- i: i r BESTLNB" oa v&kede eesffasfe hSl&kaa(il&
STOKHOLM Venelased on ra paihandanud Sambia ptrsi- dendi Kaunda. K u i Kauiida tah- us reisida Ways>oaii, hoiatas venajSaadik Solodovnikov (tjeda, et valmimisel on plaan, presidendi iiaoleikul (teostada riigipret. Kaimda laskis asja jrele uurida. Selgiis, et vene saadiku jutul puu- dus igaisugune olus. Kaunda ikis USA-s ja Inglismaal ning sai palju vlisabi
:]#W, YORK. Kellatstuse suurfirma Bulova kolib New Yor- gist Yorgis on unioonide nudmiste tttu ttasud ebamraselt krged. Kuid rafeolimise phjuseks on & New Yorgi Jkrged .maksud. New Yorgi vabriku likvideerimi- sega jmb siin ttuks mitusada
Ilmub 2 korda ndalas f efsipevcif /ciffieffopevcvf
Teisipeval, 29. augustil 1978 Tuesday, August 29, wn
GENF Kirikute Maailmalit tles, et ta kahjajtseb sgavalt*', et Pfearmee organisatsioon hvardab Jahkuda protestiks K i - rikute ailmialiidust, kuna vi i - mane on andnud 850.000 dollajrit toetot Rodeesia Patriootilise Frondi geriljade organisatsioonile vitlemiseks Rodeesia rezhmi
vastu.' ' r : - : ^ ' ' .
BALTmOBE ~ ,,Robo^ fcdAiiku" olevat leiutanud Balti- more lipilased W Hiilis ja David McOlee;^ ^^ ^^ ^^ 21 a. vanad. Selldks on kompuuteriga varusitatud tohmimeija, > mis Ise kib .le pranda, liikudes :umb^ 6' tolli sekundis. Perenaisel tair- vjtseb vaid toplaan jootada roboti seljaitahvle ja t a . e i jta tolligi Robot majksab
G E N F > - Ulmbes.^ ^ 5^ uut (tkohta tuleb aaste; luua> et miiMias ipoleks aastal 2000 tpuudust, arvestab Intemaitsi- naalne Tliste organisatsicfon. See Liitunud Rahvaste Organisait- sioni sektsioon tleb, t niaa- ihna-^lanike arv; kes oh vimielir
ttama, suureneb; saj^ lpuiks 2,5 niiljardile, vrreldes 1,6 miljardiga 1975. Praegu on maailmas 50 miljoniit^ ttut ja 300 miljonit osaline ajaga tlist. Suureiii tliste arvu tus on et- fosniia kolmandas maailmas.
NEW Y O R K
Tnapeva Lfit---^ --ebainimlikkus maa peal. Selline oli ks neist plakatitestr mMega rootsi ja balti nooieddem^^ maaimaruuminituse avamisel Tehnika muuseumi juures StoMiolmis. Nitus avati haridi^ minister Wikstrmi juuresolekul, kelMe, nagu teistelegi diplomaati^ ^^ ^^ mis meenutasid Nukogude argipeva maa peal. Dem|>iistr^!oon oli korraldatud Ida-Euroopa Solidariteedikomi- tee ja Inimiguste Euroopakomitee poolt. Nitus toimub 2C Ji iuM kuni 20 sep kogu selle! perioodil jtkuvad noorte demonstratsioonM. Foito: A. Larsson
Maailmaarekordnks sjalenniiajaniuses peeta lese kapten Hans-WIndI saavutust, kes iel J a . mai Brewsier-Iennuk lasi alla 42 vatase lennukit. Seiiseid rekorde on-pandud kirja huvit- lustest kimi sakslaste Y-pommide liavitamlseni, mida Joe JBeiry tulistas puruks 60 vi siis len- davate kindluste allatllstamises, I IMS rekordimeheks on lemldtnant RoUwage, kes on neid alla tulistanud 44. Suurim kaotuste pev oiusjas on 10. mai 1940 kui Xuftwaffe kaetused olid 304 lennukit, lisaks i^gastatuid 51, 267 ieijidurit said surma, 340 lksid: kaduma ja 133' said haavata; lisaks-kOiOsseisustkaduniali^^
Teine
on laisemad ioimesM kirjutab ajakiri New Yoilk**. Nit. Con Edispni 2,7 milj . kun- dest 540X)00 ei maksa kunagi i- geaeg^lt oiha maksu. Telefoniar- veid ei miaksa thtajaiks 450.000 abonenti, Tulumaiksulehe titmist pailus tnavu pikendada 104 tuhat inimesit. NIW Yorgi osariigis m iyS milj . hleigusllk&ti, (kuid registreerinud on end valimisteks vaid 7,7 milj . Nend^tki la milj. ei viitsi tuHa Mletama,. Rozoni kompanii mb N. Y . perenaiste- le aiastas 100.000 kiilmuitatud val- mislunt, kuna perenaised ei vtsi ise sa teha. 15.^ ^ 1978 oli veel terassidel ja taga- uedel 1251 julupuud, kiina neid pole, viitsitud ravedamiseks vl- j a pann&..,^
NEW Y O R K New Yorgi po- litseinik Thonias Daiugheity veti vasti^ituBde pangarvimise p- rast. Brooklyni politeinik W. J . Mosscrop veti vastutusele riigi tssamls^ prast. Ta oli tulu- maksulehel teatanud,' et temalt varastati Cadillac auto. Auto oli vaid laenatud ajutfeeks s&brale.
Varastatud-* auto eest oli ta saa- nud ka kjndJtauseli kalijuta-
;' 'STOKlk) k- neleivad Soome ikodanifcud rndar vad vlja Rootsi suhteliselt palju suurem^ mral ki^^s^^ d v a d . Soomes umbes 300.000 inimest (edanike koguarv on praegu um- bes 4.500.000). U i n ^ 60.000 root- si ifceelt rkijat on kolinud Root- si, * suhteliselt pool rohkem kui sdomdkeelseid. See nahitus teki- tab sooanerootslastes, kelle suh- teline xssa Soomes nagimli kiires
"),,mwat. . , \ V
Saksamaal oli praegu kimas^ arutelu seoses I maailmasja len- duri B/fenfred von Rihiliiofeni 60. mlestuspeva tlMstamisega^ ^ Ksiti, kas ,4punaine parun" o
ipja vi kogemustega vtitl^ ^ Samuti leiti, eit kigis voitluslen- durefe on midagi ainiuilaadset.
lemaailmselt aBaitulisitatud lennukite osas n maailmiasqjas jiihivad sakslased, -ke l l e l omal aijal lendas- k& /tuhandeid lennu- keid pevas vaenu^etkedel. Sel oli ka vimas lekaal hu, kuna 15 nende lendurelst hvitasid Iga- ks le 200 vastase lennuki; hvi- tajaks tuusaiks nimetataitose r a ^ yusvahelises arvestuse lendu- reid, kes on tointe tulnud viie vas- tase hvitamisega.
Rekordimeheks i l maailmas- jas, aga ka ikikide aegade sda- des, tusis m a j o r Erich Hart- mann, kes juba lennukooli pila- sena lasi alla kaheksa esimese sjaku ajal oma 30 vastast.
Kokku tegi'Hartmann. 1425 s- Jalendu, pidas le 800 huvit-
: luse ja las! alla 352 vastast, . Neist oli- venelasi 344 ja amee ;.v:dklasi: 8.:
Parim tulemus lhel peval oli ka- he lennuga 11 lennukit. Hartmann ise lasti alla kolm kOTda,, | m langevarju abil kahel korral ja tegi 14 sundmaandumist. Sja l- pul ameeriklased loovutasid venelastele, kus ta oli kmme aajstat sjavangiks. Vang keeldus pajkkumusi N. tudu vi Ida^Sak- sa hujudude teenistusse vastu vtmast. Fsis 1 . .;a.- tagasi. Lne-Siksamaale ja tusis siis thelepandavale kohale lduvaba- riigi hujiudude reaiktiivlennuki- te lendurina.
Saksa rekordtabelis on teisel koha!, 1044. a. kevadeni aga veel esimesel kohal, major Gerhard Barkhom, kes tusis prast s- da Saiksa liiduvabrgi uues hu-
kord vastase kuul likas te pidlk l&hki kui kirurgi noaga, aga ] endamine jtkus. Rail : ^ reaktiivlennukite vljappe A&- rikas ja lendati 1961. a.ik- liks ioma kodumaa hujudiidfes.
Teistest Saksa tippm^estestbn nime^ ;amisv)rsed: Werner El- ders, kes esimesena esimest kor- da a;aloos saaviatas 100 huvi- tu. Hitler pidas teda liiga vr- tuslik uks; et "kaotada ja Mlders pidi l i l jem tehtud allatuiistami- sed jiJitma oma lheniate tuttava- te teajda. Ta suri koteelina itrans- portlennul, teiste kuulduste jrgi aga Hitleri poolt mrvatuna. Ka kindralleitnant Adolf Gallandil oli le saja vidu. Ta pidas sja lpukuudel gedt vitlust Grin- giga uute realktvlennuikite kasu- teanisele vtmise prast hvita- jalna, ega mitte rimnakrelvadena ja otsustas sja lpul minna Luna-Ameerikasse. Kui teised lendjurid on Videlnud muudel rinnetel, siis Gallandi kik vidud on tehtud lneliitlaste lendurite .vastu.
VJiem tuntulcs on saikslastet saanud lemleitnant Otto Kittel, kelle nimel on 267 vitu.
Kittel oH alul sna; halb tulis- t a t i ja ta ise lasti alla^j^^^^ eri-
..:' ne oma esSmest huviti. - Lendiireist kaaslased petasid (te- da . siiski kannatlikult ja lpuks tuli ntehe meistrivime esile. Kit- tel!-karjr lppes Tema peamiseks petajaks oli
vasta;st, mis on ka cma-eitte maa- marekordiks. Vee! vib nimeta- da kolonelleitnat Heinz Bri, kes Soiksa rekorditabolis on kahek- sas, aga 16 reaktvleamuki aita tulistamisega cmaiette maailmare- kordimees.
Saksa hvitajalendnurite saa- vutused on kaugel ees teiste maade
jududes krgele (kotitie. Ta on lasknud lalla 301 vastast j a teinud kuni 2000 vitiuslendu Barkhor- ni karjr algas aeglaselt, esime- se j a teise allatulistamise vahe- aeg loli (peaaegu aasta, aga selle- jrel l ^ i vastaseid ta to^ sihiku ette seda sagedamini.
Kolmas Saksa rekordimees on major Gnither Rail , kes on alla tulistanud 275 vastase lennukit.
hdamaandumisel ta selg murdus kolmest kohast, kuid prast heksa-kuulist hasglara- va ta lendas jMe.
austerlane Walter Nowotny, uhke hvitajalendur, kes esimese (me- hena maailmas letas 250 vitu. ,vNow^" oli siis alles 22 aastat va- naks ^aanud j a kapteni auastmes. 258-nda vidu jrel Nowtny reaktiivhvitaja tulistati alla Aacheni lhedal, ta kaotas (kiiruse kuna ta mootor oli ilmselt jnucli seisma sissesaittunud linnuparve tttu.
Luftwaffe kuuendal kohal olev rekordimees major WilhemBtz tles, et ta ^ kannatab alavrsiis-
tc l t tu / 'kui ta oli>^^^ Hiljeim tusis ta heks
paremaks lenduriks ikelle niinel onr237 h ^
ellest parema |>e- on teinud Aafrika
sjatandreii; sakslasest 23-aastane Hans-Joad#n Marseille uue Me- lenmiilpga, toe! on kokfe 158 vi- tu, kik lne vastu, kes i ^ ^ ^ peval kolmi lOTgj^ vastasjt ja kapten Em Lang/fees samuti kolme ^eMga/viis^
rast pole nende teprasust saa- dud, kummutada. Iga allatulista- tud vastase lennumasina juhtum tuli kinnitada foitoga vi kahe n- gija tunnistamisel. Sellekrval prantslaste ja jaapanlaste lendu- r e i ei ohiud vaja anda mingit al- laitulistamist - kimiitavat tendit, kui nendenimele vastavad lendu- rite poolt, lesantud tulistamied arvestati.
.ga sakslased, lendasid palju, .neil olid head'lennukid ja tlpp- tasemeline vljape.
Pealegi oli neil vimalik > teha vitluslendusid k a siis, ku i nad olid juba krgemais auastmeis ja tippkohtadel. See seletabki ph- juse miks teite rahvaste lendurid on nii kaugel taga sakslaste tule- musitest. /
Jrgmisena maailmatabelis on jaapani laevastiku lendur alloh- vitser Hirsohi Nishizawa, 87-e viduga Zerp-jht, tagasitmbuv, ksildane vikemees, kes peagU kogu sja ajal 'kannatas khuvalu ja kelle viimane lend oli lootuse- tu krvale hoidumine ameerika hvitajate eest, mis olid trans- portlehnukite kaitsel. Temast jrgmine on leitnant Iv^ramoto, kes saavutas Hiinas 14 ja Vaiksel ookean 68 vitu. Ta on ks v- hestest eluga sjast psenud jaa- pani ilendureist. Kolmanda jaa- panlasena vidakse rmetada leitnant Saburo Sakald, kes len- das viimased vitluslennud he- silmalisena ja ji prast 64 vas- tase allatulistamist sjas ellu.
inimesed tilntl ji^i".. v M asja prast vi vliemalt seMe mttega, et suvepuhkust saada. Eas puhata, saavad vi ei, eks see ole mm asi vaheldust ikka^/ - Ilma igasuguse suurema: gamtteta ja asja eest teist iaga^ vtsid ndceste-Omad ka ette suvereisl, et ,jteised lhevad, eks siis meie ka ja ega meiegi kehvemad ole ning nnda edasi.*'
Valisid kaardi jrele ja va- nadele kogemustele toetudes seUise paraja sidumaa ja asusid autoga teele.
' M a ei hakka mitte .seda ttut ennesidu-asja korda- ma jai kirjateel ra seletama ndtu pikka ja iiihikest kleiti, pksipaari, trikood ja bikii- nit nnike sisse pakkis ja Jffie teiste vastu mber va- hetas; aga nii keskelt lbi pooleteise pevaga oli ..auto pakitud.
Vaio; h o i n m ^ ldi ss masinale tuurid peale, Au- gust asus rooli taha Ja nni- ke sdistas:
Sa Taevas kull, no vib ik- ka see Issanda maaim flus, olla just seEises honuniku- udus ja kastesrasl Vaata sinna, kus vesi kuldselt vir- vendab, sealt jlle^ vajub kui roosa tekk le -metsa ja seal...
Nnda siis sideti suuri- mas ilus ja nnes paar tunni-
- kest ra,: kui ilm hakkas pii!- viBsse jredama. Lpuks :sakkas
'sadama. JTa siis tema sadas. Sadas
kaks peva jrjest, kallas kui kapast ja tuli kui oavarrest isegi veel siis, . kui August oma nnikesega Cape Codi rannamajja juba ammugi ko- hale oli judnud ja rannaUu nautida kavatses. Ei ninud aknast merd ega midagi.
Nagu hall kardin nirises vihm akna. taga> la^tki hak- kas voodi krvale lbi tilku- ma, h et kauss tuli alla pan- na ja TV-st anti/hoiatus,; et mitmed teedki on iile ujuta-
berile pannaks. Ex&i see. Ju- tualla vetud tegelane juba elavate kirjast lahkunud on, pole tast vastuvaidlejat, aga ka need teised kus saaksid nad enda kaitseks ^ ^^^ ^^ tu vastu sna vtta? Vib-ol- la vaid uute memuaaride kir- japanemisega hoopis teisest viiiklist. Vhh, hoidku taevas veel uute ja uute eest!" Ja ss hakkas Annike raarves- tama, et mitu korda on raa- matusse kohvijoomisest kir- ja pandud, aga judis ainult nii palju iiles. lugeda, ..kui oma! srmi jtkus j a siis laks kik segamini.
Et poleks alati vaja vljas smas kia, oli majakeses plt, klmutuskapp ja miiud vajalikku ja see meeldis Au- gustile eriti. Kui Annike siis- k i suvisel puhkuse ajal oma majapidamistdele kergen- dust ootas, siis sellest suurt midagi vlja ei tulnud, sest August ikka ei snud hee- rkigase taldriku pealt una- kooki ega taiitnud vhjasi^ - mise kausi sisse jtist vt- ta. Hda temaga il
Eks ta,ole," arutas nnir- ke, nd sajab nnda paljus nagu Noa ajal. Kui nd paa- riviisi igatsorti elukaid laeva peale panema hakatakse, vaa- ta, et Sina, August, ss ke- nasti minu' krval seisad Ja. laevast maha ei j!"
August ei vastanud, ainult luges ja nohises.
nnike luges ka. Luges h- te emakeelset pevmlugu ja
..mtles:- .Vv^;:;\ ; ijigaks vib, ju. kirja pan-
na, mis talle meeldib, aga kas testi on selliseid trkituna tarvis? Kui kaitsetu oh selli- seis pevikuis iga etfjuhtuv Inimene, k^klrjapaheja su- va Ja arusaama kohaselt pa-
Nsugust vihma, mis iga- vesti kestaks ei olegi.
Lpuks tuli siiski terake pikestki pUvevarjust lage- dale, rahvas sai rannrde nskele lvale pikutama ja julgemad hppasid ookeani tormiseisse laiheisse ning pu- ristasid kui jehobused.
August vaatas riiigi, sm ji kohe lle pikutaya ja v^ ga vhese riidega kenakese peale pidama, nu et ta siis pika silmitsemise peale lau- suda vis:
Vaata, ki khhV Noorel neiukesel selgroog kui helme- rida vljas," mille peale An- nike mehekest sitades vas- tata vis:
Ja sul jlle nnda pehme seljake, lai kui vakamaa ja selgroog puha selge speki sees."
Sai ss seal Cape Godis vih- ma vaheaegadel vanad ja tut- tavad paigad les otsitud ja uusigi juurde avastatud^ ks neist uutest oli saareke nhne- ga Martha's Vineyard, kus ks Kennedy vendadest ko- gematakombel oma sekretri ra uputas ja / i^ kohtiis kis. SUd, millelt toimus au- toga yettesit, olevat turisti- de poolt' suveniiridena laiali- vdud, aga uus on samaks otstarbeks jlle les ehitatud.
Ja koji^ sit? Toimus ilma suuremate Vihmahoogude ja leujutamisteta. Aina sida ja sida nii et Istumispaik haige.
Ja kunagi pole lihtlabane | ja oma maakodu n armas, kui siis, kui tuled tagas kas vi vaid mnelt lhikedtki
- reisilt.-
OlafMillerti loeng
Neljapeval, 7. sept . avatakse McDowell GaJlery ruumes Rutt Tulvingu serigraa- fide nitus What is man". Ni- tus Jb avatuks 17.
811
Brezhnev, Giscard dSstaing ja Heimuit Schmidt iseisavad vana^ jumala palge ees. Igamees tohib esitada kiteimuse oma rahva -tu- leviku kohta. Ksib HehniUt Schanidt: Mla l on saiksa rahval klki :klhisesr ^ \[
Ve aasta prat." Vga kahju. Siis am ei ole
enam ametis." Siis ksib d'Estaing: ,^ff lal elab prantsuse rahvas
jiukuses ja heaolus?'* ,,See vtab vhemalt 15 aastat
aega." ,;Kah!Jiks: pole ma ss. enam
ameitis," ohkab d'Esta!ng. Lpuks teeb Brezhnev suu lah-
ti:-/^v''^';:. ,,Ja millal elab iga nukogude
kodanik klluses ja rahulolus?" ^ahjuks pole ma siis enam
ametis," vastab kigevgevam.
254 IfiUsdale Ave. E (Peetri kiriku lhedal) o Tel. 484-0495
M!ks pole N. Ludus tpuu- dust?" ^ - . - - - - - l
iks neljandik elanikest on prieival, teine valvab, kolmas nuhib ^arneljas n^jandsfc teenib punaarmees."
Emmm: ,Mlo& cn IdanSaksa- maa vtnud i i e inimkonna aresi-. guastmetest?" '
Vastus: nrghiskonnalt kul - tuuri, antgilt orjuse, feodalis- milt hierarhia, kapitaismilt bur- namis ja
I me/*