid neme yeel praegu-
Siis tegi Kotkajrve algaukas triki, mida tol ajal sageli harrasta- ti. Ta laenas pangast ni i palju kui
see indiaanlaste ab ja tJhendriiki- de invasioon 1812 ldi tagasi. Maa oli aga thi, suured alad asusta- mata. Kes asub Kanadasse, saah 100-akrilise talukoha tasuta ja asundslaenu! Muskoka pih^kond' sai ja , ,lskis varvast'' Br i t i Co- oii primitiivselt kaardistatud ja lumbiasse. Sinna ta kadus, sest
Ameerika manner oli sel ajal veel ,vaba maa".
See jutt saabus Kotkajrvele oimmalisel viisil. Kord  kui me olime seal alles algasukad  saa- bus Kotkajrvele kanadalaste seltskond,, laotas lipuvljakule, l i - nad maha. ja asus einet vtma. '. Sfad tlesid olevat oma esivanema- te talu Icunagisel asukohal. Pere- konna kokkutulek. Seda kinnitas ka hail taadikene, kes olnud pisi- poisuna tulekahju ajal ummispust >aadiga jrvel. Tema jutustas . . /
Krundid vahetasid omanikke. Mned lksid kinnis-vara-maksude vla katteks mgile, teised lange- sid "omavalitsusele.
Meie oleme teised asunikud. Kui kaua psib eesti asustus Kotkajr- vel? K u i kaua psib Kotkajrve asustus eestlastena? Mi l la l jookse- vad rpad kokku ja raudtee pers- pektiivi illusioon muutub jubedaks telisuseks* ;
Meie ei pruugi selle prast prae- gu ahastada. Generatsioonid vahel- duvad ja iga uus vastutab ise oma tegude eest  olgu need head vi halvad. Isegi hea^ ja halva miste muutub.
Inimene, Homo apiens, on nal- Ta oskab rist-tolmlemisega
kujundada uusi vrtuslikke tai- meliike. Ta oskab veiste, kasside ja koerte puhtaid tugusid silita- da ning peab nende turaamatuid. Oma tupuhtuse sitamisel on ta vilets kpard; Kipub segunema rassiliselt ja seguneb kerge-sti kul- tuuriliselt. Muutub selleks, mida ta taime- ja loomariigis nhnetab hbriidiks, vrdjaks.
See on hea, et meil pole turaa- matuid, et isegi perekorina^kirjad ja sugupuud lpevad. enamasti
ojaga. Milline traagika ja rah\aislik kokkuvarisemine oleks see, kui Sakala Lembitu vi Saare- maa Vesse 25. jrglane abielluks siin neegri ja ^ hiinlase hbriidiga, kelle emakeeleks on prantsuse keel.
Saatuse tahtel on mul kaks korda tulnud olla Kotkajrvel, jvndme. heks". 1958 otsustati korraldada teine eesti skautide surlaager K a - . nadas. Selle nuneks valisime ^Saa- re" , et kaasa haarata ja aktivisee- rida Toronto suurt ja eralduma kippuvat saarlaste kolooniat. Gaid- juhid taipasid juba siis,, et noorte ^ suurlaagrid tuleb korraldada koos, nagu see oli toimunud 1949 m- merniSj Rootsis. Nende Tuule- niaa"  nagu ka;, koik hilisemad  sai teoks koos slcaiitide^a. Mul oli rm oUa sel algatusterqhkel ajal skautide maleva ja koos sellega ka suurlaagri juht. - '
\
K a r l A r r Hannes
Knulntusi vi ndala esime^ esmasp. hoi ndala teise
map.. homi Kyuiil
leviki
 Kulutnj
... , KUULUTUJ VAI
r. Vaba Eestil 135 Tecumsl Telefon 364| PostiaadresI Stn. C, Tore Talitus vi j| Helmi Liivs
2. Mrs. Leida 149 Bishop
. Wlowdale, Telefon: