50, meie tuntud master- lane, vttis osa 28. ja 29.
mrtsil sa. rahvusvahelistest ker- gejustiku sise-meistriyistlstest MadispnMsv Wisconsi ja [umbes 800 vistlqa hulgas tihedas konkurentsis vitis pronksniedalid M60 M^^^^ kuulitukes -12 .55 m ja raskus- heites (25 nada) 12.61 m gushppes tagajrjega 4.57 m pidi ta leppima 5-nda kohaga.
Ait. Jaago esindas meie master- sportlasi k n.n. ,,Gorporat6 Chailenge'' lahtistel sise-vistlus- tel Torontos 28.; veebruaril ja vitis kuldnaedalidM60 klassis nii; kaugushppes, tagajrjega 4 . l m kui ka kuulitukes (7.26 k)^ taiga-
Suusatamise MM-^ Obersdorfis Lne-Saksaniaal pstitati pealtvaatajate rekord. Vistlusi jlgis kokku 370^^^ 500, pea1 tv aa ta j a t . h t u s e i
linna turuplatsil
/ Prast ,:sise:.::MM-vistl^ vad ainult kaks kergejustiklast praegu elda^ et nad on topelt-' maailmameistrid ---nii staadionil kui hallis, Need oh ida-akslnna) Heike Drechsler kaugushppes ja uMhlane Sergi Bubka teivas-
torn
seni Koige iis r kiiruisutamise
maailmarekordeid, pii 1597 nieet- rit le merepinna asuv Medeo jrada Kasahhstariis. Sel aastal on juurde tulnud uus rekordi rada, kuid see asub hoopis mere- pinnaga hel krgusel. See oti Heerenveris, Hollandis asuva hallistaadioni rada. seal peetud meeste M M - vistlstel saavutati katuse all neli maailmarekordit ja kuu hiljem toimunud vistlustel veel viis uut tippnirki. On tehtud ett
EE^ IK LAIDSAAR
,. et ka vettehupped muutu- vad tulevikus laste aladeks. 19 riigi esindaja osavtul vistlustel Ida-aksamal vitis tomihpped
-aastane 141 cm pikkune yene- Miroshina. Meeste tomi-
hpetes tuli esikohale sama vana hiina poiss GiiingNi.
N . Liidu esivistlu- tamises peeti Jaagupis
PrnumaaL Neljast meistritiitlist ji kaks- Eestisse. DN-klassis vitis Mati Kulman ja , , M t p X V ' ' k lassis To i v 0 Sahtel-Vello Vhi.
iDiii|iiiii8Bi8siiiiaiieaEOBi6io^
STUSI SDURIELUST
i on rohkeni kui ] spordihuviline murdnud pead selle le, miks natuke pikeniat^ k^^ 40 km jooksu nimetatakse mara- tonyooksuks ja kust on see nime- tus tulnud.
Kreeka pealinnast Ateenast umbes 40 km kirdesse asub Maratoni nimeline koht, kus aastal 480 e.Kr. Ateena ved pidasid viduka lahingu seal lheduses rannikul maandunud Prsiastega. Teate suureist vidust olevat Ateenasse toonud ks Kreeka sdalane; Olles jooksnud pika maa maha ^,he hingetmbe- ga ning kuulutanud rmusnu- mi, varises ta hinge heites kokku. , Esimestel moodsa aja plmpia- mngudel Ateenas 1896. aastal ot- sustati vapra sduri nilestuse austamiseks vtta kavasse jooks, mis kulges tpselt sama teed m- da kui 2400 aastat tagasi . N i i sn- dis siis vistlus nimega maratoni-
/Kldil Kingston! Queensa likoolide meister sajandi
E,Raidi kogust _fi.J^..,\...iv. n i i i i i i i i i I l l i l i i i i i i i i i '
jooks, milles publiku suure juu- belduse saatel saabus esimesena staadionile lihtne kreeka lamba- kaijus Spiridon Loues.
Jooks sai kiiresti populaarseks ja juba jrgnevatel aastatel korral- dati neid Prantsusmaal, Skandi- naasias ja USA-s. Distantsi pikkus varieerus alguses 40-42 km. piirides , kuni lpuks fikseeriti kindel pikkus 40195 m noL Sna maraton sai ajajooksul isegi laiema thenduse^ iseloomustades midagi kauakestvat, pikaleveni- vat.
On levinud laialdane arvamus, et kogu sndmus on ainult nrt. Kreeka ,,ajaloo isa'' Herodotos oma raamatus Prsia sdadest niteks ei maini sellest snagi, samuti teistes teostes leidub ainult uduseid vihjeid. On oletusi, et mittemainimise phjuseks on asja- olu, et snumitooja oli ve-
ks Shveitsi Spordimuusemi ametnik pn pikemat aega uurinud hoki ajalugu ja vidab, et esimene mng peeti 3. mrtsil 1875. aastal Montrealis. Meeskonnad olid siis heksaliikmelised. Mnguaeg oli ^ k s tundi ja praegune kettakuju- line kummist litter neljakandiline. 1886. astal vhendati meeskonna liikmete arvu seitsmelt;
Kanadas ei olda aga shveitslase teooriaga nus.Montreali krva! pretendeerivad esimese matshi aule veel Halifax ja Kingston. Levinud on seisukoht, et esimene teline:iTing peeti alles^ ^^ ^^ l^^ ^ aastal. Selle aasta' suvel klastas Montreali McGilli likooli tudeng W. Robertson Inglismaad ja ngi seal maahoki mngu. Olles innu- kas uisutaja tuli ta mttele, viia sama mng ka jvpkule. Koos sama likooli ppeju R. Smithiga panid nad kirja esimesed reeglid jhoki jaoks ja Smithi algatusel asutati esimene hokiorganisatsioon Kanadas -
Montreal Hockey Amateur Asspeiation*'.
Mng sai kiiresti populaarseks ja muutus sajandi lpus ka elukutseliseks spordiks. 1908. aastal tuli profimngule ametlik tunnustus, mil moodustati Na- tional Hockey League (praegu ldiselt tuntud NHL nime all). Kuulus ja kikide NHL meeskon- dade poolt ihaldatud Stanley Cup on mngus juba 1894. aastast saadik. Karikas Jjcannab selle an-
nime.
[t VI mitte, igatahes spor- dimaailm sai sellega uue pneva vistlusala. 1896. a. olmpiamn- gud Ateenas olid seega esimeseks
vistlesid selle prast Kanada paremad amatrmeekonnad. Eelmise sajandi lpus kandus jhoki ka USA-sse ja Euroopasse ja nd mngitakse seda ka Jaapanis ja Hiinas.
kohaks, kus korraldati maratoni- jooks. Antiik-Kreekas oli see tundmatu ja ldse ei peetud jooksuvistlusi; veidi pikematel distantsidel. '
ei tea, kes see Juures mehkeldab. Passin nii tkk aega ja vaa- tan ikka, et oma mees ta smder kll ei ole. Kl- lap on vaenlane ja tahab silda plema panna, fumala eest; jah; just nii mtlesin, tstsin pssi
e ja paningi piraka B nii Icagelt, et kohtunik olete. Ni i , et kah- olete nd ikka surnud kiilid ist mda ei lase, Esiniene
aniis, tsijutt
1 Sun [l Kevaaej, KUS on paiju sild, kust me le oleksitrie saanua, aga nae, mokka lks see plaan. Salakaval vaenlane las- kis silla hku, nii et hambatorkimise pilbastki enam pole silinud sellest kenast sillast. Aga mis meie siis nd teeme? M e f i hooli oma
:, vaid kihutame siipikatlaga lbi je. Ja et sillad harilikult ikka madalamatele kohtadele
siis prutame lbi je tpselt sama
Teie, hbematu xeamees, kannate oma e otsekohe ette, et ta Teid karistaks
u suupruukimise prast, saite aru?-Ja marss minemal::^";:-Vv^ ion prab leitnandile selja. Selle me- e midagi teha.
Poisid, tleb ta. Lugupeetud kaas pn just niisrmii |i nagu prisj
iga ige issimaapocg tarbekorral oma elu mngu panema. Meil on tita lesanne* Tagasi minnes ei juaks me enftehtutkiko
ja ine vaprad kaaslased id hirmsasse nljasurma.
Sbrad --^ ^^ m^^ ^ as oma isamaa ja oma vaprate kaassdurite
i siili varem see sillaloqu! lannol^i-
eldes Pension hppas pukki |a andis piitsa. Talle jrgnesid teised ja kogu
suplvoor kihutas iielja ajades le silla, koh- tunikku, kes tiesti tasakaalu kaotanud, hdma |a^kiruma:jttesv , ^
eest? Mitte midagi, sest kik liha pn kui ks salgad on, kas ta pev hi
lemvoipaev varem Vaadakem nd, mu v
:a sina, Mgi, ka, klgi sul on Kaes su mitte pss. kus k kulbiga s^ ^^ seal le je on me sihtkoht, seal ootavad .iseie .vennad: ja:
Kell pn viis hommikulr^ ^^ ^ juhitav operatiivgrupp letab Loode je number nnestub hsti. Siniste nrgad luure salgad ei suuda avaldada mainimisvrset tiivsust pealetungijate vastu ja Tungides edasi ties lhingukorras, grupi jal^^ y^esad koos insenerive rhmaga katavad
L,oode jest Vrendiku veskini ja kuna asuv soo ei vimalda lbipsu, on sini-
u oma peajududega surutud klamb- risse. Pealetungi alustada aga veel ei vi, sest see peab toimuma hteaegu teistega. Pealeqi ei
suuda Saare grupp ksi suuremat midagi teha siiliste leegionile; Palavikulise kiirusega sap- rid valmistavad kaevikuid ja kuuHpildujapesi, pioneergrupp ehitab traattkkeid ja varjendeid/ sest vastavalt olukorrale operatiivgrupi osad
looma endile pealetungi lhtebaasiks atudrinde.'^:;;':.; .r^^
itnant Semafor vib siiamaani rahul olla. i j a a m o n ^ seatud les^^k^^^
, kilomeetrit paar eemale, tagalasse; kuhu juiirdeps raske. Sealt on tmmatud lii;i griipi staapi. Diviisi staabiga on nii hen" " us jalul ja ko i t on korras. Kik olemasolevad
iigid on leitnant Saar kasutanud oma arva- tes kige otstarbekohasemalt. Tema juba sellist viga ei tee, et hakkab thipaljast krbest tapma kuuetollise kahuriga, nagu kaasV sjakoolist, kes hekorra taktikalisel ppusel tervelt kolm soomustanki pani vaenlase nelja-
a rndama. hsti klapiks, kui veaks!
iiani, jumal tnatud, pole pardusi olnud. Iga pisem kui ksus on titnud oma osa tpselt, Okski vanker pole kinnis j ^ poje purunenud, kski^k mata^ E i , tuigu nd, praegu kohe krged '
kohale ja nad nevad, et kik on
a ega nad ei tule veel. .Enne suurt peale^ ' i, jah, siis vast. Siis kindlasti; Selleni oa
>Jobeli laureaadi 5 ,World LIterature Today] foris on thelepanukeskusi loomingule on lhenetu( toimet^a Ivar Ivask kii enese ja maailma piiride
Soome-ugri ja balti k( rubriigis vaatleb Ilse Lehiste Mihkelsoni luuletuskogu liikuja", mis sisaldab va| luuletusi tema viiest eeli kogust koos sjaste, avaldamata luuletustega. Arvj ja peab heks luule iseloc
:s pinget vormi ja vahel. Sisu on taval filosoofiline, vorm aga vabavj mis mnikord lheneb hj vormini. Vabavrss sui kaalutlema sedaliiki vrsi poeetilise proosa vahel, pealej ta poolitab snu vrsi kej Fi losoof i l ine sisu kael sgavusse, kus poetess opere universaalseis kategooriais elu ja surm, igus ja vale, h( kuri, leminev ja permaner Ta keel on vrske ja loov, vabad assotsiatsioonid toovadl llatuse teise jrel. Mihkelso selgesti anne kellega t arvestada kaasaegses eesti luj
Teisena Qeorge Kuri ret sen seerib . Mats Tr; ,,Valitud teosed'* kolmes k| Kolmandas kites on kirjj vrsilooming. ,,Harala elule on seeria lhikesi eleegilisi reesid kesoleva sajandi maaelu taustal. Sea^kus Ti luule kontsentreerub visuaal kirjeldusele, on ta ldiselt vam; kus aga liigub hliku-al siatsioonile ja hendab allitj siooni riimiga, on ta luule m ma tasemaga.
Kahes proosakites on:l| maanid. Tugevaim seitsi lhiromaanist on ,,Puud puud olid hellad velled'\ kindlasti saab eesti kirjai klassikuks. Traadi elu kaaj elu kirjeldamisel annab lugj pildi Eestist viimase 40-1
(Ml
99
tuurilooliseks ramrkimisel metame , ,Colour & Form' seid, kus eesti kunsti osalesid. ks neist toimus Northern District Library rui Sellest vtsid osa Helmi Her] Karl kaing, Abel Lee (honc mention) ja Peeter Sepp.
0'keefe Centre-is tol 2.-15. mrtsini Colou| F o r m ' i " val ikni tus , kolmekmne-mitmest rah^ kunstniku hlgas esines ka 5] last: H . Herman, K. Kaini Lee, Ervin Milvek ja Oss mas.
1 r ' ' -"