10 VABA EESTLANE neljapeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 1987 Lk. 3
Koost
astavale kokkuleppele alla- ud riikides.
1 saadik Zimmermann jt- ta loodab, et kolmandas ja konverentsi viimases faa-
rakse kokkuleppele, juhul ukoaude Liit tahab tsiselt
inimigustesse ja hakkab austama ja titma. Loode- :
siis ka konverentsi viimane eb, nagu seda oli ettepla-
|d k .a . juulikuu viimasel Edasi tles ta, et Nuko- iit siin Viinis lubab, et atrilisi asutusi enam ei
la teisitimtlejate vastu; et isiooni ksimus lahen-
nii juutidele, volgasaks- Ija teistele positiivselt, kes d Nukogude Liidust lah- a et lubatakse vaba infor- ni levikut kikjal Nuko- iid territooriumil. Oma- petuseks saadik Zimmer- hbivristas Nukogude ema paranoidliku hoiaku oma spioneerimisega teiste \'astu N . Liit rikub rahvus- li suhteid ja ohustab rahu.
peval toimus ka 12 a histururiigi -pressi- ?Ms, mida juhtis Belgia ; siooni juht, saadik J . roy. Ta tles,- et meie siin Viinis suurt td kuid kahjuks Nukogude
elegatsioni tegevust ei saa i pidada samavrseks tega, mida pidevalt tehak-
Ikvast. tkas, et Euroopa henduse
)ie on kigutamatu; ning et J ude Liidul tuleb tita [i Kokkuleppeid, mis puu-
^ inimigusi, inimkontakte kmatsiooni vaba levikut; itles ta, et kui Nukogude bovib tsiselt lbi viia p s I n imigus t ea l a se Irbntsi , siis seesama kude Liit peab garanteeri- [a osaV^tu ka kigile mitte-
ikele organisatsioonidele isikutele, kes ttavad in-
fite nimel; aga samuti tuleb ka tavaliste inimeste poolt streerimist inimiguste
Ainult sel juhul annab a hendus oma nusoleku konverentsi korraldami-
'loskvas. Ja oma kne
w
Gorbatshovi uutmise ja ava- meelsuse poliitika raamides r- gitakse muuseas ka N . Liidu ajaloo igesse perspektiivi viimisest, millega tuleksid pal- jastamisele j a kritiseerimisele seni partei ja juhtide poolt tehtud vead. Need kuuldused 9,uuest ajaloostV' tunduvad siiski rohkem lneri ikide uinutamiseks vabritseeritud peibutistena ku! teliste kavat- sustena.
jjUue' ajaloo kirjutamisega ning partei ja juhtkonna vigade analsimisega ja kritiseerimi- sega, selgus hiljuti pllumajan- duse ajakirjas Pllumajan- dus'' ilmunud artiklist, milles selge snaga vlja teldi, et Staliml oli igus kui ta lbi viis sunnivsilise pllumajapidamis- te kollektiviseerimise aktsiooni. Artiklis kinnitatakse, et kogu pllumajanduse kollektivisee- rimine oli 1920-tel ja 1930-tel aastatel hdavajalik, kuna selle abil llitati pllupidajad sot- sialistlikku ssteemi.
Stalini brutaalne kolhooside ssteemi ralfendamine nudis teatavasti miljoneid ohvreid, kuna talupoegi nljutati massi- liselt surnuks ning kditati neid Siberi sunnitlaagritesse surema. Vaatamata sellele laulab Plluniajanduses'' i l - munud artikkel vana kulunud laulu rikastest ^kulakutest'' ja
itane
kes olevat saboteerinud teravil- jakasvatust ning vedanud kik vilja oma aitadesse, et sellega sundida r i i l^ viljahindade tst- misele.
Artikli all puudub autori nimi, millest vib jreldada, et selle taga on ko^u toimetus. Ju- tud ,jUue ajaloo" kirjutamisest ^J. Ludus muutuvad selliste ar- tiklite ihnumisel thisteks pro- pagandafraasideks, mille te- prasuses hakkavad kahtlema Isegi Gorbatshovi suuremad austajad lneriikideso
tavuse kohta oma otsuse. Kui ajakirjanik Linnase vljasaat- mist meenutades mainis, et m- ned eurooplased vtsid saksla- sed avali ktega vastu, phjusel, et need vlja ajasid venelased, siis nustus Ryan sellega, kuid ta vitis, et paljud lksid sakslastega sbrustamisel Higa kaugele ning hakkasid neid vabatahtlikult abistama, mr- vates stuid inimesi.
Endise OSI juhataja jutt on. vga riaiivne, kuna Allan Ryan ei ole ilmselt kuulnud kommu- nistide ja nende ksilaste kuritegudest kigis okupeeritud riikides. Ryan vist ei tea midagi just enne sda toimunud massi-
hvituspataljonide terrorist ja hvitamisoperatsioonidest. Kui tal selle kohta selgem pilt oleks, siis oleks tal ka aimu, miks eestlased: ja teised balti rahvad sakslaste t u l e k u l r e lvad
.jVidelge edasi!'' soovitas kiilaliskiieleja Balti Naiste Nukogu Kanadas (Baltic Women's Council)
phitses mduEud phapeval Leedu Resurrection saalis oma 35-ndat aastapeva sisukohase ja hstikorraldatud aktusega, millele jrgnes mitmesuguste suupistete ja kohvilauaga smaaeg. Tavakohaselt on ps^ esideerivaks juhtkonnaks roteerivas jrjekorras Eesti, Lti Ja Leedu naistegelased, kelleks tnavu on ltlased eesotsas organisat- siooni president Edite Lynch'iga,
Aktuse avasna tles eestlanna Tervituste osas olid snavt- jaiks Balti Naiste Nukogu New Yorki president Helga Ozolins, Lne-Saksast Margarita Busch ja Kanada Baltic Federation esindaja dr. Guntis Silin, kes tsiteeris sov- jeti vimumehe M.Gorb^^^ hiljutist kirja pqibtslubadustega Balti rahvaile, mis klab kui 1. aprilli-hali. Kneleja soovis, et Balti naised nagu senised 35-astat, nii ka edaspidi petak- sid oma lapsi ngema ja mistma telist-tde.. '^^
Etteloetud mitmete kirjalike ter- vituste hulgas oli ka EKN tervitus Laas Leivati allkirjaga.
Edasi jrgnes Eesti-Lti-Leedu rahvarivaste presentatsioon,
Malle Pihl, kes oli kava teadusta- jaks kogu aktuse kestel.
Lhikese; kokkuvtte Balti Naiste Nukogu snniloost a. 1952 ja sihtidest andis praegune president E. Lynch, nimetades, et meil on mitte ksi vimalus vaid ka kohustus knelda maailmale ja videlda Balti rahvaste vabaduse ja iseseisvuse eest. Organisatsioo- ni asutajaist liikmeist olid kohal Ona Gailiunas ja Alma Kopmanis, kellele austusavaldusena rinda kinnitati lilleis, eestlasist asuta- jaliikmeid pole enam kahjuks ela- vate kirjas.
Aktuse klalisknelejaks oli Parlamendiliige Pauhne Browes, M.P. Scarborough Centre, kes millele sna phjalikke seletusi oma knet alustas nnitlusega andis kommentaator Sibilla Balti Naiste Nukogule pikaajali- se t eest vljendades htlasi oma headmeelt vimaluse le sellisel kokkutulekul kgnelda. Ta meenutas Balti rahvaste iseseisvu-
dest Balti riikides, ta ei tea ka midagi kommunistide poolt teostatud mass imrvades t ,
praegune jlihataja Neal M . Sher, et peale Linnast tulevad tenoliselt N . Liitu deporteeri- misele le tf^sina. isiku.
Ta tegi ka hiljuti lbi aju-
Karl Linnase, vljs puhul N . Liidu vimudele ilmus 5,New York Time'i** phape- vases vljaandes 26.^ aprillil pikem jutuajamine Uhendrii- kide igusministeeriumi natsi sjakurjategi jate jl i tamise eriosakonna (Office of Special Investigation) esimese juhataja Allan A . Ryan'iga, kes oli Karl Linnase vastu uurimise alusta- jaks.
Ryan seletas, et ameeriklastel ei olnud esialgu selge, et prast sda saabus |jhendriikidesse palju natsi kurjategijaid, kelle- de arvu Ryan hindab 10.000-le. Ta mainib, et kodakondsuse ravtmine oli seni vga tlikas ja pikaajaline protseduur, kuid Xongress kavatseb seda lihtsus- tada, hendades kodakondsuse ravtmise vljasaatmisega. Nii niteks kui fderaalkohusjeiab, et mni isik on hendriikidesse saabunud illegaalselt kuna ta oli natsi sjakurjategija, siis vib teda he kohtuotsusega depor^ teerida.
Ryan seletas, et OSI ksutuses on suurel arvul originaalseid
P A L M B A Y , Florida (UPD - ^OS ANGELES (UPI) . i a s s i m r v a s s d i s t a t u d S7-aastane A n d r i j a A r - 59.aastane Wi l l i am Cruse ^^^^'^^h, kes hiljuti Jugoslaa- paigutati nsolatsiooni-kongi, ^^^'^ USA-st vlja anti ja seal kuna ta kaasvangid hvardasid ^urma misteti, ei olevat ter- ta elu. Cruse avas mdunud ^""^^^ ^^^^ olukorras neljapeva htul lhedases et teda maha lasta'*, ja ta viibib Sabal Palm Shopping Center'is P^^^g" ^^ g^ ^^ ^ ^^"8*^ ^^pida- rahvahulgale pssitule, tappes ' 's- Ar tukovi tsh , kes oh kuus inimest ja haavates mitut sakslaste poolt toetatud so- tosinat. Mrvaphjused, kus jaaegse kroaatia vabariigi polit- muuseas ka kaks politseinikku sei-ja justiitsminister, on pime surma said, ei ole veel tpselt kannatab Alzheimeri sn- teada-arvatakse, et mees lks poeg Radoslav hulluks. ^- ' ^ Andrija Artukovic on
G L E N C O V E , N . Y . (UPI) - ka seniilne ja ei saa alati aru,^ Endine USA Keskluureameti mis OE juhtumas. Teda sdis- (CIA) peadirektor Will iam tatakse sadade, kui mitte tuhan- Casey viidi kopsupletikuga <iete inimeste surma mistmises haiglasse ja ta on praegu kriiti- Jugoslaavia partisanisja ajal. lises seisukorras. 74-aastane ^ende hulgas olevat olnud Casey oli segatud nn, Iranga- >tusada Tito kommunistlikku te*' relvamgi-skandaali ja partisanu sunnitud ametist tagasi astuma.
astusid. Ta hindab ilmselt le ka oma vimeid N . Liidust saadud dokumentide ja ^tendmaterja- ISde" hindamisel, mida vib jreldada Linnase tegevuse hin- damisel 194L ja 1942. aastatel.
Kuid nib, et hendriikide diktaatorliku ja vgivaldse anasta- vimude koost N . L i idu mispoliitika tttu, mis sundis okupatsiooBiijudiuidega ei lpe eestlsi-ltlasi-leedulasi otsima Linnase afriga. ,,New York vabadust ja uut kodu, mis neid
Kanadassegi ti. Edasi meenutas ta usklike, dissidentide ja leisitirnotlejate tagakiusamisi ja Siberi-teekphi, aga k vallutajate jtkuvat okupat&iooni-iha, ette tuues sndmusi Afganistanis ]a mujal. Ta lpetas snadega:
Kigi meil siin on vabadus, peame alatiselt seisma valvel selle silitamiseks, Videlge edasii, ja ma olen kindel, et hel peval saavutate teiegi oma vabaduse! *' Knet kviteeriti kauakestva aplau-
. siga.-'-^ ^^ r:;>: Jrgnes aktuse muusikaline ps j
niilles Lti kammeransambel ,,8^^^^^^^ John's Latvian Lutheran Ghamber Choir'' Bfigita lks'i juhatusel kmneliikmelise laulukoorina esitas neii laulu vaimulikust muu- sikavarast CA. Scarlatti, A. Gabri- eli j.t.) ja kolm lti rahvalaulu, mis vajanuksid vikest sisusele- tust keele mittemistjaile. Koor esines vga distsiplineeritult, hlterhmad tasakaalus, pak- kudes eriti hstikolavatpinot.
Korulis. Eestlaste esinemine organiseerijaks oli Ellen Leivat; esinejate hulgalt oli' see kige ar- vukam tervelt 14 esinejat mitte ksi vga ilusais, vaid ka
se ja vabaduse kaotust sovjettide^ tegumoelt ja pisiasjult igeis Eesti rahvarivais. Modellideks olid: Helle Arro, Maaja Matsoo Belieda Toose, Reet Roman- Metsmaa koos oma ttarde Juula ja Viljaga, Eha Hess, Silvi Yerder, Kai Eichenbaum, Elleii Leivat, Maaja Leivat, Tiia Rem- melkoor, Liis Teedla ja Piret Komi.
Eestlasile jrgnesid ltlased ja leedulased viksema grupina, igal rahval oma individuaalne stiil, generatsioonide vltel muut- matute traditsioonikohaste ele- mentidega. Kigist osavtjaist esinemise jrele moodustunud ldpilt vrvirohkeis rahvarivais jttise eriti meeldiva mulje ja iga esineja sai teenitult tasuks nelgiie.
Huvitava kokkusattuvusena oli esinejate hulgas dr. Reet Roman, kelle vanavanemaid hsti tund- sime oma naabreina juba kodumaal, ning kelle laste nol nd meie rahvarivaid eestlasina esitamas oli seega juba neljas ge- neratsioon.
Aktusele jrgnes rikkalik smaaeg ja vestlustund kr- valsaalis. L .K .
kes tegelesid hol^causfiga* N .
kohta mainis ta, et kiki doku- mente kontrollitakse hoolikalt, Eiing et OSI teeb ise nende usu-
E@sti SihtkapM KaMdas (Algus lk. 1) Annetusedp testamendi-prandused
lubaduse thistamiseks Norra ja mlestusfondid on tulumaksu- kaitsemisel kaasa aidata, tingimu: vabad. Suunake oma annetused sel, et thimik tidetakse teiste noortele ja teistele eesti organisat- kaitse-organisatsiooni kuuluvate sloonidele riikide poolt. Ka norralased on Eesffi SihtkapltSll Kanadas nnelikud saades oma abistajateks j^^^^j^^ tulumaksuvaba kviitungi ligemal asuvad riigid, Briti ja saamiseks. Eesti Maja, 958 Hollandi, kuna neil puudus usk Broadview Ave., Toronto, ^Ont. kaugelasuva Kanada abivgede M4K 2R6 igeaegse kohaletuleku suhtes.
958 Broadview Ave. Toronto,
^formatsboniks lielistcidcr^ 465465f
Faifik avatud: esniasp.<-reedeni 103 teisip. ja neljap. htuti 5.308.09) p.l.
mann 33flStlBE8
