Nr.
T I U A A T O J A : O/ Vaba Eestiane, 135 Tecums^
POSTIAADRESS: F.O. B02 70, Stni C, Toronto 3, Ont. MSJ imSFOMB: toimeto 3M-7521, tsHtus (tellimised, Mutused,
ekspeditstoon) 36^ 7675
$58., poolaastas $30. ja veerandaastas $16.^. LENNUPOSTKJA iMemere-maadesse: asts $69.-5
$34.50 ja veerandaastas $18.. Aadressi muudatus'# c. lssimumbn hind
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 TecuMseth St., Toronto 3, QDt.M6J2H2
seisab dramaatiliste
mrtsiis saavutas
Kodeesia sndmuste y!3*avadete juures on peaminis- ter Smitht vga vijkesed vMja- Vaat^ vimu iilfmdmise^ rihu- likl teel mdukalt hlestatud mustadele, keUfedega on simitd vastav kokkulepe. liiakuga partisanid ja nende Ju- hid, kes rndavad ja terroriseeri- vad Modeesiat Mosamhgis asu- vatest baasidest, saavad oma rel- vad ja toetuse N. tiidust ning Ro- deesia langemisel nende vimu alla on ssjaprotsendjselt kindel, et Rodeasias rakendatakse koni- munistlik diktatuur, mis^ Kremli lemvalitsusele. :: ;Ilodeesia ^ ; peaminlsteir Jan Smith konibineeris ja organisee- ris vga ettevaatlikult^ ja etten-
kui ta mdunud aasta mdukalt h-
lestatud mustade juhtidega- kok- kuleppe vimu verevalamiseta leandmiSel^ s valgetelt mustadele kokkulepe slmiti piiskop Abel Muzurewa, kirikupetaja Ndaba- Eingi Sithole ja pealik Jeremiali Ghirauga, kHedega koos Smith moodustas leminekuaja valitsu- se, k ^ hoiab vimuohjad oima kes detsembri ilguseni, mil iffliustada ja. valgete rahvahletu- sega valitakse uus valitsus, mis toob kindlasti mustad vimule, kuna nende arve kordselt valgete arvu.
Asjad ei ole linud sski geltki nii libedalt nagu lan Smith kalkuleeris. Mustada terroristide Juhid Rohert Muga ja Joshua Nkom nkevad leminekuaja va- litsuse moodustamises ja rahva- hletuid korraldamises to oma toirtele deesia bolsheveerhniseks ning on thustanud om terrorirnnkuld Rodeesisse. Nende rnnakute eesmrgilcs en: ole mitte ainult mrvata valgeid vaid terroriseeri- da k musti, kes pn valmis kaasa minema niodukate mustade juh- tide plaanidega vimu lekand- miseks rahulikul teel, millega kommunistidele suletakse uks Eo- deesia onia kontrolli a ia saami-
. -seks.-. . . lan Smith lootis kahtlemata
rohkem oma kolmelt mustalt kaaslaselt leminekuaja valitsu- ses, arvates, et nende mijulpa^ nevad paljud partisanide iiksus-
tesse kuuluvad terroristid relvad maha. Bmased partisanid onss- ki nvrd tuge^ ^atl oma juhtide kontrolli a, et vaenutegevuse vhenemise asemel on see suure- nenud ning terroristid on muutu- nud veelgi, tooremateks Ja
mateks;.: kui Kui vee| nined: kuud tagasi olid terrristiife
sed ja kld>:sJis::nd on terro- risil laiendanud oma operatsioo- ne- juba^suuremate^ ning isegi Rodeesia pealinna'. a- lisbury,
on .simatd eriti nii valgete kui ka mustade mdukate ringkon- dade vastu, kuna nende vaheline kompromiss on kige ohtlikum mustade kommunistide vimule- psemise katsetele.. Mrvad ja julmad kallaletungid, millede ohv- riks langevad ka naised ja. lap- sed, teostatakse kommunistide vana taktika kohaselt, mis taot- leb rahva; niqraali murdmist ter- roriga.: :
,,hest kest ma .olen kll seotud, kuid:telsest ^^ est jllegi e! ole. Nnda-siis ma; Jtan teie o.t- mis v ii
paradoks seisis selles,' et rahvusvaheElste raha ksimustega tegelevad . eri- teadlased jagsmesid kahte leeri, hel poolel seisid need, kes proovisid leida teatud praktilist lahen- " ' Ila vrtuse hindamisel, et siis sellega ra hoida kulla ja Inarsside krse; koos s * g a
rmdalnd ameerika dollari suhtes. Ameerika valitsuses oli aga tuntav mju neil, kes ligi- seda* peamiselt juhtkirju Mrjut^^^
rjas ,,E^onoin!st" ja- Ameerika .Kongressi mitmesugustes'kom^teedes
tulemu- seks nende ikahe gnipi vHel oli, t juiti kokkuleppele he rahvs- v^elise' organisatsiooni looim- seks, iiiiillele tiiteb anda vim rah- vusvahelise ralhatuir le, et see saatest 1 ^ Samuti ;ioodeii ika sellega luua hine rinne:;spekulaintide-,mstu.
te muiade ringkondadega ja nende juhtidega on juluhtu selleks thtpevaks, kus Rodee- sia parlamendi vabade valimiste- ga moodustatud uus koosseis va- lib enamuse vimu alla kuuluvale kodeesiale riigipea. Faljud valged n siiski arvamisel, et kui prae- gune olukord edasi kestab ja kommunistliikkude terroristide te gevs ja kallaletungid suurene- vad, siis on vga vikesed vlja- vaated vabade valimiste korral- ^damlsekSv- ^ :
Vitlus terroristide vastu ja l- dine moraali langus on toonud Rodeesias kaasa olukorra, kus majanduslikud raskused ha suu-
I rehevad ja riik lheneb kokkuva- risemise veerele. N kurb kui see ka on, lra!d;seEele'kokkuvarise- misele aitavaid omalt poolt kaasa Inglismaa Ja hendriigid^ kellede smpaatia ja poolehoid ei kiiulu mdukatele mustade ringkonda- dele vaid kommunistlikult hles- tatud terroristidele ja nende juh- tidele. : ; Lnemaalma taoline hoiak on arusaadav ja mistetav kuna hendriikide ja Inglismaa Aafrika poliitika heks thtsa- maks kujundajaks on USA alaline saadik Liitunud Rahvaste Orga- nisatsioonis mustanahaline nd- revi^ Yourig, kelle arvates Kuuba sdurid moodustavad Aafrikas
sai teoks Rahvusvaheline Raha R)nd (Initei^^ tary Fund), millele jtehiti lesan- deks rahvusvahelif ? rahaturu stabiseerimine, ka sa arvatud kursside jrele vaatamine.
aastast on noteeritud dollarites, poliitikaks odi finantseerida kogu Dollari muutmine rese^^^ .tsiviilelaniitekoima' suh- taliks on aidanud tunduvalt tes vlismaalt tood-d kaupadega, kaasa rahvusvaheliste, suuriir- j mlega impriteeriti: ka teiste made looniisele, sest need fir- maade inflatsibrii. Euroopas mad kasutavad ainult dollareid tusis tugev nudmine; tliste
Itaalias valiti uus president, ja nagu ikka ue riigipea saamise]^ , anti armu ka 8000-le viksemale sulile, kes uuesti tnavaile oma td jtkama lastakscs Kas see kunagine InmingUk zhest rahva hulgas mingit mju uue valitseja
1 armulikkuse osas avaldas, pole veel teada, sest esialgul on jutud ainult ..vangidele ..sooviavalduste plankettide ktteandmiseni.
Uus valitseja asus troonilc" ka kodumaal, kus Eestimaa Konununistliku Partei Keskkomt- tee esimeseks sekretriks ja tege- likuks vimumehel sai Karl Va!
j no, kellele senine eshnene sekrc U r Ivan Kbin pidi ruumi and-
ma. Kui I. Kabinalt oli sekretri koht vetud ja presiidiumi vi- muta ametikoht mratud, tnas ta alandlikult talle osutatud suu- re usalduse eest ja lUnnitas, et ta rakendab kogu oma ..ju selle usalduse igustamiseks.
Kui nd seda tmlmlikku zhesti vangide vabastamiseks ka Eestimaa pinnal teostada, siis prkab see kigepealt praktiliselt teostamata takistuste vastu: van- gid on ju Siberis ja see ei kuulu enam Eestimaa vimumeeste al- la. Aga ega Eestimaa vimumees- te alla ei kuulu ka muud asjad, need otsustatakse ikkagi yendas- te poolt Moskvas, olgu siis esime- se sekretri krgel kohal kas K- bin, Vaino vi veel mni muu. Ja vangide vabastamisest vaevalt te- hakse juttu uue printsi" troonile tusmisel.
Nende. ettepaneknite seas, liseid see uus asr^iis oli ki tud arutlema, oli ^a ettepaiek et ksikute rahvusriikide rMad tuleks! likvideerida.
Sarhane samm annaks vinuluse hise rahanduspoliitika loonu-
ks Lneriikide kaubahuses mi ka obligatsioonide turul. Selli- sed ifcusimused leidsid ikU silma- paistva koha jrgnevail rahvusva- helistel lbirkimistel, kuid ilma praktiste vljavaadeteta, sest rahvusriikide valitsused ei taht- nud loobuda vimust, mis nende ksutuses on oma riigi rahandus- poliitikaga.
^tasakaalustava teguri" ning kel- le vite kohaselt hendrkide vanglates vaevlevad tuhanded po ltilised vangid. Sellise hoiakul ja poliitika taustal on arusaadav, e Rodeesia kombineeritakse kom- munistide poolt organiseeritud j hutatud terroriga inemaailm vaiksel nusolekul Moskva lem- valitsuse lla.
^ K. A.
^ MOSKVA' Moskva linnako- hus feansitas kahte ameerika aja- kirjnii 72.50 dollarilise raha- trahviga, kuna ngjd eiituhistanud omat ai^ikleid: hendriikide^ ^ lehtedes,! mis vehelasite arvates olid laimavad. N. iidu televisibo- nlsaadet juhtkonnale; Kohus inainis htlasi, et : antaiksie. uus 'tffl^aeg a:
,,New York.Times" ja ,,Baltim)or^^ Sun" avaldatud artiklite ftlMSita- miseks ja . vabsMamiseiks^ n ^ kui seda ei tehta, siis vtab ko hus tarvitusele teised abinud ajakirjanike korrale kutsumiseks tjhendriikide ajakirjanikud Craig Whifiey ja Harold Piper maini- vad, tN. Liidu kohtul ei ole min- gisugust ig?ust hendriikide aja- lehtedes avaldatud artiklite-, le ikote' misita ning pealegi vasta- sid need artil^id jfcioiludele. Aj- kirj anikest viibib Crig Whitney Moskvas kuna Hrold Piper bn hendriikides
IMF mber koondusid kili lleaegsed raha- ja kreddig te-- elevad spetsialistid. Otsuste te-
gemisel oli ika suur panus sellel,. kuidas tegelik olukord oli peale II maailmasda vlja kujunenud. Inglismaa pii sattunud sija tttu suurtesse majanduslikesse ras- kustesse, mle tttu Londoni osa- thtsus maadmas tunduvalt v- henes. Inglise rgi kohustused olid enamasti sattunud vlisrii- kide kodanikkude ktte, seda peamiselt sularaha nol. See asja- olu kutsus esile hendatud Ku- ningriigis krsi, sest enam polnud viimalik kasutada naela reservi- na. Vastupidi sellele, Ameerika oli suutnud, saavutada rahvusva- heliselt laenaja positsiooni, mis phjustas olukorra, kus dollar hakkas ikka enam ja enam poole^ hoidu vitma rahvusvaheliste te- hingute puhui,^ kui uus reseiv- maksuvah,end. Ameerika dollar mufts selle samhiuga rahvusva- heliseks rahaks. Iga riigipank, kaasaarvatud kommunistlikud riigid, haitoks hd oma kaubaii- dus- ja malksustamise poliitikalt kujimdama sellise tagamttega, et hanikida enam dollareid oma reservi:
;feaubandus|epingute slmimisel.
Ss saab ka iseenesest misteta- vaks,; et samase sammuga pn antud kogu maailma poolt tun- nustus Ameerika majanduse do- mineerivusele kogu maaUma kau- banduse lbikigus. Sellest tingi- ttma majanduslikud hired Amee- rikas panevad oma pitseri kogu kaubndulikiile lbikigule. Muu- datused Aimeerika (kaupade hinda- <ies mjuvaid otseselt maailma kauipade hindade ikituvust.
Jrelduseks jb vid elda, et maailm on, ilma et am^riMasied oleks seda peale sundiriud, oritaks vtnud dollari kui rahvusvahetise maksuvahendi.
; Eriti see;on. olnud vajalik nen- dele maadele, kus oma raha vrtus on kiiresti kikuv po- liitiliste olukordade ;ebastahiil .:suse tttu. .. ; : . ....
Nib, et kogu lejnud maailm on nustunud vastu vtma neid dollareid, mida Ameerika hend- riikide kodanikud ei taha hoida Ameerikas. _
jrele ja koos sellega ka tunduv palkade tus. Hinnad nendes maades tusid sama kiiresti vi Miremini, kui hinnad Ameerikas. Ameerika rgipank kutsus kiili les Euroopa riigipankasid pida- ma kinni Ameerika poolt antud juhtnridest, aga oldi arvamu- sel, et nd Pn vimalik riika;stu- da Ameerika arvel. Rii^pankade poliitika oli nd dollaritest sl- tuv j ikski maa ei tahtnud va- batahtlikult feta oma raha hinda dollari osas.
Esimese augu m . dollari standardisse" lid Kanada, Hol- landi ja Saksamaa, kes panid omad rahad dollari suhtes vaba kursi alusele. See samm kigu- tas tunduvalt dollari positsioo-
-: ni-reservraliana;,; ;
Uuesti kerkis les kahekordse standari loomine. Selletittu esi- meseks mureiks rahvusvahelist^e finantseerijatele oli, et mliseks kujuneb kulla standard rahvus- like riikide vahel ja teisejtes, milli- seks viks kujuneda dollari vaba- turu positsioon teiste vlisvaluu- tade suhtes.
Kuna Ameerika hendrgid on tusnud maailmas juhtivale ko- hale, kogu maailm vrdleb niid oma riigimajanduse tusu dolla- ri seisukohast. Bt rahuldada v- lismaalaste nudmisi on Ameeri- kast saanud raha elponteeriv maa-. Niikaua kui investeerijatel psib usaldus; dollari-vastu, on Ameerika puudujgid vliskau- banduse tasakaalu hoidmisel ai- nult eksiteele viiv mte. Praktili- selt peaksid kik sarnased tehin- gud olenia eraldatud hendriiki- de kaubandiisbilansist.,
Probleem aga on, et paljud maad: ei hinda ieti Ameerika olukorda rahvusvahelise maksu- vahendi produtseerijana. Selle- tttu on pidevalt tusu nidanud 1950. aastasit alates ameeriklaste kohustused teiste riikide vastu.
Mningail aasta see oli ainult 2-3 miljardit doHarit, kuid 1971.
/aastaks oli'see suuirenenud^ 30
Mlemaid vahekordi on vima-^ lik ainult analsida protsendi mra alusel. Protsendi mrad nende virtpaberite osas, milised olid vlja antud dollarites, inglise naeltes ja shveitsi frankides, tu- sid tunduvalt 1960-tes aastates ja olid tunduvalt krgemal 1950- iiendate aastate hindadest. Kiki- de teiste rahvusriikide rahaline positsioon langes tunduvalt ja need olid sunnitud prduma, mitte kll ametlikult, tagasi kul- lastandardile, mille tttu tusid kulla hinnad kiiresti 32-lt gram- milt erasektoris 50-lt dollarilt 200 dollarile.
PoBar on olnud ma;janduseau tloomaks viimased 35 aastat pollasi positsiooni aitas ka kind- lustada kulla vrtuse hindamine kahel tasemel: riigipankade oma- vahelises ibiklmises mratud hind" ja eramajanduses kibel olev hind. Samane samm sundis rahvusliteke riigipankasid haJka^
Kuni 1968. aastani oli see ainult raamatupidamise ksimus, sest
maad tahtsid hoida dolla- oma raudkappides. Seda
viks nimetada, pigemini ssteemi kui he maa probleemiks.
riigipankadel polnud vi- malik dikteerida ostetava kulla hulga le, siis nad muutsid oma poliitikat ja hakkasid les ostma dollareid, samm, mUIine kutsus ^ i l e kahtluse samase uee sstee- mi kindluse suhtes.
Esimeseks ksimuseks -tekkis I kohe, kui palju on soovitav
hoida dollareid reservi naol ja teiseks loii palju peaks iildiselt omania riigipangas dollareid.
Huvitavaid thelepanekuid on vidud teha kodumaal ja N. Lii- dus suhtumises incUviduaalniaa- lappide ja -loomade omanikesse. Pllumajandussaaduste uurehe- ya varushise huvides on kki par- tei kohus kolhoosnike ja sovhoo- sitollste abistamine ja toetamine nende isiklike majapidaniite mu- rede murdmisel." Selleprast on klanukogude rahvasaadikute nukogude^ titevkomiteedes ant-
id individuaalloomapidajate ahistamist. n juba fcavandatfiidli^ ja rgitud mitmeist abinudest individuaalloOmade, eriti just leli- made arvu suurendamiseks. Neid ksimusi arutati Viljandi rajooni rahvasaadikute nukogu istui^^il.
Edasi selgub, et rahvasaadikui- le on antud lesanded oma vali- mispiirkonna indiyiduaallooma- pidajaid abistada ja neid on juba rajoonis abistatud maaharimisel, sdavarumisel ja loomalautade ehitamisel.
Selline ametlik jutt kommu- nistlikus hiskonnas paneb mui- gama. ga siin peab peituma min- gi sgavam phjus, miks partei Lenini snade kohaselt sammu peab tagasi astuma. Neid majapi- damisi ksitledes, kus kahel vii- masel aastal on loomapidamisest loobutud, on selgunud phjuseks, et loomapidajad on tks liiga vanad ja nende kehv tervis ei lu- ba enam individuaalmajapidaml- sl korras hoida. Teiseks loobumi- se phjuseks on asjaolu, et phi- t krval d j isiklike loomade hooldamiseks kllaldaselt aega. Ksitlemisel selgus, et 11%-1 k- sitavaist ei olnud vimalust- loo- made karjatamiseks ja heinatege- miseks, 8%-l aga puudus huvi loo- mapidamise vastu. Selles ongi abistamise phjus. Kui individ- aalloomapidajad oma majanda- mise lpetavad, kust siis inime- sed saavad piima ja liha, Imna N. Liidus on eramajandusel vga oluline osa tita.
Alates 1968. aastast asa dollarite reservid
hakkasid nitama
. dollarid vahetatakse kulla vastu vi Ameerika saadab sobivaid ja
ma kasutama dollareid oma raha nutud kaupu nendesse maades-, v t e s e stabiliseerimiseks. Var! ^ - Esimene tegeliik dollarikriis randused ja hoiused alates .1970. | tekkis, kui Ameerika valitsuse
Pahe seisis ^lles,t^^^ dolla- ri kasvuga pidi ka tusma vastava maa oma rahaikvantimi, mis omar korda jllegi vhendas reservide suurust. Kui niaailm oK^^^^ k^^ standardi alusel, siis oli igus meerikalt dollarite vastu kulda nuda, kmd nd olid hendrii- gid seadusega keelanud kulda mmast dollarite vastu.
: (Jj-g lk. 6)
Nukogude Lfidu Konununitti, ku Partei (NLKP) otsuses eldak- se, et tuleb tielikumalt kasuta- da ra vimalusi liha ja muude' karjaksvatussaadste toodangu suurendamiseks ettevtete ja or- ganisatsioonide abhnajandites, samuti elanike isiklikes majapi- damistes ning osutada neile abi noorloomade ja sda soetami- sel." (Rahva Hl nr. 168, 20. juu- lil 1978). ; . , : ,
kla-Viljandimaa! nukogus peeti nupidamine, lois muu hulgas tehtud ettekannetest selgub Isiklike abimajapidamiste tootlikkus. Igal aastal toodetakse seal he elaniku kohta ning makse riigile keskmiselt lis tonn piuna Ja tsenter liha (elus- kaalus]);'
(Jrg lk.
Nr. 60
N D A L
19. ja 20, aug. dr. R. Van^elja,
Toronto Eei lu
Saabunud on tl vrvMllusega. s| aeg, et asuda selt le, mis suve tulel puhkusteks mjsteks;
Toronto Eesti sgispeo 30. sept( ronto Eesti Majal ronto Eesti Seltsi aasta' avapidu ni^ dab kaasmaalaste vtule. T . E . S. nii korraldada, et| virvijkjllane naj dus jasinha juur^ veel kirvale nauc vlises osas esine te Aasta puhul rem plvkond. A, Ateaare ork^
Te on seda nautida ainult siii likult kohale. Pilt gab septembrikul on saadaval Tore esmasp., teisip. j^
' tuti ning laupae^ likul kuni kella Pileteid saab^ teil 757^763.
Eesti jkeele Torontos
Toronto likc eeloleval i htuikursuse Loieingud on 7,30-0.30 htul toobril, ppemt rit 20 ndala School of Co^ 158 St. Georj M5S2V8. V ; Instrukitoriks lo. ppekavast ku pannaikse
tuses eesiti ke$(l< Kahjuks ei
ppepunkte (on mad tudengid kas nende loanal maiilc saada i keeles. Nsi lihtne korrale lix Oinaise kauc saab lhemaid torilt vi Tartul
Kuigi ametlil^ veel tehtud,-vil
Teie anneti EESTI KUNSTI
T ---- See on teie
i 23 WESTMOl Rexdale,
m Juba varem
