POSTIAADRESS: PXl. Bos 70, C, Tr!^ 364-7S21,
364-7675
Kanadas: i i a ^
reisileimMki aUatuHs- tainine ja lemiuraiet^^ pse- liud loiimie retsija m Ja jalik mrvamlhe mustad^^ dstide-prf^nide pplt pn Eodeesia mustade ja valgetd va- helise konflijitl uude faasi ning Kddeei^a krsi laftiendainise vi- malused on nihkunud kaugele s- mapiiri taha. lJue perioodi algu- se tegi teatavaks Rodeesia pea- minister lah Smith, kes thendas, et kikide Rodeesia valgete ehid osi liinas hdaohus nuig et Ror deesia peatt hakkama mustade terrorfstide-partisanide vastu vitlema hoopis teiste abhiude- ga. Nende snade praktiliseks kinnitamiseks kuulutas Rodeesia valitsus riigis osaliselt vlja sja- seisukorra ning paijuid eksperdid on arvamisel, et Eodeesia hakkab sooritama seniseid gedamaid ja suuremate jududega teostatud riinnakuid na#erriikide^ Sam- bias ja Mosambiigis terroristide baasidele.
Eui paljud Rodeesia vid^ vad, et praegused pineva olukorra ja ummiku tekkimisel Eodeesias on kegakatsutavalt siid ameeriklastel ja inglastel, siis tundub selles olevat palju tttv P^minister lan Smith on teinud suuri pingutusi et a Rodeesias valgete vhemuselt vi- mu le mustade enamusele rahu- likul t ^ l ning lndlustada valg tele tegutsemise ja eksisteerimi- se' igused. See protsess ei saa loomulikult toimuda le ja v-
TEUJMISHmAD vlj
v^randaastas 18.
Christina Onassis ja tema vene- lasest abikaasa Sergei Kauzov on vaba maailma ajakirjanduse veer- gudelt kadunud prast seda koi Maailma rikkaim namv^ kes oa Kreeka suure kauba- Ja tanklae- vastiku omanik, ja tema iuees said eiidale kErterikJ.*iis! all pde- vas Moskvas lhikese ajaga kuue- toalise korteri. Moskvast sasldud andmed mainivad, H. N. Liidu pea- iinns ei olnud siiisumt toteirit ihemaaiima mjontte pUrij^ jIe Ja tema mehele paknda nin!? {-eJJise korteri saamiseks tsicl! kaks pe- rekonda koiiietoaiises; koiterist vlja ning neel iJhendM CJhristr.
Free Estoniaii Publi^er, ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^
vhet^ saavutada, kuid kah- juks pidi ta nendes lootustes pet- tuma. N. iUidu ttusel opereeri- vad:^ markstidNkmo ja"Muga-
id kairtma, et kokkulepi vib vim mimia hoo-
pis: m ning raiiu ja kokkuleppe asemel suurendasid nad partisanide ope- ratsioone ja oma terroriaktioo- ne Rodeesias.
lan Smith sooritas nd era- korralise ja riskantse sammu, korraldades salajase kohtamise partisanide jidii Joshua Nkomo- g, kellele ta pakkus kokkuleppe korraS Rodeesiat valitseva' tide- saatva nukogu esimehe, see t- hendab tegelikult valitsuse juhi, kohta, sialdusvrse informatsi- ooni kohaseU oli Nkomo teatud
Ja tema vrskele mehele hekis korteriks.;';. . ^ ; Kogu ,, sei;. aiiir;; lilmai) vga. kahtlaselt ia Relle juured ulatuvad kaugemale ja sugavapiaie kui,l- nemaailmas oiSHSiaklie Ja tahetakse arvata. iSee ei laneinaaJImas enam sladHs et rmutuhinasse sattunud Christina nassise uiis mees Sergei Kauzov on KGB agent, kes N. Liidu laevanust^ ^ge- lasena reisis md maailma ringi niiig kellel olid antud palju suure- mad vimalused ja" vabadused l-
N. Ldu kitumiiue dissidentidega ja kevadel kima pandud Vene oiniplarahade aktsioon O E judmas konfliktij]a, vib viia venelaste rahade boikoteerimiseni. Rahade levitamise aktsiooni eesmrk on lg ilmne: ameeriklased ja ka.nadalased maksku vlja 1980. a. Moskvas peetavate olmpiamngude kulud. Numismaatikaga tegelevad rimehed aga tunnevad selles teenimisvima- lusi ja suur reklaam Moskva rahade teHimiseks igas juba juunikuul kiii Canadiaja Goin News" avaldas ulaitusliklm rekla^ esimese olmpirahade seeiia k^^ aja^ lehed pidevalt reMameerinud seda venel^
reservatsioonidega selle ettepane- kuga pri, kuigi lplik kokkulepe ji veel saavutamata ja ksikas- jad vlja ttamata. Kuid siis tu- li saatusiik reisilennuki allatulis- tamine. See toimus venelastelt saadud rdcetiga ning lennuki al- latulistajateks ja lennukatastroo- fist psenud reisijate mrvari- teks olid. Nkomole alluvad terro- ristidr;., / -v?"'-.
Peaminister ian Smithi mngu- ruum pn jnud md vga kit- saks, (Miti kus M ei ole ahi ega toetusi loota ameeriklastelt, kel- lede Rodeesia poliitika phialu- seks n olnud sjaka ja marksist- likult hlestatud Patriootilise Frondi kaasatmbamihe . Rodee- sia tulevikuplaanide kujundan-
tabpikemai aega ning aste-ast-jsele. Lisaks seEd^^
Veel jininiklui kesikpaigimi keeldusid USA ajjaleed ja ,,CoiB World" selMe l a a m i tegemast; ksikud nimismaatika rimelied on seda reklaami iteiaiid siis oma algatusel.
Eesiti numismaaitikiid P.-Amee- rika liieraiHiikul c ci vtnud oma seisulkoha nende venelaste olmiplaraiiad^ vlismaadel turus- taolise suiites ja koostanud vp^d. lusmaterjali teiste j i M d e 6"
progrimimiga.
melist ettevalmistust, millega et nustu l^ kommunistlikult h- Eeistatud Patriootilise Frondi ju- hid Jshua Nkomo ja Robert Mu- gabe, kes saavad N. Liidult relvi Ja varustust, millise investeerin- gu hil Moskv?i lPdab;oma leni- vimu Rodeesias prast valgete rezhmi .krvaldamist ;.maksma panna. Patriootilise Frondi juhid nuavad vimu leandmist kiire- snas korras mustadele ning saa- vad oma rti^dmiste esitamisel tu- geva toetuse Inglismaalt, kuid eel- kige hendriikide mustalt diplo- maadilt Andrew oungllt.
Tekkinud unmiikust psemi- seks ja hendriikide-Ingilsmaa silmusft vljapsemiseks lep-
pis peaminister. lan' Smith kokku mdukate mustade juhtidega Mng Bkoodiistas nendega koost leminekuaja valitsuse, kelle lesandeks oli rahvahletuse korraldamine j vimu leandmi- . sie valgelt. mustadele 'kesoleva aasta 31. detsenibril. lan Smith lootis, et mdukad mustade ju- hid ait.vad teda partisanide-ter- Torisde tegevust pidurdada ja
olmpiamngude klastajaile, mis ti sakslastele sisse umbes
^ 25^ miljonit dollarit. . : Esimest kordia tellisid ka mned P.-Ameeri!fea rahadega iritsejad neid Saifcsa rahasid vhesel a-rvul siinsd mandril eraviisil mgites. Lrje-Saksamaa aga ei astunud htki sainmiu nende n mmiseks. Praegune hind on neil L.-aksama oltim^ Esimestel $810, teistel kuni |25
Mngtn praegu kogu oma thele- panu Itsrae!i-Ai:aabi probleemi- dele ja Canrp Davidi lbirkimis- tele ning teda huvitab vga vhe Rodeesia 260JOO valge tulevik ning vimalik kommunistide vi^ muie .tulek.: ^
lan Smith ja Rodeesia valged on jnud oma karmi saatusega ksi kui mitte arvestada Lou- na-afrika majanduslikku j moraalset toetusi Reisilennuki allatulistamine j stute reisija- te ebainimlik mrvamine tah, mis ootab BodeiBsla kui sea! vim antakse iile mus- tade terrpristide-partisamide kt- te. See sunnib valgeid oma eksis- tentsi silitamiseks tegema suu- rimaid pingutusi ja kandma ras- keid ohvreid, mis aga ei too pal- jude asjatundjate ja ekspertide arvates olukorrale lahendust vald pikendavad praegust agooniat, lialiendus seisab ikkagi poltilises' kokkuleppes, kuid see nib prae- guses olukorras
; 1952. a. alates olmpiamnge korraldava^ rii- gid lasknud mgile nn. diun- piarahasid,
a^ ninte.
Neid mdi onaas riigis ja ai- iilit olniplalmilaMstele. Niimis- maatikud ja kik ^mntide ^ ogur jad ostsid neid i lootuses, et bna- gi hiljem need hinnas tusetvad ja sellega mu\ituvad heaks investee- ringuks. Nende vljiaandna^ga sai raha kiiresti ktte olmpia- tnnge korraldav rk, millega ai- dti ikatita korraldamisega seotud kulusid. , I
Esimene rk,i kes lasi vlja esi- mese; olmpiaraha, oli Soome. 1952, a. li Helsingi rahapada umbes 500.000 ;500-margalist M- bedast olnipirflha.
Et sakslastel nnesitus oma olmpiarahdega nii hsiti mnge finantseerida, siis lasi Kanada 1974r-l&76 vlja seitse seeriait, igas kaks S-dolarisft ja kks 10- doUarilist hbemnti:; igs^ seerias ks kibele laskmata ja ki proo- viseeria, mis olid ettenhtud maa- ma*urid mmlsoks.^ ^^ ^^ .^ ^ mise arvu ei mraniid Kanada valitsus kunagi kindlaks, rahasid tehti niipalju kui rimehed ja agendid jaksasid le terve maail- ma ma.
Kuna Kanada olmpiarahad ei olnud meldud kibele laskmi- seks, ss polnud pttwal vaja tea-tada kui palju neid valmist ti; ngu on. ettenhtud riigi sea-
^duses.;-
Suumn osa mduist on 1 2., 3. j w . seeriad, 5.^ 6. ja 7. aga le- vis j ^ a vhem. Kuigi Kanada
iarahad ori kige suuremad ja sisaldavad puhast hhedat i5 untsi seeria kohta, on nende hind
ud, kuna riumismaatiline vrtus: on y t e Kui hbeda hiQd tuseks 10-le dollarile unt- silt, siis on, nende rahade inves-
heaks miuuitunud. Ottawa, ngi, et Kanada
hiberahade: seeria ebanriestus,^ lasi,ta 1976.1 a. vlja lOO-dpUarilis kuldipaha, mille hind dii $155. Praegu M^^^ selle hind $140. Ka 'see ei andnud loodetud tule- musi, kuna valmistati tellimisele.
MisguiJepn nende eelmist^ vireld^ vennaste o l J T ^ ^ de numismaatiline v;r.tus? Vene hberahade seeiria, s.t. neli 5-rub- Misft ja ikak lO-mbMsit proovi- vljaandes maksab praegu 99 dollarit. Kui Kanada seerias oli umbes 5 ^untsi ipuhast hbedat, siis Veole i^ ahades on hbedat
imes . tegutsemiselss mi teistele N. Liidu asutuste esindaja- tele. Kauzovi, tema mineviku ja elukutse vastu tunnevad eriti suurt huvi Kre<*a vimud, kuna Christi na Onassise mstilisel abielul sala- prase venelasega vivad olla v- ga surei poMtilised ja iiiaja^^ likud tagajrjed Kreekas.
Laevanduse eksperdid kalkulee- rivad, milline mju viks olla sei iei kogu maailma laevandusele kui Christina Oiiassisnle kuuhiv suur kauba- ja tanklaevastiksatiik? kui- dagi N. Liidu koinmunistiiku partel ja KGB kontrolli alla. Juba praegu oh tekkinud olukord, kus sellistel i^ uurtel kaubalaevastiku riikidel nagu seda on )8ieeka, tJhendriigifl ja ^Jorr, 6n raske vistelda vene suure kaubalaeyastikttga, kes on kujunenud maailmameredel oma madalate kaubaveohindadega ja rusikaiguse taktikaga sitkeks Vas- taseks. . '
Kreeka kaubalaevastik, milleist suurem osa kuuli) Chritina uas- sisele ja tma kompaniidele on maailma suurim kui selle laeyasti k koosseisu arvata ka kik need kreeklastele kuuluvad laevad, mis sidavad Libeeria, Panama ja Kprste lippude all. Sellest tulene- valt huvitab ka Kreeka valusast ja maailma laevanduse eksperte, kas venelastel on mmgisugused vljavaated Chritina (Mssise sensatsioonilise abielu tttu saada seda laevastikku oma kntrolU alla ja hendada seda N. Liidu riikliKu kaubalaevastikuga, mis teatavasti mngib thtsa osa ka vene sja- laevastiku toetamisel. See ksimus on seifi vastamata, kuid vcndaed on tenoliselt arvamisel, et nad leiavad sellele ksimuseJe peatselt vastuse. SeUeks pidi olema jn vliga kaaluv phjus, et Chritina Onassi- sele ja tema KGB koosseisu kuiilii- vale mehele anti Moskva esindiisii- kuinas linnaosas ka})italistlik" kuue-toaliiiie korter.
1945. aasta] kevadel rgiti Saksa sjajudude kasarmutes, lahingii- yljadel ja haiglaites ps^u >koJ* mandast vunaliisest" saksa so- dmite hmemisest inglaste ja ameeriklastega ning hisest sj:i- kigust venelaste vastu. Paljui lnemaailnia ajaloolased nn pida- nud neid kuulujutte natsi propa- gandaks, mUle eesmrgiks oli sak- sa sdureid hutada suuremaie vastupanule venelastele, kuid nd on tJhendriikide ajaloolane Arthur Smith, kes on professoriks Kalifor- nia likoolis, kirjutanud raamatu, milles ta mainib, et kolmanila vimalusega*V tegeles tsiselt t o l - leaegne Inglismaa peaminister
90%, kuid kna need on kogult Winston Churchill, kes kartis et viksemad^ ss pole nendes isegi ^talini punaarmee vallutab kogu 4 uritsi puhast hbedat.
K^jiad^ ei lasloiudr vlja olm- Heed mdi oma rahvale ^ Ja * piai^a^asid, vaid; miedaleid, millel olmpiamngude klastajaile ei ole kibel oleva raha vrtust.
9 dollarit tkk; praepnej Kanada tegi .suurit :reklaami ie terve maailma: M i g i ^
ca hind on $4550.-;:
Jrgmine oli; Jaapan, kes ksi _a 1964. a. iooo^jeenilised h-
heidast olmpiarahad; Jaapanil sed olid juba paremad arimeJied ja valraistaski; neid B miljonit hiramga $5.00^ tkk; praegune hind on $35-40.
Siis valmistas Mehhiko 1968. a. umbes 25 ; oniJjonE^ 25i>eesolist hbedast oimpiaraiha, mida mdi samuti rahvale ja olmipia- kla t^aijaile; $1 ;00 *kk; praegune hind on i^8 ftfek.
avati Berliinis, Roomias, Tkios ja Washingtonis. Agendid pidid mma kuhjay^^ Montreali olmpiarahasid I ja' itoom Ottar. wale sisse I 500 miljoni dollari. See oli teine massiline olmpia- rahade vljaandimine, mis igas esitdks liogslt Kanadas ja ss laienes iiile maima. Kibele lask- mata seeria mdi $47.00 seeriast (kaks 5- ja kaks 10-dollarilist); sama seeria proovivljaandes maksis $72.00. Praegune ihind on mlema ijures alla esialgiset m-
,,Sdala$ed'\ kurjustavad saarlas- tega, et samal;ajal sjameeste su- vepevadega saarlaste suvine vl- jasit peetakse. Saarlastel mci- dunud suvepev jrjekordselt l-ne Ja on alati olnud enam-vhem sa- mal ajal. Viimasel te^evskalendii koosplekui oli saarlastel juba koht Jekrul Mnnt pandud ja sai ka
Me aeg kienctis kimi-
tatud. N i W hakatakse thja asja prast saarlasi lahtedes sildist- ma. Saarlaste suwpevai marssi- mist ega miidri kandmist polndd kuid sea! oli mehi, kes kodumaad kaitstes relvaga vaeniase vastu irindel olid videlnud. Kui kunagi selline olukord tekib, minriksfe jl- legi ,,vasikale" vatti andma: Ori aga kindel, et pssitoru hoiavad saarlased ainult vanlase suunas.
On kahju, et killustuiak^e jneie vikest eesti hiskonda aga saar- lased ple;kiiimgi:':i'jutu-eg^
ja see oli massiline lmpiarahade vljaandmine, toi- inus 1972. a. peetud olmipiamngude thist ja finantseerimisel line-Sak- samaa lasi vlja umbes loo mil- jonit l O ^ a r g ]as^ mata . ja 10-margar iist prooviraha; ifende mgihind oli esimestel $3.00 ja teistel $6.00
see suur vljaanne m- di, siiski Lne-Saksamaal
kahjustanud vabade eestlaste sihte. Oleme kll saarlased aga esmalt siiski eestlased;.
SAARLASEST
Olmplarahadie ajalugu on ni- danud, et kik varein; yljaanitd olmpiarahad on hinnaliselt hs- ti tusnud ja sellega kujunenud maailma numisniaatikute: hulgas tagaotsitaviks ja heaks investee- ringuks. Kuid Kanxia lmpia- r^ahade programm ebannestus
sellest, aspektist vaadates tieli- kult. Phjus oli: muidugi see, et Ottawa valmistas rahasid nn pal- ju kui ostjaid
kui aga rahvas kuulis^ et nende arv on piiramatu, ss jrgne- vaid seeriaid enam ei suudeti^d samasel m^^ turustada
on aga andmisel ja kui arvestada prae- gust Kanada ijrooviseeria turu- hinda, siis on venelaste rahad veelgl/kaMimad;.'
Eeltooduga seoses vib oletada, et Vme rahad kas hbedas, kul- las vi >plaatihas ei saa kunagi muutuda heaks investeeringuks.
Ka vib kindel olla, et Moskva valmistab neid mitte 450.000 igasit seieriasit, vaid hpalju kui ostjaid leidub. Sulega pole neil Snitte mingisugust numismaatist vr- tu^.-.--
li aga vaitleme Moscva lmpiarahade aktsiooni polti- lisesit kljest, siis neme selgesti, et venelaste suur propaganda on sihitud le maama. Moskva ita- hab omale muretseda lmpia- rahade seeriate mgiga lne- maamas vlisvalutaft, et sellega olmpiakulutusi ilraitta. Moskva oma raha jb vabaks Aafrika.
Euroopa. On tunnusmrke, mis
oletada, et Churchillil tekkis manda vimaluse idee Teheranis toimunud kolme suure kohtamisel, kus peaminister Churchill^ presi- dent Roosevelt ja N. Liidu diktaa- tor Stalin sjaplaane ahitasid. Churchillile sai sellel kohtumise! selgeks, et N. jLiit on valmis kogu Euroopa okupeerima nmg hend- riike Umselt see yimalus eriti ei kohutanud. Kui punaarmee hakkas 1943. aastal ha kih-emini lne poole tungima, siis oli GhichiU t- siselt mures, et vt|nelased Juavad ennem Reini rdfe kui ameerikla- sed j inglased oma invasiooniga Eiu-oopakontinende toime lule-
vallutamiseks ja lnemaailmas spioneerimiseks. Moskva ei .tuur nusta ldse maailma numismaaiti- lisi organisatsioone, ka pole Vene kodanikul luba mnte koguda, need tuleb kohe riigipanka viia. Ka ei luba Moskva vene mndi- kogujaid vlismaa kogujatega va- hetuskaupa teha, sest vaesel Iva- nu pole kunagi valuutalt mntide vlismaalt'ostmiseks.
Teinekord teliakse pril de taskud thjaks, kiii katsub Vesaertnaalt raha'
Sel momendil otsustas Churcliill, et ta peab tegema plaane, kuidas venelasi ilma ameeriklaste abita pidurdada ja Euroopas judude ta- sakaalu sitada, mis oli tegelikult Teise maailmasda eesmrgiks. Ainsaks vimaluseks oli sn Saksa- maa armee ra kasutamine, kuna Churchill oli veendunud, et saksa sdurid hinevad meeleldi vitlu- seks pealetungiya punaarmee vas- tu. Nendest kalkulatsioonidest lh- tudes telegrafeerib Churchill vlis- marssl Montgmeryle, et sakslas- telt ravetud relvad tiilevad hooli- kalt kokku koguda, mis vsmaldab
jem vajaduse korral neid sdu- reile uuesti \^ lja jagada. ChurchiUi plaanid levisid kummalisel komhel kiirelt ka Saksa Sjaves ning suu- red sakslaste sjavekontingendid
pimaarmee eest ning
16. ja 17. sept. on| dr, J. Marley, tel 921
voin|iume( Eestis
Okupeeritud Eestis lemvimu a pidei karjri teinud Venei eestlased, kps on seatJ kui ka valitsuses juhti dele. Senistele tunt eestlaste tipp-grupi t^ nd uue mehena I lii dimir Ko, kes val| Kommunistliku Parte tee pleenumil 29. aul mitee sekretriks ja| komitee broo (Eesti liikmeks.
Vladimu' Ko on aastal Petrogradis du komwiunistliku paj tes 1950. aastast, maailmas^a saadeti Kreiriliile tniude VenJ tega Eestit vlisema algu mitmes tehases peatselt nimetati ta ministriks ja 1965. aj tstuse; ministriks, ees nimetati ta jubi Eestimaa Kommunij Keskkomitee lkmc
Peapiiskop K^l fohstob Kaii(
E.E.L.K. peapsl Veem klastab olete Kanadat. 27. okt. toii E.E.LiK. Kariadas ole riinipetajate pev, annab levaate E.El sest olukorrast. Sai kui on kavas veel pr( buse ettekanne Piibll( reali Eesti koguduse otsa ettekanne Am| nendi ulatusega kj peva korraldamisest|
Jrgmisel peval, tenpitud E . E X ^ osaline feosolek.
ALFRED
' .KANNEi
KBNDLUS WESTMORE Rcxdale, Ont.
Tel. 745-4
(Algus lk|
andsid endid vangi gusumms alistusid relvastusega 2iniiljo rit, mis aja^ Stalii^ i hakkas ChurchiUi k iajaste plaanide sep|