Lk. 2 VABA EESTLANE neljapeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 198? . _ > . ^ y y iiu^JlJm-pitlJriTTI I B I l l I l l i I I P ! " M i t . l l T - i i . - - r - - - - - - - _
.33
iitimiiiii*
V A B A D E
VLJAANDJA: O / Vaba Eestlane, 120 A Willwdale A v e , Willo*dale, Ont. M 2 N 4Y2
F i l i i i S T O N I A N PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd.
i_20 A Willwdale Ave,, Willowdale, Ont. M 2 N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arv i Tinits. Toimetaja: Olaf Kopviilem
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Je, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspevast reedeni 93-m
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60., pool- aastas $34.- ja veerandaastas $18., kiripostiga lisandub postikulu vastavalt $111., $60., $31.
Tellimishinnad vljaspool Kanadat: aastas $80., poolaas- tas $44. ja veerandaastas $23.. 1 klassi posti ja lennu- posti hinnad vastavalt U S A S l 15. $62. $32., mu- jal vlismaal $140., $75. $40.
ksiknumbri hind 75 Aadressi muudatus S
Kuulutuste hinnad: ks toli hel veerul; $5,00, esikiiljel $6. Kuulutusi vetakse vastiB ndala esimesse ajalehte kuni reede hmm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni teisip., homm. kellad 10-ni. Vljaspool taega: Leida Marley 223-0080.
l3l8IIIHIIIB8|8S8imiHniilSlliHSin8l!lllllllillilHI!Ii9BI! 0
22. aprillil paigutasid hehd- riikide vimud New Yorgi len- liuyljal Prahasse siirduvate Tshehhoslovakkia lennukile 67-aastase mehe; keda siidist ti sqjakuritegudes ning 1962. aastal okupeeritud sealse kommunistliku lemko iu poolt surma mistetud. Vl^
tri Patrick Buchanan i^ga leid- sid, et Linnast ei saa venelastele vlja anda ning tema vastu tstetud sdistused peaksid tulema arutusele hendriikides^ Linnase kaitseks astusid ka kohalikud eesti oonid ja Eesti Vabanigi peakcMi-
New Yorgis, kes saatsid tus-ja protestikiriu hend-
Karl Limias, kes lid oli protesteerinud
iiiitmes hendriikide kohtuins- iahtsis vljasaatmise otsuse vas- tu, eitades kategooriliselt tema vastui tstetud sdistusi, mis olid esitatud Eestis praegu valit^ sevte
hendriikide kohtu vimud ei arutanud sisuliselt vastu tstetud sdistusi, kuid leidsid, et ta oli prast Teist maailmasda hendriikidesse eniigreerumisei esitanud oma mineviku kohta ebatpseid a i i d r meid. Seda peeti nhtavasti mivrd rngaks kuriteoksy et raudeesriide taga surma
iud eestlaselt veti ja ta antj yenelastelie varja see
"'enAab, et ta saadeti
Raudeesriide afidmeil paij Prahas vene lennukile j ^ toimetati edasi Tallinna, kus tema. :saatusel peaitselt;;p selgiimav\.:\';/:^ : V. y
KarlJ^nnast mke^ ^^ kuritegu- des, Moskvast henriikidesse saadetud andmeil linnas ohiud Tartus dant : suures ; koonduslaagris, kuhu olev
ja^ kommuniste,. " 'naisi - ja lapsii,
kaastegevusel hukatud ^ Vene 1 aste; ^ pooli:; e i tatu sdistusi toetasid ene kiki i)ma suuri sidemeid ja m- juvimu n driikidfe juudi orgaiiisatslopnid
Nibi et ~ nistratsioonis ksmius^ omavahelisi lahkheli- sid. ;Terve poliitikv|id eesotsas Valge Mjya
teistele mjuvimsate poliitikutele ja vastavatele asu- tustele. Valgesse Majja saabus ksadu telefoniknesid ja kirju, milles protesteeriti Linnase vl^ jaandmise vastu N: Liitu.
Kohtuminister Edw^ ^^ tegi katse Linriasele varjupaiga leidmisieks Panamasse ning sealne valitsus oli esialgu nus eestlase vastuvtmisega, kuid loobus ootamatult Ja llatusli- kult oma lubadusest. Linnase saatmisele Panamasse olid kategooriliselt vastu kohtumi- histeeriumi mned juhtivad tegelased ja hendriikide juutide jhidyMledesei^uk^ vttis kokku organisatsiooni In- ternational Network of Children of Jewish Holocst Suh^ ivoirs
la suurimat
et keegi ei-
te veetmiseks." Kui hendriiki- de lemkohus tegi oma lpliku otsuse eestlase vljasaatmiseks, katsus Linnase ttar veel olu-
khtuminlster. Meese'ga,^ /^ ministril ei vastu -' Kogu selle krva ja traagilise. afriga seoses tekib ksimus mis oli seik phjuseks, e^^ valitsevad ofcpatsibonijud
id Karl Linnase vale- . si
j9
ja d S-
Euroopa Julgeoleku ja Koost Konveremtsi II faasi eelviimasel peval, s.Oo 9, aprillil toimus USA delegatsiooni poolt aEtud pressikonverents, kus,IJSA delegatsiooni juht,^ ^ saadik WarrenZininiermanii rkis sellest suMrest tst, mis sim
pikad Eestist istute inimeste le Euroopa Venemaa' 'Siberi thimaade ja orjalaagritesse iiing Eesti klades mratsesid elanikke terroriseerides kuri- kuulsad punaste hvituspataljo- nid, seotud kummunismivasta- te operatsioonidega, kuid siin ei
tegemist kuritegudega, millest rgivad kommunistlikud vimud oma absurdsetes sdistustes.
Ta tles, et siiani oli esitatud kw^ hlmavad ettepanekut lpudpkumendi nn. 3-ndat korvi .t. Helsingi kok-
vljattamiseks, millest n^am^ ^^ ^^ ^^ ^^ fo
andmise otsus antud olukorra^ ei viita hendriikide hoiaku muutmisele Eesti ja feiste Balti riikide staatuse suhtes? Kas Karl Linnase vljaandmise ot- sus ei kujuta endast pretsedendi loomist j mida venelased vi- vad kasutada valesdistuste
ka teiste Ida-Europast;: antikommunistide vlja-
nudmiseks? Millised msenda- vad tagajrjed on hendriikide sammul vgivaldselt N. Ludu kommunistliku rezhmi alla painutatud riikides ja Washing- toni liitlaste juures? Kas riigid ei vta arvesse, et andmise otsus vib kll aidata les soojendada praegu moes :0levt: SA-N. Liidu detente. vaimustust; kuid jtab kibeda ja mruda maitse suhu miljonitele inhnestele, kes seni on hinnanud ameeriklaiste ausust, tugevat iglustunnet ja antikommunist- likku hoiakutv
ksimustele peaksid luma: vastuseid saada
hendriikides tegutsevad eesti ja teiste balti rahvaste hised organisatsioonid. Need vastused ei . mc&juta loomulikult enam
Linnase saatust, mis
teerlnud sellist tratsioonaagrit, kuhu hukka- miseks kokku oli toodud 12.000 inimest. Ja kui mni kergeusk- lik vi liagar natsiktt ilskl selle vale oniaks vtab, siis peaks igale vhegi mtlejale in- imesele olema selge, et saksa natsi-rezhiim ei oleks kunagi
21-aastast Tipniku, liga; eesti ^ ohvitseri sellise
suure surmalaagri ning
nagu Isete
venelastele tstatab palju ksi- musi, milledele on raske leida vastuseid. Esmajoones miks
piieerikiased selle dras- sarnimi, et nad andsid
territooriumi okup venelastele surmaotsuse ti( viimiseks vlja eestlase, kelle kohta tegi surmaotsuse okupur tide kohus? Kuidas plyenda- vad hendriikide vimud vlja- andmist juriidiliselt kui ameeri- ka vimud on pidevalt deklaree- rinud, et nad ei tunnusta Eesti ja teiste Balti riikide vgivaldset llitsBisI. N, ^ idiigat Kas vya.
tahtest, tujudest ja vajadustest on saabu] ileviku kohta il
versiooni: Tassi ei ole Linnsel armu loty kuid
vlisministeeriumi N .
arutusele, selgunud
U U S ! a^aolusid. Nh talitab Moskva oma ohvri saatu- se mramisel selle Jrele kui- das see talle sise- ja vlispoliiti-
0 0 (D
mist, vastavale kokkuleppele aila- kirjutanud riikides.
Edasi saadik Zimmermann jt- kas, et ta loodab, et kolmandas ja htlasi konverentsi viimases faa- sis jutakse kokkuleppele, juhul kui Nukogude Liit tahab tsiselt suhtuda inimigustesse ja hakkab neid ka austama ja titma. Loode- tavasti siis ka konverentsi viimane faas lpeb,;nagu seda oli ettepla- neeritud k.a. juulikuu viimasel peval. Edasi e ta, et Nuko- gude Lnl siin Viinis lubab^ et pshhiatrilisi asutusi enam ei kasutata teisitimtlejate vastu; et emigratsiooni ksinius then- datakse nii juutidele, volgasaks- lastele ja teistele positiivselt, kes soovivad Nukogude Liidust lah-_ kuda; ja et lubatakse vaba infbrr matsiooni levikut kikjal Nuko- gude, Liidu territooriumil. Oma kne lpetuseks saadik Zimmer- mann hbivristas Nukogude Liitu tema paranoidliku hoiaku
; prast; oma spioneerimisega teiste riikide vt N . Liit rikub rahvus- vahelisi suhteid ja ohiistb rahu. Samal peval toimus ka 12 Euroopa histururiigi pressi-
. konverents, mida juhtis Belgia delegatsiooni juht, saadik J. Trouveroy; Ta tles, et nieie
oleme siin Viinis suurt td teinud, kuid kahjuks Nukogude Liidu delegatsiooni tegevust ei saa kuidagi pidada samavrseks lubadustega, mida pidevalt tehak- se Moskvast.
Ta jtkas, et Euroopa henduse phimte on kigutamatu; ning et Nukogude Liidul tuleb tita : Helsingi kokkuleppeid, mis puu-
; dtavad inimigusi, inimkontakte informatsiooni vaba levikut.
Edasi .tles ta, et kui Nukogude Liit soovib tsiselt lbi vi^ M 0 s k V as ; I n i m ig u s teal ase konveren ts i , siis seesama Nukogude Liit peab garanteeri- ma vaba osavtu ka kigile mitte- valitslikele organisatsioonidele ja ksikisikutele; kes ttavad in- iniiiguste nimel; aga samuti tuleb lubada ka tavaliste-mimeste poolt demonstreerimist inimiguste kaitseks. Ainult sel juhul annab Euroopa hendus oma nusoleku taolise konverentsi korraldami- seks Moskvas. Ja oma kne
;,:;";(Jrg:^
muuseas ka N. Liid igesse perspektiiv
viimisest, millega tuleksid pai jastamisele ja kritiseerimisel seni partei ja juhtide pool tehtud vead. Need kuulduse uuest ajaloost'* tunduva siiski rohkem lnerlikid uinutamiseks vabritseerltu peibutistena kui teliste kavat sstena.
Kuidas on teliselt loo 9,uue" ajaloo kirjutamiseg ning partei ja juhtkonna vigad analsimisega ja kritiseerimi sega, selgus hiljuti pllumajan duse ajakirjas Pllumajaii- dus*^ ilmunud artiklist, milles selge snaga vlja teldi, et Stalln oti igus kui ta lbi viis sunniviisilise pllumajapidamis- te kollektiviseerimise aktsiooni. Artiklis kinnitatakse, et kogu pllumajanduse kollektivisee- rimine oli 1920-tel ja 1930'tel aastatel hdavajalik, kuna sell abil llitati pllupidajad sot slalistlikku ssteemi.
Stallni brutaalne kolhoosid ssteemi rakendamine nudi teatavasti miljoneid ohvreid, kuna talupoegi nljutati massi Ilselt surnuks ning kditas neid Siberi sunnitlaagritesse surema. Vaatamata sellel laulab ,,Pllumajanduses" munud artikkel vana kulunud laulu rikastest kulakutest" ja kommunismUe vastuttajatest, kes olevat saboteerinud teravil- jakasvatust ning vedanud ki vilja oma aitadesse, et selleg sundida rki yiljahindade tost
misele.:; Artikli all puudub autori
nimi, millest vib jreldada, et selle taga on kogu toimetus. Ju- tud uue ajaloo" kirjutamisest N . Liidus muutuvad selliste ar-? tiklite ilmumisel thisteks pro- pagandafraasideks, mille te- prasuses hakkavad kahtlema isegi Gorbatshovi suuremad austajad lneriikides.
Karl Linnase vljaandmise puhul N. Liidu vimudele ilmus New York Times'1" phape- vases vljaandes 26.^ aprillil pikem jutuajamine hendrii- kide igusmlnisteeriumi natsi sjakurjategijate jlitamise eriosakonna (Office of Special Investigation) esimese juhataja Allan A. JRyan'iga, kes oli Karl Linnase vastu uurimise alusta-
Ryan seletas, et ameeriklastel ei olnud esialgu selge, et prast sda saabus hendriikidesse palju natsi kurjategijaid, kelle- de arvu Ryan hindab 10.000-le. Ta mainib, et kodakondsuse ravtmine oli seni vga tlikas ja pikaajaline protseduur, kuid Kongress kavatseb seda lihtsus- tada, hendades kodakondsuse ravtmise vljasaatmisega. N niteks kui fderaalkohus leiab, et mni isik on hendriikidesse saabunud illegaalselt kuna ta oli natsi sjakurjategija, siis vib teda he kohtuotsusega depor- teerida.