Nr. 6g Nr. 68 wmA EmTLMm neljapeval, 14. septembril lm ^ liiursday, Septemte' 14, im
prelprimisi
fie tuttavatel I elanikuna" Kanada vli^naal
perioodist, aja t a g a s i [ l a b a jnnit). ite kohalikust
mtre).
. [ ilgrationCanada
ICutlen.Ministr
mm
inhe osaliselt titmata, Idab et ktteainet pole |ilikul mral. Selle puu-
liseks pandi maksma Jpitteressm s^side varuma landed. ^ Metsamajanduse jaitse'Ministeerium peab [aasta neljandas ja 1979.
veerandis varuma ela- tihumeetrit ktteiHiid
Ija hooldusraie korras, [did aga suunavad ktet made ja rajoonide ti-
|d. Ka kolhoosnikele ja ptajaile tuleb varuda
leetrit ktet, mille ko- bavad ettevtted ja tai- { neid igaklgselt abis-
fipilasmalevas peetak- parimaks trhmaks
la. Osa gruppi kuuluvaid [nagu Maarika Korm ja ilT) olevat olnud mi aga- vrvisid kahekesi hobe- I^da vahepalaks, Taebla vana hoone;, ikka pev
>ev ja klg. Vahepeal heinatdel. Ometi po-
>la kooli direktor neile ptamiseks rohkem, ruu-
kui ainult he toa Kui ele klalisi tulnud, tuli emast ruumis magamis- ilja viia, muidu poides lahtunud. Koolidirektori
[oorte vastu oli kaotanud astate kogemused. Kok- ored teinud td 42
ADVOKAADID
Toronto Bpisiiioii Ceatr Postiaadress: P.O. 326, Toroiat^
Oat. teayKliig) mKtm
M-tundi telefoni valveteeaistus
htuti 447-2017 vi 929-3425
^TelV 862-7115-
Nd kki Moskva, liputab saba lneniaailma ninnisniaatlkute ees, ei iiei, poisid^ tulge ostike meie liinipiaraihasid! lyane ene^ sele me neid ei m! On ilinne mida Veemaa seUegaj^^ tulgu lnemaailm ja inaksiku te- ma oliimpiamngiM vlja!
iuba augustiku^ ^^ a^^ vaba maailma suurimal luteriusu ^^S^usei 30 aastat pevast, mil pandi vikse osavtjaskomia pooli alus jrgnevale tegevusrohkele usulisse tle. 3. august 1948. a. kogimes Toromtos^ s ! ^ S e l ^ Edu*: koosolekule, niis P^^^^^^^ St-Johni luteriusu ktrikus, 10 inimest. Neade hulgas o kolmesuguse s^ki^^^ inimfisi. Kl- pealt nn. vana-8stlased. M s eslme^ vrad, Toronto elu oli uudn^ alus oma
Hende v t t j a t e M g a leidus 2.;.algatijfc, ke5:''SiaIkkaisid .kogu- dust le^ ah^ jliatus, ikus tsimelie^ J. Po^a ja JtTha labte J . Eeial. Uue fcogudijse n m e ^ voeti Eesti Evangeeliumi Lutri Usu kogu- dus l^orontos, mis 3. mail 1954. a. muiidti Eesti Ev. Lrt^ n Usu '"Peetri kogudusdo. '
Kuigi polnud veel tedia kuidas suudetaikse uuel maal elada, pee- ti sski oMiseik, et usiine tege- vus 'hakkaks isestlaislkottida siduma ja hendama ning oleks maapagu-
judu ja usiku tgevnda- abimehefes/
asutamine oli ilmselt a j a l . '
te suur Kanadasse asumine ja tuhanded valisid oma eluko- Mks Toronto- osalt selleprast, et siin oli juba ees teisi eestla- si, oli oma kristlik kogudus.
Esimese eestikeelse jumalatee- nistuse pidas uuele kogudusele p. R. Kiviranna 29. augustil 1948, tulles oma usulise ; klakostiga New Yorgist. Sama aasta usupu- hastusphalj 31. oktoobril valis koguduse tiskogu oma petajaiks p. O. Pulimi. T^niale on viimased 30' aastat olnud (koguduse juhti- mine vhefcpidMa^ viljakaks tplluks usulisel ja hingehoidli- kul alal.
ei jnud 'ksnes vaimseid vrtusi teenima. See laienes kogu eestilist tegevust hl- mavaifcs hiskonnakeskuseks. Ki- gepealt asuti vajalikemate prob- leemide titmisele, milleks oli ras- kusis olevate kaasmaalaste abis- tamine ja tuhandeile kenduse andmine Kanadasse asumisel.
ks ^niblane raha onm kljel M torne, kuid Eesti^vabrgi oOte^ unustanud eesti ke^es sellele kir- jutamast,' et see on Tallinna re- gatta. Kuidas saaks eestlane osta Tallinna regatta rah,a,1iui seal po-
' le eestikeelset tkstigi? pkupanm raha pole vaja nieile mlestuseks.
kui KanMa valmistas oma olmpiarahv keeldus Venemaa neid mgile vtm^t. NMid aga on Moskva ^ava rimehena alus- tanud maama ulatusega aktsioo- ni. Washingtonis 'asuva olmpiar
; rahade mgikoha avas piduli- kult N". Ldu suursaadiik A. Dob-
^ ronjn> kes toonitas N; lidu suurt vastutulekut USA nuniismaatikui- le. Amierika rahadega ritejad on Juba asimki nende mgiga, t^egeleana. v'-- .
koheselt lisandusid vuskultriiised tegevusharude kus korraldati kirjanduslikke Ja meelelahutuslikke kohvih- toid ja koosviibimisi.
Kohe alustati ka eesti noorte kaasa tmbamisega. Organiseeri- ti Torontosse judnud eesti noo- red skautideks ja gaidideks. 1949. a. oktoobris, ifcai lapsed alustasid koolides 5ippim^ organiseeriti ka Toronto' Eesti Tienduskol. Samades ruumides hakkasid oma loovat td tegenia nitlejad j
Vaade Peetri kirikule
neda,. olles samaaegselt ka eesti, orgnisaisioonide hinnatuks koos- viibimist 3 kohaks. Ometi selgus peatselt, et koguduse tegevus va- jab avaramaid ruume oma t nuete rahuldamiseks. Pidi ju esi- algses kavandis kulude kokku- hoiuks sniningaid kppimisi tege- ma. Nd asuti alumise saali kff- vaile vksenm saali ja krval- ruumide ehitamist. See valmis sgisks 1961, minnes maksma 2 6 dollarit. Et koguduse pe- tajal oleiks oma rahulikikiu td vimaldstv kodu, osteti 1960. a. suvel' .pakoraat.-
Kuid. 'idrik, polhud veelgi. val- mis. Jrgmiseks tegi tiskogu 31. mrtsil J968.a. otsuse asuda kiri- ku juurdeehituse plaanide teosta- misele.: j . - - / /
Uues plaanis oli ristiga lbipdi: 'mitud 94 jala krgTiiie torn-mo-
Igaaastased. leerid OHI suutnud kogudusele arvukalt uus! liik- meid juurde tuua, kelle ms tamise pevad on olnud suur- sndmusteks siinses 'eestlaste
Karl Ristikivi, Tuli ja raud. Rmaam. 3. trkk, EIKJK .1978. 343 lk. OUes harjunud kurtmisega, et
pagulaskirjandus on lugejate-teUi- jat vhenemise tttu raskusis, on veidi i&estamapah^ kirjastuse samm pagiilasajastul ilmunud ro- maani uue trki vljaandmiseks. : t Ristikivi ran ^,Tuli ja raud" )uhul on kirjastusi selleks teata-
esitfc see teos )agulskirjadiise esimene raamat, nle trkkimisega alustati Soomes uba siis, kui kodupinnal kisid
veel viimased vitlused. Selleaegne orjastaja ei vinud teada ei pagu- laste arvu ega lugejate rohkust,
Ristikivi tline polnud revolutsio- nr ega poltiline vasakpoolne, ta oli kigepealt oma elu elav ja pe- rekonda elatav ning kasvatav ini- mene. Teos on rhutatult konser- vatiivne vastukaalu^ eelmise koolkonna heklgselt haturaiist- likule, sotsiaalseid viletsusi kirjel- dayae teostele. Ristikivi tahtis nidata eesti tlise visadust ja edasipdlikkust, mlega inimene omale koha hiskonnas saavutab. Tuli ja raud" fiaarab talusuliase linna metaJlitliseks minekut, Jri Saaveli elu^ ja perekonnalugu poole sajandi (18851 1936) jooksul. Kirjeldatud elu on Tallinna tlis- linnaks kujunemise taustal, inis-^
kellele selleaegne eel-Orto kirjas-1 tttu teos oh saanudki nimetuse kui esimene teos kirjaniku Tallin- na triloogiast (teised ige mehe koda" 1940 ja Rohtaed" 1942).
Sisuliselt neljaks osaks jagatud romaanis vaadeldakse noorde Jri ja ta abikaasa rnnakuid ja linna- elanikeks saamist (aastad 1885 1901); noore Mar^ ^^ ^^ kasvamise, armumise ja surma lugu, kus kesk- seks on 1905. a. mssuaasta; noo- rema poja Hermani elu ja noorima poja Ilmari kasvamist I maailma- sja ja Eesti Vabadussja taus- tal (1907-4922);
viimaks Ilmari meheks saamine ja Jri Sveli tliste seisuses!
(1923-1936).
Ameerka^ jrimees ^ dr.' . Hm- mer tstis neid rahasid esile phjusel, et esiteks need olevat atraktiivsed ja hea investee- ring (?!), teiseks on venelased kavaBalt lubanud rahade in. gist 3% rahasid 'riigi
mis vivat 'lhendada le ni dollari VSA-le, kui ameerikla- sed neid hsti ostavad. Vene^ loodavad, et mk on hea ja te- gid laia vene zihesti, u ^ juba avami!^ peval lOO.OOO-dollarilise t s h ^ US Olmpiaikomiteele.
Nd cm siiski Kanadas l i - nud ootamatu tagasflk.
Kik tulid Saksamaa vi Rootsi linnadest pakatava energiaga, mida hakati rahvuskul- tuuriliseks tks, rakendamas Igal teisipeva htul oli kiriku krval- ruumis eestlaste kokkutulek..
E>guduse tsakisM^p^^ kbheselt phapevakooliga, nii t mne ikuu prast, julu eel toi- mus juba laste julupuu selleko- hase eeskavaga. Mne kuu prast pandi koolidele juba kindel alus ning t algas koolijuhataja ja petajate juhtimisel. Nd on need esimesed pilased juba ise judmas keskea lhedale ja vii- vad oma lapsi phapevakooli.
Esimesed-seitse aastat kasutas kogudus oma ^ v ^ Jhn-i ruume. Siis aga, samal ajal kui eestlased hakkasid omale ko- dusid miiretsema, tekkis julge idee ka oma Iciriku saamiseks. Mitte mne olem^aoleva ostmise- ga, vaid uue jumalakoja ehitami- sega.:
Endise Elumaja asemele tuli uus ehitus, kus keldrikorrusele oli et- terihtud noorte ruum, esimesele kO'rruselp naissefctsiooni ruum, lakorrusele aga elukorter vima-
P r a ^ on kiiresti levimas kott N. Liidu 1980. a.olmpIa-
, rahade vastu, mis hvardab ve- :: nelaste; f inants^ise ; plaamim-
Janduse ruineerimist.
Mitmed Kanada rimehed on ju- ba kuulutanud, et nad ei m enam venelaste ohimpiaraha pro- testiks sealse iglusetuse ja inini- iguste kokkuleppe murdmise p- rast ja ikutsuvad teisigi nendega hineana. >ftsjsse seotud usuvad, et boikott nen<|ie rahade vastu on alles algstaadiumis ja Vib levida varsti le Kanada; jar USA, eriti kui arvestada, et suur osa numis-
,/ 1953. . osteti ja ehitamisega alustati 1954. a.
novembris
Niu-gakivi paidi 1955. a. mrtsis ja kirik phitseti 25. sept. 1955. a., eesti rahvale nii saatusraskel aja- looiiseiiidsOialpM, mis 11 aast^ varem tolmus kodumaalt lahku^ mine. Kiritaihoone ol^ esimene selleljadiljne Kanadas ja on ra- tanud arhitektuuriliselt rohket thelepanu.: Kirikus on 500 iste-
; kohta, all saalis ligemale 300. Ehi- tuse esimene faas lks maksma 195.000 dollarit. ,
Uues omas kodus sai kogudus
kuigi aastate j ooksul oli kiriku orelil oipia dekoratiivsusega hin- natud vrtus koguduse ll^mete hulgas, oli selle asetus suure akna all mitmeid probleeme kaasa toov, talvine niiskus kahjustas orelrvilekid. Samuiti oli altari- ruum vga kitsas, mistttu kogu- dus asuis veel kord ehitama, kus veti ette altariruumi pikendami- ne ja orbl paigutati mber rdule. 1975; a. suvel valmisid ehitustd ja 28. sept. phitseti see kogudu- se 27. aasitapeval sisse, mber- ehitus leidis kikide poolt oma niaitsek^ arhitektoonilise kujun- dusega heakskiilmist.
Selle [juurdeohitusega anti kiri- kule .ta jlplik kujundus. Kogudus oli 1953j. a. ksmeelselt ja julgelt alustanud oma vanuliku kodu eliitamisit ja seda td oli Jumal nnistanud. Arhitekt A. Elkeni arhitektuuriliselt loov vaim oli andnud kirikule nnestunud lpp- kujunduse.
Nagu
mide eeltde rakendamisele on organiseeritud koguduse nais
Koguduse elus on olnud suur thtsus muusikalisel osal. Tna- vu ahistab oma 20. aastapeva koguduse segakoor Cantate Do mino, kes o-ma 40-liikmelis8s koosseisus on kirilaimuusikat vil- jelenud siinsete tuntud eesti koo- rijitide juhatusel; praegu juhib koori Charles Kipper. Koor on aastate jooksul sisustanud kogu^ duse jumalateenistusi, aga on andnud ka iseseisvaid kontserte ja korraldanud kontsertreise mit- mele poole Kanadasse ja hendr riikidesse. Koguduse juures on veel noortekoor l,ootus", vaimu- lik pasunakoor ja vaimulik orkes- ter. P r a ^ " juhib viimaste td koguduse organist Inga Korjus. Kuid vga suur ja -hinnatav on olnud koguduse - elus L. Avessoni juhatusel t,tavate Musica Di- vina" koori ja ,iMusica Viava' orkestri kontserdid. Need on leid- nud lUassikalise muusika tutvus- tajama krget hihdamisit.
Kogudus on nooirtetd sidu- nud ka muudel aladel., Kord oli koguduse juures isegi oma korv- pallimeeskond, kes edukalt vist- les Torontos. Samuti on kiriku juures ruumi leidnud Lembitu skautlipkond ja gaidid.
tuse omamk A. Laur vis raamatu t"aahi kohaldada.
ieti on ,,Tuli Ja raud!,, paglas- eesti raamatu nurgakivi, millele meie iMetlemapanevalt suur kul- tuurihoone on toetanud.
Vhese trkiarvu tttu oli raamat peagi lbi mdud ja see ji vaid vhesel arvul vljaspool Rootsit asuvaile eestlae kttesaadavaks. See eellugu igustab K Ristikivi raamatu uustrkki, mis samal ajal on ka mlestusteoseks kirjaniku ootamatult varajase surma puhul.
K. Ristikivi romaan *Tuli ja raud" sai esimese auhinna K. , ,Looduse" romaanivistlusel 193^ a. Kirjanik oli siis 25-aastaiie ega polnud veel tuntud muude kui paa- ri lasteraamatuga ning harjutus- tdega Perekonnalehes". Eestis oli siis valitsevaks zhanriks rmi- selt Vasakpoolne tlisromaan, mUlele omal ajal aluse pani Eduard Vilde oma romaaniga , jRaudsed ked" (1898) ja mida rmuslikkusesse vasakipoolsusse oli viljelenud August Jakobson ro- maaniga Vaeste patuste alev'' (1927). V ; See tekitas K. Ristikivis protes.
titunde ja ta tlelnki oma vytwle ja ru" saamisloo selgituseks, et tal tuli mte selle romamga kirjutada raamat, kus tlist ku- lutatakse IniMeseEa romaahi vormis. -
Juba mmani ilmumisel leiti, et Ristikivi on Vilde ja Tammsaare rajatud eesti suurromani vril^ as edasiarendaja. Tema sti oli rah- vaprane; kus oskuslikult oli kasu- tatud kiki eepilise stiili elemente. nagu kh-jeldust, jutustust, dialoogi, sisemonoloogi ja autori kommen- taare. See on siiski konservatiivne ja kergendatud heatahtlilai huumo- riga, kus on nansseerivaid iroo- niatorkeid. Nagu elu ise on.ta selle loonud avaraks arenguromaaniks, m on eesti kirjanduses eriline vrikas koht. Sellega tutvumine igustas kirjastust uustrki aval- damiseks ajal, m sellist moodust muidu ei saaks enam lubada.
f m M i k i . mehaanilisi ^araHitei- (mitte keretid)
3323 Daalorth Ave^ 6 9 1 3
maatika- rimehed;<Gn.juudid,;. ; , , : tp aHes^iga.suuna^
nimetatud asutati koguduse juurde koheselt pha-
Tuhanded lapsed on selle aja jooksul omale usulisi teadmusi saanud phapevakooli kaudu, "kuna Kanada avalikes koolides uulist kasvatust ei tim- t. I Hiljem on tidetud phape- vakooli lpule jrgset ja enne lee- riaja saabumise vaheaega leeri- eelsebe noortje usulise kasvatu-
jooksul'on.olnud suur/.to ma lbi lahkunute arv.
Koguduselon-'kahel Toronto sur- nuaH Yorkminister' ja Mt. Pleasanfil oma osad, kus on m- lemale ka pstitatud montunen- did kigi eestlaste mlestuseks. Kiriku tomialiisei siseuel on aga kohad tuhastatute unudele;
Aastate jooksul on suur eesti noori abiellunud teistest rah- vustest nooirtega. N^de kogudu- se JuTOs hoidmiseks n kogudu- sel oma ihgliskeetoe. kogudus. Praegu on selle koguduse peta- jaks soomlane A . H . Jalonen.
MGctoud 30 taastat on ko- guduse elu juhtinud p. O. Puhni kes aasta tagasi; valiti Kanada praostkonna praostiks. Kogudu- sel pois psivait abipetajat ol- nud. M E on ajutiselt koguduse petajale -abfe, olnud. '
EISTO SMRENVIRTA
hinnaalandusega. Ka rentunme.
M5V 2B6 Tel. 363-1966
R I C H M O N S ? . W
V
B. Ederma, A. Raidur ja J. Te- ras, enne kui viimased kaiks ise- seisvaile lksid.
Pikaajalist td on juhatoud koguduse alTiikas nukogu, kus esimeesteks on olnud E . J. Poola, J. Reial, O. Paas, K. Betlem, E ; Runge, J. Lnes, A.; Nmmik K. A. Kadak ja praegu on T. Tral- la. :,.;
Kuid Peetri kirik pole Olnud ai- nult koguduse oma tarbeks. See on olnud koduks paljudele eesti organisatsioonidele, eriti just ss kui eestlaskond polnud veel oma- le Eesti Maja leidnud, olles n vaimulikuks ja ka rahvuslikuks koduks maapagulasitele kes on oma isade usku ja rhvuskulituu- rist prandust viljelemas ja kal- liks
Vaba Eestlase" toimetuse ja talitase asukoha plaaii
- TOIMETUS JI TALITUS avatud esmaspevast reedeni kella 94-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodu^ vljaspool taega:
Knnlntusi vetakse vastu: ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. hmm. kella ll-ni ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map;homm. kella ll-ni KUULUTAMINE
levikii tit.
$3.75 $3.50
KUULUTUSI VASTU:
7. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70,
; Stn. G, Toronto 3;, Ont. Talitus vljaspool taeiia; Helmi Liivandi 251-5495 !\!rs.: Leida Marlcy, 149 BIshop Ave.
Telefon: 223-0080