Nr. Mr. 48 ?AB ISESTLl^: tempeyal, 27. j u i M 1978 - Lk.?
Hind- Saatekulu
m r 3;5 ,8i
,u) 3.- 15
25 450 15
14.- : ; 85 fi- ..
20 : 20.-. :
4.- 30 4 - 30 8.80 40 5.- 40
I 6 - - 20
1 150 25 1 2.75 25 1 14 50 1 1250 ' 1 6
2.J
3.-
2.25
40
S5
mida jtihtis Gustav y^io'^ mdi Pedas- |e ja kapteniks sai lann.Arons" aga fa N-tmiga Altja jiuies sinna. s;d olid viksemate
|a-'ja Armas'' om-
I J S T O J A L omas Hans fjeka Livadia'' ja
, > ^ u n " . ldiselt [toja mehed rohkem liveo laevadega, ehk Isid koos Pedassaare }nikeg. Ometi oli
lpuks Mustojalt lidukaptenit, 6 kau- leest, 5 ligi^ idkap- :parit, nagu Juus ^ uhkusega mrkis.
|rit Mustojalt. . puudus sadam ja
furemad laevad. Ta* riks Vib pidada ka (jid merekooli asu-
Piirduti siis vik^ [atega, kus polnud
juhti. Need alused ^:iaale.'Selleks olid mekad seadeldised, tetsid 20-^0 tonni- lt) vedada.
kolmemastiline <^;306 BRT), mille
J^ aanfeldt: ja moo^ aria'^ (274 BRT). gKarepalt. n^itas omale kahe-
iiaeva, mis ristiti Ikapten V Uuhnann, liria. AHURANNA mees- luremad purjelae-
Dr. Enn Nu arsti l^eaduse d^ktoriki
D R . ENN mv
STOKHOLM Laupeval, 3. juunil kaitses med.lic. Enn Nu arstiteaduse doktorieksamiks vi- tekirja pealk j^aga Quality of sur- vival in , bronchial carcinoma" Rootsis Uppsala likooli Akadee- milise haigla kopsukliinikus. Tea- duskonna poolt valitud oponent oli dotsent Bengt Nsson i Stokholmi likooU Karolinska haiglast. Enn Nu ttab abilemarstina Aka- deemise haigla kopsukliinikus. Eraelus on ta kirjanik ja kuulub akadeemiliselt .S. Raimla vilist- laskonda.
,Vite^i tutvustas prospektiivset uurimust 273 ^ epidemiloogiliseat raittevalitudj kopsuvhja, patsiendi kohta Uppsala lnist. Materjal hhnas ajavahemik: novembrist 1971 kuni novembrini 1976. Kesk^ miselt tuli lnis j^uurde 55 uut kopsuvhja patsienti aastas. Vasta- va kontrolliga riiklikus vhjare- gistrisx)n konstateeritud, et umbes 97% kikidest kopsuvhjapatsienti- dest, kellele-on saadudpanna diag- noosi sellel aljaperioodil, kuulub sinna materjali. ^
; Haiguse tsist arengut tunnistab . asjaolu, et: ainult 7 protsendil pat-
sientidest on; ettb; nha 5-aastast leeiamisaeg. N&ndest ette nh- tud lelavatest 20-st patsiendist i on 9 avastatud kopsurntgeni-lesvt- tega (plass miniature chest x-ray) ldisel tervise kontrollil.
Ter\'e , materjal lioosnes 78% meestest ja 224^naistest. 83% 'ki- gist 273 patsientidest olid suitseta- jad. Meestest .suitsetas 96% - j a
:: naistest 35%. Meestest ;oli 53%-il kihiepiteelne vhk ja liaistest 65
b-i nrmerakuline vhk. Operee- rida oli vimalik 69 patsienti.
Erivaatlustega^^on uuritud mit- mesugust mittekirur^ilist vhjara- vi mitteq|)ereeritavatel ptsienti-
del, mtes tileelamisaja pikkust ja peamiselt selle kvaliteeti.
, Vitekirja peasihiks oli uurida lselamise;.!^^ uue : vita- granim-iiideksiabilv mis on konst- rueeritud autori pool|: koosts professorite Carlensi' ja Dahl- strmiga. See iftdeks on nii kujun-
datd, et patsiendi terve- vi poo- V leia' tvoimev tvilmetus vi-
mega viibida leval ja^ \^ljas ja tvimetus voodise sunnitud ole- kus saab hinnangu punktid. Sama- aegsed vhjasmptomid ja krval- mjud ja haiglasviibimised anna- vad miinuspunkte! Antud punktid leelamisaja jooksul prast raken-:
datud ravi vetakse kojsku.punkti- de summana kui iHedamisa^ jiteedi vljendusena. > Peale raken- duse on seda vitgkmmindeksit vi skaalat meetodi seisukohast uuritud koosts professor Gunnar feklundigai kusjuures on nnestu- nud leida uusi lahendusi matemaa- tiliselt lbiviidud korrdatsioorii
' analsideks. . ; ^ %
sidu- ja veoautod^a, millede juld kunagi" ei ne jalgratturit eim^ kui on lijga^ Jalgratturina on teil samasugused tee ksutamise igused nagu soiduautoded, bussidel ja veoautodel Kuid teie olete vike ja nemad on suured ja te ei ole oma igusest palju abi toll nad teid ei ne!| ' Sellest tulenevalt peate ISE ENDA hoolitsema.
Olge valvel oma elu silitamiseks!
Teie Ontario valitsus on koostanud efis brosMlri , B i c ^ Selles antakse juhiseid jalgrattasiduks, selgitatakse sidureegleid ja teemj:'ke niag kirjeldatakse kuidas saab heaks jalgratturiks ja kuidas hoolitseda oma siduki eest. '
Tasuta eksemplari saamiseks kirjutage:
BicycUst's Handbook P i i b l i G & Satety IntormatioivBranch
Ministry^pf ^ ^ 1 ' , ; ; , : , ., Transportation and Commun ications
1201 Wilsn Avenue > . . Downsview, Ontario '
atlofi sons
Veel kesoleva aasia jaanuads oma 80-ndat snnipeva thista- nud kirjanik Alberft Kivikas on hd meie vaaiemate kirjanike hul- gast iakunud. T kuulus omal ajal nende noorte meeste hulka, kellele Noor-Eesti ja Siuni liial- datud estetism ei meeldinud, vaid kes Busid aslleasemel kirjan- dusele realistlikujnat laadi ja as- jalikumat aine ksitalist, Teda ja ta kaasaegseid on niaritietud usrealistideks: eesti kirjanduses. : Lbivaks ainevallaks . Kivika loomihgus ongi realistlikus vor- mis lhenemine maaelule, vit- histele ja vitluste kaudu loodud iseseisvas riigis elamisele.
Neid aineid tundis ta Msti oma elu ja kogemuste phjal ja on loonud silmapaistvaid teoseid, jdes aga oma Eesti Valiadus- sja ainelise teosega eesti vaba- duspiidluste aegumatuks ke- hastajaks. I
' A. Kivikas sndis 18. jaan- 18R8 Suure-Jaani alevikus Viljandir maal. ppis Tartu ikommerts- gmnaasiumis, lks kops kooliga, vabatahtlikuna koolipoisina Eesti Vabadusstta, ppis prast sda Tartu likoolis fiiosoofia-teadus- koniias, .misjrel ttas ajakirja- nikna ja kutselise kirjanikuna.
(Kivik " katsetas alul selM moes olnud kirjandusvooludega, saavutades kl thelepanu era- kordsusega, ; aga mifato teoste vrtusega.- Ta esimene teos oli
C3iartered AcconntanS
' Tornto/.Ont.,M5J 2m
^^^^^^ m
Mart Karuse nime all ilmunud novellide kogu Sookaelad" (1919), milles ta hindamist leidis oma elava huumor! ja rahvapra- se keelepruugiga. Selles anti- eesti klaelule ehtsalt tuntud kirjeldus.
Sjamuljeile toaseemv Veri- must" (192) koosneb ekspres- sionistlikest sjnovellidest, kus sja toorus rhutatult esile on toodud,
Sjaelamused koolipoisina olid aga sbinud ta loojafantaasiasse. Oma esimeses romaanis Ristimi- ne itulega'' (1923) kirjeldab ta vitlusi Vabadussja algperioodil lunarindel See aine viis ta teiste vooludega katsetamisest reailistli- kuma.vljendusviisi juurde, suut- mata siiski selle teosega veel vrskeid sjaelamusi ja muljeid rohkem kui pealL&pimialiselt kir-; jeldada. ;.
Lbimurre uusrealismi aga. toi- mub ta triloogias Jripev" (1921), Jaanipev" .(1924) ja ,,Mihklipev '^ (1924), kus; ta ayaib hoopis uue leheklje eesti rahva elus, milleks oh Vabadussjale jrgnev maareform. See maa mi- da rahvas aastasadu oli ihalda- nud, oli kki tile ktte antud, ta oli selle vabaks videlnud ja maamtjad panidkitikke misa- pldudele ning maa anti uuele i^iskonnaiklassile aisunikele, keda ei vihanud mitte ksnes misnikud, vaid kellele vaatasid
iud. '
amisel.'
kaalutlemiste kaudu, kimi ollak- se sisemiselt kasvanud sduriks, kes edaspidi kirjeldab sjasnd- musi, kus maa hind selgub lange- nud kaaslaste vereohvreis. Need on olnud kirjaniku enese kahtlu- sed, vitlused mida ta on suutnud sisemise kaemusega kirjeldada,
1 D V O K A T - N O T A R : ;
-i^^m 1912, Royal tnast ;Twes'. Toronto Dominion Centrc
''^stlaadress: P.O. Torot ; Oist (Bay g ) M5K IK?:
TeSeJon: 869-im !4-timdi telefoni valveteenistus
alla ka senised vanaita
ius. ., Kuigi ta kirjutas veel kolm
jrgnevat kidet sama nimetuse all, on seal rohkem autobiograa- filine kaasaegsuse kroonika Tao:- tus vabariigi alguse kobavas ja arenevas poliitilises ja kultuurili- ses elus. Ka sel teeimal on algvi- sand" romaanina Vel^livltsija"; (1931), kus (ta Idrjeldab seileaeg- seid sndmusi ja mnes osas sel- gitab oma vahe|5:orda iseenese kirjanikiiks kujmiemiseL^^ - ;
Oma hilisemas loo^mingus on Kivikas iprdunud tagasi maaelu juurde romaaniga Karujkose" (1943) ja novellikoguga Tulilil- led" (1957). :C)mette teoseks on romaan ,pKoduikijad" (1983), mida saaks suvaliselt siduda ta .Nimed marmortahvlil" romaani- neliku; epiloogina, kus maapaos olev kirjanik vib 4^ eha se reisi kodumaale, saades seal osaliseks nidendis (kus ta tege-
on poltilisel protsessil salune. .Romaan on satiiriline komnrimisl^ikulsoiiTra vastu.
.. KivikaS.on. iEesti iseseis- vusaja kirjanike suguplve sil- mapaistev looja ja uusrealistli- ku kirjandusvoolu tlitsamaid
Lfaid,- ^
Jekru naabruses asub, kau- nis looduse rppes, eestlaste su- vltusala Kivioja, kus loodi le kmne aasta tagasi oma hing, mis kannab nd nime 'hing Kivioija".
Selle hingu peamiseks lesan- deks on orha teede korrastamine, je mvendamine-piihasitamine, silla korrashoid ja mbruse kor- rastamine. On pstitatud rahvus- lipp ja rikkaliklmdele me.tsalle- c^ ele tipitud siia-sinna psivaid aedlilli lisaks.
Suvel lhnavad metsa all anger- vaksad, kuuled lindude kontserti, naudid rahu ja vaikust. Sgisel irnetled looduse vrvikirevust ja ei .taha meldagi sellele, et pead pika talve linnas veetma. Kui ka iumekristallides talv on vluv Ki-
:. Selle muudatuse..;. kirjeltl on Kivikas, maalt prit olijana> tundnud sgavat hinnangut maa vrtuse yastU ja osanud nha Bnaatamehi muutuvat pe-
. . remeesteks oma kodus. Ja. oma ;' rIigiSo. ' -.
Maa vptus sai talle- aga sel- geks veel teiselgi: teel, selle maa e^t ta oli videlnud ppursdUr Tiria rindel. See mis romaanis Tulega ristiminie" pii veel vi- sandlik ja ajakirjanduslikult kir- jeldav, kpses eesiti sduri ee^ poseks-romaanis . ,yNimed ma5r- moo^ahvlil" I (1936); Selles toi- mub ippursduriks kujunemine lbi kahtluste, pgenefmis - ja
Tema ainevald ei haara ulatuslik- ku ala, see piirdub Suure-Jani kodukoia, Tax?tu ja Luna-Eesti vitkiate&konna aladega, aga; ta on suuitmid lih ja tunda ehi, mis sel ajal neis kohtades nii riir- gatavalt seoses Eesti iseseisvu- misega muutus. Kuigi jast ja vaenlasitest kirjutades Volks elu ja olukordi nha ainult- must-val- gs toonis, on Kivikas vga hu- ma-anne' nhes oma v^nlaseski kigepealt mimesit. Kirjjanikv ei ole kohtunik, vaid inimeste oma- vaheliste . suhete arindamise mistja ja Idrjeldaja.'^^
A. Kivikas on jtnud eesti .kir- jjindusele parima
Linud aastal ostsid 19 hingu iget;-Lembit Kvalt blokk A'', ca 500jalga je res, koos eelise- ga lbikigu teel Jekrule ja sillale. Nd on: kavas blokk ,4." korrastamine, ngus amaks mut- mine.'
17. juunil oli hingu korraline peakoosolk. Arutati tegevuskava- ga seosesoievaid sndmusi, toa- ti, et kotokuhoidmitie on kindlam
J tegur hiskonna hvanguks ja i psimiseks.
Tervislikel phjusil lahkunud esimehe Aleksander Rajaste aser meie valiti uueiks esinieheks Kai- us Meipoom, itema abideks Oskar Kirves ja,Magda Spirka, sekret- riks Hella Leivt, laekuriks Tiiu Rajaste. Juhatuse kandidaatideks Bein Tamm ja Rein gisoo. Re-
I visjonikomisjoni valiti Lydia I Nurm ja Ellen Kmisfcne. ^ .
yaba Eestlase" toimetuse ja taiitse asukoha plaan
: TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspevast. reedeni kella 94-m. ..
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus; 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega:
Kuulutusi vetakse vaslu: ndala esimesse ajalehte kuni psmasp. homm. kella ll-ni ja Tida^ a teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella ll-ni. ']-:': KUULUTAMINE
. VABABESTLASES: ! . on tasuv ajalehe laialdase
leviku titu.
ainelise romaani, mitmeid his- I konna arengut kirjeldavaid ro- [ maane ja jutustusi maaelu pli- jSelt mullalhedasest inimeste ; tst. Ta noorusaja looming on praegu ssild ikttesaamatu nii siin kui sealpool piirjooni, ktte- saamatud on kogu varasem loo-
;ming peale ^kahe.'novellikogu ja I nimetatid sjaromaani.
V ... . - . H A N N E S ' O J A ^
Kuulutuste ks toll hel veerul : ^ $325 esikljel . . . . . .. $3.75 tagakljel . . . . . $3.50
KULUTsii V T A V A D ;;: VASTU:' V : : ^ V'
3 .Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675; i Postiaadress: Box 70, :, ' Stn. A Toronto 3, Ont. Talitus vljaspool toaega:. Helmi yivandi 251-6495
2. Irs. Leida Marley 149 Bishop ve. Wlowdale, Ont, telefon: 223-0080
Viinavennallkus ja kohvielikus ksmeeles. 1