VLIAAHBJA: O/ Vaba JEesiaane/135 TecuiM fe TroBt9. PEATOIMETA
TOIETAJA: Hasmes POSTIAADRESS: P.O. Boi 70, Stn. G, Toronto 3 / O t 3M7 lELEFONED: 3$4-7521, taUtus (tellimised, kuiOutused,
TEiJLIMISHINNAD Kanadas: aastas ^0.-, gKMjlaastas $16.- ja veerandaastas Mri^tiga aastas $48.-^ , poolaastas $2550
ja veerandaastas |1350. TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas 1^^^^ pcolaasr tas "117. ja veerandaastas $9.50. Kiripostlga SA-s: aastas
. $53., poolaastas ja veerandaastas |15> LENNUPOSITGA tilemere-maadesse: aastas $62.,
$31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi mudattis 30 c. ksiknumbri hind 35 c. '
Publlslaed by Free Estonian Publisher^Ltd., 135 Tecmseth St., 1 Toronto 3, Ont.M6J2H2
hendrii-
N. Liidu teadeteagentuuri Tas- si teadetest Ja vene raadiosaadet konuneniaaridest vib jreledada, et Kremlis valitseb vrdlemisi rev meeleolu seoses hendriiki- de presidendi Carteri ja tema v- ilspoliitilise nuandja Brzezinsid sjaste vljendustega, milledes kritiseeritakse N. Liidu agressiiv- seid aktsioone Aafrikas ning kin- nitataksb, et detente poliitikat on vimalik ainult siis rakendada kui mlemad pooled ausalt slmi- tud kokkulepetest Jamii peavad ning vastastikuse koost huvi- des valmis on kompromiisse tege- ma ja oma vaUutusplaanidest loo- buma. Kremlis leitakse, et selli- sed vljendused thendavad de- lente poltilia hlgamist, klma |ja tagasitoomist ning maailma- rahu ohustaniist ning nende taga- silkide eest kannab vastutust hendriikide praegune juhtkond. Tassi kommentaaridest nhtub et N, Liidu Juhtkonna vihapurs- ked ori suunatud eriti president Gkrteri nuandja Zbigniew Brze- zinski vastu, kes oma poola p- ritolu Ja sidemete tttu tunneb kommunismi ja selle kavatsusi paremini kui lbilike kide poliitikamees.
hendtekide Ja N. Liidu Juht- konna snavttudest Ja iiksteSse vastastikusest kritiseerimisest J- reldusi tehes vib konstateerida, et mlema suurriigi vahelised suhted ei ole kunagi olnud nii ma- dalal taseniel prast seda kui
^ Nixon Kissinger rakendasid 1970-nendate aastate algul oma
Idepressiivse detente poliitika. Peamiseks phjuseks siin on kahtlemata N. Liidu agressiivsus mitmel rindel, mis on tingitud president taarteri vimete alahio- damisest ning hendriikide Kong- ressi reserveeritud olekust vlis- poliitiliste ksimuste hindamisel Ja vajalikkude aktsioonide raken-
. damlsel... ; hendriike Ja ta liitlasi hiri-
vatpst N.l Liidu sammudest vii- masel ajal tuleks esile tsta vene- aste ja nende kuUha palgasdu- rite ha suurenevat aktiivsust Aafrikas, N . Liidu palavliklni rel- vastamist maal, merel Ja hus, Inimiguste nudjate ha suure- mat tagakiusamist N . Liidus J vene ispionaazhioperatsioonide suurendaniist, mis vttis eriti oma.prased ja isegi grotesksed vormid hendriikide saatkonna- hoone Moskvas elektrocfniliste kuuldeaparaatide valve Ja kont- rolli alla vtmiseks. President Carter Jlgis Kremli tegevust pi- kema aja jooksul nilise tagasi- hoidlikkuse Ja kskiksusega, kuid konmiuriistide aktsiooniga
T
ngoolast Sairesse sai Castro: selt tema mt tis ja ta pidas vajalikuks nii venelasi kui ka kuu- blasi vrdlemisi teravas snas- tuses hoiatada.
Carteri sjakam hoiak N. Ldu suhtes ei ole loomulikult tingitud ainult invasioonist Zairesse, vaid siin tuleb arvesse vtta ka m- ningaid teisi tegureid. Esmjoo- nes tuleb silmas pidada^ et hendrkide Julgeolekunukogu Juhataja ja president Garteri v- iispoltilise nuandja BrzezinskI tht on viimasel ajal Valges Ma- Jas tunduvalt tusnud Ja Brze- zinski on Juba pikema aja Jook- sul avaldanud Carteriie Ja vlis- ministeeriumile survet Julisema vlispoliitika rakendamiseks. Tei= seks hirib president Carterit teadmine, et teda peetakse nr- gaks 'ja saamatuks presidendiks hing ta peab seetttu hakkama asturn j^nergisemaid samme hendriikide prestiizlij suurenda- miseks Ja oma niJu maksma pa- nemiseks.
Seoses president Carteri hoia- tavate snadega tekib ksimus, kas hendriigid muudavad phi- liselt oma poltikatN. Liidu suh- tes Ja rakendavad abinusid Moskva- edasitungi pidurdami- seks? Faktid testavad, et m- ningaid vastavaid abuisid on Juba rakendatud, kuna NATO kinnitas kaugeleulatuva pikaajali- se relvastumise suurendamise programmi ja Brzezinski kiilas- tas Hiinat, et avaldada sellega poliitilist survet Moskvale. Kuid samal ajal mainitakse Valgest Majast, et hendriigid ei kavatse karistada venelasi hendriikide teraviljast, tehnoloogiast Ja lo-e- diitidest ilma Jtmisega nuig sa- muti ei ole Kiiuba suhtes kasuta- misele vetud survevahendeid. Ning presidendi kyak,elisemale poliitikale on tekkinud thus vas- tusurve Kongressis ning isegi hendriikide delegatsiooni Juht Liitunud Rahvaste Organisatsioo nis Andrew oung kritiseerib avalikidt Carterit tema Kuuba hurjutamise prast.
Selles olukorras ei oska isegi kige paremad vlispoliitilised eksperdid ennustusi teha Ja ette kuulutada detente poliitika saa- tust Ja Garteri vlispoliitika tule- vasi keerdkike. ldiselt valitseb siiski arvamine, et Carteri kvad snad ja senised poolikud surve- vahendid N . Liidu vastu ei suuda Kremli juhtkonda mjutada oma praegusest agressiivsest Ja ris- kantsest vlispoliitikast, loobumi-' ;seks,- . : \"
;e oma presienle, et ma tahan rkida; ameie.vahel tekkinud lahkarvamistest prast JrgMisi valimisi"
STOKHOLM (EPL) Prof. Ilmar Tammelo Salzburgist pidas esmaspeval. 8. mail EestS Teatollk Selts Rootsis ettekande teemal >,Kuhu lhed, demoferaatia?", milles avaldas kriitilisi vaatekohti tasja-
funktsioiieerimiseja otstarbekohsiase kohta.'Ta tles ^kokkuvtlikult::
Demokraatia on riigivonn/mis ;kraatiateju^^ vim on 'sustab seda, mida ta mistiikult rajaneb vabadel valimistel, vabal arvamuste avaldamistel ja ksik- isikutele ning nende koondistele garanteeritud phiigustel. Demo- kraatia phiidee seisab selles, et see on' riigikord; milles rahvas on krgeima vhnu kandjaks.
Demokraatial OE omad varju-
sem olla kui oli 1974. a. Kam- bodzhasj ikus 'kote miljomt sun-
initi p ra^ lhiajalist t e a 4 e t ^ "WASHINGTON Vietnam kodudest lahikuma, Kambodzhat
plaanitseb jrgnemist Kambdz- Peetakse ,^asia Auschwitziks'% hale, Aasia Ausohwitze". ja aja^ kmia^seal m toimimAid ja toiimib da mjonid vietnamlased lirai- ^^^diki natside iriassmrvale sar-' dest maale, seletas te A m ^ ^ inimeste hvitamine. ^ p^nike ksimuste ek^ On ^odzha arvestab jM-aegu, et tema saadud andmeid,,et Vietnam^ TaMaarv on vs .mjc^t. 1975. kava sundida 10 mjonit inimest aastal see oli -kaiieksa mjonit ja Iimma.yietnami linnadest maale. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ huikkus Viis kuidas- raJivast linnast vlja 50.000 inimeste linnadest maale simnise vivat isegi p r i ^
See on osutunud mannetuks, ise- ennast ohustavaks ja iseennasth- vitavakski riigikorraks hiskonclli- kes kriisiolukordades. Sageli st- vad ja nuavad demokraatiat selle vaenlased, et. omada soodsaid tin- gimusi oma nestustks. Demo- kraatiad pole suutelised astuma kllaldasi samme riike ja kop inimkonda kummitavate suurte maailmaprobleemide lahendami- seks, eriti koloogistel, demo- graafilistel Ja majanduslikel ala-
Rahva valdava'enamiku hoiak on hedooniline, st. piiramatu tung ma- teriaalsetele hvedele.
Nimetatud probleemide lahenda- mine nuab aga kikidelt his- konnaliikmetelt askeetUist hoia. kt, valmisolekut teatud loobu- musteks. Demokraatia krtikaga avalik-
kuse ette astumine on raske, isegi ohtlik. Demokraatiavastasele teele asunute hkmuteod kohutavad meid. Nii on demokraatiakrlitikud kahthise all.
Tnapeva. poliitisi mtlejaid iseloomustab 'teatav vahnne pelg- likkus ja fantaasiapuudus. Asume praegu hel inimkonna saatuse suurel prdepunkt, mida on too- nud aatomienergia avastamine ja raalide leiiitamme.
Demokraatia suhtes kriitise hoiaku vtnu^ julgeb esitada mnin- gaid mtteid demokraatia paran- damiseks:
Rahva Vimu avaldamine ja ta hve taotlemine demokraatliku rii- gikorra kaudu ei thenda alati k- sikinimese vabaduse ja hve kin- lustamist. Normid, kaitstes ksik- isikuid, kaitsevad vahel ka demo- kraatia surmavaenlasl
Need ; vimaldavad lksikislkutis. vabaduse mnitamist vabaduse
:ibi.;,. &e oh tekitanudpaljudes kodani-
kes poliitilise apaatia. Tonub olu- poliitikat viljelev parteide vaheline ja ametihingute ebakoordineeri- tud vitlus.
Rahva enamik pole teliselt vi- melme paljudeks otsustusteks. Sta- tistika nitab, et iga rahva enamik on vainiselt keskprane vi madal. See on likskikne kaugemate huvi- de taotlemisel ja avaldab vastupa- nu, kui 'need huvid nuavad Isohe- seid ohvrieid.
Demokraatia on kuidagi funktsio- nserinud, kna juhtkond on olnud
ebakllaldane ja nende vimulp- simine ebakindel. Poltine tege= vus nuab ka ebapopulaarsete sammude astumist. Seda takistab muuseas opositsioon kui demo- kraatlik institutsioon.
Valitsevad suurparteid henda- vad oma programmis kikide rah- vakihtide soove ja nudeid.
See viib prteiprogrammi sisuli- sele hrenemii^ele ja lahjenemt-
sek.;. \ Kas ; snnib demokraatia krs jreldama, et me tuleb ra p- rata demokraatiast? See on viinud seni diktatuuridele, mlest kski pole osutunud talutavaks. Demo- kraatiast ei tule loobuda, seda tu- leb parandada.
Jrgnevalt oh esitatud visand r- gikorrast, mida viks nimetada eukraatiaks" (hea valitsus): .
Rahvas rgivimu organina ot-
suudab otsustada. Rahvaesindaja- te valimine eeldab sobivate isikute eelvalikut, mis on tnapeval tea- duslikult vimalik vljattatud kvalifikatsiooniprintpide ^ lbi^ Enne oma metkoha levtmist tidaks vastav isik abiiilesndeid asjassepuutuval kohal.
Ametkhast taandunu ttab edasi nuandjana piiratud aja jooksul.
. hiskondlike organite tegevus allub erilise organi jrelvalvele, mis on pdev takistama igat vi- mu kiu-itamtamist. Aga. sel orga- nil puudub pde\iis ise jarelvalve- aluste organite vimu teostada.^
Inimestel olgu vabadus, inida on vrt omada, majanduslik heaolu, mida antud riik suudab lubada, vrdsus, mis on vajalik eneseteos-. tamiseks, "ja t, mille teostami- seks on tal vneid.
PEKING . Nukogude Liidu diplomaadid; jalutasid vlja ban- ketilt, mis oli korraldatud Rwandan presidendi Juvenal Habyari- mana poolt, prast seda kui Hna vaneiii peaministri abi Teng Hsia-Ping sdistas seal N . Ltu Aafrikas segaduste tekitami- ses. See oli Jrjekorras Juba teine N . Liidu esindajate vlja- .marsssimine banketilt, kus Hiina'. on srnnanud Moskva sekku- mist Aafrikasse. ," :
Teng kneles banket, et olu- kord Aafrika feonthiend phjus- tab tsist muret, 'kui suurvimu- de vistlus seal. muutub veelgi akuitsemaiks. Otseselt N . Ludule meldes, eihkki ta ei nhnetanud selle nime, Teng tles,
et tehes pingutusi igal pool eba- harmoonia Ja pahanduste teki- tpmiseks, see vamiselt noorim suurvim, on eriti Aafrika suu- nas oma huvi nida(nu,
saates sirina palgas'dureid, pan- nes plalhvatama sjakolded, teki- tades Aafrikas rahustusi ja ph- justades 'hirmu ning kartijst Aaf- rika riikide hulgas. '
Teng tles, et enne kui sel suur- vimuks saanud riig nnestus sjafeollet kustutada Aafrika Sar- ve riikide vahel, ta saatis ..juba uue. rnnakuksuse Zaire va,stu. Tugev realiteeditunne on phju- seks, et need Aafrika,, riigid ne- vad ha selgemini sellise vahele- sekkumise ohtu, eriti aga selle survqhnupoolt,: .
kes alaliselt kasutab oma suud kaunite snade tlemiseks, et ta toetab rahvaste rahvusliku
;i;eseisvuse liikumisi.' .. Tengi esimene rnnak N. Liidu
vastu Zairesse tehtud invasiooni
kiiastas Kinsihasat ja lubas edas- pidi tehnilist ja majanduslikku abi president Mobutu Sese Se^o-
1948. a. misteti kmneks aas- taks vangi i5-a;ukramlane Juri Shukhevitsh. Phjus ta keeldus lahti: tlemast oma isast, kidral Roman Shukhevitshist Ukraina va- badusarmeest, kes vitles Ukrauia Vabaduse eest natside Saksa ja Nuk. Vene vastu. Praegu viibib arreteeritu juba kolmandat 10 aas- tat Vene kontsentratsioohaagris, armastusest oma isa, isa ideaalide ja oma kodumaa vastu.
Tema pstmiseks ja ta olukorra kergendamiseks loodi N. Jerseys erikomitee. See kogus miitingul rohkeid alM-ju petitsioone/ mis lkitati USA presidende, rakir- jadega vlisminister Vance'ile, presidendi nudniku Brzezinske ja mkhiateleN. Jersey senaatori- tele hes mformatsiooniga eelmr-
Mujal maailmas on korstnal oma kindel otstarve, kuna see peab |uh- iima suitsu majast les hnruujni. Moskvas on asjad siiski hoopis teisiti, kuna seal kasutavad vene- lased korstnat erialaliseks otstar- beks spioneerimiseks. N -tegid ameeriklased hiljuti teatavaks, e N. Liidu elektroonika eksperdid oUd paigutanud hendriikide saat-| konna hoone krval asuvasse korst- nasse sensitYsed aparaadid, et nende abil kuulata, registreerida ja selgusele juda, kas ameeriklar sed hauduvad salajasi plaane N. Liidu vallutamiseks vi niisama venelastele var\-astele astumiseks. Kuid nii nagu meie juba vanast ajast teame, ei ole kommanistid milleski sdi ja s veeretatakse alati teiste kaela. Xi i Juhtus ka seekord, kuna Kreml volitas Tassi teatama, et ameeriklaste poolt pal- jastatud aparaadid ei ole meldud spioneerimiseks vald hoopis^tkis ameeriklaste spionaazhiaparaatide hirimiseks Ja kahjutuks tegemi- seks. Kogu lugu prati seega tielikult pea peale ning tehti hun- tidest lambad ja lammastest hun- did.
Ja pealegi kinnitab Tass-" ei ole^ -at ameeriklastel midagi tege- mist selle -korstnaga, kuna see ei olevat saatkonnahoone korstea vaid kuuluvat krvalmaja juurde. Sellega lasevad venelased selgelt vlja paista, et ameeriklased ei tohi hhida nende spionaazhiope- ratsioone ja peavad lubama nende salakiuilajatel tegutseda vabalt maa peal, j hus, maa all Ja isegi krvalhoone korstnas. Kige selle loo juiu-es jb aga mistmatuks, kuhu saadeti saatkonna krvalma- ja suits kui KGB muutis maja korstma oma spionaalii peakorte- :rik!^/;\---.-:l/;.;- v , --^
Kui lugeda Nv Lijiu ajaMrJan- dnst, siis jb selline mulje, et plliunajandus teeb seal klhooss- Ja sovhoosissteemi rakendamise- ga tohutusuuri edusamme. Rgi- takse palju meestest, naistest Ja masinatest, mis on rakendatud pllumajanduse toodangu sauren- damiseks ning ajalehtedes avldaV takse pidevalt pte valgetes kitli- tes lpsjatest ja vormimtsides kndjatest, kes on saavutanud pl- lul vi karjalaudas imetlusvr- seid tulemusi ning kelledele on antud nende supte teenete eest ki- lokaaluga ordeneid vi \^emalt
gitu kohta ja thelepanu juhtimise- puhul oli just .prast seda, kui Iga ka teistele Vene rezhiimi
kllaldaselt elutark. Aga demo- Hna vlisminister Huang.Hual ohvritele.
Kuid vaatamata kigile nendele suurtele vgitegudele Ja masinate- le ei saa partei Ja valitsus pllu- majan^sele kuidagi Jlgis alla. Ju- tud ja teooriad on ilusad ja vge- vad, kuid viljasaak on vike, pii- mast, lihast, juurviljast Ja puuvil- jast rknata. Ja nd vetakse jllegi appi vana Ja tuntud trikk, millest avalikult ei rgita, kuid mida vaikselt tasa Ja targii orga- niseeritakse - niielt pisikeste eravsiliste ;pllulappide. andmine'
lk.3) :
17. Ja Vt dr. A. Mael
Kuigi nud hest! seni ja \j t minesl ris, on po
s^ emaid ett vi okitoobi kui lbir]
,pe saalvutE "sid. Pokite on andnud
. saibsioonidel ruicsid jube deiks, loocsil kusi jateeki se juhtideks]
Postiteeni^ hos juba rol Mdunud lepituslike If postivalitsusl nud ikiki oi nud, et nl nudmist ei} tulla,: teus nj dust^ lpetai) dude kasuta suurtel posti del ja admij
. tliste j udl leedi iile rf
Kanadalase omaikjs vtn ebastablsust tust ja ebakii) vad fcohalike jaite tujulmsel
|UU1 variupail
New Yorgi Gldberg, 37. satsiooni esnj on aidata U5 te N. Venest j | elamisvimali Jersey osalii^ linnas, Exchai Juba ikorteritc sisserndajat jj korrastmistq jutamissks.
Arthur Abba kk-jandusele. ai on Jersey Citj jekt mratud senud juutidele! vikselt alustati laiendada kuni I daja koondai all-linna juud
kolhoosnikele pUnsaaduste nemaailmast selliste pllula^ erama japidami^ sena Ja naeruvJ likult on sellis sunr thtsus NJ duse pealvee hoj de vaatlejad js leerivad, et Kr^ vlja Jaganud eramajandamis( lulappi ning etj N, Liidu pllul gust tuleb nenl kuigi need ml .3 protsenti riigi lumaast.
